USA ja Mehhiko kunst
1900-1940
• USA majanduslikult võimas, kuid õhukese
kultuurikihiga.
• Sõjad, majanduslik kriis.
• Kujutava kunsti publik väike.
• 1913. a. New York Armory Show – alus
moodsa kunsti levikule USAs.
• Kubism ning abstraktsionism .
• Jäljendati Euroopat (kuid pisut teise külje alt)
• Modernismile vastandumine- realism
• Maalid, seintekaunistused, skulptuurid.
Charles Demuth Stuart Davis
(1883-1935) (1894 – 1964)
Robert Henri
(1865 – 1929)
• Sotsiaalne realism
– kujutas
suurlinnade elu
ilustamata.
• Satiiriline
kujutamine.
• Iseloomulik oli
tume ja räpane
koloriit .
• Sünge meeleolu
• Regionalistide
looming – laiemalt
levinud.
• Pisut romantilisem
stiil.
• Väärtustab rohkem
väikelinnade ja
farmide töökat elu.
Thomas Hart Benton Grant Wood
(1889 – 19775) (1892 – 1942)
• Mehhiko kunstis olid kõrgel kohal
ühiskondlik-poliitilise sisuga
seinamaalid.
• Tänu revolutsioonisündmustele anti
mehhiko kunstnikele suuri tellimusi.
• Tugevad ja jõulised maalid.
Diego Rivera Jose C. Orozco
( 1886 – 1957) (1883 – 1949)
Frida Kahlo David A. Siqueiros
(1907 – 1954) (1896 – 1974)
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-03-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kirke Paris
Õppematerjali autor
aastal, õpetas ka kunste, kuid arhidektuuriga seotuna) oli üheks funktsionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks. Saksa Kunstnik-arhidekt ja Bauhausi üks direktor: Ludwig Mies van der Rohe ja esimene Walter Gropius; Natside võimuletulek lõpetas "Bauhausi" tegevuse. 2. Venemaal uskusid mitmed kunstnikud kommunistliku utoopiat ning arvasid et nemad ei pea mitte ilu maalima vaid oma kunstiga aitama luua uut ja paremat ühiskonda. Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama vaid looma uusi vorma ja ehitama (konstrueerima) uut elukeskkonda. Sellest sai konstruktivism. Hiljem levis see ka läände ja konstruktivismiks hakati nimetama kõiki abstraktse kunsti variante, kus kujundid konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest. Vene konstruktivistide arust ei olnud maalikunst midagi väärt, kunst pidi olema mitte näituse- või luksusese vaid aktiivselt osalema esemete tootmises, trükiplakatites või monumentides.
tõuke moodsa kunsti levikule USA-s. 2. USA kunstis oli kaks "oma tee" otsimise suunda: 1) nn. sotsiaalne realism, mille rajajaks oli R. Henri isel suurlinna elu ilustamata kujutamine. Piltide koloriit tume ja räpane, meeleolu sünge, ühiskonnakriitiline. 2) Regionalism romantilisem, väärtustab väikelinnade ja farmide rahulikku ning töökat elu ning USA regioonide omapära, nostalgiline meeleolu. 3. 1930. aastate seinamaalikunstile andsid olulise tõuke mehhiko monumentalistid. Mehhiko kunstis oli ühiskondlik-poliitilise sisuga seinamaal saavutanud enneolematu koha ja taseme. Tormiliste revolutsioonisündmuste järel võimul olnud vasakpoolsed valitsused andsid mehhiko kunstnikele suuri riiklikke tellimusi. Sotsialistlik suunitlus leidis ka USA kunstis 1930. aastatel rohkesti pooldajaid. Kriis, deprekas, fasismi tõus, Hispaania kodusõda muutsid paljud haritlased vasakpoolse ideoloogia pooldajateks
Sümbolism: käsitlesid suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu jne. Oluline mis on kujutatud pildil, mitte kuidas. Prantsusmaa, sajandivahetus. Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: toimus sajandivahetusel Põhjamaades,
20. SAJANDI KUNST KONSPEKT J. KANGILASKI ÕPIKUST Uusromantismi ideoloogia - pettumine kaasajas, teaduse areng pole ühiskonda humaansemaks muutnud, tugevnes religiooni autoriteet (olulisemad parateadused), kunst polnud enam teaduse liitlane, vaid ülim väärtus. Sümbolism - käsitleti suuri ja igavesi teemasid (surm, sünd, erootika, armastus, üksindus), olukordi toodi välja ebatavaliste mitmetimõistetavate süzeede abil, rõhutati, et elu on müsteerium, oluline mida kujutatakse, mitte kuidas. Tegemist on literatuurse kunstiga. Sümbolism on vool, mitte stiil. Tihti anti mütoloogilistele tegelastele ebatavaline isiklik tähendus. Värvid on salapärase muinasmaailma loomise vahendiks. 1890
12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua?
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
planetaariumi kohta loengut pidamas" Klassitsism ja Romantism Klassitsism on viimane kunstistiil, mis levib nii arhitektuuris, kujutavas kui ka tarbekunstis. Klassitsism tuleneb ladinakeelsest mõistest classicus- eeeskujulik, parim; selle võttis kasutusele J J Winckelmann, esialgu 5-4.saj eKr kohta. Seda aega pidas parimaks ning see seisukord püsib tänapäevani. Winckelmann oli tegev ka arheoloogina Lõuna-Itaalias Napolis. Rõhutas antiigi täpset matkimist. Winckelmann ütles, et kunst peab olema lihtne, staatiline ning rahulik. Suursugune suured vormid arhitektuuris, antiiktemaatika. (eepos populaarseim kirjanduszanr) Levis esialgu Prantsusmaal Diderot ja Voltaire'i tõttu, Itaalias oli barokk kauem. Klassitsism jaotatakse mitmeks perioodiks. Varaklassitsism 1760-1800. Kõrgklassitsism -19.saj esimene pool, hinnatakse kõrgemalt, läks moest 19.saj keskel. Klassitsism kodusnes kiiresti kujutavas kunstis, püsis kuni 19.saj lõpuni, nimetatakse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid