Puuliikide vaheldus. Kliimaks on püsivam ja suhteliselt pikemaajalisem kooslus. Kuuse vaheldumine lehtpuudega Üks sagedasemaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes. Kui kuusk peaks järsku hävinema. Kuusk ei suuda uueneda nii kiiresti kui lehtpuud. Kuusk tundlik ka temp kõikumistele. Lehtpuud kohastunud lagedal valitsevate keskkonnatingimustele. Kiirekasvulised lehtpuud tõrjuvad kuuse lagedal alal välja. Pärast lehtpuu metsa teket tingimused soodsamad kuuse jaoks: metsa all puudub otsene päiksekiirgus, varjus väheneb rohttaimede osakaal. Kui läheduses kasvab kuuski, võib tekkida looduslik uuendus. Kuused pikemaealised, lehtpuud ei talu varju, mistõttu langevad välja. Kuusk asendub lehtpuudega taas peale mingit kardinaalset muutust: lageraie, tulekahju vms. Puistu arengut võimalik suunata hooldusraiete abil. Männi vaheldumine lehtpuudega
Elusad puud võivad nakatuda 2 viisil: 1. otseselt – suuremate tüve- ja juurevigastuste kaudu. Haigust tekitavad seeneeosed levivad õhus kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Tekkinud vigastuste kaudu puud nakatuvad. 2. kaudselt – eosed idanevad värsketel okaspuukändudel, läbi nakatunud kännu juurestiku levib mädanik juurekontaktide kaudu tervetele puudele. See variant on sagedasem. Kännud nakatuvad eriti intensiivselt just suviste raiete ajal. Mütseeli levimise kiirus haiguskolletes maksimaalselt 50 cm/a. Optimaalne temperatuur juurepessu jaoks +24 C. Mütseel – e. seeneniidistik. Enamus seeni on üles ehitatud mikroskoopilistest torujatest rakkudest – seeneniitidest ehk hüüfidest, mis harunedes võivad moodustada laiaulatusliku võrgustiku – seeneniidistiku ehk mütseeli. Ühe seene mütseel võib mullas hargneda kümneid ruutmeetreid, mis tagab suurte viljakehade arenguks vajalike toitainete hankimise
2. Puu füsioloogilisest seisundist. Üraskid Eestis 63 liiki, metsandusliku tähtsusega on umbes 25 liiki. Eristatakse nn. monogaamseid (perekonna moodustavad üks emane ja üks isane) ja polügaamseid (ühe isasputuka kohta mitu emast) üraskeid. Reeglina esineb üks põlvkond aastas, erakordselt soodsatel aastatel kaks. Erinevad üraskiliigid asustavad kas puu tüve- või võraosa, samuti on igal liigil kindel puuliik, mida ta kahjustab. Valdav osa üraskitest on sekundaarsed kahjurid, st. et nad asustavad haigeid, nõrgestatud puid. Kui üraskite paljunemiseks on soodsad tingimused, võib üraskite arvukus tõusta väga kiiresti, ja võib tekkida olukord, kus kõigile üraskitele ei jätku enam sobivaid puid (haigeid, nõrgestatuid) ja nad ründavad ka terveid. Okaspuud reageerivad sellele tugeva vaigueritusega ja putukad hukkuvad. Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga
hooldamine, loodusliku uuenduse tekke ja arengu soodustamine muul viisil. Metsa loetakse uuenenuks, kui alal kasvan metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa võib uuuendada ainult metsakasvukohatüübile sobivate puuliikidega, mille nimekirja kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. angevaksa ja lodu kasvukohatüüpi raiesmikel. Juuremädaniku tõttu raiutud puistuid ei tohi uuendada raiutud puistu enamuspuuliigiga, välja arvatud sambliku ja pohla kasvukohatüübi männikud. Metsakultiveerimine e. Kunstlik metsauuendus on vajalik kui lähimate aastate jooksul ei teki raiestikule elujõulikt peapuuliigi looduslikku uuendust, kui pärast vana metsa raiumist on karta puuliikde vaheldust mitte soovitavas suunas, kui raiestikul võib esineda soostumist või erosiooni ja kui metsa rajatakse aladele, kus varem pole metsa olnud.
Viiekümnendatel aastatel viidi ellu väheviljakate põllumaade metsastamise programmi. 2. Eesti tolleaegne metsapoliitika oli suunatud olemasoleva metsaressursi säilitamisele ja suurendamisele (Eestisse veeti metsa NSVL teistest piirkondadest sisse). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2001. a. 2 211 280 ha SMI (statistilise metsakorralduse) andmetel. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 33,4% II kohal on kask 26,2% III kohal kuusk 19,3% hall lepp 8,4% haab 7,4% Üldse kõigi Eesti puistute tagavara on ligikaudu: 450 milj tm. so. kõigi metsas kasvavate puude tüvemahud m3. Metsa ühe hektari keskmine tüvede tagavara on 183 tm/ha. Suurim on see haaval - 255 tm/ha ja väikseim tammel - 122 tm/ha. 1 elaniku kohta on Eestis 1,3 ha metsa ja 227 tm puitu. 1994. a. raiuti Eestis 2-3 milj. tm puitu, 1996. a. 4 milj., 1997. aastal 5,5 milj., 1998. a
Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüp – ühesuguse metsakasvandusliku efektiga (s.o ühesuguste looduslike, taimestikku mõjuvate tegurite kompleksiga) metsamaade kogum. Kasvukohatüübid määratakse tunnuste kompleksi alusel: muld, veerežiim ja alustaimestik. Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik Metsatüüp = muld+ veerežiim + alustaimestik + puistu. Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (Nt mustika kasvukohatüüp) Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutatakse üldtuntud sootüüpide nimetusi (NT raba kasvukohatüüp). Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (NT mustikakuusik, rabamännik). Paljudel juhtudel vaja kasutada väiksemaid üksusi – alltüüpe. Metsatüüpide rühmitamine: Metsad jagatakse 2 klassi Arumetsad
RAIED KEIRO USIN METSANDUS Käesolev materjal ei ole ammendav ja ei sisalda kõiki metsaseadusest tulenevaid arvulisi näitajaid ja nõudeid. Raiete jagunemine metsaseaduse järgi 1. Hooldusraied a. Valgustusraie b. Harvendusraie c. Sanitaarraie 2. Uuendusraie a. Lageraie b. Turberaie 1) Aegjärkne raie 2) Häilraie 3) Veerraie 3. Valikraie 4. Trassiraie 5. Raadamine Hooldusraied Hooldusraied jagunevad valgustusraieks, harvendusraieks ja sanitaarraieks. Hooldusraiete eesmärgid ooldusraiete eesmärgid Puidu juurdekasv (puidumassi tootmine) Tulu saamine pikas perspektiivis Puidu kvaliteedi parandamine Looduslähedane metsakasvatus Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest.
hakkas metsade pindala vähenema. 18. Saj oli eesti metsasus umbes 28%, 19 saj vähenes see veelgi põhjuseks intensiivene metsakasutus (paberi- ja puidutööstuse areng). Uuesti hakkas metsade pindala suurenema pärast II MS. Põhjused: metsade pindala suurenes põllumaade arvelt, kuna palju maad jäeti sööti; algas ulatuslik metsamaade kuivendamine. 2008 a oli Eesti metsade kogupindala 2,2 milj. Ha (SMI statistilise mmetsakorralduse andmetel). Levinuim puuliik eestis on mänd 35% siis kask 30% ja kolmas kuusk 17%. Eesti puistute tagavara on 45 milj m3. Eestis on keskmiselt elaniki kohta 1,3 ha metsa ja 185 m3 puitu. Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 5,7 m3/ha/a, keskmine vanus 56 a ja keskmine metsade bonittet 2. 2. Metsa ja puistu mõiste. Metsakategooriad. Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust
(puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Oluline on omada õiget ettekujutust metsast, sest enam kui 51% Eestist on kaetud metsaga ja see näitaja suureneb veelgi. Mets on keeruline kooslus, mis on pidevas muutumises ja seotud ümbritseva loodus- ja sotsiaalse keskkonnaga, mis mõjutab metsa kõiki omadusi ja samal ajal mõjutab mets alati ka ümbritsevat keskkonda. Kõige levinum puuliik Eestis on mänd 31,3% II kohal on kask 31,2% III kohal kuusk - 17,8% IV kohal hall lepp V kohal 9,2% haab 5,7% Euroopa metsasus 30% Maailma metsasus 26% Hoiumetsad Loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kuulub hoiumetsade kategooriasse. Siia kuuluvad reservaadid ja erilist kaitset ning pikaajalist säilitamist vajavad metsad. Neid majandatakse looduskaitse ja teadustöö huvides. Hoiumetsade majandamise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest
Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk). 5. Mis on puistuelement? Puistuelement on ühesuguse tekkeviisi ja vanusega sama puuliigi põlvkond, mis antud
Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist, kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime, kultuuri külvide puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle. Kultuuri hooldamine: o kultuuritäiendamine suurendab kasvamaminekut; o rohuniitmist tehakse valgustamise eesmärgil, tavaliselt mai lõpp juuli algus; o kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel; o põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel;
sootüüpide nimetusi (näiteks raba kasvukohatüüp). Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Viimaseid võib omakorda jaotada antud tingimustes püsivaiks põlis- ehk kliimakstüüpideks ja ajutisteks ehk tekistüüpideks. Seega tuleb vahet teha kahel mõistel: metsa kasvukohatüüp = muld + veereziim + alustaimestik+reljeef, metsatüüp = muld + veereziim + alustaimestik +reljeef+ puistu. Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest (näiteks mustikakuusik, rabamännik). Eraldatud tüpoloogiliste üksuste omavahelised seosed ning ökoloogiline olemus ilmnevad selgemini korrastatuna ökoloogilisteks seeriateks. E. Lõhmuse koostatud metsakasvukohatüüpide ordinatsiooniskeemil on kasvukohatüübid paigutatud nii, et nähtub nende asend peamiste varieeruvust põhjustavate ökoloogiliste tegurite kui ka 44.45.teineteise suhtes.
metsaomanikule vaid kulutusi või jäävad kulud-tulud tasa. Hooldamiseta ei ole aga noorel metsal häid väljavaateid tulevikus väärtuslikuks puistuks kujuneda. Tuleb arvestada, et lisaks metsa majandusliku väärtuse parendamisele on hooldamise eesmärgiks ka metsa tervisliku seisundi eest hoolt kanda. Liiga hiliste ja intensiivsete hooldusraiete tegemine ei ole õige, sest selle tagajärjeks võib olla oluliselt väiksem tagavara uuendusraiel või muutub puistu enne uuendusraie-ealiseks saamist lausa harvikuks. Metsa hooldamiseks loetakse: · loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamist; · hooldusraieid, nagu o valgustusraie, o harvendusraie, o sanitaarraie; · kasvavate puude laasimist kallimate tüvede kasvatamiseks; · metsakaitsetegevust (uluki- või putukkahjustuste või taimehaiguste ennetamine); · metsakuivendust ehk metsamaaparandust. Loodusliku uuenduse ja kultuuri hooldamine
3. Ulatuslik metsamaade kuivendamine. SMI – Statistiline metsade inventeerimine – metsade hindamine valikmeetodil, kus suur hulk proovitükke asuvad üle kogu maa ja nende põhjal saadud mõõtmistulemuste alusel tehakse üldistused. SMI kasutuse võtmise tingis erametsade teke. Kui riigimetsades kasutatakse siiani paralleelselt SMI-ga lausmetsakorradlust, siis erametsaomaniku jaoks pole metsakorraldus kohustuslik. Eesti metsade liigiline koosseid onmeitmekesine, kõige levinum puuliik on mänd 33,6% , teisel kohal kask 30,8%, kolmandal kohal kuusk 16,7%. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude osatähtsus vähenenud ja lehtpuude osatähtsus suurenenud. Kõigi Eestipuistute tagavara on ligikaudu 458,5 milj m3/ha. Keskmiselt tuleb Eestis 1 elaniku kohta 1,68 ha metsa. Selleks, et metsad oleks järjepidavad ja et metsaressurss ei väheneks,ei tohiks aastane raiemaht ületada aastast juurdekasvu. Eesti puistute keskmine vanus on 56a
Metsaistutuse juures tuleb kontrollida taime juurte mulda kinnitamise tugevust, juurekaela mullas olemise sügavust, juurte ebanormaalset asendit, suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvi sügavust. Tööde vastuvõtmise kohta koostatakse tavaliselt vastuvõtu akt, kuhu märgitakse peale töökvaliteedi nõuete ka uuendamiseks kasutatud puuliik, seadu ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Tähtaja möödumisel vaadatakse tööd uuesti üle. 8. Putukkahjurite vastu pritsimist sügisel.Püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel. Multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust.Mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel.Põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel
atmosfäär, taimesti, loomastik). Vormiarv- tüve mahu ning puu diameetrile ja kõrgusele vastava silindri mahu suhe. Kvantitatiivsed suurused: • pindala • puude mõõtmed (kõrgus) • puude arv FAO (ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorg) definitsioon: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 ha ning kus kasvavad üle 5m kõrgused puud Metsa väikseimaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu Puistu- ühesuguse kasvukohaga piirnev metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest (koosseisu, vanuse, täiuse, kõrguse, rinnasdiameetri, tagavara jne poolest). Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, ökoloogilistest ja metsamajanduslikest tingimustest. Puistu koostisosad: • puurinne- võib jaguneda kaheks: ülarinne e. I rinne; alarinne e. II rinne
niiske. Põhjavesi vegetatsiooniperioodil 30...80 cm maapinnast. · Jänesekapsa, sinilille Muld on viljakas, liivsavi või saviliiv moreenil. Metsakõdu on õhuke, huumusekiht on kuni 25 cm tüsedune. 4) Metsauuendamise valik Mänd uueneb hästi seemneliselt, seemnekandvus algab männil 20 aastaselt, seemneaastate sagedus on 3-5 aasta tagant. Tihti jäetakse lankidele männi seemnepuid, sest seemned levivad kaugele ja mänd on tormikindel puuliik. Mändi ka külvatakse. Et seemned hästi idanema hakkaks, valmistatakse ette külvilapid ja külvatakse erinevatel viisidel: hajalikülv, rennikülv ja diagonaalselt. Männi istikuid istutatakse, põhiliselt kasutatakse potitaimede istutamist toruga ja kiilistutust. 5) Maapinna ettevalmistus Maapinna ettevalmistamine on vajalik nii loodusliku uuenduse tekke soodustamiseks kui külvide või istutamise tulemuslikumaks muutmiseks. Raiesmikule jäetud seemnepuudelt langeva seemne
Uuritakse, milliste tehnoloogiate ja meetoditega on kõige keskkonnasäästlikum ja ökonoomsem teostada raieid ja töödelda saadud puitu. Peamisteks uurimisobjektideks on mitmesugused metsamasinad ja tehnoloogiad. Siia kuuluvad distsipliinid: raietöödetehnoloogia, metsamasinad, metsakeemia, metsa (puidu) kõrvalsaaduste tootmine ja töötlemine, saetööstuse tehnoloogiad jne. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd 34% (enamuspuuliigiti metsade pindalast), teisel kohal on kask 31%; ja kolmandal kohal kuusk 16%. Hall- lepikute osakaal meie metsade koosseisust on 8%, haab ja sanglepp moodustavad vastavalt 5,3% ja 3%. Vääriselupaik (võtmebiotoop) - Vääriselupaik on kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur
metsi) on väga vähe (peamiselt Põhjamaades ja Venemaal). Umbes pooled Euroopa metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. Enamuses Euroopa riikides on kaitsemetsade osakaal 10-35% kogu metsade pindalast. Euroopa metsad suudavad tagada 87% Euroopa riikide praegusest puiduvajadusest, sealjuures hõlmab aastane raie ca 70% juurdekasvust. 3. Metsa ja puistu mõiste Looduse seaduspärasuse tulemusena on mets tekkinud taimkatte evolutsiooni käigus, kindlates keskkonnatingimustes (erinevad ökoloogilised tegurid) ning tänapäeval käsitletakse metsa, kui kõigi tema koostisosade tervikut. Mets pole mitte vaid hulk puid ühel kasvukohal, vaid iseloomuliku taimestiku, loomastiku ja mikrokliimaga ökosüsteem, kus erinevad liigid on omavahel seotud
...................................................................................................................... 2 Hariliku männi bioloogilised ja ökoloogilised iseärasused........................................................4 Puistu omadused ja kasutamine.................................................................................................. 5 Männi võimalikud kasvukohatüübid ja mullad ..........................................................................6 Erinevad raied männikutes..........................................................................................................7 2 Sissejuhatus Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades
K) Otspinna lihtvalem v=L/2 (g0+gn) C) Keskpinna liitvalem, ehk nn Huberi valem v=L g +vtüükaosa+vlatv D) Keskpinna lihtvalem v= hg0,5h E) Newton-Ricke valem v=h(g0+4g0,5h +gn)/6 F) Simony valem v=h(2g0,25h-g0,5h +2g0,75h)/3 G) Sustovi valem v=0,534d1,3d0,5hh H) Denzini valem v= (d1,32 /1000) +k I) Nilsoni valem v= d1,32 (h+2)/30000 J) Tüvikoonuse liitvalem v=(L/12(d12+d1d2+d22 ))+ vlatv 7. Puu ja puistu vormiarv, vormikõrgus ja koonekoefitsient. Vormiarv - puutüve mahu ja kujutlusliku silindri mahu jagatis vormiarve on erinevaid ja erinevused seisnevad kõrguses puutüvel,millest mõõta diameeter kujutlusliku silindri mahu arvutamiseks. Vormiarvu tähis on f. (f1,3=Vtüvi/Vsilinder) Puistu elemendi vormikõrgust määratakse keskmise või sellest jämedamate puude järgi, sest vormikõrgus on suuremate läbimõõtude piirkonnas peaaegu konstantne. Valem H ×F
inimese mõju loodusele märgatavalt suurenenud. Paljud metsateadlased peavad inimest ainukeseks tõeliseks kahjuriks metsas! Metsade vale majandamine Valede majandamisvõtete tõttu võib inimene luua metsas olukorra, kus väheneb puude vastupanuvõime kahjustavatele teguritele (nii abiootilistele teguritele kui kahjuritele ja haigustele), või soodustada otseselt kahjurite ja haiguste levikut. Kõik algab kasvukohale sobiva puuliigi valikust, õigest metsa rajamisest ja hooldamisest kuni raiete planeerimiseni ja metsa ülestöötamiseni ning materjali väljaveoni välja. Näiteks raielankide ruumilisest ja ajalisest planeerimisest sõltuvad suuresti männikärsakate arvukus ja raiestikele rajatud metsakultuuridele tekitatavad kahjustused. Liiga järsud tugevaastmelised harvendusraied noorendikes suurendavad lumekahjustuste ohtu, õigeaegselt koristamata tormimurd või metsast väljavedamata toores metsamaterjal loob eeldused koore-, säsi- ja puiduüraskite hulgisigimiseks
tagasi oli Eesti territooriumist metsaga kaetud ligikaudu 85%. Kuid peamiselt seoses põllumajanduse arenguga ja põllumaade rajamisega hakkas metsade pindala vähenema. Metsade pindala hakkas Eestis uuesti suurenema pärast II maailmasõda (põllumaade arvel, ulatuslik metsamaade kuivendamine). Teise Maailmasõja järgsel perioodil on Eesti metsade pindala suurenenud ligemale kaks korda. Eesti metsade liigiline koosseis on mitmekesine, kõige levinum puuliik Eestis on mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kohal kuusk. Viimase poolsajandi jooksul on okaspuude (kuuse, männi) osatähtsus vähenenud ja lehtpuude (haab, kask, lepad) osatähtsus suurenenud. Eriti drastiline on olnud hall-lepikute osakaalu suurenemine. Männikute osatähtsus on vähenenud. Metsakasvatus – esindab bioloogilist suunda metsanduses. Tegevus metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamiseks, eesmärgiga kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid
metsakorraldustöödele esitatavaid nõudeid. (3) Metsakorraldustöödele esitatavate nõuete rikkumist käsitatakse korduvana, kui loa andja jätab kuue kuu jooksul loa omaja poolt kehtestamiseks esitatud metsamajandamiskavadest vähemalt kolmandiku kehtestamata metsa inventeerimise nõuete rikkumise või õigusaktidest tulenevate metsa majandamise piirangute mittearvestamise tõttu. (4) Metsakorraldustöödele esitatavate nõuete rikkumist käsitatakse olulisena, kui loa omaja poolt puistu vanuse ülehindamine, koosseisu moonutamine või täiuse oluline ülehindamine võib kaasa tuua keskkonnakahju vähemalt 100 000 krooni ulatuses. (5) Loa kehtivuse peatamise korral kohustab loa andja loa omajat kõrvaldama puudused nõuetele mittevastavates töödes aja jooksul, millal tegevusloa kehtivus on peatatud. Kui loa omaja kõrvaldab puudused nõuetele mittevastavates töödes enne määratud tähtaega, võib loa andja lühendada loa kehtivuse peatamise perioodi.
Kirjutan väja kogu metsa juurdekasvu, mille väärtuseks on 100%. Järgmiseks lisan majandatava metsa juurdekasvu, mille väärtus pole teada. Selle märgin x-ga. 15 875 930 tm - 100% 14 163 920 tm - x% x(%)= 14 163 920 tm 15 875 930 tm 100% ~ 89,2% 1.3.3. Koosta tulpdiagramm kasutades eelnevalt kogutud andmeid juurdekasvu ja raiehulga kohta. Pealkirjasta diagramm. Märgi diagrammi vertikaaltelje juurde uuritav suurus koos ühikuga. ÜLESANNE 2 2.1. Seleta mõisted a) turberaie - uuendusraie, mida pika aja jooksul korduvate raietega tehakse loodusliku uuenduse saamiseks, selle kasvutingimuste parandamiseks. b) sanitaarraie - Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahjurite paljunemist soodustavate puude eemaldamiseks metsast. Samuti surevate või surnud puude raieks. c) valgustusraie - ehk noorendike hooldus. Selle raieliigi peamisteks eesmärkideks on kujundada puistu liigilist koosseisu.
mulda kinnitamise tulemust(Ladvast sikutada kergelt). Juurekaela mullasolemise sügavus(max 2 cm), juurte ebanormaalset asendit ja suletud juurekavaga taimedel juurepalli kinnitumist tuleb ka kontrollida. Kontrollimiseks võib lahti kaevata kuni 10 taime. Külvikultuuride puhul tuleb kontrollida seemnete külvisügavust(Peaks olema 2x seemnest suurem). Vastuvõtmisel koostatakse tavaliselt vastuvõtuakt, kuhu mägitakse peale töö kvaliteedinõuded, ka uuendamiseks kasutatav puuliik ja algtihedus. Kui tööd ei vasta etteantud nõuetele, märgitakse akti ka esinenud vead ja tööde parandamise tähtaeg. Peale tähtaja möödumist vaadatakse tööd uuesti läbi. Metsakultuuri hooldamine Kultuuri täiendamine- Kasvamishakkamisele järgnev tähtsaim töö ennem valgustusraiet, soodustab kasvamaminekut Kulu kõrvaldamine- Sügisel; vähendada närimiskahjustusi Põõsa ja ebasobivate puude kõrvaldamine- Kevadel
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut --- -------, AR2 Üldmetsakasvatuse iseseisvad ülesanded Ülesanded aines 'üldmetsakasvatus' Tartu 2011 SISUKORD Ülesanne 1: Puude diferentseerumine ja puistu iseharvenemine .................................................... 3 Ülesanne 2: Puuliikide valgusnõudlikkus ....................................................................................... 7 Ülesanne 3:aastane temperatuuri dünaamika .................................................................................. 7 Ülesanne 4: ööpäevane temperatuuri dünaamika ........................................................................... 9 Ülesanne 5: metsa veereziim ............
o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamännik). Arumetsa kasvukohatüüpe tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigi nimetusega (nt mustika kasvukohatüüp). Soometsa kasvukohatüüpide juures kasutat üldtuntud sootüüpide nimetusi (nt raba kasvukohatüüp). Looduses esineb sageli nn „vahepealseid“ kasvukohatüüpe. Sellistel juhtudel kasutat väiksemaid üksusi- alltüüpe
okaspuu (vt Joonis 1). Harilik kuuse levila on üsna suur. Ta kasvab Euroopa põhja-, kesk- ja idaosas. Levila ulatub põhjas igikeltsa piirini, lõunas Põhja-Kreekani ning läänes Keskmassiivini Prantsusmaal. Idapiiri on raske määratleda, kuna harilik kuusk annab hübriide siberi kuusega. Siberi kuuske peavad paljud botaanikud aga hariliku kuuse alamliigiks. Harilik kuusk on Eesti ainus looduslik kuuseliik ning leviku järgi männi ja kase järel kolmas puuliik meie metsades. Kuusk talub varju ja endale soodsa pinnasega kasvukohtades tõrjub ta välja teisi puuliike. Harilik kuusk elab soodsates tingimustes kuni 250, harva 400500 aasta vanuseks. 1.1 Botaanilised tunnused 1.1.1Suurus Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 5060 m kõrguseks. Suurimad puud on kasvanud Tsehhi Sudeetides (64,5 m) ja Rumeenias (62 m). 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_kuusk#mediaviewer/File:Kuusk_Keila-
Muld vajub hiljem maapinnaga tasaseks. Augud peavad olema piisavalt suured, muidu võib vihm uhtuda juured paljaks ja taimed kuivavad. 15.Potitaimede istutamine. Potitaimede istutamine on kõige vähem aega nõudev töö. Taimi tuleb enne istutamist kasta, turbatuub peab olema veest läbi imbunud. Taim asetatakse istutustorusse, toru surutakse maasse, avatakse klapp ning eemaldatakse toru. Taim tallatakse jalaga õrnalt kinni. 16.Mis on koridorikultuurid, kuhu tehakse? Koridorikultuure tehakse lehtpuu võsasse, kuhu istutatakse kuusetaimed näiteks. Koridor peab olema pool ümbritseva võsa kõrgusest. Koridori kulissi laiuseks peaks jääma3-5m, mis kaitseb hiliskülmade eest. Kultiveeritud taimede arv oleks hektaril 1000-2000 tk. 17.Kuidas tehakse koridorikultuure? Kõigepealt raiutakse võssa koridor, seejärel istutatakse sinna kasvukohale omane puutaim. Koridori tehakse üks puude rida, puude vahekaugus ca 2m. Hiljem hakatakse võsa mõõdukalt eemaldama ning istutatakse juurde. 18
30 ja 16.45 vahel. Üldiselt ei ole esimesel neljal tunnil pärast päikese tõusu metsatulekahju tekkimise tõenäosus kuigi suur. Sel ajal avastatud tulekahju on tõenäoliselt alguse saanud juba eelmisel päeval. Õhtul lõpeb tuleoht suvel keskel tund pärast päikeseloojangut, kevadel ja sügisel enam-vähem loojanguga samal ajal. Lisaks ilmastikust sõltuvatele metsa läbikuivamist iseloomustavatele tuleohuklassidele on kasutusel ka puistu tuleohtlikkust tema bioloogiliste iseärasuste alusel kirjeldavad tuleohuklassid. Need määratakse metsakorralduse käigus ja need on aasta läbi ühesugused. Puistud jagatakse põlevusastmelt viide klassi, millest I klassi kuuluvad kõige tuleohtlikumad. Kõrge tuleohuga mets võib kergesti põlema minna ja tuli levib seal kiiresti. Seevastu V tuleohuklassi metsad on tavatingimustes peaaegu tuleohutud. Tuleohuklassidesse jaotamisel on aluseks puuliik, puistu arenguklass ja kasvukohatüüp.
Seda haigust on võimalik ravida, kuivendades mulda –> soostunud metsa kuivendamine „ravib“ metsa. Mulla seisund paraneb ning seega hakkab paranema ka seal kasvavate taimede eluolu. Sest rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks kõlbmatu. 1.3.1. Madalsoo - kasvukohatüüp paikneb nõgudes, jõelammidel ja tasastel madalatel maadel. Taimestik toitub põhjaveest. Turbalasundi paksus on 1-2 m, vahel ka rohkem. Muld on keskmise viljakusega. Põhiline puuliik on sookask. Harvem leidub mändi. Alustaimestik on liigivaesem kui lodus, iseloomulik on tarnade esinemine. Metsa uuenemine looduslikult toimub põhiliselt sookasega. 1.3.2. Siirdesoo - tekkinud tarnamadalsoo edasise soostumise tagajärjel, asub tasastel madalikel. Mikroreljeef on mätlik. Tegemist on segatoitumisega. Taimed toituvad peamiselt sademeteveest, mikroreljeefi madalamates osades asuvad taimed aga põhjaveest. Põhjavesi on väheliikuv, üleujutused nõrgad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
