Idausundid - sarnased ja erinevad jooned (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Usundiloo mõisted

kestab aeg ja olemine. Hinduismi õpetus on üheaegselt polüteistlik, sest on palju jumalusi, monistlik, sest tunnustatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaim, panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges, monoteistlik, sest on voole, mille järgi ainus tõeline jumal in Brahma ehk svara (issand), ateistlik, sest on voole, mis jumalat ei tunnista. Kolm peasuunda: Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rma ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgts. Levinud on see vool eriti Põhja-Indias. Uskliku tunnusjooneks on koln püstjoont laubal. Sivaism. Keskmes on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Teisteks tähtsateks jumalusteks, keda kummardatakse, on Ganesa, Prvat, Kl ja Durg. Uskliku tunnuseks on kolm horisontaaljoont laubal. Saktism. Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Selles

Üldine usundilugu

28

docx

Maailma religiooni konspekt ja mõtisklus religioonist

7 voorust: mõtlikkus, mõõdukus, meelekindlus, õiglus, usk, lootus, armastus. Kirikulõhe - pinged poliitika ja usu valdkonnas viisid 1054 suure kirikulõheni, mille tulemusel lahknesid ida ja lääne kirikuks. Lääne kirikut juhib paavst. Pakutakse ainult leiba. Hapendamata. Ristimärk on viie sõrmega. Ida kirikut juhib patriarh. Kristlikud voolud ja uskumused Mida tegi Martin Luther ?1517. arvustasjareformisKatolikukirikut Miks on tekkinud erinevad kristluse harud? Ajajooksulkirikutevaheltekkinuderimeelsustetõttu Mida tegi Jeesus Kristus pärast surma? läksallasurmavalda, tõusiskolmandalpäevalsurnuistülesjaläkstaeva, kusistubJumala, omaisaparemalkäel Kristlus kunstis Millal kujunes välja Kristuse klassikaline kuju kunstis? 3. saj Mis on peamised teemad mida kunstnikus kujutavad kristlikes kunstitesostes? Jumalaimeteod, pühaõhtusöömaaeg Nimeta kaks kristlikus kunstis esinevat žesti

Religioon

2

doc

Budism, taoism ja šintoism

B UDISM , TAOISM JA SINTOISM . Budism Budism sai alguse tänapäeva Nepaali aladel (Põhja-Indias) ning on 350 miljoni toetajaga suuruselt neljas religioon maailmas. Budistid elavad Indias, Nepaalis, Hiinas, Jaapanis, Koreas, Tiibetis jne. Religioon sai alguse India printsist Siddhartha Gautama, kes elas umbes 2500. aastat tagasi. Ta loobus kõrgest päritolust ja jutlustas kaasinimeste aitamisest sõltumata nende rikkusest. Oli sõja ja klasside vastu. Ta ei toetunud imedele, jumalatele ega millelegi ebatavalisele, vaid õpetas, kuidas saada õnnelikuks. Need, kes on asunud Siddhartha õpetust järgima nim. budistideks. ,,Buddha" on tiitel, see tähendab ,,virgunu", mis tuleb tüvest budh, mis tähendab nii ärkamist kui teadmist. Budismi kutsutakse vahel ka jumalata religiooniks, sest järgijail lubatakse tunnistada teisigi usundeid. Budistlikud sümbolid Dharma ratas ehk seadmuseratas sümboliseerib Buddha õpetust ja tema vaimset autoriteeti. Sümbol on kaheksa kodaraga rata

Ajalugu

14

doc

Usundite konspekt

· Brahman on sootu, kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. · Jumalate kolmikvorm (trimurti): looja (Brahma) säilitaja (Visnu) hävitaja (Siva). · Jumalatel erinevad kehastused, nt Krisna on Visnu kaheksas kehastus, Buddha on Visnu üheksas kehastus. · Igasugu jumalatel oma templid, kus kummardatakse konkreetsele jumalale omaseid väärtusi. Nt. Hanuman ­ armastatud ahvjumal, ustavuse sümbol. Ganesha ­ elevandipeaga jõukusejumal, Krisna ­ armastusejumal, Siva ­ hävitaja ja taaslooja, mehelikkuse sümbol. Devi ­ emajumalanna, kelle

Üldine usundilugu

6

docx

RELIGIOONID(hinduism, budism, taoism, konfutsianism ...)

FILOSOOFIA Idamaade usundid HINDUISM *Indias ja Indiast levinud (maailma)usund. *usundite kogum, sest sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. *Järgijate arvult kolmas *Maailma vanim järjepidev religioon *Peamine eesmärk vabaneda uuestisünnist *Järgijad ­ hinduistid e hindud *1 miljard järgijat *väga salliv usund: ainuke nõue tunnistada veedade autoriteeti *tekkeaeg u 6-5 saj eKr *Neli suunda e religiooni ­ visnuism, sivaism, saktism, smartism *3 erinevat tekkefaasi: I ­ vedade usund ­ polüteistlik ohverdamisreligioon, püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus. II ­ brahmanism ­ hinduismi preestrit nim. brahmaaniks ­ preestrikeskne ohverdamisreligioon, eesmärgiks säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil, jumalate roll oli väike. III ­ Hinduism ­ tekkis brahmanismi reformimise tulemusel. *Põhineb pühadele tekstidele. 1) Veedad (1200-800 ekr.) ­ hinduismi pühakirjad. *Algul levis suulisel teel, 5-

Filosoofia

12

odt

Üldine usundilugu

Hinduism kui õpetus on üheaegselt poluteistlik, sest on palju jumalusi monistlik, sest tunnistatakse keskse printsiibina Brahmanit ehk maailmavaimu panteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on kõiges monoteistlik, sest on voole, mille järgi kõik on jumal ja jumal on Brahma ehk Isvara (Issand) ateistlik, sest on voole, mis jumalaid ei tunnista Kolm peasuunda: Visnuism. Keskmes on maailma hoidja ja armastuse jumal Visnu, kel on erinevad avataarad ehk kehastused. Tähtsamad avataarad on Rama ja Krisna. Krisna on oluline tegelane Bhagavadgitas. Levinud on see vool eriti Põhja ­ Indias. Uskliku tunnuseks on kolm püstjoont laubal. Sivaism. Keskmes on neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Siva. Teisteks tähtsateks jumalusteks, keda kummardatakse, on Ganesa, Parvati, Kali ja Durga. Uskliku tunnuseks on kolm horisontaaljoont laubal. Saktism. Sakti on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose (tamas) eest

Üldine usundilugu

17

docx

"Budismi ja hinduismi sarnasused ja erinevused"

eelkõige Ida-ja Lõuna-Aafrikas, Suurbritannias ning Ameerika Ühendriikides. Iidne usund hinduism arenes välja Indias, kus tal on tänapäevalni miljoneid järgijaid. Mõne arvamuse kohaselt on lausa tuhandeid hinduistlikke jumalaid ja teeb hindu panteoni asjassepühendamatutele veidi hirmuäratavaks. Siiski toetub kogu see mitmekesisus ühtsele printsiibile: hindud ütlevad, et kõik nende Jumalad on ühe kõrgema olendi erinevad aspektid. Hindusmi algus ulatub ajas nii kaugele tagasi, et sellest ajast pole mingeid kirjalikke ülestähendusi. Tõenäoliselt tekkis see usund Induse orus praeguse Pakistani alal rohkem kui 3000 aastat tagasi. Hindud usuvad, et hinduismil on olnud mitmeid alusepanijaid ja et nende vanimad pühad tekstid, kaasa arvatud hümnid, mis on tuntud kui Veedad, on saadud Jumalalt otsese ilmutuse kaudu. Veedad käsitlevad teatud gruppi jumalaid ja jumalannasid (vedantistlikud jumalad), kuid hilisemad

Kunst

40

docx

Usundiõpetuse konspekt gümnaaisum

1 Usundiõpetus 2 Usunditeaduse alaharud I. Usundiajalugu Aluseks on võetud kirjalikud dokumendid, tekstid, ürikud, mille abil püütakse selgitada usundi kronoloogiat, ajaloolist algupära ja arenguetappe II. Usundifenomeloogia ehk vürdlev usundiõpetus See on võrdlev õpetus religioossetest ettekujutlustest ja väljendusvormidest. III. Usundipsühholoogia Siin võib eristada individuaal- ja sotsiaalpsühholoogilist aspekti. Esimene jälgib uskliku inimese hingeelu, usulisi elamusi, nende tekkimist ja elamustüüpe. Huvitavaks aspektist on usuelu juhid: prohvetid, šamaanid, karismaatilise sektijuhid Sotsiaalpsühholoogiliselt võib vaadelda nt usukogukonna mõju indiviidile, juhtide mõju kogukonnale jne. IV. Usundisotsioloogia Uurib usukogukondade ehk kofessioonide ja profaansete ehk ilmalike kogukondade vastastikust mõju konfessioonid

Usundiõpetus

Kommentaarid (0)