08.09.2008 Seksuoloogia on teadus, mis käsitleb ja uurib inimese sugulisi suhteid, hõlmab soo jätkamisega seoses olevaid bioloogilisi, füsiolooglisi, psühholoogilisi, meditsiinilisi, sotsiaalseid, juriidilisi, pedagoogilisi ja filosoofilisi probleeme. Seksuoloog isik, kes uurib või praktiseerib seksuoloogia valdkonnaga seonduvat (60% paaridest esineb seksprobleeme). Seksuoloogia funktsiooniks on tagada inimese seksuaalne tervis, s.o võime - nautida seksuaalelu - saada soovitud lapsi - kontrollida seksuaalkäitumise vastavust ühiskondlikule ja isiklikule moraalile - mitte tunda põhjendamatut hirmu, häbi või süütunnet seksuaalsusega seonduvates küsimustes ja olla vabad eelarvamustest Seksuaalpatoloogia meditsiiniline seksuoloogia valdkond, käsitleb seksuaalfunktsioonide häireid Seksuaalpsühholoogia psühholoogia valdkond, uurib seksuaalkäitumise põhjusi psühholoogilisest aspektist lähtudes
Raamatu „Armastus! Tead, see on olemas!“ analüüs Raamat „Armastus! Tead, see on olemas!“ on Rootsi kooliõpetajatele mõeldud lisamaterjal. Raamatu eesmärk on anda ülevaade, kuidas seksuaal- ja suhetealast kasvatust läbi viia ning anda juhtnööre, kuidas see praktikas võiks toimuda (Centerwall 1996: 7). Raamatus öeldakse, et koolis ei ole ühtegi teist nii hella teemat, kui seksuaalsus ja isiklikud suhted. Nende teemade käsitlemisel tuleb olla väga delikaatne ja taktitundeline. Huvitav oli lugeda, et juba selle raamatu ilmumise ajal kutsuti Rootsit mutikultuurseks ühiskonnaks. Praeguseks ajahetkeks on elu väga kiiresti edasi arenenud ja kultuuride mitmekesisus on oluliselt suurenenud. Kultuurilised erinevused on jõudnud tänu pagulaskvootidele ka Eestisse. Sellest tulenevalt on raamatus käsitletud teema kultuurilistest
Jakob Westholmi Gümnaasium 9. b Hannastiina Villand Inimese seksuaalsus Referaat Õpetaja Rando Kuustik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Seksuaalsuse mitu palet........................................................................................................................3 Mis on seksuaalsus?...........................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium 9. b Hannastiina Villand Inimese seksuaalsus Referaat Õpetaja Rando Kuustik Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Seksuaalsuse mitu palet........................................................................................................................3 Mis on seksuaalsus?...........................................................................
.................................................................7 3.SOOROLLI STEREOTÜÜP...................................................................................9 4.MEES KUI ANDJA,NAINE KUI VASTUVÕTJA...............................................10 5.NAINE ON SEE,KES LOOB ARMASTUST........................................................12 6.NAISTE HUVID........................................................................................................5 6.1.Kultuurilised stereotüübid naiste ja meeste koostöös .............................................15 6.2.Poliitikas osalemine.................................................................................................17 6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas....................................................................18 KOKKUVÕTE..............................................................................................................9 KIRJANDUSALLIKAD...........................................
Mart Oder SEKSUAALELU Kirjand Kuressaare 2008 Üks oluline ja siduv moment on kindlasti seksuaalelu. Seda kogeb iga abielupaar ja tänapäeval ka paljud lapsed. Seksuaalelu algab tänapäeval juba noores eas. Seda toimub juba 14 kuni 17 aastaste vahel. Meie strateegia on julgustada teismelisi viivitama varase seksuaaleluga ja kasutama rasedusvastaseid vahendeid seksuaalse aktiivsuse saavutades. Tänu mitmetele arengutele elab suur osa inimesi juba kaugelt üle keskea, sageli elatakse kõrge vanuse - kaheksakümnendate, üheksakümnendate eluaasteteni, veel enamgi. Küsimus on kuidas elada kõrge vanuseni võimalikult tervelt harmooniliselt ja täisväärtuslikult
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Nimi 10.a Seksuaalne identiteet Referaat Pirita 2017 Sissejuhatus Seksuaalne identiteet on inimese seksuaalsuse ja seksuaalse suunitlusega seotud minapilt, mis kujuneb suhetes sotsiaalse keskkonnaga.1 Elu jooksul võib su seksuaalsus muutuda mitu korda. Nooruses puutud sa kokku sooidentiteediga kus sa õpid tundma kas sa oled poiss või tüdruk. Kõige tavalisem ja levinum tüüp on tänapäeval heteroseksuaal, mis tähendab, et ta tunneb seksuaalset ja romantilist tõmmet vastassoo vastu. Püüan lugeja panna mõtlema sellest miks ühiskonnas halvustatakse geisi ja lesbisi ning toon välja mis erinevaid liike armastusi saab veel olla. 1 https://et.wikipedia.org/wiki/Seksuaalne_identiteet
PEREKONNA AJALUGU VANAAEG Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suures rühmas, kus partnerid vaheldusid ja lapsigi kasvatati ühiselt, püüdes neid koos toita ja kaitsta. Eluks vajalikku oskust toitu leida, rituaalset liikumist, muusikat, müüte õpetati lastele eelkõige mängu ja eeskuju najal. Järk-järgult kujunesid mõnede meeste ja naiste vahel välja pikemaajalised paarisuhted. Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Ajalooraamatuist tuttav üleminek matriarhaalselt* ehk emajärgselt eluviisilt patriarhaalsele* ehk isajärgsele kulges aeglaselt. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada, aga kindlasti polnud see ainuke siduv tegur. Mehe ja naise rolli on eri maades ning eri aegadel mõistetud erinevalt. Rohkem on olnud maid ja aegu, kus naisel on puudunud peaaegu täielikult kõik õigused tegutsemiseks väljaspool kodu
Infantiilse seksuaallõbu peaallikaks on teatud kehaosade vastav ärritatavus. Siia kuuluvad suguorganid, suu, väljaheiteavaused aga ka üldiselt kehanahk. Sel astmel osutub lõbuallikaiks lapse oma keha. Teist objekt ei otsita ja sellepärast kutsutakse seda astet Havelock Ellis'e järgi autoerootiliseks" (autós - ise). (Holtzmeyer, 1934, lk 73) Seksuaalsuse arenemist inimesel on kirjeldatud Holtzmeyeri poolt järgmiselt. See killunenud ja mitmekesine seksuaalsus, milles iga osatung teotseb omal käel, ühtlustub; puberteedi-aja lõppedes ilmub indiviidi seksuaalsus küpsena: ühelt poolt astuvad osatungid suguorganite teenistusse... Varem iseseisvad osatungid valmistavad ainult veel ette suguakti" (näit. vaatluses, suudluses jne.). ,,Teiselt poolt astuv tagasi autoerotism... Küpses seksuaalelus ei kasutata kõiki osatunge. Veel enne puberteeti tõrjutakse kasvatuse mõjul teatud osatungid" (näit. need, mis
Sotsiaalne sugu on seotud ühiskonna poolsete määratlustega mehelikest ja naiselikest tunnusteks ning need ei pruugi kattuda inimese bioloogiliste tunnustega 10. mis on seksuaalne identiteet? Kuidas seotud ühiskonna ja kultuuriga? Seksuaalne identiteet inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine. Seksuaalne identiteet ei pruugi hormoonide ja lapsepõlvekogemustega lõpuni määratud olla Seksuaalsus on paindlik ja muutub sõltuvalt olukorrast ja inimese eluea jooksul Laste ülesanne on välja arendada oma seksuaalne identiteet, ilma et seoksid seda tähenduste ja motiividega Identiteet, motiivid, tähendused ja käitumine sulavad kokku noorukieas nende kogemustega sisenetakse täiskasvanuikka Seksuaalne kõrgiga 18-29.eluaastal, hiljem langeb vanemlikkuse, perekonna, töö- ja kogukonnaülesannete kasvamise tulemusena
tähenduslik. 19. Sajandi teadus seisneski vältimises- kuna seksist endast ei suudetud või ei soovitud rääkida, siis tegeldi eelkõige seksi moonutatud ja väärastunud vormide, selle erandlike veidruste, patoloogilise puudulikkuse ja haiglaste liialdustega. Väites, et räägib tõtt, külvas teadus kõigis hirmu. See väitis, et häbelike salaharjumused ja üksildaste väikesed maaniad on ohtlikud tervele ühiskonnale. Foucault näitab ajaloolasena, kuidas seksuaalsus muutus kõigepealt mitmesuguste teaduslike, meditsiiniliste, religioossete ja eetiliste diskursuste üheks kõige olulisemaks teemaks. Foucault' väitel elame me "seksuaalses ühiskonnas", kus seksuaalsus mitte ei vastandu võimule, mis tahaks seksuaalsust ohjata, vaid vastupidi: keha ja seks on muutunud võimu instrumentideks, mille abil ta domineerib ja valitseb. Erinevalt laialt levinud arvamusest pole seksi viimastel sajanditel mitte varjatud ega
armastamine. Olulisim on kaaslase toetamine ja tema heaolu, tähtsamad kui iseenda omad. Õnnelikud ollakse, siis kui seda on ka partner. Armastusstiil on tulnud seoses kristlusega. Armastus partneri vastu on pigem kohustus. Armastus on vähem tähtsam kui jumal. Robert Sternberg Ameerika psühholoog. Räägib 8 suhtetüübist ja iseloomustab neid suhteid 3 omaduse kaudu. -Motivatsiooniline külg ehk kirg Sellele tasandile kuulub seksuaalsus ja sellel tasandil on palju välist aktraktiivsust, palju mängulisust. - Emotsionaalne külg ehk lähedus Vastastikkune hoolivus, teineteise toetamine, tunnusamine. Sellel tasandil on suhtlemine hinnangu vaba - Otsustus külg ehk kohusetunne Mõtte ehk loogika tasandil tehakse otsus, kas seda suhet hoida või mitte. Nende kolme komponendi osakaalud suhetes annavad kaheksa erinevat armastuse liiki: - Neutraalsed suhted ehk armastus puudub suhtlemine rollide tasandil, kus suhteid
Skaudiliikumine, sõjaväed, massiline kehakultuuri buum. „Meestest tõelised mehed teha.“ Heterostereotüübid suhtuvad teistesse stereotüüpidesse rassistliku suhtumisega. Ühiskonna ja indiviidi võiduks oleks see kui inimesed ei vaataks seda, et kes millist mehelikkust konkreetselt esitab vaid seda, et kui terve, haritud, töövõimeline ja enda eluga rahul on inimene. 2 peatükk- naiselikkus, mehelikkus ja seksuaalsus talupojakultuuris o Pole olemas maailmas ühtset ja kõikjal kehtivat arusaama „õige“- st mehelikkusest ja naiselikkusest ning ei kehti „normaalset“ seksuaalset käitumist ning „hälbivat“. o Tänapäeval märgatakse ebasobilikke ja sobilikke käitumisi, mis puhul liigsete žestide puhul arvatakse, et tegemist on homoseksuaalsusega. Eesti talupojakultuuris oli naiste elu enam reeglistatud kui meeste oma ning naiste
Funktsioneerivaid ennetusprogramme sel teemal saksakeelses ruumis ei ole hetkel teada. Pedagoogid peavad siin juhinduma meetoditest ja materjalidest, mis praktiliselt kasutades on end tõestanud. On olemas meetodeid, mis on mõeldud erineva taustaga nii poistele kui tüdrukutele, on tehtud spetsiaalselt noortele, käsitlevad huumoriga vanuselevastavaid teadmisi ja võimaldavad tekkivatele hoiakutele reflektsiooni. kultuurselt erinevate väärtuste ja normide Ülesannete keskpunktiks on seksuaalsus. )))))))))))))))) Informatsiooni saamiseks kasutavad noored sageli internetti. www.spass-oder-gewalt-de on interneti projekt, mis on suunatud just kuritegude probleemidele noorte hulgas. Umbes al 12a. Nii üksikutele kui gruppidele. Peale selle läbitöötamist oleks mõistlik panna paika reeglid enda grupis, kuidas teistega käituda. Seda lehte arendatakse pidevalt edasi. www.spass-oder-gewalt-de Tere tulemast mänguväljakule
Inimõiguseid aluseks võtva noorsootöö vajalikkusest ja võimalikkusest Eestis Arutlus Juhendaja: Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1. Noorsootöö vajalikkus ja võimalikkus Eestis...................................................................3 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 11 SISSEJUHATUS 2
Stressi põhjused seksuaalelus Referaat 2010 Sisukord Sissejuhatus 3 Stress seksuaalelus - mis see on? 3 Rutiinist armukadeduseni 4 Raseduse mõju seksile 5 Seksist rääkimine partneriga 6 Kust saada abi? 7 Kasutatud kirjandus 9 Sissejuhatus Inimestel on palju probleeme, mille pärast muretseda. Oleks õige, kui nende seksuaalelu mitte ei tekitaks neile lisa stressi, vaid annaks just võimaluse puhata ümbritsevast ning nautida end ja oma partnerit. Seda ei tohiks võtta kui kohustust, vaid kui hetke, mis on antud, et puhkata argielust. Kahjuks on siiski enamus inimesi mingil hetkel oma seksuaalelus tundnud stressi. Millest stress tekib, millest hoiduda, mida paremini teha, kuidas probleemid lahendada nende küsimuste vastused on tähtsad enda ja oma partneri seksuaalelu parandamiseks ning sealse stressi
diskrimineerimisega. Naiste alatasustamine ning nende poolt tehtava töö alaväärtustamine on tegelikult ju kvalifitseeritud tööjõu raiskamine. Teiseks peab tulevikus tänastele madalapalgalistele naispensionäridele maksma pensionile lisaks sotsiaaltoetusi. Kuigi eelnevaga sai loetletud naisi diskrimineerivad asjaolud, ei ole soolise võrdõiguslikkuse seadus naiste seadus, nagu seda ekslikult arvatakse. Seadus reguleerib soorolli ning stereotüüpide vabat suhtumist nii meestesse kui naistesse. Ühtlasi ei ole ka seaduse mõte sugusid anatoomiliselt võrdseks teha, mida nii mõnedki sellest seaduseelnõust välja loevad. Vastupidi, on oluline juhtida tähelepanu naiste ja meeste erinevusele ning sellelt tasandilt tagada mõlemale soole võrdsed võimalused. Ei saa ju lugeda meeste diskrimineerimiseks näiteks seda, et vaid naised saavad sünnituspuhkust. Antud juhul on vahetegemiseks olemas täiesti mõistlik
Kooli nimi eesnimi perenimi SEKSUAALSUS Referaat Juhendaja: eesnimi perenimi Linn 2008 Sissejuhatus: Mis on see, mis teeb ühe inimese teise jaoks vastapandamatuks? Seksuaalsus, see on see, mille kaudu tunnetatakse ning väljendatakse iseennast, kui kindlasoolist isikut. Mõned usuvad, et ilustandardit ei ole olemas. Ilu mõiste on iga inimese jaoks erinev, see muutub pidevalt, sageli koos ajaga. Sellest hoolimata leiavad mõned uurijad, et teaduslikult lähenedes on mitu teooriat, mis selgitavad, milline on ideaalne partner. Seksuaalsus hõlmab unistusi, soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed.
intellektuaalseid ja sotsiaalseid aspekte sellisel viisil, mis positiivse tegurina rikastavad ja arendavad isiksust, isikutevahelist suhtlemist ja armastust. Seega mõiste seksuaalne tervis kätkeb endas positiivset suhtumist inimese seksuaalsusesse. · PPL ja ST ja RT = kontrolli suurenemine enda üle, tervemad järglased, majanduslik tõus, mehe ja naise parem tervis, teadmiste suurenemine ja uurimustööd ja haridus, emotsionaalne heaolu täiskasvanul ja lapsel · Mõningad seksuaalsuse käsitlused: o Biopsühholoogiline seondub tunded, fantaasiad, psühholoogilised reaktsioonid jne o Biopsühhosotsiaalne - Seksuaalsus kui inimese loomuomane tunnus, mis väljendub inimese kehaehituses ja talitluses, mõtte ja tundemaailmas, käitumises ning mille eesmärk on liigi säilimine järglaste saamise kaudu.
Asukoht+aasta 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 1. Üldiselt erootikast................................................................................................................... 5 2. Seksuaalsus............................................................................................................................. 6 3. Suguelu....................................................................................................................................7 3.1 Suguelu riskid....................................................................................................................... 8 3.2 Suguhaigustesse nakatumine...........................................................
muutu aja jooksul ja et tüdrukutest kasvavad naised ja poistest mehed. Viiendast kuni seitsmenda eluaastani jõuavad lapsed soo muutumatuse mõistmiseni või lõpliku soolise konstantsuseni, mis on teadlikkus, et bioloogiline sugu ei muutu, vaatamata muutustele välimuses. Lõplikult kujuneb sooline identiteet välja alles sugulise küspsuse saabudes. Soorollid on konkreetses kultuurikontekstis naiste ja meestega, poiste ja tüdrukutega seonduvad käiutmisviisid. Soorolli stereotüübid omandatakse samuti varakult. Tuues Eesti põhjal näite, siis kehtivate stereotüüpide kohaselt peab tõeline mees olema majanduslikult edukas, sihikindel, paindumatu, somineeriv ja agressiivne. Empaatiavõime, hoolitsemine ja paindlikkus on aga omadused, mida peetakse naiselikeks. Poiste sotsialiseerumine toimubki vastavalt eespool toodu sotsiaalkultuurilistele stereotüüpidele ja normidele. Juhul, kui poiste/meeste mina-pildis domineerib juurdunud ettekujuts mees olemisest, aga tegelikkuses
/ ENE1. / Palo, U. Abortide arv peab vähenema) 3. NOORTE ABORDID EESTIS Selles peatükis käsitlen noorte tehtud abortide arvu, toon välja vähenemise mõjutegureid ja lisan ka, kui suur osakaal on olnud noortel Eestis tehtud abortide koguarvus. Võtsin kuni 19-aastate noorte raseduse katkestamise käsitlemiseks aastad 2006-2010 (legaalselt industreeritud abordid). "Unistan päevast, mil iga vastsündinu on siia maailma teretulnud, mehed ja naised on võrdsed ning seksuaalsus on siiruse, rõõmude ja õrnuse kogum" Elise Ottesen-Jensen, Rootsi, 1933. 3.1. ABORDID KUNI 19-AASTASTE EESTI NOORTE SEAS Tabelist 2 on näha, et aastatel 20062010 tegi aborti 5314 alla 19 aasta vanust noort, neist alla 15-aastaste seas oli aborte aastal 2006-2010 kokku 72. 15-17 aastate seas oli aborte kokku 1872 ja 18-19 aastaste seas 3370 aborti. Vanus (aastates) 2006 2007 2008 2009 2010
Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. MUUTUSED TEISMEEAS .......................................................... 4 2. SUHTED .................................................................................. 7 2.1 SUHTED VANEMATEGA ....................................................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ...............................................7 3. SEKSUAALSUS .......................................................................9 KOKKUVÕTE..................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................12 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on anda lühike ülevaade muutustest, mis toimuvad lapsega, kes jõuab teismelise ikka. Sellel etapil on noore inimese arengus väga suur roll ja tähtsus. Just
muutuvad meie teadmised. Rohkem teame sellest, mis on üles kirjutatud. Vanaaeg Perekonna arengu algetapiks peetakse mehe ja naise ajutise kooselu sagenemist suuremas rühmas, kus vaheldusid partnerid ja lapsi kasvatati ühiselt, püüdes edasi anda eluks vajaminevaid oskusi nagu oskust toitu leida ja looduses ellu jääda. Aja möödudes kujunes välja meeste ja naiste vaheline pikemajaline kooselu. Hakati aru saama, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Üleminek matriarhaalselt eluviisilt patriarhaalsele kulges aeglaselt. Mehed olid üha rohkem huvitatud isiklikke laste olemasolust, et pärandada omandit järglastele aga see ei olnud ainus siduv tegur. Naise ja mehe rolli perekonnas on eri piirkondades ja aegadel mõistetud erinevalt. Kuigi rohkem on olnud maid ja aega, kus naisel puuduvad õigused kodust väljaspool tegutsemiseks. Kodus on naine küll vastutaja ja korraldaja aga ta pidi siiski
Panseksuaalid leiavad endale kaaslase olles keskendunud partneri isikuomadustele, moraalsetele väärtustele, emotsionaalsusele ja tunnetele, mida on suhtlus teise indiviidiga panseksuaalis tekitanud. Seda terminit kasutati küll juba 1990ndate alguses, kuid tol ajal ei kogunud see populaarsust. Seksuoloogid usuvad, et panseksuaalsus muutub aktuaalsemaks, kuna uued generatsioonid üritavad põhjalikumalt intiimsuse küsimusi mõista ja pööravad seksuaalelu nüanssidele rohkem tähelepanu. Samas rõhutatakse, et panseksuaalsed inimesed on enamasti väga valivad ning kuigi nad võiksid kõigiga vahekorda astuda, siis seda nad enamasti siiski ei tee. Suhteeksperdid kinnitavad, et kui panseksuaalne inimene seob ennast romantiliselt kellegi teisega, siis on põhjuseks ainult inimene ise, mitte see, mis soost ta on või kellega ta ennast defineerib. 8 Kokkuvõte
Samuti ei ole ilus näha väga suurt tudelisuse väljanäitamist eriti just tüdrukute puhul. Poisid seevastu võivad käituda truudusetult avalikus kohas, mis on väga ülbe ja jõhker partneri suhtes. Sellest tekivad kuulujutud ning areneb armukadesdus. Üldjuhul armunud olles tuleks pidada kontrolli oma tunnete üle ja hoolega mõelda tegudele ja eesolevatele sammudele. Arvestada tuleks mõlema osapoole huvidega ning hoida avalikkuse ees piiri eneseväljendamises. · Väited - Seksuaalsus tuleb inimese ellu koos suguküpseks saamisega: nõustun Just selles eas toimuvad füüsilised muudatused inimese kehal ning tekib huvi vastassugupoole vastu. Sellest tulenevalt otsitakse ka kogemusi. - Arstimängudes osalemine lapseeas viitab varajasele sekssuhetele tulevikus: ei nõustu Need kaks väidet ei ole kuidagi omavahel seotud. Lapsena mängitakse ka paljusid teisi mänge, kuid tulevikku ei ole võimalik selle põhjal ette ennustada. Oleneb eelkõige
käitumismallide õpetamist, aga ka käitumisreegilte kehtestamist. Küllalt sageli tulevad sellised agressiivsed lapsed perekondadest, kus karmid ja läbimõeldamatud karistused vahelduvad vanemate täieliku ükskõiksusega. Selline käitumismall teeb lapsed paratamatult veidi paranoiliseks või võitlushimuliseks (Goleman 2001, 279) Me ei kasvata kodus lihtsalt last, vaid tüdrukut või poissi. Laste arengus on oluline mõista tüdrukute ja poiste soorolli, sooidentsust, soopüsivust, silmas pidades konkreetse rahvuse ja kultuuri traditsioone. Arengut mõjutavad ka indiviidi kaasasündinud omadused ning keskkonna tegurid. Eriti varases lapseeas vajatakse kodu, täiskasvanute kõigekülgset tähelepanu ja kindlapõhjalisi inimsuhteid, mis pakuvad lapsele- tüdrukule või poisile- tuge ebakindluse perioodil tekkivate probleemide lahnedamisel (Leppiman 2002, 5). Vanem ei tohiks hetkekski unustada, et tema laps matkib teda.
[Eespere, K (2008) Prostitutsiooni peidus pool - Meie aja müüdid. Sotsiaalministeeriumi toimetised] Eestlaste hulgas on levinud ka arvamus, et prostitutsioon on vabatahtlik tegevus elatise teenimiseks. Muidugi on raske sellele vastu vaielda, sest otseselt sunnitud värbamisi tüdrukute suhtes esineb harva. Kuid kaudsed mõjud on olemas ning tihti annabki prostitutsioonile tõuke läbielatud rasked kogemused, milleks võivad siis olla pooleli jäänud haridus, elukutse puudumine, suutmatus end tööturul müüa, vägivald lapsepõlves, varane seksuaalelu ja vägistamised, sõltuvus alkoholist ja narkootikumidest jm. Kõik sellised kogemused lõhestavad inimese isiksust ning tüdrukute värbamine muutub tänu sellele märksa kergemaks. Esineb ka erandeid, kus prostituudiks hakkavad täiesti normaalsetes keskkonna tingimustes üles kasvanud neiud, kelle lapsepõlves puudus vägivald. Tihti soovivad prostituutid seksiäris
9 Tabel 2. Rahvuslikud erinevused väärtushinnangutes 17 17 Kraav: Püsivat ja muutuvat Eesti noorte väärtushinnanguis võrdluses naabermaadega 10 5. STEREOTÜÜBID Stereotüübistamine on inimeste gruppidesse liigitamine mingit omaduste või käitumise põhjal. Kõige tavapärasemad on stereotüübid rahvuse, soo, vanuse, ameti ja religiooni kohta. Steretüüpe liigitatakse kirjeldavaks ja normatiivseks. Stereotüübid rahvuse kohta on tavaliselt kirjeldavad, see tähendab, et sisaldavad omadusi või käitumisi, mida peetakse selle rahvuse liikmetele iseloomulikuks18. Suurel osal inimestel on tavaliselt kindel arvamus, millised ühest või teisest rahvusest inimesed on. Eriti kindlad seisukohad tekivad naaberrahvaste kohta. Milliseid iseloomujooni
Selle põhjal võib järeldada, et soostereotüübid on omadused ja iseloomustused, mille abil tihti kirjeldatakse mehi ja naisi, et soostereotüübid sisaldavad need käitumismudelid, mida tihti kirjutatakse meessoo ja naissoo juurde, et soostereotüüpides on üldistatud arvamused, arusaamad ja tähelepanekud selle kohta, millised on meeste ja naiste erinevused. Soostereotüübid võib jagada kolmeks rühmadeks. Esimeses rühmas on need stereotüübid, mis iseloomustavad mehi ja naise isiklike ja sotsiaalsete omaduste abil (fenimiinsus ja maskuliinsus). Tavaliselt nad näitavad, milline on tavaline (tüüpiline) mees või naine või näitavad, milline on ideaal, paleus. Selle kohta on palju tehtud uuringuid ja nende tulemused on tihti sarnased. Ühed uuringud näitavad, et tüüpiline mees on domineeriv, aktiiivne, agresiivne, iseseisev, ettevõtlik, talle meelmib matemaatika ja teadus
sobivus. Seaduslik kaitse! PEREKONNA AJALOOST Perekonna minevik Vanaaeg matriarhaadi lagunemine, võim perekonnas läheb mehe kätte, naine juhib kodust majapidamist ja kasvatab lapsi. Keskaeg abielu on majanduslik ja juriidiline ettevõtmine. Uusaeg naises hakatakse nägema mehe kaaslast. Tänapäeval tuumperekond, kus mehel ja naisel on võrdsed õigused. Vanaaeg Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada. Juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel. Piibel perekond kui jumalik tee isikliku rahu poole. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust. Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli
HTPK.02.103 Seksuoloogia ja seksuaalkasvatus SAMAEALISTE SEKSUAALSETEST KURITEGUDEST Elis Nõu Tartu 2015 KAVA Mida loetakse seksuaalseteks kuritegudeks? Miks läheb asi üldse seksuaalse kuriteoni? Ennetustöö kesksed teemad Abi seksuaalsete kuritegude ohvritele Abi seksuaalsete kuritegude tegijatele Uurimus „noorte seksuaalsus“ (2006) ESIMENE KORD Ilus ebameeldiv Täiskasvanud, vanemad, aga ka õpetajad ei võta piisavalt tõsiselt „see kasvab välja“ /“sellest saab üle“ Suund ja tugi täiskasvanutelt MIDA LOETAKSE SEKSUAALSETEKS KURITEGUDEKS? Seksuaalsed sõimusõnad ja žestid Ropud/nilbed telefonikõned Piilumine Intiimsete fotode, filmide tegemine ja nende edasine kasutamine ilma isiku nõusolekuta Ekshibitsionism (haiguslik tung�
sobivus. Seaduslik kaitse! PEREKONNA AJALOOST Perekonna minevik Vanaaeg – matriarhaadi lagunemine, võim perekonnas läheb mehe kätte, naine juhib kodust majapidamist ja kasvatab lapsi. Keskaeg – abielu on majanduslik ja juriidiline ettevõtmine. Uusaeg – naises hakatakse nägema mehe kaaslast. Tänapäeval – tuumperekond, kus mehel ja naisel on võrdsed õigused. Vanaaeg Tärkas arusaamine, et seksuaalelu ja lapse sünni vahel on seos. Matriarhaadi üleminek patriarhaadiks toimus aegamööda. Mees oli huvitatud isiklike laste olemasolust, et omandit järglastele pärandada. Juudi ehk heebrea ühiskonna elukorraldust kajastab Piibel. Piibel – perekond kui jumalik tee isikliku rahu poole. Vanas Testamendis ilmneb selge rõõm inimese kehast ja seksuaalelust, keha pole midagi halba ja patust. Suguküpsus 15. eluaastal, mil sõlmiti abielu. Seksuaalelu oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
