Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "USA ja Mehhiko kunst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, mehhiko, realism, sõjad, publik, york, moodsa, kubism, abstraktsionism, vastandumine, skulptuurid, stuart, davis, satiiriline, räpane, koloriit, thomas, hart, benton, grant, wood, seinamaalid, diego, rivera, 1886, fridaYves Tanguy; Julio Gonz´ales; Giorgio de Chirico; Max Ernst; Salvador Dali. Funktsionalism (1.) ja konstruktivism (2.) (1920. aastatel) 1. Sõjajärgne Euroopa oli vaene ja kunstnikud ei tahtnud luua eliidile vaid lihtrahva massidele. Juugendlikule edvistamisele taheti luua vastandlikku süsteemsust ja korda. Toetuti tihti geomeetrilistele vormidele, nende kasutamise eeskujuks oli kaudselt sõjaeelne kubism. Sellistele ideedele oli soodne pind eriti Saksamaal ja Venemaal. Arhidektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli olulisim nende massiline toodetavus. Esemete vorm pidi tulema nende funktsioonist. Põhimõtet, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib on ka ilus, nimetatakse funktsionalismiks. "Bauhaus" (Saksa arhidektuuri kool, rajatud 1919. aastal, õpetas ka kunste, kuid arhidektuuriga seotuna) oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks.
USA kunstist popkunstini 1. 1913. aastal toimus New Yorgis hiiglaslik kunstinäitus Armory Show, mis andis tõuke moodsa kunsti levikule USA-s. 2. USA kunstis oli kaks "oma tee" otsimise suunda: 1) nn. sotsiaalne realism, mille rajajaks oli R. Henri isel suurlinna elu ilustamata kujutamine. Piltide koloriit tume ja räpane, meeleolu sünge, ühiskonnakriitiline. 2) Regionalism romantilisem, väärtustab väikelinnade ja farmide rahulikku ning töökat elu ning USA regioonide omapära, nostalgiline meeleolu. 3. 1930. aastate seinamaalikunstile andsid olulise tõuke mehhiko monumentalistid. Mehhiko kunstis oli ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutanud enneolematu koha ja taseme
vanamoelised, akadeemilist realismi menutavad. Peamiseks rahvusromantismi keskuseks sai Laikmaa ateljeekool 1913a. Andekaim õpilane oli Oskar Kallis. Arhitektuuris ei suutnud eestlased veel eriti kaasa rääkida. Suuremate hoonete projekteerimiseks kutsuti soome arhitekte. Kubism: rajasid Hispaaniast pärit Pablo Picasso ja prantslane Georges Braque. Sellest saab rääkida al. 1907. aastast, mõju avaldas neegriplastika. 1909. aastal algas periood, mida nim. analüütiline kubism, järgmine samm oli sünteetiline kubism. Picasso ,,Istuv naine", Braque ,,Portugallane". Skulptuuris Constantin Brancusi - objektide individuaalne väljanägemine, ,,Lind ruumis", Aleksander Arhipenko. Futurism: päritolumaa on Itaalia. Esimene futuristlik manifest oli 1909. aastal Pariisis, avaldas F. Marinetti. Tähtsamad esindajad on Umberto Boccioni, Carlo Carra, Gino Severini. Kujutavas kunstis 2 teed: 1. ühel pildil kujutada sama objekti mitut asendit, objekt kujutatud
hingeelu. Tegeleti palju graafikaga, mis pidi samuti väljendama kirglikult inimeste tundeid. Maal: Ernst Ludwig Kirschner Karl Schmidt-Rottluff Emil Nolde Oskar Kokoschka Egon Schiele Kubism - Lähtekoht oli leida looduslikes elementides nende põhivõrme ja püsivaid struktuure. Kubismile on iseloomulik reaalsuse lagundamine osadeks ning selle kujutamine korraga mitmelt küljelt. Analüütiline kubism säilitas looduslike esemete põhibaasi, kuid nende valik oli äärmiselt piiratud (majad, puud, eriti natüürmordid). Vajalik oli eseme kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi järjest väiksemaks. Peamiseks väljendusvahendiks olid pinnad jooned ja mahud. Tihti kasutati kollaazi, mis tähendas, et pilt oli olemuselt juba ruumiline ning seda ei pidanud enam kujutama. Aitas kaasa pildi muutumisele muust maailmast sõltumatuks objektiks. Sünteetiline
P. Mondrian, Theo van Doesburg 11. Milline sõna on aluseks mõistele ,,purism"? Mida taotlesid prantsuse kunstnikud-puristid? PUR- puhas. Eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range geomeetriline kord japole kohta tunnete väljendamisele 12. Millise nime all sai maailmakuulsaks Édouard Jeanneret? LE CORBUSIER` 90 Walter Gropius. ,,Bauhasi" hoone Dessaus. 1925-26 91 Vladimir Tatlin. III Internatsionaali monumendi makett. Puit, teras, klaas. 1919-20 94 Gerrit Thomas Rietveld ja Truus Schröder-Schröder. Schröderi maja Utrechtis, Holland. 1924 95 Le Corbusier ja Pierre Jeanneret. Villa Savoye. 1928-31 15. LÄÄNE-EUROOPA KUNST 1920-1940 1. Milline linn oli I maailmasõja järel Läänemaailma kunstipealinnaks? Pariis 2. Kuidas kirjeldad sealset kunstikoolkonda? Mis oli sellesse kuuluvate kunstnike peaeesmärgiks? Pariisi koolkond oli taotluselt ja stiilidelt mitmekesine.
modernistlik realism/ Prantsuse kunstnikud: H.Matisse, A.Derain, G.Rouault, F.Leger VÄLISMAA KUNSTNIKUD BAUHAUSIkoolkond- Saksamaa ,sünge, karikatuur,uptomism, pinge draama, nurgelisus Suurbritannia- suur mõju postimpessionismi kiitvatel kriitikutel, Cezanne oli puhta maalikunsti rajaja Itaalia- antiigi eeskujude järgimine, suursuguste ideaalide kujutamine, uusklassitsism arhitektuuris USA JA MEHHIKO KUNST 1920-1940 KUBISTID- piltide aineks olid masinad ja suurlinnad, Charles Demuth(tasapinnalised kompositsioonid tähtedest) Stuart Davis- kontrastsed värvid, plakatlikud teravad jooned, Rober Herni- realist, ilustamata, sünged toonid REGIONALISM- tööd kujutavad pildid, rahulik maaelu, Thomas Hart Benton MEHHIKO KUNST- poliitika, seinamaal, riiklik tellimus, Frida Kahlo- fantaasia, ühiskondlikud probleemid TEISE MS SÕJA AEGNE KUNST, USA ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
John Nash. Tema projekti järgi ehitatud Cumberland Terrace, mida peetakse inglise palladonismi parimaks näiteks. Alustas Buckinghami ehitust, hiljem loobus, kuid me võime näha Nashi projekteeritud ruume, nt üks külaliste tuba. Briti Muusemi Rahvusgalerii on projekteeritud W. Wilkinsi poolt. USA-s valitseb palladionism, mis jõudis sinna 17.-18. saj vahetusel ja jääb sealset kunsti mõjutama ka pärast Ühendriikide iseseisvumist. Esiletõstmist vajab Thomas Jefferson. Tema tuntumad ehitised on Virginia ülikooli kotedzid, peahoonet ei ole, asuvad pargis hobuserauakujuliselt. Teine tuntum ehitis tema elupaik Monticello villa. Eeskujuks Palladio villa Rotonda. Muutis natuke ehitusmaterjale, kasutas valget ja punakaspruuni kivimit ja villa ette sai tehtud suur bassein. Matkimist ei pannud keegi talle pahaks, sest klassitsism ei hinnanud originaalsust. Uue pealinna Washingtoni planeeringu loomine, selle kallal töötas umbes 4-5 arhitekti
Ka tema oli õieti asjaarmastaja ja iseõppija. Noorpõlves tegutses ta väga mitmesugustel aladel. Kunstile pühendas ta end umbes alates a. 1881. Van Goghi vanema perioodi töödes on tunda hollandi meistrite, eelkõige Millet` mõju. Oma laadilt olid need tööd – maastikud ja žanripildid – sünged ja maalitud tumedate pruunide toonidega. Neis piltides on tunda kirglikku ja siirast kaasaelamist, mis jäi iseloomustama van Goghi kunsti ka hiljem. 1886. aastal tuli ta Pariisi ja kunstikaupmehest venna vahendusel tutvus seal varsti impressionistidega. Eriti Camille Pissarro õpetas teda kasutama heledamaid värve, kuid ikka impressionistlikus mõttes – oma nägemismuljete jäädvustamiseks. 1888. aastal töötas van Gogh mõnda aega Lõuna-Prantsusmaal Arles`is. Eemalolek impressionistide mõjust, aga vist veel enam lõunamaine selge taevas ja ere päike julgustasid teda kasutama suuremaid puhta värvi
................................................. 16 13.Sürrealism........................................................................................................................................ 17 14. Funktsionalism ja konstruktsionism 1920. aastatel......................................................................... 19 15. Lääne-Euroopa kunst 1920-1940.................................................................................................... 20 16. USA kunst 1900-1940. Mehhiko kunst........................................................................................... 22 17. Totalitaarsete riikide kunst (Saksamaa ja NSVL)............................................................................ 23 18. Eesti kunst 1918-1940.................................................................................................................... 25 19. Kunst II Maailmasõja ajal. Abstraktne ekspressionism USA-s...................................................... 27 20
Põhisisuks oli rahutus, ühiskonna- kõige rahulikku õnnetunnet, rääki- kriitika ja maailmavalu, parema ühis- rõõmu nägemisest. sid väljenda- konna igatsus 2.Meeleolu misest 2.kujutasid kõike dramaatilises valguses 7.Nim. Saksamaal Dresdenis tegutsenud ekspressionistide rühmitus. Kes oli selle eesotsas? „Die Brücke“ Eesotsas olid E. L. Kirchner ja K. Schmidt-Rottluff. 7. Eesti kunst 20.saj alguses 1. Millises suunas arenes eesti rahvuskultuur 20.saj algusaastatel? Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad 2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? 1906. aastal 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Peamiselt söejoonistused ja graafika. 4. Millised teemad oli olulised Raua loomingus ? Temaatika sümbolistlik ja rahvusromantiline („Kalevipoja illustratsioonid“) 5. Kus oli võimalik õppida kunsti 20
Caspar David Friedrich (1774-1840) Hispaania: Francisco Goya (1746-1828) 19.saj realism Prantsusmaa Maalikunst: otsene ümbrus, tõsielu kujutamine, Maalikunst: keskpaik võltsimatu, asjalik ja objektiivne kujutamine, Jean François Millet (1814-1875) maaliti nähtut seda ilustamata ja idealiseerimata, Gustave Courbet (1819-1877) paljastav, kriitilis-pessimistlik, jõuline,
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi.
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
[2] Piltide temaatika allikateks oli Delacroix'l tihtipeale tema lemmikpoeetide teosed (Goethe, Walter Scott, Byron, Victor Hugo), kuid tema eesmärgiks ei olnud nende illustreerimine, vaid omapoolse tõlgenduse ja nägemuse edasi andmine antud ainest.[4] Teoses ,,Vaikelu homaariga" (1827, Louvre, Pariis) on täheldatud zanri põhiolemuse ja maastikumaali ühenduse kummalisust. Maal oli Salongis üleval ,,Sardanapaluse surmaga" samal ajal ning selle sihiks tundub olevat vastandumine neoklassitsismi printsiipidele sotiruuduline pleed on asetatud erinevate esemete sekka, milles on näha Delacroix anglofiiliat.[6] Eugene Delacroix "Vabadus, mis rahvast juhib" (1830) Eugene Delacroix "Sardanapaluse surm" (1827) Romantism on kunsti (arhidektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele.
Roomas töötades säilitas Weizenberg tiheda sideme kodumaaga ja siinse rahvusliku liikumisega, 1870. aastatel ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad. Selleks andsid tõuget kohtumised F. R. Kreutzwaldiga Eestis, aga ka soome skulptori Johannes Takaneni looming, millega Weizenberg puutus kokku Roomas. Eesti – ainelised on veel “Kalevipoeg”, “Koit”, “Hämarik” ja monumendikavand “Vanemuisele”, samuti portreed rahvusliku liikumise tegelastest. Eesti publik ei suutnud veel pakkuda vaimset ega majanduslikku kandepinda skulptuurikunsti arengule kodumaal. Siin olid Weizenbergi loomingu ainsad finantseerijad baltisakslased, kelle kunstielus Weizenberg, erinevalt Kölerist, ka osales. 1878 esines ta oma töödega Eestimaa Provintsiaalmuuseumis, mis oli Tallinna saksa seltskonna poolt asutatud 1864.a. Seda väljapanekut võib pidada eesti kunstniku esimeseks personaalnäituseks Eestis. Järgnes ridamisi näitusi samas muuseumis ja 1887 ka Tartus
Kunstiajalugu Manerism - emotsioon, segadus, usufanatism, pikaks venitatus/ebaloomulik anatoomia, lõhutud kompositsioon 16.saj 17-18saj Barokk - dünaamika, liikumine, 1640 näituste algus, 9 uut zanri: 1. Grupiportree 2. ... Rokokoo 18.saj - õukonna kunst, hiinatsemine Klassitsism - 18.saj lõpp - 19.saj esimene pool Loe õpiust lohh Sünnib Prantsusmaal, Arc de Triompfe 1806-1936 Jean François Thérèse Chalgrin Partheon Pariisis 1757-1800 Souffiot Tarbekunst, ampiirstiil, pmst kopeeritakse antiikaega, näiliselt vastandub pealiskaudsusele, detailid kallistest materjaldest (leopardi nahk, lapis lazuli), luuakse palju koopiaid Seinadele maalitakse illusoorsed garniisid ja maalid Antonio Ganova
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) EKSPRESSIONISM Foovidega algas uus suund Euroopa kunstis, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks . Termin tuleneb prantsusekeelsest sõnast "expression", mis tähendab väljendust. Ekspressionismi eelkäijateks võib lisaks foovidele pidada ka Edvard Munchi ja Vincent van Goghi . Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti
Jüri Gümnaasium MOODNE KUNST Õpimapp Koostaja: E.... Klass: 11R Jüri 2013 1.Moodne kunst Moodsas kultuuri areng toimus üldjoontes laus maalikunstist ja puudub tal selgelt eraldatavalt voolud. Skulptuurid on enamasti suuremõõtmelised ja lihtsa vormiga, tinglikult saab jagada kaheks: loodus lähedased tööd, abstraktsionism. Esimesse rühmitusse kuulub saksa skulptur ernst barlach. Teise rühmitusse kuulub: Henry Moore. Abstraktsionismi maali kunsti alla kuulub Constantin Brancusi. Uusimat skulptuuri iseloomustab erinevate materjalide kokku kombineermine, tehti skulptuure millel oli ainult piirjooned. Üritati teha liikuvaid skulptuure. 17 saj arhitektuur. Arhitektuuris kehtivad uued põhimõtted, ehitusmaterjalid ja ehitus viisid. Väga palju hakati kasutama metall konstruktsioone ja klaase
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
1918-19 AUGUSTE Õli lõuendil Musée d'Orsay, Paris RENOIR Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Dance Class 1871s Oil on wood The Metropolitan Museum of Art, New York EDGAR DEGAS Click to edit Master text styles E. Second level Third level Fourth level DEGA Fifth level S Women Ironing c. 1884- 86 Oil on canvas Musée d'OrsayPa ris GEORGES SEURAT Click to edit Master text styles Second level
5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-
Table of Contents 1.1. KUNST 18. SAJ LÕPUST 19. SAJ LÕPUNI 1 2.2. 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSE KUNST 7 3.KUNST 1905-1910 - MURRANGUAASTAD 9 4. KUNST ISESEISVAS EESTIS 1919-1940 12 5.KUNST II MAAILMASÕJA AJAL 16 6.EESTI KUNST STALINISMI VÕIMUSES 1944-1955 19 7.SULA JA ILLUSIOONID 35 8.KAINENEMINE JA SKEPSIS 1960. AASTATE LÕPP 1970
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult
saj teisel poolel välja manerism. Kunsti tunnusjooned: Maalikunst Arenes freskotehnika. Tahvelmaalis hakati puutahvli kõrval kasutama aluspinna raamile pingutatud lõuendit. Vararenessanssi teosed olid enamasti loodud temperavärvidega. Freskomaalide õitseng oli Itaalias. Õlivärve kasutasid Madalmaade kunstnikud (Jan van Eyck, Hubert van Eyck), juba 15 saj alguses, Itaalias levisid, need sajandi lõpus (Messina, Bellini, eriti Veneetsia kunstnikud, paljuski niiskuse tõttu). Arenes ilmalik kunst, mis ülistas vürstide ja linnade elulaadi. Inimesekultus väljendus portreemaalis, keerukates allegoorilistes teemades ning ajaloolistest maalides. Religioosne kunst rikastus uute teemadega. Jumala kuju inimesestus, teema valikus oli rõhk Jeesuse sündimisel, elul ja surmal, Neitsi Maarja emadusel. Loodi maale antiikmütoloogia teemadel, antiigi eeskujul 1
kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fasismi omadega (futurismi ja fasismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud UMBERTO BOCCIONI, GIACOMO BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal.
Eesti rahvakultuur pole muidugi arenenud ainult omaette või endasse sulgununa. Juba kiviajast peale on Eesti alal põimunud eri suundadest lähtunud kultuurimõjud ja eesti rahvakunsti on täheldatud mitmeid väga kaugele laenatud motiive. Eestlaste hulka sulas teiste rahvaste esindajaid. Siiski on sajandeid püsinud külaühiskond ladestanud need välismõjud soomeugrilikule aluspinnale nõnda, et on et on säilitanud eesti rahvakunsti omapärane ilme. Kujutav kunst keskajal Piltidel ja kujudel oli keskaegses kultuuris teistsugune roll kui tänapäeval. Neid valmistati eelkõige selleks, et jagada inimestele usu ja moraaliõpetust. Siiski polnud nad ainult mingi "vaestepiibel", jumalasõna esitamine kirjaoskamatule rahvale piltide kaudu. Piltide ja kujudega austati ristiusule tähtsaid isikuid ja sündmusi. Bütsantsist lähtunud õigeusk pidas mitte ainult piltide religioosset sisu, vaid ka pilte endid pühadeks ja imettegevateks objektideks
Keele representatiivsus pannakse proovile, kirjandusliku kujutise ja kujutatava uus vahekord jõudis piirini, mis 1970. alguseks sai nime nouveau nouveau roman (uus uus romaan). Esindajaid: Michel Butor (romaan „Modifikatsioon), Alain Robbe-Grillet, Nathalie Sarraute, Claude Simon, vähemal määral Marguerite Duras. Ladina-Ameerika 1960. aastate algul alanud proosa värskenemine kandis algul nime „nueva novela“ (uus romaan), hiljem sai populaarseks termin maagiline realism. Selle suuna esimeseks tähtteoseks peetakse mehhiklase Juan Rulfo (1917 – 1986) romaani „Pedro Páramo“ (1955) (see on ühtlasi peategelase nimi). Realism on subtiilsete üleminekute ja vahetoonide kaudu seostatud lihtrahva põlvkondade pikkuste fantastiliste kujutluste ja legendidega. On tunda James Joyce’i, William Faulkneri ja Virginia Woolfi mõju. Tuntumaid esindajaid: Alejo Carpentier, Carlos Fuentes, Jorge Amado, Julio Cortázar, Gabriel García
Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on loomulik kui vaataja end tunneb nagu kodus, näitleja end aga külalisena. Pärast kuninga surma oli klassitsistlik teater suremas. Voltaire püüdis teatrit päästa kõikvõimalike reformidega. 1759. aastal hakati sisse viima muudatusi, Commedie Francaise ehitati suuremaks, kohtade arvu suurendati ning PUBLIK EEMALDATI LAVALT. Sisuliselt tähendas see reform lava eraldamist saalist, kahe autonoomse tsooni tekkimist.mänguruum iseseisvus ning nõudis suuremat tähelepanu. Lava oli nüüd nagu tühi ruum, mida näitleja ei olnud harjunud täitma. Mängu tulid massistseenid lava täitmiseks. Kodanliku teatrirevolutsiooni üheks viljaks proovide arvu suurenemine (3lt 10-12 proovini). Ka keel lihtsustus. Direktori õlule langes järjest rohkem kohustusi, ei suutnud enam toime tulla üha mahukama
tähtsust. Samasugused on ka istuvad figuurid. Eripäraks Egiptuse skulptuuride juures on see, et need on mõeldud vaatamiseks otse eest. Skulptorid oskasid küllalt meisterlikult inimkeha kujutada, kuid nad ei hoolinud eriti individuaalsetest eripäradest ja iseärasustest. Lihtrahava ja loomade kujutamisel oldi vabamad tardumusest ja pidulikkusest. Need kujukesed on liikuvamad, väiksemad ja elavamad. Ometi on nad sarnased üldistuselt ja monumentaalsuselt · 2. Saksa kunst 15.-16. Sajandil Saksamaa olulisim uuendus kunstikultuuris on trükigraafika leiutamine. Võeti kasutusele puulõikeethnika ja leiutati vanim sügavtrükitehnika vasegravüür.Eriti puhkes õitsele graafika, sest see kunstiliik oli kõige sobivam väljendama võitluslikke ideid ja sekkuma pinevasse ühiskondlikku ellu. Albrecht Düreri vase ja puulõiked kuuluvad graafikakusnti tippsaavutuste hulka. Dürer oli
annaabi.ee 
