Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonnaõpetuse konspekt 12. klass, peatükk 5". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötu, tööpuudus, pension, inflatsioon, tööhõive, kapital, hinnaindeks, valuuta, rahvastik, abiraha, töötus, töötaja, rahapoliitika, maksud, töötud, hõivepoliitika, tööjõud, lõpptarbimine, kaubad, majanduspoliitika, valuutakomitee, käibemaks, struktuurne, aktsiis, kohanemise, haridus, taotleja, ühtekuuluvust, esfi, regionaalpoliitikaMajandus ja poliitika Riigi majandusressursid Tootmistegurite liigid: Tootmistegurid MAA KAPITAL INIMKAPITAL Loodusressursid Reaalkapital Tööjõud Kliima Finantskapital Ettevõtlikkus Maa Tootmistegurid: Tootmistegurid majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks. Jaotus: · Maa maa, mets, maavarad, kliima
Ekspordihinnaindeks (EXHI)-iseloomustab Eestist välja veetavate kaupade hindade arengut. Impordihinnaindeks (IHI)-iseloomustab Eestisse sisse veetave kaupade hindade aregut. Inflatsiooni mõju tarbijale :Mõne majapidamise heaolu kasvab/kahaneb , tarbitakse vähem ostujõu langus, mõeldakse oste rohkem läbi. Hinnatõusu põhjused: nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine, tootmiskulude kasv (nt Nafta hind maailmaturul tõuseb) majanduspoliitika eesmärgid: 1)kõrge tööhõive e võitlus tööpuudusega 2)hindade stabiilsus e võitlus inflatsiooniga 3)kõrge ja püsiv majanduskasv 4)Õiglane sisstulekute jaotus .Rahapoliitika-tegelb raha väärtuse säilitmaise tagamisega. Fiskaalpoliitika-riik püüab sellega toetada majanduse arengut ning vähendada tööpuudust. Maksukoormus-näitab maksude osatähtsust riigi majanduses.käibemaks-mõjutab vaeseid , kapitalimaks- rikkaid ,aktsiisimaks Tööturg
· Hoiused- suurte hoiuste korral kaotavad need väärtust · Raha väärtuse langus- Palkade tõus Hindade tõusu põhjused: · Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine · Tootmiskulude kasv( nafta hinna tõus maaimlaturul) Hinnataseme stabiilsus- hinnad on samad või on muutus minimaalne Deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Majanduspoliitka Eesmärgid: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute kasv Rahapoliitika( institutsionaalselt eraldatud täitevvõimust, teostab sõltumatu keskpank) Raha väärtuse säilitamine( raha stabiilsus= hinnataseme stabiilsus=madal inflatsioon) Kuidas see toimib: keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka) või raha hinda(intresse) Soodustada majanduse kasvu( võime mõjutada intresse tagab selle, et suudetakse mõjutada ettevõtteid)
Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad.alternatiivkulu-Loobumine millegi tootmisest või tarbimisest 5.2 Riigis toodetud kaupade ja teenuste kohta annab infot sisemajanduse koguprodukt(SKP).SKP peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust.SKP annab ülevaate,kui
MAJANDUS TOOTMISTEGURID: 1) Maa (loodusressursid, kliima, maa) 2) Kapital (reaalkapital, finantskapital) 3) Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus) Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber
reaalne SKP- hinnataseme muutused on kõrvaldatud SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta investeering- on kasu saamise eesmärgil tehtud pikaajaline kapitalimahutus inflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil deflatsioon- riigi keskmise hinnataseme jätkuv alanemine devalveerimine- koduvaluuta kursi alandamine välisvaluutade suhtes inflatsioonimäär- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrrledes tarbijahinnaindeks- THI hinnaindeks, mis iseloomusatb tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust, mõõdetakse ostukorvi maksumuse muutuse alusel. indikatiivne ostukorv- näitaja, mis peegeldab tarbijate ostu- ja tarbimisharjumusi kajastavate kaupade ning tasuliste teenuste maksumust. ostujõud e. raha väärtus- kaupade ja teenuste hulk, mida saab rahaühiku eest osta rahapoliitika- makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega.
Sisemajanduse koguprodukt on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) toodetud lõpphüviste koguväärtus. 4. Millest koosneb SKP? Sisemajanduse kogutoodang = eratarbimine + investeeringud + avaliku sektori (valitsuse) tarbimine + eksport - import 5. Millega ja kuidas mõõdetakse inflatsiooni? · Tarbijahinnaindeks mõõdab kaupade ostukorvi hinda jooksval perioodil mingi baasperioodiga võrreldes. · Jooksva kuu inflatsioon hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes eelmise kuuga. · SKP deflaator - näitab, mitu protsenti on üldine hinnatase (mis kajastab kõigi SKP-s arvestatavate kaupade ja teenuste hinnataset) baasperioodiga võrreldes muutunud. 6. Millist mõju avaldab inflatsioon tarbijale? Inflatsioon ei mõjuta kõiki, vaid neid kes tarbivaid neid tooteid, millel hind on tõusnud, näiteks esmaabitarbed, neid
Investeeringukulutusi tehakse tootmise arendamiseks Valitsuse lõpptarbimine- Valitsuse kulutused majanduses näitavad kui palju sekkub riik majandusellu (kulutused haridusele, teedeehitusele, ministeeriumid jne.) 7. Puhaseksport- suur osa riigi toodetest suunatakse riigist välja, samas ostetakse kaupu ka välismaalt sisse. Välismajandustegevust arvesse võttes lahutatakse ekspordist import ja saadakse puhaseksport. 8. Inflatsioon Inflatsioon ehk hindade kasv Deflatsioon ehk riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Hinnataseme stabiilsus- hinnad ei muutu või kui ainult minimaalselt Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil 9. Tarbijahinnaindeks - tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus Tööstustoodangu tootjahinnaindeks- Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus(hinnad käibemaksu ja
SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. 8. SKP - peegeldab riigis teatud ajaperioodi(aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. 9. SKT per capita- SKP näitaja inimese kohta ; kaup+teenus : rahvaarv 10. Inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. 11. Deflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus 12
Tööturg ja hõivepoliitika. Majanduslikult aktiivne rahvastik e tööjõud on osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul. Kõik töötajad (hõivatud) ja töötud. Majanduslikult passiivne e mitteaktiivne rahvastik on osa tööealisest rahvastikust, kes ei osale tööturul. Isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised. Koduperenaised, tudengid ja õppurid. Lapsed, vanurid, kodused. Heitunud. Töötu- inimene, kes soovib tööd teha ja on selleks võimeline, kuid ei leia tööd. Tööealine rahvastik- 15-74 aastane elanikkond. Tööjõu nõudlus- näitab, kui paljud ettevõtted soovivad töötajaid mingi teatud palgaga tööle võtta.
organisatsioonid, et kodakondsust oleks võimalik omandada mõistlikel tingimustel. Suur apatriitide osakaal ühiskonnas ei tule stabiilsusele kasuks. 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad (lk 138-149) 5.1 Riigi majandusressursid Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada majanduslike soovide rahuldamiseks, mis jaotuvad kolmeks: Maa, Kapital, Inimkapital ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II11 Maa Looduslikud ressursid(maa, mets, maavarad) ning kliima Kapital Tootmises vajatavad masinad, seadmed, tehased, mida kasutatakse toodete tootmiseks. Jaguneb finants- ja reaalkapitaliks. Finantskapital kujutab endast rahalisi vahendeid (sularaha, arveldusarved, väärtpaberid, jne). Reaalkapital hõlmab muud varustust ja infrastruktuure.
inflatsioonitempost kiiremini, võidavad;c) nõudluse kasv sunnib tootmist laiendama;d) laenuvõtjad võidavad,c) hirm tekkida võiva inflatsiooni ees sunnib inimesi säästma ning tarbima kokkuhoidlikult.Negatiivselt:a) püsiva sissetulekuga inimeste reaaltulu väheneb, selle säilitamiseks tuleb rohkem töötada, ent palga kasv võib suurendada maksudeks minevat osa sedavõrd, et reaaltulu langeb ikkagi;b) need, kelle sissetulek kasvab aeglaselt, kaotavad;c) võib suurendada tööpuudus, sest inflatsioon mõjutab negatiivselt investeeringuid ja sedakaudu majanduskasvu;c) laenuandjad kaotavad;e) tekib ressursside väära jaotamise oht.Inflatsiooni põhjused:1)raha juurde trükkimine 2)tootmiskulud suurenevad.Reaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,püsiv hindades.Nominaalne SKP-sisemajanduse koguprodukt,väljendub jooksvates hindades,teatud perioodil.Impordihinnaindeks(IHI)-iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut
· Tootmistegur-maj.like ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide maj.like soovide rahuldamiseks Tootmistegurid jagunevad kolmeks: looduslikud ressursid(maa), inimestega seotud resursid, kapital, on ka neljas : ettevõtlikkus. · Looduslikud ressursid: maa, mets, maavarad, kliima. · Tööjõud ehk inimestega seotud ressursid : rahva arv, haridustase, kogemused, inimkapital. · Kapital- tootmises vajaminevad masinad, seadmed, tehased jms. (jaguneb omakorda reaalkapitaliks ja finantskapitaliks, millest viimane kujutab endast rahalisi vahendeid, väärtpabereid, sularaha jms.) · Ettevõtlikkus inimeste valmisolek riskida nii uute tootmisviiside kasutusele
väheneb-> võõrtööjõud, et tõsta maksulaekumust). Rahvastiku kvaliteet (tööpotentsiaal, kaasatus). Põhimõtted: keskkonnakaitse, elukvaliteet, lõhede vähendamine regioonide ja sots klasside vahel, kultuur- mitmekesisus, erinevate seisukohtade kuuldavus poliitikas. Võimu legitiimsus (rahvaga sama väärtuste jagamine). ÜRO "Agenda 21" üleilmne keskkonnastrateegia MAJANDAMINE MAJANDUSRESSURSID- tootmistegurid: maa (kliima, maavarad), inimkapital, kapital (reaalkapital, finantskapital) MAJ ARENGU PLANEERIMINE- Eesmärgid: täistööhõive, hindade stabiilsus, õiglane tulude ümberjaotamine, kõrge ja püsiv maj kasv RAHAPOLIITIKA raha stabiilsuse tagamine. Keskpanga ül madala inflatsiooni hoidmine. Reguleerib raha pakkumist (käibel oleva raha hulka) või raha hinda (intresse, määrab investeeringute mahu. Madalate korral võtavad ettevõtted meelsasti laenu, et tegevust laiendada)
Vastata küs. Õppida (eksamiks) Makroökonoomika 1) Makroökonoomika mõiste Makroökonoomika uurimisobjektiks on majandussubjektide (majapidamiste, firmade, valitsuse, välissektori) tegevuse mõju majandusele. Selleks, et hinnata majanduse “tervislikku seisu”, on kõige olulisemateks makroökonoomilisteks näitajateks kogutoodang, tööhõive (või tööpuudus), hinnatase ning maksebilanss. 2) SKP(sisemajanduse koguprodukt) SKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste väärtust rahas. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et SKP mõõdab üksnes lõpptoodete ja –teenuste väärtust. SKP puudused Ei arvesta vaba aega Ei arvesta varimajandust Ei arvesta keskkonna saastamist Reaalne ja nominaalne SKP
Kordamine kontrolltööks MAJANDUS 1. Majandusressursid: majanduse keskne temaatika, tootmistegurid + näited, alternatiivkulu + näide; SKP, selle tähendus, selle arvestamine, selle osad; inflatsioon, selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika;
P2PC.00.288 MAJANDUSTEOORIA ALUSED kordamine eksamiks RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMINE: SKP & HINNATASE 1) Majanduse põhinäitajad ja üldine eesmärk SKP ehk kogutoodang (tähis Y) hinnatase (tähis P; inflatsioon ) tööpuuduse määr (tähis u) Eesmärk: soovime kiiret ja jätkusuutlikku majanduskasvu madala tööpuuduse ja liigse inflatsioonita 2) SKP ja RKP definitsioon ,,Rahvamajanduse arvepidamise süsteemi peamine eesmärk on hinnata majanduse arengut riigi majandusterritooriumil. Arvestuse põhiline näitaja on sisemajanduse koguprodukt (SKP, ingliskeelne lühend GDP)." SKP (sisemajanduse koguprodukt) antud riigi geograafilisel territooriumil teatud perioodi jooksul
erinevused heaolus arenenud riikide ja arenevate riikide vahel, on töö erinev tootlikkus Tootlikkus näitab kaupade ja teenuste hulka, mida valmistatakse ühe töötunni jooksul Tootlikkuse kasv võimaldab: - tarbida rohkem kaupu ja teenuseid - kasutada vaba aega muudeks tegevusteks Tootlikkus sõltub: Füüsiline kapital Inimkapital Loodusressursid Tehnoloogiline areng Ülesanne: SKP arvutamine sissetulekute meetodil: suurenema peaksid palgad. Liidan kokku sissetulekud (nt palgad, dividendid) 60+50+90+50+150+50= 450!! Lisandunud väärtused (tulu, mida bensiinitööstusest saab): 110+ (250-110) + (450- 250) = 450 Loeng 8: Majandustsüklid, kogunõudlus ja kogupakkumine Majanduse ABC lk 281-290 Majanduse üldine tasakaal
ärikorraldajad Võimu alus omand Oskusteave (know-how) Valitsuse roll Majandusvabaduse tagamine Valitsuse ja firmade koostöö (laissez faire), mittesekkumine Riigiettevõtted Eesti Raudtee, Eesti Post, Eesti Energia, Sadamad Majandusressurssid ehk tootmistegurid (need ressurssid, mis vähenevad) · Kapital püsiväärtuseda varad, mida kasutatakse mitte koheseks tarbimiseks, vaid uute väärtuste loomiseks 1) Reaalne kapital (asjastunud kapital tootmishooned, rendipinnad ) 2) Rahakapital rahasumma, mida saab kasutada reaalse kapitali ostmiseks või üürimiseks · Loodusvarad (maa, muld, mets, maavarad, tuulenergia, päikeseenergia) · Tööjõud · Ettevõtlikkus (lükkab käima ja seob eelnevad elemendid)
väljundit, mis on toodetud riigi kodanike poolt. 4. Nominaalne ja reaalne SKP, SKP deflaator Nominaalne SKP e. Jooksvates hindades Reaalne SKP e. Püsivates hindades, kus nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinna indeksiga SKP deflaator = (nom.SKP / reaalne SKP) * 100% väljendatakse %-des SKP deflaator on kõikide SKP- sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks 5. SKP tootmise meetodil SKP TOOTMISE MEETOD Lisand väärtused Põllumajanduses Tööstuses Teeninduses Valitsussektoris + netomaksud toodetele Tootmise meetod Tootmise meetodi puhul arvutatakse kokku erinevates majandusharudes loodud lisandväärtus. Lisandunud väärtus on tootmisprotsessis kasutatud kaupade ja teenuste ning töö väärtus, mis suurendab lõpptoodangu väärtust. Näiteks võib tuua leivapätsi
võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majanduslangusest. Siirdetööpuudus ehk selline, mis tekib ümberõppega, töövahetusega, sesoonne töötus. 4)Milline on tööjõupuuduse kahju majandusele, milline on sotsiaalne kahju? Kahju majandusele töötute poolt tootmaga jäänud toodang. Rakendamata ressursid on raiskamine. Sotsiaalne kahju Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, võib kaotada oskused ja teadmised. Siis on tal raske tööd leida. Tööpuudus suurendab kuritegevust (inimesed proovivad raha teenida illegaalsel teel) 5)Milles seisneb passiivne tööturupoliitika, kuidas toimib aktiivne tööpoliitika? Kumb hõivepoliitikatest on tõhusam? Miks? Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, st et abi
· Naturaalmajandus- Raha puudub, kaup kauba vastu. Keskajal. Kodus valmistati kõik. Muretsetakse enda jaoks eluksvajalikke asju. Kõige algelisem majandussüsteem. 2) Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks; vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Tööjõud ehk inimkapital-(oskused, haridus, ettevõtlikkus jms) · Kapital -(raha, masinad jms) varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid. · Maa ehk loodusressurssid-(maa, vesi, loodusvarad jms) mida töödelda inimestele vajalikeks hüvedeks, mille eest inimesed oleksid valmis maksma. 3) Palk ja palgatüübid Palk ehk töötasu · Brutopalk ehk kogupalk- välja teenitud töötasu enne maskude maksmist · Netopalk- jääb maksudest üle, inimene saab reaalselt kätte
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad
Eesti ressursid : Põlevkivi , turvas, fosforiit.Tootmistegurid:majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnale käsutada kõikide majanduslike soovide rahludamiseks.Tootmisteguri liigid:Maa(kliima , maa) , Kapital (Reaalkapital, finantskapital ) ja Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus ).Majanduse põhiprobleem:Kõigil riikidel maailmas tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme.SKP-(sisemajanduse koguprodukt) peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja- teenuste maksumust.SKP per capita- SKP näitaja inimese kohta.(ostujõu standardi alulsel arvutatud SKP inimese kohta annab riigi
Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad
üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa. 3. Ettevõtet vaadeldakse ühtse üksusena, ettevõttesisesed lahkarvamused tootmisotsuste tegemisel ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja. 4. Ettevõte käitub ratsionaalselt, tema olulisim eesmärk on kasumi maksimeerimine. Muid eesmärke (nt. heategevus või ettevõtte positsiooni kindlustamine turul) ei vaadelda. Kaks tootmistegurit: L- tööjõud K- kapital Ühe ja sama toote valmistamiseks on võimalik kasutada tootmistegureid erinevas proportsioonis. Konkreetset kombinatsiooni mitmesugustest saadaolevatest tootmisteguritest nim sisendikomplektiks e TEGURIKOMPLEKTIKS. C- costs, kulutused. Ettevõte ostab tööjõudu ja kapitali. Samakulujoone võrrand: (L- tööjõu kogus) w- palk (K- kapitali kogus) r kapitali hind/tulumäär (rate of return) sageli mõistetakse kapitalukulude all alternatiivkuku ehk tulu, mida kapitali panka
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M
3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse reziimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks.
Kordamiseks 12.klassile (ühiskonna majandamine): 1. Tootmistegurid. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. - loodusressursid - maa, maavarad, hapnik jmt. - inimesed ehk tööjõuressurss, mille puhul on oluline selle kvaliteet ja motivatsioon; ettevõtlikkus kas omaette ressurss või inimkapitali omadus. - kapital - mis jaguneb omakorda : 1) reaalkapital (tehased, masinad jmt.) 2) raha- ehk finantskapital (investeeringud) 2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused.
Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital reaalkapital- hooned, seadmed, inimkapital koos teadmiste ja oskustega, finantskapital, ettevõtlikkus, info 1) MAA maismaa pind, maavarad, taimed, loomad, territoriaalveed, õhuruum 2) TÖÖ inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogum 3) KAPITAL varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks: a) reaalkapital e füüsiline kapital b) inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega
juba üle aasta korraldab Maksu-ja Tolliamet ümbrikupalga-vastast kampaaniat. Maksupettused halvendavad nii riigi haldamist kui mõjutavad ka palgasaaja heaolu(sõltub pension,haigusraha,puhkusetasu,emapalk jne). majanduse põhitegurid-edukas majandustegevus eeldab üksikisiku, ettevõtte ja riigi tasandil majanduskeskkonna tundmist ja majanduskäitumise
Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4. Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver. Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. 5. Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel.
SKP kulude meetodil saame, kui summeerime erinevate majandussubjektide poolt lõpptoodangu tarbimiseks tehtud kulutused. TÖÖHÕIVE JA TÖÖPUUDUS Küsimus 1 3 Tööjõu hulka kuulub tööealise elanikkonna majanduslikult aktiivne osa, need on töösoovijad, kes on tööd leidnud, ja töösoovijad, kes pole tööd leidnud. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Majanduslikult aktiivne (tööjõud) rahvastik moodustub nendest inimestest, kes soovivad ja on võimelised töötama. Sellesse kategooriasse kuuluvad kõik töötavad isikud ja ka töötud isikud. Küsimus 2 3 Isik, kes ei ole tööga hõivatud, kuid soovib rakendust leida, otsides aktiivselt tööd ja on valmis töö leidmisel kohe ka tööle asuma, klassifitseeritakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ILO reeglite kohaselt heitunud isikuks. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside
annaabi.ee 
