Minu jaoks tähendab see juba usu peale surumist. Kui ma tahaksin leida enda jaoks mõne ülemvõimu, kellele toetuda, siis uksetagant ei leiaks ma seda ju nii kui nii. Sellepärast arvangi, et see on usu peale surumine ning see peaks olema olemata. On vale kedagi sundida millekski või kellekski, kes ta olla ei soovi. See kõik on vaid minu arvamus usust ja usunditest üldiselt. Arvan, et religioon on maailmas oluline ning oli tähtis ka kultuuride ja muu sellise tekkimiseks, kuid iga inimene leiab ise oma usu, kas siis kellegisse, millegisse või iseendasse. Igaüks teab ise, kuidas tema oma elu elab ja kujundab ning mida teised ka ei arvaks, ei ole neil õigust sellesse sekkuda.
Kreeka ja Rooma usundid Minevikus pole olnud ilma religioonita ühiskondi ja ka tänapäeval on neid väga vähe. See on sellepärast nii, et religioon tundub olevat inimelu oluline osa. Ehkki paljud väidavad, et nad ei ole usklikud, on selge, et me oleme usuks ette valmistatud samamoodi, nagu oleme kehaliselt valmis hingamiseks, kõnelemiseks jne. Oma lihtsamal kujul tähendab kreeka usund kaheteistkümne Olümpose jumala kummardamist. Jumalad ei olnud kreeklaste meelest mitte alati maailma valitsenud. Hesiodose müüdi järgi olevat kõigepealt olnud Chaos, kellest sündis kõigi elusolendite ema Gaia, kes sünnitas endale taeva ehk Uranose. Gaia ja Uranose järglased olid vägevad titaanid. Titaanist nimega Kronos põlvnevad kreeka 12 jumalat. Igal jumalal oli mitu erinevat ülesannet. Tegelikult oli kreeka usund aga palju keerulisem, sest lisaks tähtsamatele jumalatele eksisteeris veel tuhandeid kohalikke juma...
Jaapani usundid Jaapani usundid on pajused ja nad ei esine eraldi.. Seepärast on Lääne-maailmal raskem seda kõike mõista. Iga jaapani usund on sõltuv teisest, mistõttu neid väga hästi lahku viia ei saa. Pesemisrituaal. Jumala mõne kehaosa pesemine. Tulnud animismist. Araigannon. Gami usu taust (shintoism). On veel ka eraldi budism. Kuid inimeste igapäevaelus on need kokku sulanud. Kui kysida, mis usku sa oled, siis inimesed vastavad, et nad polegi. Nad osalevad usklikes rituaalides kuid ei tunnista end usklikeks. See on seotud sellega, et usklikkus ja pühendumine on seal uus asi. Paljud jaapanlased ei seosta on rituaale ja muud sellist ühele jumalale pühendumisega. Ui võrrelda nt kristlastega, siis nad nagu polekski usuinimesed. Matsuri – pidustus, religioosse taustaga. Tsüklilise aja kuluga. Rituaalsed rõivad. kannavad (o)mikošit (kullast ese – konkreetselt Gami ehk koavaimu ühest kohast teise viim...
On olemas kolm peamist religioonid kogu maailmas, mis on outpaced ühe ja sama Jumal, looja, kui sama mees, Abraham. Et rõhutada sarnasusi ja erinevusi nendes 3 suurt Monoteistinen religioonide, olen otsustanud vaadata südant ja usu neid ja võrreldes rituaalide, pidustuste ja tseremooniaid. Tekst on korraldatud nii, et ma igas punktis kirjeldatakse suunal iga religiooni eraldi, ja seejärel toob esile erinevused ja sarnasused ma leida. Tahaksin rõhutada, et see on võrdlus religioonide üldiselt, kuna kõik need kolm on mitmete stiilide ja erinevusi oma usku. Põhiidee ja tõekspidamiste Judaism Judaism oli esimene Monoteistinen usu inimkonna ajaloos ja oli sündinud läbi Abraham, kes said kätte esialgse lepingu, liidust jumal. Tegelik asutaja on Heebrealastele usutunnistuse oli siiski Moses, ta andis neile õigust, mis on sisuliselt religioon. Käesolev seadus, harta, kokku kümne käsu. Kõige suurem oli prohvetite Jesaja, Jeremija ja Hesekiel. J...
Hiina, Jaapani ja Tiibeti usundid Hiina loodususund Hiinlastel kui iidsetel maaviljeluskultuuri kandjatel oli polüteistlik jumalatepere. Peajumalaks oli taevajumal Shang Di, kellele allus hulk loodus- ja viljakusjumalaid, häid ja kurje vaime. Õpetus maailmakõiksusest kujunes välja 2. - 1. at vahetuseks ekr: maailm on tekkinud ja toimib yangi ja yini printsiipide koosmõjus. Yang mehelik, valge, soe, loov, taevas. Yin naiselik, öine, külm, passiivne, maa. Nad on vastandid, kuid toimivad kooskõlas. Maailmas valitseb üleüldine toimimisseadus dao (kulg). Õpetust yangi ja yini rakendamisest igapäevaelus nimetati feng shui. Hiina loodususundile oli omane esivanematekultus, mida nagu matuserituaalegi toimetas perekonna meesliige. Tähtsal kohal oli toidu ja lõhnaainete ohverdamine. Hiljem kujunes välja omalaadne ohvriraha kui asendusohver. Esivanematekultus ja vastavad rituaalid on üle läinud ka konfutsianismi ja taoismi...
Põhja-Aafrika rahvastik ja usundid. 7. sajandil toimus dramaatiline muutus ning islam vallutas kiiresti Põhja-Aafrika Egiptusest kuni Arlandi ookeani rannikuni ning suundusid oma ekspansiooniga edasi Hispaaniasse. Kristlus tõrjuti Põhja-Aafrikast täielikult välja, kui mitte arvestada kopti kirikut Egoptuses ning mõningaid piirkondi Nuubias ja Etioopias. Järgneval kolmel sajandil moodustasid araablased Põhja-Aafrikas väikesearvulise valitseva eliidi. Ent 11. sajandil leidis aset suur araablaste sisseränne, mille tulemusel berberid assimileerusid, kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks võtnud araabia kultuuri, sealhulgas islami. Islam ja araabia kultuur hakkasid levima ka lõuna poole Saharasse ja kargemale Kesk- ja Ida-Aafrikasse. Kuni 14. sajandini oli eurooplastel ja Põhja-Aafrika aeaablastel üsna ebamäärane ettekujutus araabia, pärsia ja india linnadest Ida-Aafrika idarannikul. Esimesed araablaste...
JUDAISMI TÄHTSAIMAD TUNNUSED * Judaism on etniline religioon * Keel - heebrea keel * Palvemaja - sünagoog * Usuõpetlane, preester - rabi * Juudi traditsioonis on olulisel kohal praktika * Usutakse loojasse, kes on täiuslik ning kõige alguse põhjus. Jumal on üks. Jumal on kehatu ja igavene. Jumalat peab teenima. Jumal suhtleb inimestega prohvetite läbi. Õpetaja Mooses on suurim prohvet. Toora on jumaliku päritoluga ja Toora on muutumatu. Usutakse karistusse ja tasusse, usutakse Messiase tulekut. Usk surnute ülestõusmisesse. Juudi jumala esisisadeks on Aabraham, Iisak ja Jaakob. * Juudi rahvuslus seonism * Juutide kodumaa - Iisrael * Juutide pühakiri Tanah * Pühakirja tõlgendamine talmund * Rituaal ümberlõikamine. Bar mitsva * Hingamispäev, puhkepäev sabat * Riietusesemed jarmulke/kippa, oimulokid * Palvetamine 3x päevas: 1 hommikul ja 2 õhtul, Jeruusalemma suunas * Eetika 10 käsku ehk dekaloog * Judaism jaguneb: ortodoks...
BEDUIINID referaat ELUKOHT Nad elutsevad Lähis-Ida kõrbepiirkondades (sealhulgas Araabia kõrb, Siinai poolsaar, Negev, Sahara). Nende asuala hõlmab Araabia poolsaare, Süüria, Jordaania lõunaosa, Iraagi, Palestiina ja Põhja-Aafrika. RAHVAARV Kui 1974. aasta rahvaloenduse ajal moodustasid beduiinid Saudi Araabia elanikkonnast 27%, siis 1991. aastaks oli nende osakaal langenud 10 protsendini. Beduiinide koguarvu on 2006. aastal hinnatud 4,2 miljonile. Teistel andmetel on neid alla miljoni ja nende arv väheneb. KEELED Beduiinid on elanud kõrbes vähemalt 45 tuhat aastat. Alguses rääkisid nad kõik ligilähedaselt sama keelt. 4. sajandil hakkasid nad järgima ristiusku. 7. sajandil võtsid nad vastu islami ja araabia keele. Samal sajandil rändasid nad Araabia poolsaarelt Negevi kõrbesse. 11. sajandil tungisid nad Põhja- Aafrika kõrbetesse, alistades se...
usaldusväärseteks allikateks Markuse evangeeliumit, vanimat evangeeliumit ja rekonstrueeritud jeesuse ütlusi sisaldavat allikat Q Püüdsid kirjutada jeesuse biograafiaid, nägid temas moraaliõpetajat ja kõlbelist eeskuju 3. Periood: mingi Martin jätkab kellegi kriitikat ja arvab et jeesuse elu liikumine on eksitee, arvab et ei räägita ajaloolisest jeesusest nii nagu ta elas vaid kristusest 1 küljest ristiusk on sünkretistlik elemente teistest usunditest, samas pole selliseid puhtaid usundeid, mis teistest poleks mõjutatud olemaski "puhtad religioonid eksisteerivad ainult teatud õpetlaste peades, aga neid pole iialgi olnud ajaloos" Ristiusk esmalt puutus kokku judaismiga, siis erinevate hellenistlike usunditega, oli nendest mõjutatud. Juutluse mõjutused on ristiusus väga suured, terminoloogia nt üle võetud sealt Ajalooliselt usaldusväärne jeesuse ajaloos on kõik see, mis on erinev teistest usunditest.
docstxt/1320080964131948.txt
Jaapani kultuur ja kunst Kristiina Veevo 25.05.2010 Käina Gümnaasium 2010 Jaapani kultuuri sissejuhatus Tänapäeva Jaapani kultuur on kasvanud kahelt juurelt. Üks neist - rahvuslik - ulatub tagasi Jomoni kultuuri perioodi (u. 8000 - 300 eKr). Seda iseloomustab originaalne (ja teadaolevalt maailma vanim) nöörkeraamika. Jaapani saartel ,,maailma kõige karvasema rahva" ainude esivanemad, kelle päritolu on tänini vaieldav. Jaapanis olid oma kodu loonud aga meritsi idast ja lõunast siia saabunud asukad jaapanlaste esivanemad. Nendega jõudis saartele teine kultuur, mille varaseim periood kannab Yayoi kultuuri nime (u. 300 eKr - 300 pKr). Jaapanlaste üsnagi ulatuslik ja süsteemne mütoloogia ei räägi maailma ja inimkonna tekkest, küll aga sellest, kuidas jumalad lõid Jaapani saarestiku, ning jaapanlased ise põlvnevad neist. Müüdid panid aluse jaapa...
IDA-AASIA ETNILISED RELIGIOONID (põhiliselt Hiina, Jaapan) Religioosse elu üldiseloomustus tänapäeval: 1. Valitseb sünkretism väga populaarsed on kõikvõimalikud segud erinevatest filosoofiatest, (eba)uskumustest ja usunditest. 2. Levinud on nn. rahvareligioon. 3. Esivanemate ja ka elusolevate vanemate kultus. N: matuseriitused, kodualtarid. 4. Haritlaskonna religioosne filosoofilisus ( eriti Hiinas). 5. Religioosset elu on mõjutanud kommunistlik periood nii Hiinas kui ka Põhja-Koreas, samuti Jaapani kaotus II maailmasõjas. 6. Kiire sekulariseerumine e. ilmalikustumine. Õpetus yin ja yang-ist: Õpetus on kogu Ida-Aasia filosoofilise mõtlemise keskmeks.
Jaan Lahe Maailma usundid Üldine sissejuhatus · Religiooni teadus teadusharuna on noor, sai alguse 19.sajandi II pool. · 1870ndatel luuakse esimesed religiooni õppetoolid ülikoolidesse Hollandis ja Sveitsis. · Tänapäeval enam ei ole usuteadus seotud ideoloogiaga. · Religiooniteadus on iseseisev kui ka seotud paljude teiste teadusharudega. · Sõna ,,religioon" on laenatud roomlaste sõnast ,,religio". Arvatakase, et see tuleneb verbist 1) religare- siduma, köitma(jumalaga ühenduses olema) või 2) religere- hoolima(jumalatest hoolima) · Roomlased olid esimesed, kes religiooni defineerisid, esimeseks oli Cicero. - Cicero väidab, et ühte kindlasse jumalasse uskumine on lad. k cultus. - Cultus on kitsam kui religioon. Religioon haldab erinevaid kultuseid. Kultused on erinevad religioossed toimingud. · Kristlikud autorid võtavad Roomast religiooni mõiste...
Minu arvamus usust ja usu näidetest Minu arvates ei ole olemas õiget usundit mille poole ma ise kalduks, kuna kõikides usundites on oma head asjad ja halvad asjad. Kõik usundid tahavad,et sul oleks ainult 1 ainujumal keda sa pead teenima kogu oma elu. Esimese näitena võin tuua Hinduismi kus on kadestamine, valetamine ja ahnitsemine keelatud, kuna see ei ole tänapäeva ühiskonnas võimalik kuna ma olen 100% kindel,et neid inimesi meie ühiskonnas on väga vähe kes suudaks kõiki eelpool nimetatud asju täita. Peale selle sa pead eelpool nimetatud usundis olema leplik kõikide asjadega,püüdma oma vaimu jumalale andma ning olema täielikult heatahtlik ja kannatlik. Samuti on ka Budism kus sa ei tohi elada kõlvatut elu ning samuti öelda midagi kurja ega valetada ning see,et poisid peavad olema 1-4 kuud kloostris või et kõike mehed peavad olema kiilakad. Samuti ei peavad nad meidteerima ja palverännakutel käima. Islami ...
Kunstiajalugu 11.03.10 LK 93 1.Millal tekkis ristiusk? Aastal 313 3.Mille poolest erines ristiusk roomlaste seistest usunditest? Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. 10. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Pärgamendist 11.Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Hellenistlik maailm oli
Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, lei...
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüüg...
· Rajatud religioonid on olnud üks ajalooline isik, kes rajas. Misjon: misjonimeetod võib olla ususõda (arvasid ise, et selline sõda oli jumala tahe; tänapäeval seda enam ei lubata, sest läheb vastu põhimõtetega; vaid äärmuslased arvavad siiani sedasi) Mani juudi..., eeskujuks oli apostel Paulus, Mani on kristliku misjoni otsene mõju. Õpetus kolmainsusest eristab kirstlust teistest monoteistlikest usunditest. Samuti on seal oluline idee: inkarnatsioon (NB!mitte reinkarnatsioon) ühekordne sündmus, mis üks kord ajaloos on toimunud: jumala poja või lausa jumala enda sünd inimeseks. Lunastus patust vabanemine (lunastusreligioonid kõik usundud, mille ülimaks eesmärgiks on inimese vabanemine millestki, nt: budism, hinduism, manilus, gnoosis, mitra kultus.) Tahetakse vabaneda: patt : apostel Paulus räägib ainsuse vormis patust (juba UT on ka pl),
KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes valitses tugev messianistlik meelsus usk Lunastaja (Messsia) peatsesse
– Rikaste roomlaste jaoks tehti kuulsatest kreeka teostest koopiaid. 17.Mida tead roomaaegasest tahvelmaalist? Millises Rooma riigi osas on neid palju säilinud? - Rooma riigi koosseisu kuulnud Egiptuses. Selle puhul segatakse värvimuld kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära. 18.Millises tolleaegse Rooma riigi piirkonnas tekkis ristiusk? – Vahemere idarannikul Palestiinas. 19.Mille poolest erines ristiusk roomlaste senistest usunditest? – Ristiusk oli radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesus kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Jumala ees olid kõik võrdsed. 20.Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? – Messias on lunastaja. Messanistlik on usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. 21.Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millises vormis see võis väljenduda
............................11 KOKKUVÕTE....................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................13 2 SISSEJUHATUS Valisin oma referaadi teemaks budismi, kuna see tundus teistest usunditest kõige erinevam ja polnud sellega eelnevalt eriti tuttav, mis tegi budismi uueks ja huvitavaks. Budism erineb teistest usunditest kõige rohkem ilmselt selle poolest, et budism keskendub endas sisemise rahu saavutamisele ning läbi selle nirvanasse pääsemisele, mitte jumala teenimisele, nagu enamik uske. Budism ei ole meie ühiskonnas eriti aktuaalne teema, kuid ma arvan, et see tuleneb religiooni tugevalt rahu rõhutavast iseloomust ning, et budismi järgijate eesmärgiks ei
maailmapilt arusaam maailma funktsioneerimise põhjustest maailmavaade arusaam inimese, maailma, ajaloo olemusest ning tähendusest (käsitlused inimesest, loodusest) paradigma tõekspidamine, arusaam (muutuv) ideoloogia põhimõtte kindlus (inimesed väärtustavad tõelisust, teisi inimesi ja ühiskonda) polüteism eeldatakse paljude jumalate olemasolu (suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest) monoteism eeldatakse ainujumala olemasolu (judaism, kristlus, islam) panteism eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal (hinduism) ateism usuvastatus, jumalatus, jumala või usu eitamine agnostitsism arusaam, kus ei olda kindel Jumala olemasolus ega ka mitte-olemasolus usklik keegi, kes usub millessegi, kellessegi (laialdaselt jumalasse uskujate kohta; sõna kasutus problemaatiline)
Idausundid sarnased ja erinevad jooned Idausundite all mõistetakse religioone, mis on pärit Idamaadest Indiast, Hiinast, Jaapanist ja Kagu-Aasiast. Lääne usunditest erinevad need eelkõige inimesekesksuse poolest, seepärast on need õpetused tänapäeval ka stressirohkes läänemaailmas laialt levinud. Mis on tähtsamate idausundite hindiusmi, budismi, konfutsianismi ja taoismi põhilised sarnasused ja erinevused? Hinduismil ja budismil on üpris palju sarnaseid jooni, kuna mõlemad on pärit Indiast. Mõlemas õpetuses on tähtsalt kohal meditatsioon ning enesega tegelemine. Hinduismi
Jakob Westholmi Gümnaasium HINDUISM Usundiõpetuse Referaat Õpilane: Kristofer Seil 10.a klass Õpetaja: Tiina Parktal Tallinn 2018 Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi- kõrval. Hinduismi peetakse ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja religioosseid käsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon. Selle järgijate arv kasvab kiiresti. 2010. aastal hinnati hinduistide arvu kogu maailmas umbes 950 miljonile, mis oli umbes 14% maailma rahvastikust. Seda peetakse järgijate arvult kolmandaks usundiks maailmas. Indias on umbes
Filmist oli palju osi ära jäätud, mistõttu tundus teos kohati üsna sisutühi. Ilmselt on selles süüdi ka minu jaoks liiga pikk ning veniv algus. Selle oleks saanud lõigata ikka palju lühemaks ning tuua sisse kohti raamatust, mis olid väärt linateosesse pääsema. Filmis tehti Dorianist ka üks suurustav ja laiav rikas mees, kes pidevalt käis pidudel, kuid paberkandjal oli ta hoopis huvitatud kirjandusest ning igasugusest käsitööst, aga ka usunditest ja liikumistest. Filmi lõpp oli hea, see kuidas see maal lõpuks Dorianist võitu sai ning ta sellest mõõga läbi lõi, kuid liiga hollywoodlik. Raamatu lõpp meeldis mulle rohkem. Olles lugenud nii raamatut, kui vaadanud filmi võin väita, et raamatut ja filmi võrreldes on esimene peaaegu sajaprotsendilise tõenäosusega parem ning ega ,,Dorian Graygi"seda muuda, kuid vaadatav oli film sellegipoolest. Kinno selle filmi pärast mina isiklikult ei läheks, kuid DVD peale
1) Millal tekkis ristiusk? 1 sajandil. 2) Millises tolleaegses piirkonnas tekkis? Palestiinas 3) Mille poolest erines senistest usunditest? Usu järgi olid kõik võrdsed ja usk oli ühte jumalasse. 4) Mida tähendab messianistlik? Kes oli messias? Messianistlik usk lunastaja peatsesse uude tulemisse. Messias lunastaja 5) Miks kiusasid Rooma valitsejad algul ristiusulisi taga? Millistes vormides? Sellepärast, et see oleks ohustanud klassiühiskonda- usu järgi olid ju kõik võrdsed aga Roomas oli sel ajal tähtis klassikuuluvus. Kiusamine toimus: nt. pandi
Kollane draakon koosneb neljast erinevast lohest, millest igaüks valitseb ühte merd põhja-, lõuna-, ida- ja läänemerd. Erinevaid eespool nimetatud tüüpe on kujutatud kõikjal: topsidel, gongidel, kruusidele, sööginõudel, Buddha troonil, käepidemetel, riietel ja kõigel mida üritati kaitsta või millele sooviti head või õnnistust. Hiina kunstis on pilt draakonist loodud kui siugja, pika nelja jalaga olendina. Erinevatest usunditest pärinevad ka kõiksugused uskumused, nagu et ,,draakonitel on küünised kui kotkal, sarved kui hirvel, peopesad kui tiigril, keha kui maol, jalad kui hobusel" jne. Usutakse ka, et kui draakoni pea on allapoole, siis see võib tähendada halba õnne. Tehakse ka tatoveeringuid, kuid arvatakse, et see isik peab olema piisavalt tugev, võimaks kanda draakoni nahka oma nahal. Kullast käepide draakoni peaga. Kullatud plasku draakoni graveerinuga. Draakonitega illustreeritud riideese.
Rahvakalendri pühadega on hiljem tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad. Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Rahvakalender on Eestis siiani kasutusel ja väga tähtsal kohal. Muinasajal sai alguse ka Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Kirschbaum-Utuste ja tema kirjanikust abikaasa Marta Utuste. Taarausk on säilinud Eestis siiani, küll mitte laiemalt tunnustatud usuna kuid siiski väiksemates ringkondades viljeleva religioonina. Kokkuvõtteks võiks öelda et muinasusundist on Eesti tänapäeva ühiskonda tulnud üsna mitmeid kombeid, kuigi me iga päev sellele ei mõtle, on nad siiski pärit väga pika aja tagant
HINDUISM Ajalooline tagapõhi Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi kõrval. Selle juured ulatuvad umbes 2500 aastat eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Kirjutiste põhjal tehti kindlaks, et selle kultuuri rajasid umbes 3000 aastat eKr Indiasse tulnud draviidid, kes austasid samu jumalusi kui tänapäeva hindudki. Pooldajad "Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku.
Jaapanis on konstitutsiooniline monarhia (1947), kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Akihito on Jaapani 125. keiser ja tänapäeval maailmas ainus keiser. Sintoism e. sinto e. shinto (jaapani keeles ; shint; kamide tee, jumalate tee) on Jaapani rahvusreligioon, mis kuni II maailmasõja lõpuni oli ka riigiusund. Seda terminit kasutati esimest korda 6. saj pKr, et eristada kohalikku põlisusundit teistest usunditest (budism), ent tolleks ajaks oli shintoism eksisteerinud juba tuhandeid aastaid. Ürgsed uskumused toetusid animismile, mille kohaselt kogu loodus (mäed, puud, loomad) on täidetud jumaliku väega. Jumalad ja uskumused. Jaapanis esineb arvukalt erinevaid jumalikke olendeid, keda nimetatakse kami ' deks (loodusjõud, vaimud, jumalad jne.) Kaks kamit, Izanagi ja Izanami, lõid Jaapani saared, kuid nende lastest said jaapanlaste suguharude jumalad.
kunstniku oma fantaasia. Just 19. sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad fantaasia abil loodud nägemusi. Nende teostes on palju ebamäärast, tabamatut, vaid aimatavat; need kubisevad igasugustest mitmemõttelistest vihjetest, võrdkujudest ja sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus
"Kärbse Kärt", Aino Perviku "Kunksmoor" ja Eno Raua "Naksitrallid". Praegu huvitab teda ajalugu, elulood, usundid ja filosoofia. Raamat, mis on teda ohjeldamatult naerma pannud on Ilfi ja Petrovi "Kaksteist tooli". Dan Põldroos arvab,et raamatute lugemine pole ajaraiskamine, sest absoluutselt kõik inimesed, kes on tippu jõudnud võlgnevad suuresti tänu oma lugemusele. Tema arvates peab iga inimene läbi lugema Piibli, Koraani ja kõikvõimalikud teised usunditest ja uskudest pajatavad teosed. Maailmavaateliselt saab nendest päris hea stardipaugu. 3 Kasutatud kirjandus: Eesti teatri bibliograafiline leksikon; Fagira D. Morti "Kurva kuju rüütel (peaaegu)" (Eesti Ekspress,Areen,19. juuni 2003; Sven Haljand "Dan Põldroos "Lugemine pole patt" (Kroonika, 2006); Sven Haljand "Põldroos ruulib täiega"(Kroonika, 2002); "Dan Põldroos(Meie Meel, 7. juuli 1999);
Hinduism Koos massiteabevahendite arenguga on maailmas väga palju muutunud. Meist kaugemal toimuv on saanud lähedaseks ka meile. Seose rahvusvahelise suhtlemise laienemisega on meieni jõudnud info ka paljudest erinevatest usunditest. Usk mõjutab nii ühiskondlikke otsuseid kui maailma poliitikat. Kohati on see mõju positiivne ja arendav, kohati negatiivne ja pidurdav. Usu põhieesmärk on otsida ja leida vastuseid elu põhiküsimustele. Õppides tundma erinevaid religioone näeme kristluse eripära ning tema mõju kultuurile. Arheoloogiliste leidude põhjal oletatakse, et juba 150000-100000 aastat tagasi elanud esiajaloolised neandertaallased olid mingid usulised arusaamad.
SÜMBOLISM 1880-ndad Sümbolistlik maalikunst tekkis vastukaaluks akademismile, realismile ja impressionismile. Sümbolismi mõjutas: romantismi poeetilisus ja nägemuslikkus, prerefaeliitne igatsus mineviku järele. Kunsti ülesanne ei ole nähtava maailma peegeldus või tõe otsimine elulistes nähtustes Kunsti peab olema müsteerium, väljendama kõrgemaid tõdesid. Inspiratsioon unistustemaaimast, kaugete maade usunditest ja kunstist, hävinud kultuurid, muinasjutud, mütoloogiad, spiritism, piibel, Nietzsche ja schopenhaueri tööd 1886 J.Moreas' manifest andis voolule nimetuse. Sümbolismi prohvetiks kuulutati Baudelaire'i, kelle ,,Kurja lilled" olid üheks põhiteoseks. Sümbolismi taotlus: objekiviseerida subjektiivset, süzee pidi olema mitmetähenduslik Loomingus oluline naise kuju ühelt poolt saatuslik, hukatuslik(Helena, Salome, sfinks),
Libahundi olemasolu jääb alatiseks küsitavaks. Vampiirist erineb libahunt aga sellepoolest, et tema kujutamine on usutavam kui vampiiri. Kindlasti annab sellele palju juurde ka fakt, et Eesti rahvapärimuses libahunti palju kohtab. Seega tundub jutt libaloomast loomulikum. 21. sajandil on maailmakirjanduses tuntuks saanud aga Stephenie Meyeri romaanisari, kus on vampiir ja libahunt koos hoopiski teosesse sätitud. Romaanis on tänapäeva maailm oskuslikult seotud rahva usunditest pärit loomadega. Läbiv on armastuse teema, mis on erinevatel aegadel seotud kord vampiiriga, kord libahundiga. Seetõttu on teos eriti populaarseks saanud teismeeas tüdrukute seas. Libahunti võidakse kirjanduses hästi ära kasutada ka selleks, et edasi anda mingisugust mõtet. Näiteks August Kitzbergi teoses ,,Libahunt” sümboliseerib libahunt rahva soovi vaba olla. Teoses libahunti kujutav tegelane räägib, kuidas ta
Enim kasutatakse liigitamist jumalakasituse ja usundi leviku järgi. Usundite liigitus jumalakäsituse alusel ANIMISTLIKUD usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse. TEISTLIKUD eeldatakse jumaluse või Jumala olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab: polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on olnud suurem osa religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, näiteks kreeka ja egiptuse usund; monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus, islam; panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. MONISTLIKUD keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Taolise jaotuse järgi puhtaid religioone esineb siiski harva ning
Hinduism-elu pärast surma Sissejuhatus Hinduism on tõenäoliselt maailma vanim religioonisüsteem. Hinduismi juured asuvad Indias, Induse oru tsivilisatsioonis, mis eksisteeris ajavahemikul 2500-1500 eKr. Väidetakse, et hinduism on praegu eksisteerivatest usunditest ka kõige keerulisem. Hinduism on maailma suuruselt kolmas usund ja tegelikult peetakse hinduismi isegi rohkem elamisviisiks, kui usundiks. Usundi juured ei lähtu üksikust ajaloolisest isikust vaid hinduismis kummardatakse lugematul hugal jumalaid, kui ka jumalikke olendid nagu Visnu, Siva ja Krisna. Tänapäeval on hinduismil palju eriharusid. Kolm kõige levinumat hinduismi filosoofilist süsteemi on: sankhja, jooga ja vedanta. Elu peale surma Üldine eshatoloogia (s.o
Tõrva Gümnaasium Indrek Kadak 10 b klass Iirimaa rahvastik Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2011 Sissejuhatus Tegin referaadi Iirimaa kohta. Selles referaadis kirjutan Iirimaa rahvastiku kohta. Kirjutan rahvaarvust ja muutumisest, rahvastiku tihedusest, iivest, vanuselisest jaotusest, soolisest koosseisust, rahvastiku püramiidist, suurematest linnadest, keeltest ja lühidalt usunditest. Iiri keeles öeldakse Iirimaa kohta Eire ja inglise keeles Ireland. Riigi ametlik kirjeldus on iiri keeles Poblacht na hÉireann ja inglise keeles Republic of Ireland (eestikeelne vaste Iiri Vabariik). Iirimaa pealinn on Dublin. Iirimaa pindala on 70 280 km2. Rahvaarv ja muutumine Iirimaal elab 4 450 900 inimest 2010. aasta seisuga. Juba 1,8 miljonit inimest elab Põhja-Iirimaal. Ajaga rahvastiku arv kasvab, nagu ka teistes maailma riikides.
Leiti, et usk on arenev ja peab vastama kõige moodsamatele teaduslikele tõdedele. Arvati, et eesti oma usk on hävinud ja see tuleb uuesti luua. Kuna rahvausku peeti iganenuks ja kasutuks, kujundati välja uued taarausulised rituaalid ja traditsioonid. 2. TAARA USU AJALUGU Taarausuliste liikumine Eestis algas Eesti Vabariigi algaastatel. Algatajaks peetakse psühhiaatrit Juhan Luigat, kes huvitus soome-ugri rahvaste ja idamaade usunditest. Koos käima hakati 1925, taarausu peaideoloogiks kujunes major Kustas Utuste ja tema abikaasa Marta Utuste.1926. aastal teatas Tallinnas Väike-Pärnu maanteel elav mehaanik Kullama, et ta jõudnud juba umbes kakskümmend aastat tagasi selgusele, et ainsam õndsakstegev usk on lootus Taara, Kalevipoja ja Linda sisse.Major Kustas Utuste (Kirschbaum) eestvedamisel kogunes 1925. aastal Tallinnas seltskond, kes huvitus Eesti oma usust ja nimetas end taaralasteks
· Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raamat/tekst iseenesest püha, püha on see siis kui keegi seda ette kannab. · Neli vedat : 1) Rg veda - hümnid erinevatele jumalatele. Värsitarkus. 2) Atharva veda osa proosas, osa värsivormis. 20 raamatut, 371 teksti, enamasti loitsud. See on nö. mitteametlik religioon. Kasutati inimeste endi poolt mitteametlikus kultuses. Sisaldab loitse, mis on inimestele endile vajalikud, nt. rikkus, jõud, tugevus. Sisaldas omaaegset slängi, maalähedane.
ühiskondi,mis neile eelnesid.Nendes teostes said uue elu Vana-Kreeka Zeus,Aphrodite,Hermes ja ka Vana-Rooma Veenus ja Mars.Jumala,tema poja Jeesuse ja teiste Piiblitegelaste elu puudutavaid maaale on tohutult igas suuremas kunstimuuseumis või kirikus,mõningaid neist võib pidada oma aja meistriteosteks,nagu näiteks Leonardo da Vinci „Püha õhtusöömaaeg“ või Michaelangelo loodud Sixtuse kabeli laemaaling. Tänapäeva usunditest on üks enim kõneainet pakkunutest islam,kuna see on üsnagi äärmuslik ja nõuab selle tavade järgijatelt,moslemitelt,üsna palju.Peale tiheda ja kohustusliku palvetamise ning palverännakute on igal inimesel ühiskonnas oma kindel roll ja kohus.Naiste ülesandeks on kanda ja kasvatada lapsi,neile on paljugi keelatud ja karistusedki kuritegude eest on naiste puhul karmimad.Mõlemale soole kehtib keeld tarbida alkoholi ja süüa sealiha
5. Religioonide liigitamine Usundite liigitus jumalakäsitluse abil: 1. Animistlikud usutakse loodusobjektide ja nähtuste hingestatusse, kuid ka paljudesse maailma mõjutavatesse vaimudesse 2. Teistlikud eeldatakse Jumala või Jumaluse olemasolu, kes on loonud maailma, mille saatust ta juhib ja kujundab. 3. Polüteistlikud eeldatakse paljude jumalate olemasolu; polüteistlikud on enamus religioone ajaloos alates varajaste kõrgkultuuride usunditest, nt. kreeka ja egiptuse. 4. Monoteistlikud eeldatakse ainujumala olemasolu; monoteistlikud on judaism, kristlus ja islam. 5. Panteistlikud eeldatakse, et jumal on kõiges või et kõik on jumal; panteistlik on näiteks hinduism. 6. Monistlikud keskne ei ole jumal kui looja, vaid maailma valitsev ja korraldav tasakaaluprintsiip. See esineb näiteks taoismis (dao) ja hinduismis (brahman). Usundite liigitus leviku alusel: 1
Sikhism Sikhism? Sikhism (pühendumine gurule) - on välja kasvanud hinduismist ja islamist, kuid sikhism ei ole segu neist usunditest, vaid täiesti iseseisev religioon, kuigi islami mõjusid on rohkem. Sikhism on suuruselt viies maailmareligioon. Mis sikhe eristab? Sikhe eristab tavalistest indialastest eriline turban, mida kannavad kõik täiskasvanud mehed. Selle all on tavaliselt musta värvi nn. juukseid hoidev alumine turban tihedalt ümber pea, laubapoolses osas tutti keeratud seal on nende lõikamata juuksed. Noored ja poisikesed kannavad ainult sellist
Võib-olla Faust lihtsalt ei osanud mõista, ehk oli teda vale mõtteviisiga üles kasvatatud või polnud ta oma pika elu jooksul avastanud, et ta võiks ise olla Kõiksuse Looja. Usundeid on palju ja veel rohkem on uskumusi, usundid on kõigile teada, kuid uskumused on meie alateadvusesse talletanud nii, et ise ei pruugi neid tähelegi panna. Kust tulevad erinevused religioonides uskumustest, Jumalast ja tavadest? Tänapäeval muudkui seletatakse idamaistest usunditest, et nendes on palju arusaami, mis tõepoolest võivad tuua inimese ellu jumalikkuse ja õnne. Neid tõdesid kombineeritakse ja neist kirjutatakse palju raamatuid, mis aitavad inimestel oma elu muuta. Huvitav, et on nii palju erinevaid usundeid ja arvamusi, kuidas on õige elada. Raamaturiiulid on küll täis tarku õpetusi ja üksteist ületrumpavaid nõuandeid, aga ikka on palju õnnetuid ja ebateadlikke inimesi, kes kahtlevad nii endas kui oma arvamustes
Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist. Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid. Romaniseerunud visigoodid saabusid Hispaaniasse 415. aastal ja Visigoodi kuningriik haaras enda alla kogu Pürenee poolsaare
karmaks. Buddha (see kellesse budistid usuvad) õpetused rajanevad neljale õilsale tõele. Need väidavad, et igasugust kannatust põhjustab kiindumus materiaalsesse maailma. Budistid usuvad, et õilsat kaheksaastmelist teed käies vabanevad nad igasugusest säärased kiindumusest ning seega ka kannatusest. Nende kaheksa osa hulka kuuluvad tarkus, mõistvus, moraalsus ja meditatsioon. Sintoism- Erinevalt paljudest teistest usunditest ei nõua šintoistiks olemine usu avalikku tunnistamist. Et šintoism on üle tuhande aasta budismiga kooseksisteerinud, siis on väga raske šintoismi ja budismi uskumusi lahutada. Kui budism rõhutab hauatagust elu ja taassündide ahela lõppemist, siis šintoism rõhutab maist elu ja õnne leidmist maa peal. Kuigi budism ja šintoism saavad maailmast erinevalt aru, ei näe enamik jaapanlasi mingit vajadust nende lepitamiseks ning praktiseerivad mõlemat
.. Põllumajandus... Turism ... Reisimine Tsehhi, Eesti kodanikuna... Tööstus Peamised ettevütte vormid Maavarad Energeetika Usundid, rahvad, keeled... Riigikord... Hädaabinumbrid... Euroopa riikide sõnadeotsing... Küsimused Tsehhi kohta? Kasutatud mterjal... Sissejuhatus Iseseisvaks tööks on Tsehhi Vabariigi iseloomustus. Oma ettekandes teen lühiülevaate rahvastikust, linnadest ja naaberriikidest, turismindusest jne... Tsehhi turismindusest, tööstusest, rahvastikust ja usunditest jne... Tsehhi Vabariik Pealinn ... Paha on üle 1000 aasta vana Poliitiline süsteem ... vabariik President ... Vaclav Klaus Peaminister ... Petr Necas Üldpindala ... 78866 km² Rahvaarv ... 10,5 milionit Rahaühik ... Tsehhi kroon Euroopa riigiga ühinemine 2004 aastal Tsehhi kaart... Suuremad linnad... Tsehhi on jaotatud 13 maakonnaks ja pealinnaks (Praha) Praha 1 217 000 inimest Brno 391 000 inimest Ostrava 326 000 inimest Tsehhi rahvastiku tihedus: 130 inimest km2 Naaberriigid
ebakindluse ja usaldamatuse tekitamist inimestes. Hirmu ja ebakindluse õhustiku loomine viib neid kaugemate eesmärkideni, enamasti poliitika vallas. Nende ohvriterikkad aktid avaldavad rahvamassidele ja poliitika ringkondadele masendavat psühholoogilist mõju ning seega mõjutavad tugevalt ka poliitikat. Hetkel jääb mulje nagu oleks terrorism seotud ainult moslemitega ja islami riikidega, kuid tegelikult see ei ole nii. Fundamentaliste võime leida erinevatest usunditest ning sagedamini mõistetakse fundamentalismi all traditsionalistlikke usulisi liikumisi, ennekõike on fundamentalism mõtte- ja suhtumisviis. Nende jaoks on olemas vaid üks tõde ning kõik muu on vale; kõik, mis ei sobi tema uskumustega kokku, on olematu. Sageli omistatakse neile seisukohtadele ka jumalik päritolu. Fundamentalismi üks oluline tunnus on eelarvamuslikkus teisitimõtlejate ja -uskujate suhtes ning suhteliselt suur ühtehoidmine fundamentalistide eneste vahel
Just 19. sajandi kahel lõpukümnendil ja sajandivahetusel leidis see fantaasiast toituv kunst eriti palju pooldajaid. Niisugusel nähtusel olid keerulised ühiskondlikud põhjused, peamiselt osa haritlaste ja kunstnike pettumine oma kaasajas. Kuna nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada, tõmbusid nad tagasi oma kujutluste maailma. Väljapääsu otsisid nad igasugustest fantastilistest õpetustest, huvitusid kaugete maade usunditest ja kunstist, vanadest hävinud kultuuridest jne., millele nad omistasid salapäraseid, ebatavalisi, müstilisi jooni. Oma kunstis kujutasid nad fantaasia abil loodud nägemusi. Nende teostes on palju ebamäärast, tabamatut, vaid aimatavat; need kubisevad igasugustest mitmemõttelistest vihjetest, võrdkujudest ja sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete
KONTROLLTÖÖ FILOSOOFIAST, 11. kl Usundid 1. Mis on maailmausundi peamine tunnus? (1p) See, et usundil on väga palju järgijaid üle maailma. 2. Mis on polüteistliku ja monoteistliku usundi vahe? (1p) Kui monoteistlikus usundis on jumalaid üks, siis polüteistlikus usundis võib olla neid mitu. 3. Märgi ristiga, milline neist usunditest on polüteistlik ja milline monoteistlik? (3p) Usund Polüteism Monoteism Hinduism X Budism X Taoism X Konfutsianism X Judaism X Kristlus X Islam X 4. Kuidas nimetatakse järgmiste usundite pühasid tekste? (5p) Usund Pühakirja nimetus Hinduism Veeda Budism Kaanon: Tipitaka