Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Beduiinide referaat (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

BEDUIINID

referaat

ELUKOHT


Nad elutsevad Lähis-Ida kõrbepiirkondades (sealhulgas Araabia kõrb, Siinai poolsaar, Negev, Sahara ). Nende asuala hõlmab Araabia poolsaare, Süüria, Jordaania lõunaosa, Iraagi, Palestiina ja Põhja-Aafrika.

RAHVAARV


Kui 1974. aasta rahvaloenduse ajal moodustasid beduiinid Saudi Araabia elanikkonnast 27%, siis 1991. aastaks oli nende osakaal langenud 10 protsendini. Beduiinide koguarvu on 2006. aastal hinnatud 4,2 miljonile. Teistel andmetel on neid alla miljoni ja nende arv väheneb.

KEELED


Beduiinid on elanud kõrbes vähemalt 4–5 tuhat aastat. Alguses rääkisid nad kõik ligilähedaselt sama keelt. 4. sajandil hakkasid nad järgima ristiusku. 7. sajandil võtsid nad vastu islami ja araabia keele. Samal sajandil rändasid nad Araabia poolsaarelt Negevi kõrbesse. 11. sajandil tungisid nad Põhja-Aafrika kõrbetesse, alistades sealsed berberid. Ühtlasi on beduiinidel suur osa berberite ja Lähis-Ida rahvastiku islamiseerimises.

USUNDID


Beduiinid on islamiusulised ja peavad oma esivanemaks Aabrahami ja Haagari poega Ismaeli. Islami ettekirjutustest tähtsamal kohal on aga endiselt islamieelsed paganlikud kombed.

AJALUGU


Beduiinid on elanud kõrbes vähemalt 4–5 tuhat aastat. Alguses rääkisid nad kõik ligilähedaselt sama keelt. 4. sajandil hakkasid nad järgima ristiusku. 7. sajandil võtsid nad vastu islami ja araabia keele. Samal sajandil rändasid nad Araabia poolsaarelt Negevi kõrbesse. 11. sajandil tungisid nad Põhja-Aafrika kõrbetesse, alistades sealsed berberid. Ühtlasi on beduiinidel suur osa berberite ja Lähis-Ida rahvastiku islamiseerimises.
Pärast Esimest maailmasõda allutasid riigid beduiinid oma võimule. See piiras nende rändeid ja hõimude vastastikuseid reide. Paljud beduiinid hakkasid põldu harima , tegeldes peale selle ka karjakasvatuse või palgatööga.
Tänapäeval on beduiinide nomaadne eluviis ohus rangete riigipiiride paikapanemise, naftajuhtmete, veenappuse ja riiklike programmide tõttu beduiinide paikseks muutmiseks. Beduiine on paikseks muuta püüdnud näiteks Iisrael, mis lubab beduiini päritolu araablastel erinevalt araablastest üldiselt teenida Iisraeli armees .
20. sajandi lõpust saadik on paikne eluviis saanud normiks ja rändamine telkidega kõrbes on jäänud peamiselt vabaajaharrastuseks. Kõrbeelu ja sellega seotud esemeid näidatakse muuseumides.

HUVITAVAT


Beduiinid püüavad kinni ka kõige väiksema tilga vett, mis kaljudelt alla voolab, ehitades väikesi tamme. Kohtades, kus leidub pidevalt vett, võivad nad end pikemalt sisse seada.
Beduiinide telk on valmistatud kitsevillasest riidest, mis varjab päikest ja peab kinni harvade vihmade ajal alla sadava vee. Veepidavust suurendab riide paisumine niiskuse ajal enne vihma. Telgi valmistamisel vaja mineva riide koovad naised ise. Telgi panevad püsti ja tõmbavad pingule naised. Seinad kinnitatakse katuse külge ja tõmmatakse alt tihedalt vastu maad, et tuul ja külm ligi ei pääseks. Seinu on võimalik üles keerata, et tuul läbi käiks ja õhku telgis jahutaks.
Pärast abiellumist mees ehitab oma telgi suuremaks . Kui pere on suur ja on palju lapsi, võib telk olla mitmeks osaks jaotatud. Naiste poolel asub nende elutuba , magamisasemed ja muidugi kööginurk. Beduiinidel on toidu serveerimiseks nii suur vaagen, et sinna mahub korraga ära terve lammas.
Telgis on vaibad ja padjad, kuid mitte mingisugust mööblit. Kuna seal on hämar, on ka jahe. Kuna nad rändavad ühest paigast teise, ei ole neil eriti suur varandus. Oluliseks peetakse mõõku, püsse ja kohvivalmistamisriistasid.
Beduiinidel on kombeks, et mehed võtavad külalisi vastu selleks eraldatud telgiosas. Mehed söövad kõik koos, naised ja lapsed peavad leppima oma telgipoolel söömisega. Toitu võetakse sõrmedega, kahvleid nad ei kasuta.
Tänapäeval kasutavad beduiinid savist ja metallist nõude asemel kergeid plastiknõusid. Beduiinide traditsioonilised veekandmiskotid on kitsenahast valmistatud. Vanasti sõltusid nad täiesti kõrbes leiduvatest kaevudest. Teekond tuli nii planeerida , et vett jätkuks. Tänapäeval läheb beduiin kõrbe paakautoga, kust jätkub vett nii kariloomadele, kui ka inimestele.
18.052012
Beduiinide referaat #1 Beduiinide referaat #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taavi145 Õppematerjali autor
Selles referaadis on juttu beduiinide elust, ajaloost, keeltest, usunditest, elukohast.

Sarnased õppematerjalid

Kõrberahvaste elust ja kommetest
13
doc

Kõrberahvaste elust ja kommetest

Võru Kesklinna Gümnaasium Carmen Oroperv 8. klass Kõrberahvaste elust ja kommetest Referaat Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Erinevate kõrberahvaste eluviisid.............................................................4 1.1 Nomaadid.................................................................................................4 1.2 Aborigeenid..........................................................

Geograafia
Aafrika ajalugu
76
doc

Aafrika ajalugu

Aafrika ajalugu 1. Sissejuhatus Teooriate seas, mis soodustasid Euroopa riikidel ülejäänud maailma koloniseerima, domineerisid evolutsiooniteooria, progressiidee etc, mis mõjutasid ka Aafrika-Euroopa suhteid. Progressi all mõistetakse tihti peamiselt tehnoloogia, aga ka kultuuri arengut ja sellest tulenes koloniaalajastul müüt, et Troopilisel- ja Lõuna-Aafrikal puudub ajalugu – selle ütles lõplikult välja Hegel. Ta väitis, et aafriklased pole andnud mingid erilist panust inimühiskonna ajalukku. See seisukoht mõjutas pikka aega suhtumist teisesusse ja Aafrika ajaloo uurimisse. Sellest kujunes ka üldlevinud mõttekäik, et see on ideaalne paik eurooplastele, kuhu tuua tsivilisatsioonitõrvikut ja teha ajalugu. 19. saj Aafrika ajalugu eriti ei tuntud – need teadmised, mis olid olnud keskajal, olid moondunud. Kui varem oli tuntud Lääne-Aafrike suuri impeeriume nagu Ghanat ja Malid, siis 19. saj olid need teadmised suu

Ajalugu
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu
Vanaaeg
116
doc

Vanaaeg

Pandi kirja ka varasemad uruki kuningate nimekirjad.Ainutlt 100 aastat oli hiigelaeg ,21 saj lõpul iseseisvus Eelam. Ur sai lüüa .Uri linn taastati ka koheselt, lihtsalt oli rüüstamine või säärane , riik kadus, Ur püsis kuni pärsia impeeriumini vastu. II at tõi kaasa mitmeid muutusi. Etnilised muutused- semiidid osatähtsus suurened, araabia kõrbealadel imbusid lääne poole uus grupp semiite kes on tuntud kui amurru(amoriidid).need olid aadliku taustaga beduiinid, oli 3 at lõpu sajanditel asunud vaikselt sumeri ja akkadi naaber aladele ja inteegreenund linnakultuuriga,elasid stepialadel ja kasvatasid loomi ja põlluharimisega. Asusid 3 at lõpul sõjameestena nende riikide teenistusse.Neid sõjapealike tõusid linnriikides võimule,paljudes riikides tõusid väepealikud kuningateks,võtsid omaks akkadi keele,tähendas semiidi komponendi suurenemist.Sellega kaasnes sumeri keele järkj-ärguline kadumine kõnekeelena.Sumeri kultuuri

Ajalugu
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks
48
doc

Iisreali usundilugu - Kordamisküsimuste vastused eksamiks

Iisraeli aja-ja usundlilugu... kordamisküsimused-vastused 1. Ajaloolised allikad. Ülevaade tähtsamatest kirjalikest ja arheoloogilistest allikatest. 2. Põhjused kuningriigi tekkeks. Kohtumõistjad; vilistid. 3. Sauli valimine kuningaks, tema tegevus. 4. Taaveti tõus troonile. Taaveti sisepoliitika ja administratsioon. 5. Taaveti välispoliitika ja vallutused. Taaveti ajaloolisus (McKenzie ,,Kuningas Taavet. Püha terrorist"). 6. Saalomoni valitsusaeg. Sise- ja välispoliitika, templiehitus. 7. Personaaluniooni lagunemine kaheks kuningriigiks. Piiriküsimuse lahendamine. Põhjariik Iisrael kuni Omri valitsusajani. 8. Põhjariik Iisrael omriidide valitsemise ajal. Üldiseloomustus (välissuhted, majandus, ehitustegevus), tähtsamad sündmused. 9. Ahab ja Iisebel. Välissuhted; Assüüria. 10. Jehu ja tema dünastia. Kaananlaste küsimus. 11. Tiglatpileser III reformid Assüürias, tema sõjakäigud Süür

Üldine usundilugu
Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),

Ajalugu
VARAUUSAEG
68
pdf

VARAUUSAEG

VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638­ 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun