Magamise ajal nähtakse unenägusid, mis on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Töö eesmärgiks on uurida miks on uni inimestele vajalik ja miks me magades unenädusid näeme ning mida unenäod endast täpsemalt kujutavad. Peamisteks allikateks olid raamatud "Unenägude entsüklopeedia" ja "Unenägude leksikon" ning mitmed internetileheküljed. Töö on jaotatud kolme peatükki. Esimeses peatükis tuleb juttu unenägude tekkimise vaimsetest ja füüsilistest põhjustest, teine peatükk on unega seotud probleemidest ja kolmas unenägude tõlgendamisest läbi aegade. 2 1. UNENÄGUDE TEKKIMINE JA PÕHJUSED Unenägude nägemine on harukordne sündmuste jada, mis ilmub tavaliselt visuaalsel kujul öösel, minu arvates selleks, et aidata meil hinnata hiljutiste sündmuste mõju oma elule. Unenägu koosneb loominguliselt kokkupandud visuaalsetest
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Unenäod Koostaja: Kristiina Pruul 11D Juhendaja: Eve Tammaru Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Sisukord Lk. 3 Une mõiste Lk. 3 Unenäo mõiste Lk. 4 Unenägude iseärasused Lk. 5 Unenägude põhjustajad Lk. 56 Unenägude seletamine Lk. 6 Kokkuvõte Lk. 6 Andmed saadud.. 2 Tallinn 2009 Gustav Adolfi Gümnaasium Une mõiste Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Huvitav fakt: keskmine inimene on 70ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Uni on psühhofüüsiline nähtus. Unes on mitmeti muutunud nii meie kehalised protsessid kui ka meie hingeelu
mäletame. Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste une staadiumis. Ülejäänud unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad. ent esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumides. Tavaliselt suudavad inimesed möödunud ööst mäletada maksimaalselt 3–5 unenägu ja nenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini. Unenägude pikkus sõltub sellest, kui pikalt inimene magab. Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus. Unenägude põhjused võivad olla väga erinevad ja unenäod ununevad väga kiiresti. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid
Unenäod ei pruugi olla prohvetlikud, ehkki mõned neist siiski on. Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud. Olgugi ebaselged, tunneme siiski kõik, et unenäod peavad midagi tähendama. Need ajad, mil unenägusid peeti nõnda tähtsaks, et neis nähti sõnumeid jumalatelt, on ammu möödas. Freund, Jung jt psühholoogid on oma kirjatöödes ülendanud unenägude seletamise psühhoteraapia tähtsaks koostisosaks ja avardanud meie teadmisi alateadvusest. Kahtlemata rikastaksime oma elu, tuletades meelde unenägusid, uurides neid ja õppides mõistma seda, mida need meile isiklikult tahavad öelda. Viktoriaanide unenägudeseletaja järgi tähendab must kass õnne ja kannike armastust. Alates Freundist ja Jungist on psühholoogid ja psühhiaatrid püüdnud unenägude põhjal analüüsida patsientide hingeelu.
Uni ja unenäod Sisuk ord · Mis on unenäod? · Miks me näeme unenägusid? · Kas kõik näevad unenägusid? · Kuidas seletavad unenägusid lapsed? · Kuidas vältida õudusunenägusid? · Unenägude tüübid · Unenägude täitumine · Unehäired · Huvitavaid fakte Mis on unen äod? · Une ajal esinevad nägemused · Unenäod jagunevad: manifestseteks ja latentseteks · Manifestne sisu on seotud päevasündmustega · Latentne sisu väljendab alateadlikke soove ja vajadusi · Unenäod on individuaalsed ja iga inimese oma kujutlus · Uni on ilmtingimata organismile vajalik, et puhata füüsiliselt ja vaimselt Mik s me n äeme unen ägusid?
Unenäod on kui tee mingisse kummalisse maailma, kus toimuv tundub sageli tõesem kui elu ise. Mõnikord on hea kergendusega ärgata, teades, et see kõik oli vaid uni, teinekord tahaks aga, et see unenägu iial ei lõppeks. Kuid mis on õieti unenägu? Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täielikult meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit
Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und. Kiire e paradoksaalse une ajal on organismi toonus eriti kõrge. Jääb mulje, nagu teeks inimene sel ajal mingit ränka tööd. Tema silmamunad liiguvad nagu midagi jälgides. Sel ajal me näemegi und,
Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Une faasid Eristatakse kahte une faasi - aeglast und ja kiiret und. Kiire e paradoksaalse une ajal on organismi toonus eriti kõrge. Jääb mulje, nagu teeks inimene sel ajal mingit ränka tööd. Tema silmamunad liiguvad nagu midagi jälgides. Sel ajal me näemegi und,
Sisukord 1. Mis on uni ja unenägu?.....................................................................................................................2 2. Mis on unenägude põhjuseks? .........................................................................................................2 3. Miks ma ei mäleta oma unenägusid?................................................................................................3 4. Mida unenäos nähtu tähendab?........................................................................................................3 5. Mis iseloomustab unenägusid ja mis nendega kaasneb?..................................................
mäletavad unenägusid endassesulgunud, kinnise iseloomuga inimesed, kes on kergesti teistega nõus, vältides igasugust konfrontatsiooni, või need, kes väidavad, et neil puuduvad absoluutselt probleemid. Kergesti jäävad tavaliselt unenäod meelde melanhoolse temperamenditüübiga inimestele, kellel on märksa tundlikum närvisüsteem. Nende unenäod on eredad, värvilised, seotud süzeeks, rajanevad enamasti aistingutel ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod 4 koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. 5.Unenägude põhjused 5.1.Ärritus Esiteks võib unenäo lähtepunktiks olla mingi magaja meeltele mõjuv ärritus ja unenägu oma
..........................................................................................5 Une sügavus.....................................................................................................................6 Unenäod............................................................................................................................... 7 Unetüübid.........................................................................................................................7 Unenägude tähendus........................................................................................................ 8 Teadlik uni....................................................................................................................... 8 Seiklus ja huvi..............................................................................................................9 Sotsiaalne praktika.............................................................................................
Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45–55% kogu uneajast. 3. aste – Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3–8% kogu uneajast. 4. aste – sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10–15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste – Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM-uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM – Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). 4 REM uni tekib tavaliselt 70–90 minutit pärast uinumist esimese unetsükli lõpus. EEG näitab aju elektrilisuse aktiivsuse tõusu ja kohati võib see sarnaneda ärkvelolekule. See näitab, et magava inimese aju ei lülita ennast välja, vaid töötab vägagi aktiivselt,
ka unenägusi. Olen alati mõelnud kuidas unenäod meid mõjutavad ning kuidas on see seotud meie alateadvuse ja mõtlemisega. Olen nii palju imelikke unenägusi näinud ning nüud, pärast selle referaadi kirjutamist, suudan ma paremini analüüsida unenägude sisu ja kust nad tulevad. Ka mina olen kogenud olukordi, kui unes näed, et võistlustel murrad käe või ei jõua eksamiks kooli. Sellised unenäod on küllaltki tavalised. Kui me kõik uuriksime natukene unenägude kohta, siis oskaksime me paremini oma alateadvusega arvestada ning ka öiseid rahutusi kontrollida ja analüüsida. Uni-Mis see on? Ühenduses perioodilise päeva-öö vaheldumisega on eriline perioodiline nähtus inimeste ja loomade elus, mida nimetatakse uneks. Inimese uni kestab keskmiselt 8 tundi ööpäevas. Vanematel inimestel kestab vähem, lastel rohkem. Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Füüsilised muutused une ajal: · Lihaste lõtvumine;
Kas on võimalik ka uni ilma unenägudeta? Kui meile näib, et me tihti ei näe und kas see ei olene ainult sellest, et me unenäo kohe jälle unustame? Mõned uurijad, kes on lasknud ennast järsku unest üles äratada, on iga kord tähele pannud, et nad enne seda olid näinud und. Paistab tõenäolisem olevat arvamus, et on võimalik uni ka unenägudeta. Kuid mis on õieti unenägu? Unenäod on meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine, mis on saadud teiste hingeliste nähtuste uurimise põhjal. Meie unenäod ununevad äärmiselt ruttu. Sellepärast on vaja peale ärkamist unenägu kõikide tema üksikasjadega endale võimalikult täielikult meelde tuletada ja siis täpselt üles kirjutada. Säärase subjektiivse meetodi kõrval on tarvitatud unenägude uurimisel ka "objektiivset" meetodit
Tallinna Arte Gümnaasium Kärt Mere Uni Referaat Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus .................................................................................................. lk 3 1 Uni.................................................................................................................lk 4 2 Unenäod.........................................................................................................lk 5 3 Unenägude kestus ja esinemine..................................................................lk 5-6 4 Unenägude põhjused......................................................................................lk 6 Ärritus...................................................................................................lk 6-7 Tundmused ja soovid...............................................................................lk 8 Tervis..............................
Mis on unenäod? Unenäod on teatud unefaasis tekkivad nägemis, kuulmis, lõhnatundmis, puutetundmiskujutised ning ideed ja emotsioonid. Unenäod tekivad unefaasis, mida saab väga hästi jälgida ka väljastpoolt, sest selles unefaasis liiguvad magaja silmad. Paljud inimesed väidavad, et nad ei näe unenägusi, kuna nad unustavad need lihtsalt nii kiiresti ära. Mis on unenäod Unenäod on ka meie omad kujutlused ja nendega seotud teised psüühilised protsessid. Sellepärast on unenägude seletamiseks vajalik kõigepealt meie oma hingeelu, tema iseärasuste ja seaduste tundmine. Mida noorem on inimene, seda rohkem näeb ta und. Meelde jääb harilikult viimane unenägu. Kui inimesel ei lasta pikemat aega und näha, jääb ta haigeks. Mis on unenägude funktsioon? Unenägude puhul pole aga täit selgust, miks me neid näeme. Väga üldlevinud on Freudi poolt populariseeritud arvamus, et unenäod väljendavad alateadlikke soove.
ja patoloogiast". · Aastal 1903 abiellus ta Emma Rauschenbachiga. · Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti. · Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste. · Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus. · Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab. Carl Gustav Jung on ünenägude kohta öelnud: · Unenägijad "püüavad unenäo sõnumit ignoreerida või lausa eitada", sest teadvus "avaldab loomulikku vastupanu kõigele, mis on alateadlik ja tundmatu". (Jung 2005:31) · "Unenägudega tegelemisel tuleb järgida kaht põhimõtet. Esiteks, unenägu tuleb
Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. Kõikide inimeste unenäod on erinevad. Need võivad tingitud olla päevastest üleelamistest või sageli puudustest mille all inimesed kannatavad. Samuti nagu meie tundmused, võivad meie unenägude tekkimisel etendada teatavat rolli ka meie rahuldamata jäänud soovid. Näiteks näljane näeb tihti unes sööke, rahapuuduse all kannataja leiab unes hunniku raha, armastaja näeb unes armastatut jne. Sellelt seisukohalt võib meie unenägusid seada kõrvuti unistustega. Ka unistuste aluseks on tihti mingi rahuldamata jäänud soov, nagu soov olla kuulus, rikas jne. Kui inimesel on soov olla rikas, näeb ta tihti unes raha ja kõike sellega seonduvat.
Keskmise eluaega inimene veedab magades ligi 200 000 tundi, mis on umbes kolmandik elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine.
Keskmine inimene on 70-ndaks eluaastaks näinud umbes 150000 unenägu. Elu jooksul magab inimene keskmiselt 8 tundi igal ööl ja ometi ei vaja ei aju ega keha sellist pikendatud puhkuseperioodi. Niisiis, võib-olla magame vaid selleks, et unenägusid näha? Paljud inimesed peavad oma unenägusid tähenduseta kujutluspiltide segapudruks ja mõned väidavad, et ei näe neid üldse. Teadlased on aga kindlaks teinud aju eneergiavõngete seaduspärasused, mis on iseloomulikud unenägude staadiumile, ja näidanud, et need on omased igale katsetes osalenule. See tõestab, et kõik näevad unenägusid igal ööl vähemalt paari minuti vältel, isegi kui ärganuna ei suudeta neid meenutada(Roland, 2004). Unenäod, kuigi tunduvad magamise ajal meile lihtsalt ähmaste filmidena, on tegelikult vahetult seotud meie elu ja psüühikaga, ning neid kontrollides saab inimene ennast paremini tundma õppida ja kogeda ülemeelelisi nähtusi.
järgi otsustab; üks poiss on visanud teise maha, lamaval poisil on kõrvas siniste kividega kõrvarõngad. Tema jookseb, kepp käes, pahategija poole, et teda karistada. See põgeneb ühe naise juurde, kes seisab lattaia ääres, nagu oleks ta tema ema. See on päevilisenaine, kes pöörab unenägijale selja. Viimaks keerab ta ennast ringi ja vaatab talle nii kohutava pilguga otsa, et ta jookseb ehmunult minema. Naise silmades alumiste silmalaugude alt tungib esile punast liha. (Freud, Unenägude tõlgendamine) Näide 2 ,,Reisipiltide" osas, pealkirjaga ,,Lucca kuurordid", loob H. Heine [...] Hirsch-Hyacinthi vaimustava kuju, kes kiitleb luuletaja ees suhetega rikka parun Rothschildiga ja ütleb viimaks: nii tõesti kui Jumal peaks olema mulle armuline, härra, ma istusin Salomon Rothschildi kõrval ja ta käitus minuga päris nagu omasugusega, päris familionäärselt." (Freud, Naljaraamat) Psühhoanalüüs on üks kirjanduse hermeneutilise tõlgendamise võimalusi.
inimesed väidavad, et ei näe kunagi neid või siis väga harva. Teine osa inimestest näeb aga und iga päev ja vahel lausa mitu erinevat ühe öö jooksul. Tihtipeale ei teata, mida nendega teha. Sellepärast tekib ka mitmeid küsimusi- kaua kestavad, kuidas mõjuvad need meie psüühikale, on neid võimalik tõlgendada või mitte. Uni ja unenäod on siiski lahutamatu osa meie igapäevaelust. Need lihtsalt ununevad äärmiselt kiiresti. Unenägude põhjused võivad olla mitmesugused. Enamik unenägude tõlgendajaid on nõus väitega, et unenäod teavitavad meid meie alateadvusliku psüühika seisundi tähtsatest aspektidest (D. Fontana ,,Millest kõnelevad unenäod"). Arvan, et põhjuseks on tihtipeale meie endi soovid, mida tahaksime või mis on rahuldamata jäänud. Samas on see seotud meie unistustega. Näiteks näljane näeb tihti unes toitu, rahapuudust tundev isik leiab unes palju raha, armastaja näeb armastatut või rahuldamata jäänud soov olla kuulus, rikas jne.
UNENÄOD Unenägude mõistatus on inimesi läbi aegade huvitanud. Kõigil ajalooetappidel on otsitud seletusi unenägude tekkimisele, tähendusele ja nende imepärasele pildimaailmale ning proovitud seletada nende sõnumit. Tänapäeval pannakse unenägude tõlgendamine (ehk oneiroloogia) sageli samasse patta koos astroloogia, numberoloogia ja teiste " uduteadustega". Eemisel sajandil oli unenägude tõlgendamine kõrgelt hinnatud tegevus. Inimesed kuulasid oma unenägusid hoolega ja said nende vahendusel igatsetud nõuandeid ja juhtnööre. Unenägude suurest tähtsusest kõneleb ka see, et need avaldasid mõju ühiskondlikul tasandil. Nad on vorminud religiooseid arusaamu ja kombeid ning paljud hingega seotud uskumused on saanud unenäokogemustest. Inspiratiooni on saanud arhitektuur, kunst ja muusika, unenäod on sünnitanud ka müüte.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi
SELETUSED Uni on inimesele kingitus. See vaikne ja inimest abistav maailm on vajalik, sest kustutab mälust möödunud päeva ning viib rändama omapärasesse fantaasiariiki. Sageli tekib küsimus -- mida üks või teine unenägu tähendab. Nähakse näiteks und, mis jääb eredalt meelde, mõnikord võib üks ja sama uni korduda aastaid. On unenägusid, millest ärgates ei saagi aru -- on see unes või ilmsi, kõik tundub sama ehe nagu päriseluski. Siin on mõned näited unenägude tähendustest. BUSSIGA sõitmine - kokkusobimist. Bussist mahajäämine - väsimust ja pettumust, suutmatust plaane ellu viia. Täis buss - töömuresid ja raskusi. Kui pole raha sõidu eest maksmiseks - takistusi. Bussiga koju sõitmine - soovi leida iseennast. HAIGE olema - viletsust, häda ja muret. Haige nägemine - takistusi. Haigete eest hoolitsemine - õiglastele rõõmu ja edu. HERILANE - parimad sõbrad muutuvad vaenlasteks. KARTUL - lootust paremusele. Kartulipõld - rasket haigust
Tähendusuni Sellel unel on oluline tähendus unenägija enda elule. Võib näha kogu oma elusaatust. Õudusuni Seotud inimese hirmudega mis vajavad erilist tähelepanu, kuna need viivad inimest ärkvelolekus tasakaalust välja. Oluline on leida selle une tekkimise põhjus, ning uni ei pruugi korduda enam. Ärritusuni Põhjustaja võib olla külmus, palavus, janu, nälg, valud või isegi magamisasend jne, millel ei ole sümboolseid tähendusi.(Donner, F 1998) 2.4 Mis on unenägude põhjuseks? Loomulikult unenäo põhjustajaks võib olla mitmesuguseid mooduseid. Unenäod tekivad sellest, et aju magamise ajal edasi töötaks. Kõik, mis on talletatud mälus, võib magamise ajal nähatavale tulla kummaliste piltidena. Unes ei saa näha seda, mida ei ole kuulnud, näinud, lugenud, puudutanud või mõnel muul viisil tajunud. Unenäod on iseenesest väga huvitav nähtus. Mõned inimesed väidavad, et ei näe kunagi unenägusid või näevad väga harva
Psühholoogia tund 2.03.2010 Unega seotud probleemid Unetus ehk insomnia Inimene ei saa und, vähkreb voodis, ei saa und ja ärkab iga natukse aja tagant. 95% inimestest on unehäired. Vanurid vaevlevad kõige rohkem unepuuduse käes. Unetuse põhjused: 1. Füüsilised põhjused hingamishäired, astma, bronhiit, külmetus, rahutud jäsemed, vähi haiged, kõrge vererõhk 2. Füsioloogilised päevased tukastused, müra, lendamisest tekkinud uimasus, madal veresuhkur, järsk kaalukaotus, liiga suur söögikord enne uinumist. 3. Psühholoogilised depressioon, kurbus, erutus, ootusärevus, hirm, mure ja pinge. 4. Psühhiaatrilised psüühilised traumad. 5. Farmakoloogilised alkohol, mõned ravimid, antidepresandid, kofeiin, energijajoogid, nikotiin. 6. Keskkonnaga seotud Liialt kuum või liialt jahe magamistuba, müra, ebamugav magamisasend või koht. ...
................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte.................................................................................................LK12 · Kasutatud kirjandus................................................................................LK13
Luuletus ja luule tähendavad igaühe jaoks midagi erinevat. Ühe jaoks on need lihtsalt paberile ritta seatud tähtsusetud sõnad, teine aga leiab neist lohutust, ühtekuuluvustunnet või koguni elu mõtet. Ometigi on üritanud nii mõnedki kirjanikud luulet sõnadega lahti seletada. ,,Eales ei ole me rohkem me ise, eales nii vabad ja ometi põhjatult üksi kui unes ja luules ja võib-olla armastuses" nii on luulet kirjeldanud Doris Kareva. Ta on piltlikult toonud võrdusmärgi luule, unenägude ja armastuse vahel, mida kõike ühendab nende seletamatus. Nii nagu ei ole kindlaid tõendeid unenägude seletamiseks või armastuse mõistmiseks, ei saa ka luuletust üheselt lahti seletada. Luulega võib ka kõige ebareaalsemad kujutelmad reaalsusele natuke lähemale tuua. Ning kui luule on paberile pandud saab igaüks sellest erinevalt aru ja see on ka täiesti loogiline ka kellegi teise unenägusid või armastus pole võimalik täielikult mõista.
Moraavias. Kui Freud neljaseks sai, kolis pere Viini. Sigmund Freud paistis juba algklassides silma oma erakordsete vaimsete võimetega. Aastail 1902-1938 oli ta Viini ülikooli professor. Suri 1939 aastal Inglismaal, pagulasena. Freud avardas alateadvuse uurimisega psühholoogia käsitlusobjekti, rakendas alateadvuse uurimist psüühikahäirete ravis, pani aluse motivatsiooni ja isiksuse psühholoogilisele uurimisele ning avastas ka varase lapseea tähtsuse isiksuse kujunemises. On tuntud ka unenägude tõlgendamise poolest. TEOORIAD Teaduse tasandid Freudi järgi saame psüühikas eristada kolme tasandit: teadvus, eelteadvus ja alateadvus. Teadvus hõlmab endasse kõik selle, mille tajumist, mäletamist, tundmist, kujutlemist ja mõtlemist me endale teadvustame. Freud toonitas, et vaid murdosa kõigest sellest, mida me mäletame, tunneme või sisimas tõdeme, muutub teadvustatuks. Eelteadvuses on kõik see talletatud kogemus, mida me parasjagu küll ei teadvusta, ent mis võib
peituv soov Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust. Unenäod ei ole midagi muud kui meie enda kujutlused une ajal Seega ei või ennustada unenäo põhjal tulevikku nagu osad inimesed armastavad teha Vahel öeldakse, et paljud on unes midagi näinud ja see on pärast täide läinud Tegelikult inimene petab sellega iseennast ja ka teisi. Seda loomulikult tahtmatult Unenägude täideminemises etendab teatavat osa ka juhus Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata Mõned juhtumid, kus unenägu on täide läinud, võib seletada sellega, et me teadsime, et midagi peab tulema, kuid olime selle täiesti ära unustanud, nii et meile pärast näib, nagu oleks unenägu seda ennustanud.
peituv soov Need soovid, mis peituvad meie teadvuses, võivad olla ka sellised, mis ei kannata päevavalgust. Unenäod ei ole midagi muud kui meie enda kujutlused une ajal Seega ei või ennustada unenäo põhjal tulevikku nagu osad inimesed armastavad teha Vahel öeldakse, et paljud on unes midagi näinud ja see on pärast täide läinud Tegelikult inimene petab sellega iseennast ja ka teisi. Seda loomulikult tahtmatult Unenägude täideminemises etendab teatavat osa ka juhus Ei ole sugugi ime, kui tuhandest unenäost üks näitab teatavat sarnasust mõne reaalse sündmusega, eriti kui seda sündmust oli võimalik täiesti loomulikul teel osalt ette näha või oodata Mõned juhtumid, kus unenägu on täide läinud, võib seletada sellega, et me teadsime, et midagi peab tulema, kuid olime selle täiesti ära unustanud, nii et meile pärast näib, nagu oleks unenägu seda ennustanud.
Silmalaud on suletud, silmad võivad aeglaselt liikuda. See aste hõlmab 45-55% kogu uneajast (1). 3. aste - Üleminek deltaune staadiumisse. Selles astmes tekivad aeglased suure amplituudiga deltalained. See aste hõlmab 3-8% kogu uneajast. 4. aste - sügav uni ehk deltauni. Silmamunad püsivad paigal. Sel ajal on magajat kõige raskem üles ajada. See aste hõlmab 10-15% kogu uneajast. Sel ajal on võimalik ka unes käimine ja unes rääkimine. 5. aste - Kiire ehk paradoksaalne uni. Unenägude nägemise staadium. Seda nimetatakse ka REM- uneks kuna sel ajal liiguvad silmamunad kiiresti (REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine). Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal. Aeglane ja kiire uni vahelduvad, moodustades koos 90-100 minutilise tsükli (vahelduvad 1,5 h tugant). Öö jooksul läbitakse 4-5 sellist tsüklit Ka pimedatel on samad unestaadiumid (sh REM- uni), neil puuduvad kiired silmaliigutused. Nende unenäod on seotud kuulmisega. 9
TARKPEADE ÜHISGÜMNAASIUM MARI MURAKAS 13 D klass ''UNENÄGUDE SELETAMINE'' Referaat VILJANDI 2008 Sissejuhatus Minu valitudraamatuksoli siis ''Unenägudeseletamine'', mille on kirjutanudGeorgFink.Hetkelmasellestraamatustveel palju ei tea,agakuna maolenhuvitatudomaunenägudetähendustestja neidka vahelüles kirjutan,siis arvan,et tegemistvõib olla hearaamatuga.Agaet teadasaada, kasmuoletusraamatuväärtuseston õige,asunsedalugemaning analüüsima.Võib-olla sealtloetudaitabmul pareminimõistaomaunenägusid või kaotanhoopisusuneisse.Eksnäeb! Georg Fink (Kahjuksei leidnudtemakohtapalju informatsiooni,agavähemaltmidagi) Ta on pärit Viinist, kuid kolisid peregaAustraaliasse,kui ta oli 3 aastane.Kogutemakoolitee möödussealninghiljemsai stipendiumi, et õppidaOxfordis, kuhuta ka edasiõppima suundus.Temaisa oli keemik,sealtta arvabendaspärinevatuudisi...
,,Alkeemik" Tegelased Santiago-poiss peategelane,lambakarjus Kaupmees-tüdruku isa Tüdruk-andaluusia neiu,pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oskand lugeda Vana naine-unenägude seletaja Melksiedek - vanamees, tarifa elanik, jutukas, nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis,varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees-mees,kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle Inglane-tahab kohtuda Alkeemikuga Alkeemik-mees ,kes aitab santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudabmuuta kõik metallid kullaks. Fatima-kõrbenaine,Santiago eluarmastus
Hea uni on vajalik heaks enesetundeks ning selleks, et tunda ennast puhanuna ja suuta teha õigeid otsuseid. (Vikipeedia) Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid. Uneaeg koosneb perioodiliselt korduvatest, kuid proportsioonilt muutuvatest unetsüklitest, mis jaotuvad järgmiselt: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni. (Uneraamat) Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni, mis on vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks kuni rakulise tasemeni. Hommikupoole ööd on aga ülekaalus unenägude period, millal korrastub ja taastub inimese vaimne ja emotsionaalne tasakaal. (Uneraamat) Süvaune vähesus ei too kaasa mitte ainult väsimust, vaid see võib põhjustada ka kehakaalu suurenemist ja seksuaalset vananemist. Põhjus on selles, et süvaund soodustavad ajuripatsi
II OSA Keerukam struktuur. Põhiväited: 1),,Kõik mõtted mis meil on ärkvel olles, võivad tulla ka magades kuigi nad pole siis tõelised." (seoses nr 2) 2),,Ma mõtlen, järelikult ma olen." 3),,Jumal on täiuslik. 4),,Jumal eksisteerib" 5),,Jumalat ei tunnetata" 6) ),,Kui ma kahtlen, siis ei ole järelikult minu loomus küllalt täiuslik, sest ma nägin selgesti et tunnetada on täiuslikum kui kahelda." (seos nr 3) ARGUMENDID 1) kõik mu vaimu kunagi sattunud asjad ei olnud mu unenägude illusioonides tõelisemad. 2) Sellest, et ma mõtlesin kahelda teiste asjade tões, järgnes väga evidentselt ja kindlalt, et ma olen. 3) Ent kui maailmas oli mingisuguseid kehi või mingisuguseid mõistuslikke või muid loomusi, mis ei olnud päris täiuslikud, siis nende olemus pidi niivõrd sõltuma Jumala võimust, et nad ei oleks võinud püsida ilma temata ainustki silmapilku. 4) Kuna aga asudes uuesti vaatlema ideed, mis mul oli täiuslikust olevusest, ma leidsin, et
lubatud oli vaid irratsionaalsus ja üllatuslikkus. "Andaluusia koer" oli film puberteedist ja surmast, mille ma intellektuaalsele, vaimukale ja elegantsele Pariisile kogu tõelisuses ja Ibeeria pistoda teravuses südamesse torkasin. Dalíga tegi Buñuel koos oma esimese filmi "Andaluusia koer" (1929). Ka Buñuelile olid oluliseks inspiratsiooniallikaks unenäod. Tal oli 15 korduvat unenägu, mis saatsid teda nagu teekaaslased läbi elu. "Andaluusia koer" sündiski Buñueli ja Dalí unenägude pinnal. Pildid mis võivad tähendada kõike või mitte midagi.
üldine pidurdus Funktsioon on töövõime taastamine Kasvuhormoonide eritamine Vajalik puhkuseks Kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ja REM (rapid eye movement) Rahulik ja kiire uni Eristatakse viit astet 1. aste kerge uni (2 min) 2. aste uinumine (20 min) 3. aste üleminek deltaune staadiumisse (3-8 % uneajast) 4. aste sügav uni ehk deltauni (10-15 % uneajast) 5. Aste ehk REM uni REM - Rapid Eye Movement ehk kiire silmaliikumine Unenägude nägemine 70-90 min pärast uinumist esimese unetsükli lõpus Magava inimese aju ei lülita ennast välja Iseloomustus Lihastoonus on väga madal Kiired silmaliigutused Esineb imetajatel ja lindudel Stimuleeritakse ajupiirkondi, mis seonduvad õppimisega Öö jooksul 4-4 REM - une faasi Unenäod Tänan kuulamast!
Uni on vajalik: 1) neuronite taastumiseks (eriti oluline on sügav uni) - neuroni struktuursete elementide taastmine 2) Sügava uneajal kasvuhormooni vabanemine lastel ja noorukitel seostub kasvuprotsessiga 3) keharakkude taastumine: reservide loomine aktiivseks tegevuseks 4) Uni tagab oluliste seoste (info) säilitamise, mis võivad kaduda, kui neid pikema aja vältel ei kasutata. Unenäod: Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Unenäod aitavad läbi töötada päeval talletatud muljeid. Stressiseisundis muutub nii unenägude hulk kui sisu. Pingelises ja probleemiderohkes elusituatsioonis on ka unenäod ärevamad ja neid võib esineda tavatult sageli. Põhjuseks on rahutu uni ning sage ärkamine öö jooksul, mistõttu unenäod jäävadki paremini meelde. Kriisis
KORDAMINE. Teadvuse seisundid I Vasta küsimustele: 1. Mis on teadvus? ................................................................................................................................. 2. Mida tähendab ärkvelolekuteadvus? ................................................................................................. ................................................................................................................................................................ 3. Une vajalikkuse kohta käib mitu teooriat. Too välja kaks. 1)................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................... 2)................................................................
Psühholoogia teoreetilised suunad. Täida tabel Teoreetiline Tuntuimad Teooria põhikonseptsioon suund esindajad Psühho- Sigmund Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele. dünaamiline Freud Oluline on varase lapseea mõju isiksuse psühholoogia Alfred Adler arengule. Alateadvus unenägude analüüs Carl Jund Biheivorism John Watson Esiplaanil on psüühiliste nähtuste objektiivse uurimise vajadus. Uurida saab vaid seda,, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Kogu käitumine on määratletud kui vastust ehk reaktsiooni stiimulile Humanistlik Carl Rogers psühholoogia Abraham Tähtis on inimkogemuse
Panna ka lugeja mõtlema unes õppimise fantastilise võimaluse üle. 1. Kirjatöö põhisõnum Hetkel pole tehnoloogiad veel niivõrd arenenud, et oleks võimalik kasutada uneaega õppimiseks, kuid seda võidakse tulevikus leiutada. Meie peaksime aga õppides arvestama sellega, et häid õpitulemusi on võimalik saavutada vaid korralikult magades. 2. Annotatsioon Essees ,,Magades targaks" leiab käsitlust une ja õppimise vahelise seose küsimus. Kirjatöös vaadeldakse une ja unenägude olemust ning nende seost päeva jooksul omandatud informatsiooniga. Antakse lühiülevaade magamatuse mõjust õpitulemustele. Arutletakse unes õppimise ehk hüpnopeedia võimalikkuse üle. Jõutakse järeldusele, et hüpnopeedia on ebaotstarbekas ja kahjulik, samas pakutakse alternatiivseid variante tulevikuks, mis võiksid osutuda tõhusaks. Töö on kindlasti huvipakkuv kõigile, keda huvitab une, unenägude ja õppimise temaatika. 3. Sisukord 1. Sissejuhatus
17. Sürrealism Endiste dadaistlike (ja metafüüsiliste kunstnike) seltskonnas Dada tüütas ära, taheti tõsisemat kunsti. Sigmund Freudi teooriast leiti abivahend → psühhoanalüüsi kasutamine; unenägude, vaimuhaigete uurimine. Andre Breton 1924 sürrealismi manifest. Mõistuse kontrollist vabanemine. Sur realism – realismi peal – ülirealism Psühhiaater, huvi kirjanduse 1. Veristlik sürrealism = realistlik sürrealism (it.k) Reaalsed objektid, maastikud. Katki paisatud jne. Eeskuju: Chirico (Dali, Ernst, Magritte) 2. Mitteveristlik sürrealism – puudub seos reaalsusega (Masson, Miro, Tanguy) Salvadore Dali – veristlik
ZEUS-JUPITER-kreeka peajumal,taeva valitseja,kes elas oma 12 lähema jumalaga Olümpose mäel,valitses,vihma,pikset,kõue.,püha puu tamm,lind kotkas HERA-JUNA-zeusi naine,kõrgeim jumalanna,abielu kaitsja,püha loom lehm,tunnuseks paabulind HERMES-MERCURIUS-zeusi ja maia laps,jumalate käskjalg,kaitses kaupmehi,kaubandus ja turujumal,une ja unenägude jumal,varaste ja petturite kaval jumal.Kõnekunsti ja mõtlemisjumal. ATHENA-MINERVA-zeusi tütar,kes hüppas välaj ta peast,seega tarkuse ja mõistuse jumalanna,lahingujumalanna ,võidutooja ja õiglase sõja jumalanna. APHRODITE-VENUS-Zeusi tädi,sündis merevahust,armastuse ja ilujumalanna,pettis oma abikaasat Aresega ning sellest sündis armastusejumal Eros,ema saatja. APOLLON-APOLLO-zeuso ja leto poeg,valguse ja ennustusjumal,õpetas ravimist korra ja selguse,kunstidekaitSJA. HEPHAISTOS-VULCANUS-zeusi ja hera poeg,tule ja sepakunsti jumal,ainsa jumalana kujutatud töötamas. POSEIDON-NEPTUNUS-zeusi vend,ve...
SÜRREALISM • Tekkis 1919 Prantsusmaal • Veristlik sürrealism – kõigi looduslike materjalide ja esemete üksikosi kujutasid nad realistlikult. Esemed ja eriti nendevahelised suhted olid aga enamasti äärmiselt moonutatud ja mõistusevastaseks muudetud • Arendati unenägude või hallutsinatsioonide seletamiseks kasutatud sümbolitest või laste ja vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid abstraktseteks märkideks • Mõnikord kombineeriti materjal teadlikult võimalikult mõistusevastaseks • Sürrealism väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi • Eesmärk on elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine Joan Miro 1893-1983
Need on tavaliselt linna- või interjöörivaated, millede justkui õhutuhjas ruumis seisavad nuku- või mannekeenisarnased figuurid. Sageli on nihestatud perspektiivi. Oma kunsti nimetas Chirico "metafüüsiliseks maalikunstiks". Sellise nimetusega viitas ta soovile kujutada midagi mis seisab väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest.
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
Animism Animismiks nimetatakse usku, mille kohaselt on igal olendil hing või vaim, mis võib inimest aidata, aga ka ohustada. Animismi leidub peaaegu kõikjal maailmas. Selliseid usundeid iseloomustab tihe side loodusega. Oma elu korraldatakse kooskõlas looduse rütmidega. Ei tehta erilist vahet loomuliku ja üleloomuliku vahel. Elukorraldus on animistlikes kogukondades reeglina rajatud vanemlikule põhimõttele. Esiisad on sugupõlvede ahela tähtis osa ja nooremad peavad neid austama. Hõimuseaduste rikkujat ootab surnute viha. Animistlikke usundeid kummardavaid inimesi on maailmas praegu umbes 100 miljonit. Kõige vanem usundivorm on animism. Animistid usuvad, et kõikjal loomadest kivideni on peidus vaim või jumal. Hinge usk, usk olendite ja loodusesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimusesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Animismi leidub suuremal või vähemal määral kõigis usundites, ülekaalukas oli see nende arengujärkud...
Psühhodünaamiline käsitlus: Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne. (Teene bioloogias on alateadvuse mõiste kasutamine, erinevate psüühikahäirete ravi). Ajendav jõud instinkt: Eluinstinkt - libido ja surmainstinkt thanatos. Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must kast > väljund Teatud käitumiste rakendamiste kaudu saame inimeste edaspidist käitumist suunata meile
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
