Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "URMAS KIBUSPUU". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kibuspuu, näitleja, lavastus, krjukov, berg, karusoo, draamateatri, merle, panso, endrik, peavalud, armastas, aasa, aare, pedaja, voldemar, laanemets, peterson, volkonski, vilde, bergi, huhuu, publiku, estraadi, juhendaja, noorpõlv, hooaega, aimu, lühikese, tuntuse, helju, suguvõsa, majas, miimika, muuhulgas, merike, paistis, raimo, trass, orroVanalinna Hariduskolleegium Hanna Laura Sarv 8.t Aare Laanemets Referaat Juhendaja Krista Nõmmik Tallinn 2017 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Elulugu.....................................................................................................4 2.1 Eluloo Sissejuhatus.............................................................................4 2.2 Laanemets enne "Kevadet"........................................
· Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ,,Ajaloolase käsiraamat" ISESEISVAD TÖÖD: 1. Uurimustöö (vali 3st) (võib ka 3 teha, saab paremini eksami tehtud) -5lk - Referaat ühe kõnealusel perioodil tegutsenud näitleja kohta (valiku põhjendus, eluloo ülevaade, olulisemad rollid, näitleja omapära) - Teatriajaloolise arhiivimaterjali otsimine arhiivist, kommenteerimine ja saatesõna kirjutamine - Ühe lavastuse retseptsiooni analüüs (otsida kõik välja selle lavastuse kohta analüüs, võib ka uurida kellegi käest intervjuu vormis) 2. Näidendite lugemise kontroll (test või essee) Juhtnöörid:
Referaadi teises osas on välja toodud Urmas Sisaski looming ning töö lõppu on lisana pandud nimekiri, kuhu töö autor on püüdnud koondada enamiku Urmas Sisaski teoseid. 3 1. ELULUGU 1.1. Emaliin Urmas Sisaski ema Maie Sisask, neiupõlvenimega Orav ja hellitusnimega Mai, töötas noorena Salutaguse pärmivabrikus. Ta armastas väga laulda ning osales näiteringis, naisansamblis, laulukooris ja koos venna Jüriga koolis ka keelpilliansamblis, kus Maie mängis mandoliini ja Jüri mandoolat. Nende vanaisa Anton valdas hästi kandlemängu ning isa Alfred Orav olevat olnud suurepärane lõõtspillimängija, mis oli arvatavasti terava kuulmise ja hea mälu kõrval üheks oluliseks mõjutajaks, miks Maie seltskonnapidudel hästi akordionit mängis. (Kahro 2000, lk 5) Maie isa Alfred oli üks Eesti paremaid möldreid
kaupmehest”, Shylocki rollis Ants Lauter (kes oli 1950. aastal Draamateatrist tagandatud ja Tartusse n.-ö. maapakku mõistetud). 1950. aastate teatripildis torkas heas mõttes silma Viljandi „Ugala”, kus Karl Adra ja Aleks Satsi lavastajakäe all viljeldi kammerlikku, poeetilis-realistlikku draamat ja ühtlaselt hea tasemega ansamblimängu. Ideoloogiliste kammitsate lõtvumist 1950. aastate lõpus näitlikustasid teatraalsema stiili otsingud – näiteks Voldemar Panso „Härra Punttila ja tema sulane Matti” (1958 Draamateatris) oma novaatorliku lavakeele ja võõritava teatrimänguga, rahvateatri ja ideeteatri väljendusvahendite veenva ja vaimuka sünteesiga. Eestis märkis „Punttila” Brechti ja tingliku teatrikeele taastulekut peale sõda, kogu Nõukogude Liidu kontekstis aga esimest murrangulist Brechti lavastust. Panso kui dogmaatilisest mõtlemisest vaba, andekas ja värvikas, omamoodi renessanslik loojanatuur
Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art deco stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaal (70 kohta). 2004. aasta remondi käigus uuendati ja kaasajastati põhjalikult lavatehnika, 2009
töötas, kuid siis sai selgeks, et bändi tegemine oli talle siiski tähtsam. Ta loobus ta näitlejaametist ja hakkas tegelema ainult "Ruja"-ga. Teatritega tegi kaasa kogu "Ruja" koosseisus ja Nukuteatris proovis ta oma luulekavaga välja tulla, kuid kriitika ei suhtunud sellesse eriti hästi. Urmas Abiellus 1976.a. 2.juulil abikaasa Liiviga ja 1979 .a. sündis tütar Yoko. Tema tütar Yoko arust oli isa esineja. Samuti arvas ta, et Urmasele meeldis siiski rohkem muusiku amet, kui näitleja olla. Urmas oli ka väga korra armastaja. Yoko, kelle jaoks oli Alender eelkõige isa, keda ta õpis tundma tema loodud muusika kaudu. Tütre arvates oli Urmas Alendril komme rohkem muusikaga tegeleda, kui perega, aga pere polevat kunagi tundnud, et ta ei oleks nendest hoolinud - hoolis väga. Kuni 1988. aastani tegutses Urmas "Ruja"-s, tegi kaasa "Propeller"-is ja "Teravik"-us. Pärast "Ruja" laialiminekut, lahkus ta üsna kohe perega Rootsi. Põhjuseid, miks Urmas
Eesti teatri ajalugu, 2008/2009 kevadsemester Eksamiküsimused 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Põhiideeks oli kujutada tegelikkust, väljendada kunstliku reaalsust. Tähtis on ka kommunikatiivsust ja tegelikkuse kujutamist publikuni viia. Teos pidi mõjuma usutavalt. Võtmesõbadeks olid sarnasus, eluvastavus, tõepärasus. Lavastused olid allutatud ideele ning sümbolistlikud, lavategevus ja kõne hoogsad, näitleja on aktiivses olekus.See aga jätis kunstlikult konstrueeritud mulje. Sots realism nõuab kunstlikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõe kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures pidi kunstliku kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus pidid ühtima ülesandega kujutada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotisolistlikus vaimus. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vinüürist, kunstlikult loodud
............................................................................................................. 8 KOKKUVÕTE...........................................................................................................................9 KASUTATUD MATERJALID............................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Helgi sallo on 68-aastane eesti näitleja ja laulja, kes on tegelenud ka näitejuhina. Ta on sündinud 1941. aastal ning tegelenud näitlemisega alates aastast 1964. Näitejuhina alustas ta tööd aastal 1997. Esimene peatükk räägib kokkuvõtlikult Helgi Sallo elust. Teine peatükk toob kokku tema kuulsaimad rollid näitlejana. Kolmandas peatükis on kirjas tuttavate ütlused Helgi Sallo kohta. Neljandas peatükis on mõned Sallo enda ütlused. Viiendas peatükis on juttu Helgi lavastajatööst.
Kuule,poiss, sinust saab kas joodik või näitleja, niisuke vemmal oled sa!” Ei saanud temast õigupoolest kumbki. Leo Kalmet (1900 - 1975) oli lavastaja, näitleja, teatrijuht, teatripedagoog, teatrikooli juht, kehalise kasvatuse õpetaja. Kultuurkapitali, Eesti Näitlejate Liidu ja ajakirja Teater toimetuse liige. Ta asutas esimese Noorsooteatri ja Nukuteatri. NKVD agent, kes saadeti Siberisse. (ENSV teeneline kunstitegelane) Inimesena on teda kirjeldatud kui lihtsat ja vastutulelikku, alalhoidlikku ja tasakaalukat pragmaatikut. Mõnede arvates näitlejana mitte eriti silmapaistev, samas sai kiita mitmete rollide eest - just oma
tema töö jäänud ilma suure tunnustuse ning tähelepanuta. Minu eesmärk on tutvustada Lembit Petersoni elu ja tööd lähemalt. Referaat valmis erinevate internetiallikate ning mitme aritkli ja intervjuu põhjal. Töö koosneb kahest peatükist. 3 1. ELULUGU Lembit Peterson, sündinud 18. augustil 1953, on eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog. Abielus Mare Petersoniga, kellega tal on kuus last. L. Peterson on lõpetanud 1971. aastal Tallinna 20. Keskkooli ja 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal (7. lend). (http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson) Pärast keskkooli proovis ta Tartu Ülikooli ajakirjandusse, kuid kuna konkurss oli väga suur, siis ta ei pääsenud sisse. Seejärel asus ta lühikeseks ajaks
Tuli osata näidata tegelikkust tema arenemises. Stanislavski näitlemismeetodist sai dogma ainuvõimalik variant. Hakati tõlgendama üsnagi kitsalt ja lihtsustavalt ja mitte alati üheselt. Nõue olla laval nagu päriselus. Stanislavski stambid ja stereotüübid olid aga vastuolus esimese nõudega. Tõrjuti ja umbusaldati psühhologismi ja teatraalsust. Tüüpilisuse nõue viis must-valgete skeemideni. Isegi kui roll oli jama, pidi näitleja sellega siiski lavale astuma. Kontakt modernismiga sula-ajastu lõpul, samuti post-modernismiga. 70ndatel stabiilne olekuaeg, 80nendatel samuti stabiilne, vaatamata imelikele suhtumistele, suvalisele tsensuurile jne. 2. Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist. Olmerealism muutus populaarseks 50nendate II poolel, 60nendatel. Seda iseloomustas stiililine
minna. 1983. aastal pärast kõrgkooli esimest kursust tuli Elmol minna sõjaväkke kaheks aastaks. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana. 1.4 Praegune pereelu Ta on olnud abielus kaks korda. Esimest korda abiellus ta siis, kui õppis rätsepaks, ehk aasta pärast gümnaasiumi lõpetamist. Esimesest naisest läks lahku pärast sõjaväge. Naine oli endale uue mehe leidnud kahe aastaga. Praegu on Elmo abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga, kellega ta abiellus 17. mail 1990. aastal. Peres on kolm tütart: Saara Nüganen (18-aastane) , Maria-Netti Nüganen ( 15- aastane) ja Sonja Nüganen ( 8-aastane). Vanim tütar õpib klaverit ja keskmine balletti. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) 1.5 Töö Pärast kooli lõpetamist asus Elmo tööle Viljandisse teatrisse ,,Ugala", kus ta töötas 1992. aastani, näitlejana. Esimene aasta kujunes Elmole väga töiseks
Aastal 1920 alustas tegevust Eesti esimene teatrikool, Paul Sepa erastuudio. Selle baasil tekkinud Draamastuudio esimese lennu lõpetajad asutasid 1924. aastal Draamastuudio Teatri, mis 1937 nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid (ka kõrget taset märkiv akadeemilise nimetus), Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art nouveau stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja (valmis 1910, mitmed vanemad teatrihooned purustati Teises maailmasõjas). Lisaks suurele saalile (426 kohta) on siin ka 1960-tel juurde ehitatud väike saal (170 kohta) ja 2004 avatud Maalisaal (70 kohta). 2004. aasta remondi käigus uuendati ja kaasajastati põhjalikult lavatehnika, 2009. aastal
Eriti meeldis talle "The Beatles". Ansamblis mängimist alustas Alo juba keskkoolis Jõgeval. Keskkoolist astus ta otse Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika erialale. Konservatooriumis tabas teda kerge hämming: nii palju ambitsioonidega kõiketeadjaid muusikuid! Kaks aastat harjus Alo uue ümbrusega, ei kirjutanud ridagi. Pikkamisi mõistis ta, et pole millegi poolest teistest halvem. Isiklik elu Alo ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp, kes on lõpetanud TRK lavakunstikateedri XI lennu aastal 1984 ja töötab praegu psühholoogilise nõustajana. (Hiljem elas ta küll koos Katri Varbolaga, kuid ametlikult registreeritud nad ei olnud.) Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Nad elasid koos 6 aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis 9 aastat. Neil on tütar AnnaMariita. Loomeperiood Kuigi 1981. aastal oli Alo Tallinna Riikliku Konservatooriumi õpilane, ei takistanud see tal osa võtmast
temata hakkama ja ilmub varem või hiljem tema ukse taha vabandama. Aga kujuteldav kahjurõõmei lämmata igatsust. Higgins kuulab nukralt lindistust nende esimest kohtuisest. Märkamatult astub sisse Eliza, paneb lindistuse seisma ja jätkab poolelojäänud lauset endise kokni-aktsendiga: ,, Ma põle räpane! Pesin näu ja kääd puhtaks ennegu siia tulin..." Eliza on tagasi 7 Etenduse valmimisel kaasalöönud inimesed: Lavastaja Endrik Kerge Emdrik Kerge lõpetas 1959.aastal Eesti Riikliku Koreograaflise kooli balletiaristina ning 196. aastal kaugõppes Viljandi Kultuuharidustöö Kooli tantsujuhina. 1976. aastal lõpetas ta Tallinna RiiklikuKonservatooriumi Lavakunstikateedri lavastaja ja näitlejana.Töötanud aastail 1956-1976 balletsolistina ja 1982-1984 lavastajana Estonia teatris, 1976-1982 Eesti Draamateatris lavastajan, 1985. aastal Tallinnfilmis
Priit VõigemastReferaat Sisukord: Sissejuhatus lk 2 Elulugu lk 3 Teatrialane tegevus lk 4 Kokkuvõte lk 5 Lisa lk 5 Kasutatud kirjandus lk 6 Sissejuhatus Valisin näitlejaks, kellest kirjutada Priit Võigemasti. Priit on mulle silma jäänud mitmetes huvitavates rollides, eelkõige võrratult laheda Buratinona. Hiljem olen näinud teda ka teistes rollides. Seetõttu tahtsingi temast rohkem teada. Elulugu Priit Võigemast on sündinud 18. aprill 1980 ning on Eesti näitleja. Lapsepõlve veetis Priit Raplamaal, Alus, kus praegugi tema vanemad elavad. Rapla Ühisgümnaasiumis tegi Priit koos Vaiko Eplikuga bändi "Segased" muusikaõpetaja Thea Paluoja juhendamisel ning koos võideti näiteks Saaremaal noorte solistide konkurss. Rapla Lastemuusikakoolis õppis poiss löökpille ja mängis kitarri. Veel tegid mehed aastakese koos bändi Claire's Brithday, hiljem juba Ruffus. Bänd jätkas ilma Priiduta. Võigemast astus 1999. aastal pärast keskkooli lõppu lavakasse
Eesti Draamateater tähistas maja 100. sünnipäeva Valisin selle teema, sest et ise olen näitleja ja kõik, mis on seotus teatriga pakkub mulle suur huvi. Raamatupoes ma ostsin raamatu, mis oli väljaantud teari juubeliks. Raamat on eesti keeles saksakeelse paralleeltõlkega. Raamatu väljaandmist toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas, Baltisaksa Ühing Saksamaal.Raamatus on palju pilte, mis annavad meile võimaluse vaadata,
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad.........................................................................................................5 1.
Teatris laienes repertuaarivalik niihästi klassika kui kaasaegsete välisautorite ringis. Teatud piirides taastus lavastaja õigus isiklikule stiilile ja nägemusele. Läbi kogu järgneva perioodi täiustus üha ka vihjete ja ümberütlemiste kunst, mis niikuinii õitses argieluski. Püüeldi ehtsamat ja poeetilisemat realismi, mis oli ju olnud tuttavaks laadiks juba 1930. aastatest.Eesti teatris kehastasid neid otsinguid eeskätt tolle ajajärgu juhtivad lavastajad Voldemar Panso, kelle eestvõttel taastati 1957. aastal kõrgem näitlejakoolitus ja 1965. aastal rajati ,,Noorsooteater", ning Kaarel Ird, kes aastakümneid juhtis Nõukogude Liidus ainsamaks kombineeritud muusika ja sõnateatriks osutunud teatrit ,,Vanemuine".Nii muutus teater ühiskonnas jälle huviaineks, sõjaeelne külastatavus (700 000 aastas) taastus ning ületati edaspidi tunduvalt. 1960. aastatel ilmus kõigis kunstides uus põlvkond, keda nõukogude okupatsiooni
vaatluses. Näitemäng etendatakse Haapsalu lossipargis ning see toob vaatajatele üsnagi tõese pildi tollasest ajast ja sündmusest. Terve etendus toimub müüride vahel, kus on kõik päris: nii inimesed, loomad, tunded kui ka müüritav neitsi. Legend mõjub vaatajatele alati draamatiliselt ning paljudel on pisaradki silmis. Kuigi on seda etendatud juba 1979. aastast ei väsita seda jälle kordamast ja vaatamast. Igal suvel saab alguse uut moodi lavastus, kuhu haaratakse nii kohalikke kui teise maakonna ning nii tuntud kui vähemtuntud inimesi. Aastatega vahelduvad ka etenduse lavastajad. Esmakordselt lavastas legendi Paul Kilgas, mis võitis kohe vaatajate südamed. Näitemäng etendakse aga ikkagi "Randlase" poolt. Siiani on lavastatuid kolmkümend kaks hooaega ja kümne käsikirja järgi. Etendus kantakse ette kolmel päeval ning enamasti üks või üks ja pool tundi enne südaööd, sest
Esimene esinemine oli 1984. aasta jaanuaris. 1984. aasta oli Alole vägagi edukas, sest mitmedki ettevõtmised tõid tunnustust autorile ja ka vaatajad-kuulajad jäid enam kui rahule. Samuti lõpetas ta samal aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikapedagoogika eriala. 1988. aastal lõpetas ta sama kooli kompositsiooni erialal. 1988. ja 1989. aastatel sai Alo Eesti NSV muusika-alase aastapreemia ning 1996. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Alo esimene ja ka ainus abikaasa oli näitleja Rita Rätsepp. (Hiljem elas küll koos Katre Varbolaga, kuid ametlikult registreeritud nad ei olnud.) Rita ja Alo tutvusid konservatooriumi ühiselamus. Rita asus õppima lavakunsti eriala. Nad elasid koos kuus aastat, enne kui abiellusid. Kooselu kestis üheksa aastat. Neil on üheksa-aastane tütar Anna-Mariita. Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas. 5 Looming Alo looming on väga mitmekesine
Eesti vabariigi ajal töötas Lauter veel näitlejana teatris ,,Endla" ning Vene Draamateatris. 1941. aastal mobiliseeriti ta Punaarmeesse, kus ta liitus sealse draamatrupiga. Ta on üks ENSV Riiklikute 13 Kunstiansamblite loojatest, millega käidi sõja ajal rindeüksustele esinemas. Peale sõda jõudis Ants Lauter töötada teatrites ,,Estonia" ja ,,Vanemuine" ning Draamatetris näitleja, lavastaja, kunstilise juhi, peanäitejuhi ning direktorina. Ta oli aastatel 1938-1941 õppejõud Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikoolis ning 1946. aastal läks ta tööle Eesti Riiklikusse Teatriinstituuti, kust ta 1950. aastal oma töökohalt tagandati. 1945.-1950. ja 1969-1973. aastal oli ta Eesti NSV Teatriühingu juhatuse esimees. Ants Lauter suri 30. oktoobril 1973. aastal. Tema kõige tuntumad lavastused on Anton Tsehhovi ,,Kolm õde" ning August Jakobsoni ,,Kaks leeri"
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klas
esines professionaalsel teatrilaval koos Salme Reegi, Velda Otsuse, Helmut Vaagi ja Alfred Meringuga?" Tõsi see minu kohta on, mängisin klaverit Uno Naissoo muusikaga etenduses. Salme Reegile tegin hiljem mitmeid kuuldemängu kujundusi. Kui Noorsooteater loodi, sattusid mu ema ja isa sinna tööle. Käisin sel ajal muusikakoolis. Lavakunstikateedri poole vaadati tollal kui millegi väga ihaldusväärse poole, enamik noortest tahtis saada näitlejaks. Käisin teatris väga palju. Tuli Panso lavastus ,,80 päevaga ümber maailma". Niisugune staaride paraad: Endel Pärn, Jüri Järvet, Ants Lauter! Viive Ernesaksa muusikaline kujundus, ta ise mängis lava taga elusmuusikat kaasa. See oli nii vaimukas... Käisin seda mitukümmend korda vaatamas. Sõbrunesin näitlejatega. Kuna mina tegin muusikat, kutsuti mind teatri pidudele mängima. Viive Ernesaksaga tekkis suur sõprus ja tema leidis, et kui juba siin oled, hakka ka originaalmuusikat kirjutama. Nii see läks
Dialoog on üsna absurdne, haakumised on ootamatud ja imelikud. On müüte teisendav tendent ja absurdidraama, kolmandaks võiks nimetada kultuuriloolisi näidendeid. 1972 Vaino Vahing „Suvekool“ 1975 Vaino Vahing „Mees, kes ei mahu kivile“ 1974 Rein Saluri „Külalised“ 1975 Mati Und „Good-bye, baby“ 1984 Mati Und „Vaimude tund Jannseni tänaval“ 1980 Merle Karusoo „Olen 13-aastane“ 70ndatest alates võiks rääkida psühhomodernistlikust lainest. Kõik uuenduslikud tükid on ka modernistlikud tükid, kuid modernism on pigem nagu katusmõiste ja selle alla mahub palju erinevat. Eesti draamas on eriti ilmekad ühelt poolt modelleeriv modernis a la Tuhkatriinumäng ja teiselt poolt midagi,mis tuleb koos Vaino Vhingiga – psühholoogiline printsiip. Kui võtta ette Vaino Vahingu omamoodi imelikud tükid, siis võime julgelt
ja 20. sajandil ning selle roll eesti teatri kujunemisloos. August von Kotzebue rajab 1784. a saksakeelse asjaarmastajateteatri Tallinnas. Teater tegutses 1784-1795 ja uuesti alates 1798. 1788 aastal kõlab teatrilaval esimest korda eesti keel, Kotzebue laulumängus "Isalik ootus". 1809 aastal luuakse Tallinnas saksa kutseline teater, mis hiljem kannab nime Tallinna Linnateater ja Tallinna Saksa Teater. 1819 aastal on laval Tallinna Saksa Teatris esimene läbinisti eestikeelne näitemäng: näitleja Peter Andreas Steinsbergi lühinäidend "Häbi sellel, kes petta tahab". Eduard Berent, pikka aega Tallinna Saksa Teatri direktor (1869-1896), samuti Tartu suveteatri juht (1870-1891). 1904 tulekahju, uus baltisakslaste teatrihoone valmib 1918 ( = praegune Vanemuise väike maja). Tallinnas avatakse uus saksa teatri hoone 1910 (= praegune Draamateater). 4. Rahvusliku teatri sünd ärkamisajal. Koidula teater. 1865 aastal luuakse tartus selts "Vanemuine". Seltsi viiendat sünnipäeva 24
"Stiilipidu" (Exitfilm 2005) ning alates 2004. aastast seriaalis "Õnne 13" (ETV). · Lugenud hääli Lotte "Leiutajateküla Lotte", 2006; Elastiknaine "Imelised", 2005; Evelin Pang on töötanud ka lavastaja assistendina etenduses "Tabamata ime". Evelini andekust näitavad ka mitmed preemiad, mida ta on pälvinud. Neist tähtsamad on kindlasti AS ESPAK näitlejapreemia 2005 ning ka Publikupreemia parim näitleja 2005. Samuti on Ta nimetatud Nukuteatri parimaks külalisnäitlejaks (Rizzo-"Grease", 2004) ...on Evelini kohta öelnud nii: Paavo Kangur: "Evelin Pang on saamas noorema põlve sümbolnäitlejaks. Ta ei mängi eestilikku loidu kannatamist, nagu seda on arnolik unelmine või indreku ootamine või Kõrboja perenaise Anna hingevalud. Olgu ta finantsanalüütik Claire näidendis "Tõestus" (autor David Auburn) või Pille uues Jaan Tätte näidendis
katse). Väljarände ja tagasituleku teema. Tugevalt Eesti ja välismaa vastakuti asetatud. Urmas Vadi ,,Neverland" üritatakse läbilõiget erinevatest ühiskonna gruppidest ja sotsiaalsetest tasanditest. Avaneb panoraamne lõik praegusele Eestile. 4-5 põhitegelast, keda vaadeldakse. Mitmesugused erinevad küsimused üles tõstatatud: keskealine motivatsiooni kriisis vaevlev mees, pensioneerunud vanem naisterahvas, kes on näitleja, Eesti venelase karakter jne. Tegelaste valik pole suur, kuid erinevate nurkade alt näidatakse nüüdis-Eestit. Probleemikeskne romaan: pessimism, mis levib nii maailmas kui ka Eestis. See on ka selle romaani üheks põhiliseks jõuks erinevad kinnismõtted iseloomustavad neid tegelasi ja minevikus juhtunu juhib nende valikuid. Kui suurt romaani vaadata, siis see on vadilik lähenemine, koomiline vaade. Rahvalik-paroodiline, kaasahaarav "tontidega" võitlemise lugu. 3
rollidele. aastaselt läks ta terve oma karjääri Näitlejaga on seotud tantsukooli. Kokku käis jooksul. palju skandaale, mille on naine 9 tantsu- ja 13 põhjustanud naise "Te olete maailma koolis, kuna sõja ajal keerulised suhted kuulus näitleja. Kas te vahetas tema perekond meestega, filmirollide sooviksite oma lastele tihti elukohta. valikud ja ka paljud ka seda ametit?" Esimene ülesastumine muud sündmused, mis Proua Collins: "Ei teatrilaval oli 9-aastaselt meediakära pälvinud.. soovitaks, sest olles kehastades poissi
Venemaale ja teistesse endise NL paikadesse. Esimene Zeideri sooloplaat ilmus 1984. aastal. Ühtlasi jätkas ta endise eduga sooloesinemisi kontsertidel. Veel 75- lt oli ta trompetistina heas vormis, mida tõestab CD „Abi Zeider & Tallinna Poistekoor" (1995). Abi Zeider kalli trompetiga Film EV ajal Albina Kausi-Üksip sündinud 20.03.1898. Varssavi lähistel ja surnud Tallinnas 20.02.1976. aastal oli näitleja. Ta alustas lavategevust 1916. aastal Tallinna Seltside Valvaja ja Pandoriin näiteringides. 1920.- 21. töötas miniatuurteatris Apollo ja juba 1921. – 49. Estonia teatris. Seal töötades lõi ta arvukalt sügavasti läbitunnetatud, nüansirikka psühholoogilise koega lavakujusid. Albina värvirikast karakterloomingut iseloomustas ergas elutaju, taktitundeline, peen, graatsiline sisemine joonis ning inimesemõistmine läbi südamliku huumorimeele
ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa...................................................................................................................................5 Mu isamaa, mu õnn ja rõõm.......................................................................................................5 Tuljak......................................................................................................................................... 6 Laulu algus..........................
ühte mudelit erineval viisil läbi. Samas psühholoogiline rõhuasetus, mälu teema. Postmoderne draama: ennekõike Mati Unt ,,Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984). Postmodernistlik esteetika erinevus senisest modernistlikust: ,,Good-bye, baby" (1975) läbiv süzee laguneb, näitemäng toimub pisikeste piltide kaudu. Kokku saavad uuenduslikud dendentsid, traditsioonide poole pöörduvad dendentsid, mälu poole pöördumine. Psühholoogia ja mälu hakkavad kokku mängima. Merle Karusoo suur esile tõus sel perioodil. Autor, kes kirjutab alustekstid ja ise lavastab. Võtab dokumentaalsed alustekstid, uurib elu ennast ja siis tekib mälu ja elu uurimise teatrilabor tema ümber. Esimene esiletõus ,,Olen 13-aastane" (1980). Jaan Kruusvall (1940-2012) kaks näidendit, mis loovad märgilise tähenduse: ,,Pilvede värvid" (1983) 1944. a traagilisi valikuid, antud inimesekesksest vaatepunktist. ,,Vaikuse vallamaja" (1987) keeruline poliitiline temaatika.
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro.................................................................................
annaabi.ee 
