Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonna kt küsimused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turumajandus, majanduspoliitika, riigieelarve, maksud, tulumaks, inflatsioon, tootmisressursid, naturaal, bilanss, käsumajandus, maksumäär, deflatsioon, intressimäär, millisest, maksukoormus, otsesed, astmelist, mõttekas, inflatsioonil, maastrichti, loodusressurssid, maavarad, veevarud, tööjõud, kapital, tööriistad, investeeringud„MAJANDUS I“ (TEEMAD 5.1-5.4) 1.Nimetage tootmisressursid ehk tootmistegurid. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. 2.Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele. Mis küsimused need on? Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? 3.Kas Eestist võiks saada regionaalne majanduskeskus? Põhjendage oma arvamust. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Paraku on Eesti üsna väike riik, ekspordinäitajad pole kuigi suured, samuti pole Eesti üks rahvusvaheline juht rahastamises ja
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis)
tegelik seisund: napib 4. Ettevõtlikkus vajalik: aktiivne tegutsemine reaalsuse piires tegelik: napib Majandussüsteemid: (päris puhtaid ei ole üheski riigis) 1. Tavamajandus (naturaalmajandus) feodaalses ühiskonnas arenes, tänapäeval arengumaades tootmine on vähe arenenud, kaubavahetus väike 2. Plaani- ehk käsumajandus diktatuuriühiskond toimitakse riikliku plaani järgi, kontroll tootmise ja kõige muu üle 3. Turumajandus kapitalistlik ühiskond konkurents, turg määrab hinna, vaba ettevõtlus 4. Segamajandus põhiline kapitalistlikus ühiskonnas kõrvuti era ja avaliku sektoriga toimib ka riiklik sektor, riik jälgib Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena Konkurents tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul
ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne-inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud keskmist;vaesusriski suurendavad:isikuomadused,madal haridustase,tervslik seisund,vähesed ameti- on:tulu,sotsiaal,maa,hasartmängu,käibe,tolli,raskeveoki,aktsiisimaks. k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet. Riiklikest maksudes on
· raha väärtust Eesti rahapoliitika tunnused: · Eesti rahapoliitika aluseks on valuutakommitee süsteem, st. Eesti Pank ei saa üksi muuta raha pakkumist ja väärtust. · Eestil on fikseeritud valuutakurss, kuni 1999 saksa marga ja alates 1999 euro suhtes · Raha hulk peab olema tagatud kulla ja välisvaluuta reservidega · Eesti kroon on täielikult konventeeritav e. vahetatav kõigi tehingute sooritamiseks. Fiskaalpoliitikas toetab riik majanduse arengut riigieelarve ja maksude kaudu. Maksud Otsesed maksud: Maksad ise riigile, oma tulult.(tulumaks ja maamaks) 1. Tulumaks · Proportsionaalne-kõigile kehtib võrdne maksuprotsent.(Eestis 21%) · Astmeline e. progresseeruv-mida suurem tulu, seda rohkem maksad.(nt. Soome 10-33%, Poola 19-40%, Rootsi 20-25%) Füüsilise isiku e. üksikisiku tulumaks- 21% iga kuu kogu sissetulekult(v.a riiklikud toetused).
Majandus I Majanduse RESSURSID e PÕHITEGURID 1. Mis on majandus? Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Mis on eduka majandustegevuse aluseks? Eduka majandustegevuse eluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majanduskäitumise kavandamine. 3. Millest tuleb teha majanduslikke otsuseid? Et majanduse süsteeb saaks toimida (?) 4. Nimeta tootmisressursse? Loodusvarad, maa, kapital, tööjõud 5. Mis on majanduse põhiküsimused ? Mida toota, kuidas toota, kellele toota. 6. Nimeta majandussüsteeme? Tava, käsu, turu, segamajandus 7. Kirjelda naturaalma
- käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. - turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ressursse paigutada mida toota ja mida tarbida. S.t. et ressursside paigutajaks on nähtamatu käsi. Nähtamatu käe mõiste võttis kasutusele Adam Smith ja see tähistas süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemalt ja sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus
*seadusandluse tagamine majandustegevuseks *tulude ümberjaotamine ühiskonnas *avalike hüvede pakkumine *valitsus viib riigi eesmärke ellu maksu-ja rahanduspoliitika abil *maks on seadusega või seaduse alusel valla või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ül. Täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahakaotus. *Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Riiklike maksude maksuhaldur on tolli ja maksuamet Otsesed maksud- füüsilise isiku tulumaks, ettevõtte tulumaks, sotsiaalmaks *progresseeruv või astmeline *proportsionaalne *regressiivne Kaudsed maksud- käibemaks, aktsiis, tollimaks Tulumaks- maksab füüsiline isik oma maksustatavalt tulult Käibemaks-tarbimismaks, mida riik võtab jaemüügi kaupadelt ja teenustelt Aktsiisimaks-riigi tarbimismaks teatud kaupadele täiendavalt käibemaksule
Segamajandus on kõige tänapäevasem majandusvorm, mis eksisteerib kõikides maailma arenenumates riikides. See tähendab, et riigi majanduses on ühendatud vabaturu põhimõtted ja riiklik reguleerimine. Segamajandus on vabaturumajanduselt üle võtnud kõik, mis soodustab tootmist: - eraomandi, - konkurentsi, - vaba ettevõtluse, - turusuhted. Riik osaleb majanduselus, et vabaturumajanduse puudusi kõrvaldada - kriise, vaesust, sotsiaalset kaitsetust; seadusega määratakse tootjatele maksud, takistatakse monopolide teket, kaitstakse tarbijate huve, soodustatakse konkurentsi, hoolitsetakse keskkonnakaitse, hariduse, kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest. Majandussüsteemi eesmärgiks ühiskonnas on saavutada nii tarbija kui ka tootja maksimaalne heaolu. Ressursid tuleb suunata selliselt, et tulemus oleks optimaalne st et ressursid suunatakse sinna,kus alternatiivkulud on väikseim. Efektiivusust hinnatakse selle järgi, kui palju saab toota sama ressursikulu korral.
Ühiskonnaõpetuse KT 1) Tootmistegurid, majandusressurssid 2) Ressursside efektiivne kasutamine 3) SKP -? Jooksevhindades ja püsivhindades 4) SKP riigi rikkuse mõõdupuuna. SKP per capita. SKP naaberriikides. Kõige kõrgema SKP-ga riigid. 5) inflatsioon, mis on, selle põhjused, inflatsiooni mõju tarbijale 6) riigi majanduspoliitika peamised eesmärgid 7) fiskaalpoliitika 8) eelarve mis on, koduvalla ja riigieelarve maht, kuidas riigitasandil eelarve välja töötatakse, koostatatakse, lisaeelarve 9) maksud Eestis riiklikud + kohalikud 1. Ühiskonna majandusressursid ehk tootmistegurid on vahendid, mis on ühiskonna käsutuses kõigi majanduslike soovide rahuldamiseks. Kõik otsused tehakse piiratud ressursside tingimustes. Tootmistegurid jagunevad kolmeks: a) MAA -> looduslikud ressurssid, nagu maa, mets, maavarad
· Ürg (orjandus kõrvalharu) - feodalism (sotsialism kõrvalharu) kapitalism infoühiskond · Traditsionaalne ühiskond küsimus, mida toota, annab vastuse inimene ehk mikrokollektiiv ehk ürg, feod ja orj. · Alates kapitalismist toodame turule ja tekib vajadus majanduse regulatsiooni järgi ehk plaani(käsu)majandus ressursid on piiratud, tuleb jaotada parimal moel. · Teine võimalus kasutada regulaatorina turgu, kuid turumajandus ei arene kunagi nii, nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole. · Maailm kasutab kogu aeg mõlemat. · Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees. Majandusteooria jagatakse kaheks: · Positiivne baseerub analüüsil · Normatiivne ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0)
· Tagasivõetav akreditiiv 25. Maksekaardi liigid. Deebetkaardid esindavad kaardiomaniku arvelduskontot (ISIC) Krediitkaardid esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti (MasterCard) 26. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud. 27. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid. 28. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad. · Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves · Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud · Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu · Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta
· Tagasivõetav akreditiiv 25. Maksekaardi liigid. Deebetkaardid esindavad kaardiomaniku arvelduskontot (ISIC) Krediitkaardid esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti (MasterCard) 26. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud. 27. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid. 28. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad. · Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves · Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud · Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu · Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta
Tootmisteguriteks on kolmese jaotuse alusel töö, maa ja kapital. Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemal määral kõigis riikides. Sotsiaalse õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi. Töötud saavad töötu abiraha, pensionärid pensioni, naised lapsehoolduspuhkuse tasu, invaliidid invaliidsuspensioni jne. Kirjeldatud toetused ehk tulusiirded (TR) on rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotamisel riigieelarve kaudu. Teisalt on vaja ka valitsussektorit üleval pidada, tehes selleks mitmesuguseid kulutusi. Valitsuse kulutused (G) hõlmavad kulutusi kaupade ja teenuste ostmiseks valitsusasutuste tarbeks, maanteede ning teiste infrastruktuuride ülalpidamiseks, ministeeriumite, politsei, sõjaväe, tuletõrje jne ülalpidamiseks. Nii tulusiirete kui teiste kulutuste katmiseks kogub valitsus mitmesuguseid makse. Valitsus saab igal tasandil (keskvalitsus, kohalikud omavalitsused) osa oma
Miinused: *Eesti ekspordinõudluse alanemine; *Idaturgude impordiga konkureerivate ettevõtete majanduslik olukord halveneb töötajate vallandamine; *Eesti majanduse välistasakaal võib keskpikas perspektiivis halveneda, lühiajaliselt kaubabilanss aga paraneb. 41. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud. Kulud 47% säästev kasv, 29% loodusvarad, toetused, 11% loodusvarad, maaelu areng, 6% haldus, 6% EL kui ülemaailmne partner, 1% kodakondsus, vabadus, turvalisus. 42. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad. Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. · Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves · Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud · Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu
soovitakse tarbida.Seetõttu hakkavad kaupade hinnad tõusma,mis põhjustabki inflatsiooni.Ka tootmiskulude kasv põhjustab inflatsiooni.Samuti võib inflatsiooni tekitada hinnataseme ühtlustamine maailmaturu hindadega. 5.4Riik sekkub majandusse Kehtestab reeglid või seadused Toodab valitud kaupu ja teenuseid selleks, et tagada kodanike sotsiaalne ja majanduslik heaolu Muudab sissetulekute jaotust ühiskonnas maksud ja toetused. Majanduspoliitika eesmärgid: 1. Võitlus tööpuudusega e kõrge tööhõive 2. Võitlus inflatsiooniga e hindade stabiilsus 3. Kõge ja püsiv majanduskasv 4. Õiglane sissetulekute jaotusRahapoliitika Raha stabiilsuse säilitamine ja inflatsiooni ohjeldamine Tavaliselt keskpanga ülesanneKeskpank - Reguleerib raha pakkumist . Ringluses oleva raha hulga vähendamise tulemusena raha hulk väheneb hindade kasvutempo alaneb. Reguleerib raha hind e intresse
ning seetõttu murrangulisi muutusi majanduses ei toimu. Turumajandus - tänapäeval kõige enam levinud majandussüsteem, kus määravaks on ressursside kasutamise valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgas ausa konkurentsi järele. Käsumajandus e plaanimajandus - käsumajanduse tingimustes otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota, riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub või on piiratud. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks on mh mitmesuguste kaupade krooniline puudujääk. Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Riik võtab enda kanda need sektorid, kus eraettevõtted tegutseda ei taha. Majandusnäitajad Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) - aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud
o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada majanduskasvu, samas ei saa üheselt väita, kuidas riigi sekkumine majandusse majanduskasvu mõjutab. Avaliku sektori ülesanded riigieelarve seisukohalt: · Traditsioonilised riigi ülesanded, kuhu kuuluvad riigivalitsemine, õiguskaitse, turvalisus ja riigikaitse · Riigi heaoluülesanded, kuhu kuuluvad haridus, teadus, kultuur, sotsiaalhoolekanne ja tervishoid
Täielik turutõrge tähendab, et hüvise jaotus turu vahendusel ei ole võimalik, sest selle hüvise jaoks turgu ei eksisteeri. Osalise turutõrke korral tasakaal küll tekib, kuid see ei ole mingil põhjusel ühiskonnale vastuvõetav. Turutõrke üks sagedasemaid tekkepõhjusi on turuvorm, mis ei luba toimida täielikul konkurentsil; tootmise või tarbimise välismõju; avalike hüviste jaotamine; informatsiooni asümmteetri.a 41. Kuidas on seotud makromajandusteooria ja majanduspoliitika? Valitsus sekkub majandusse suuremal või vähemalt määral- sotsiaalse õigluse seisukohast on oluline, et aidatakse inimesi, kes ise endaga toime ei tule, makstes mitmesuguseid toetusi- töötu abiraha, pension, lapsehoolduspuhkus. Valitsussektori ülevalpidamine.Valitsus saab igal tasandil osa oma sissetulekuid otseste maksude näol- ettevõtte ja üksikisiku tulumaks. Eksport ja import. 42. Milline on majapidamiste roll tulude-kulude ringkäigus? 43
tööjõu spetsialiseerumise tase on väga mada 2. Plaanimajandus/käsimajandus Majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija. Tavaliselt on ressursside omanikuks riik ning majanduse organiseerimise aluseks on plaanid, mis määravad, kui palju ja missugust toodangut toota ning kuidas ja kellele toodetud hüviseid jaotada.Iseloomulik on kõrvuti tootjate vabaduse piiramisega ka tarbijate vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne
Fiskaalpoliitika Valitsuse rollid majanduses: 1. ressursside paigutamine 2. ümberjaotav roll 3. regulatiivne roll 4. stabiliseeriv roll-makroökonoomiline roll Majandusliku stabiilsuse tagamiseks mõjutab valitsus makroökonoomilist keskkonda maksude ja avaliku sektori kulutuste kaudu. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks,et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi eelarvepoliitikaks või fiskaalpoliitikaks. Maksud: maksud sissetulekutelt-tulumaks maksud kulutustelt-käibemaks maksud omandilt-maamaks Maksud: 1. otsesed maksud-isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid. 2. kaudsed maksud-kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist. Maksusüsteemid: Regressiivne maksusüsteem-kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust proportsionaalselt vähem kui madalama sissetulekuga inimesed.
kujundamisel süstemaatilisi vigu) o ratsionaalsete tulevikuootsute korral on valitsuse poliitikal väiksem mõju o Mikromajanduse üldine skeem o Makromajanduse üldine skeem o Majanduse edukuse alused: o valuutakomitee süsteem o tasakaalus(ülejäägiga) riigieelarve ja olematu riigivõlg o madalad maksud o paindlik tööturg o väike avatused majandus o Majanduskasv ja konvergents: o Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud: o majapidamiste nõudluse kasv (tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest) o avaliku sektori nõudluse kasv (kiire kasv ->kõrgemad maksutulud->kasvanud kulutused)
2. Tarbijahinnaindeks on: a. reguleeritav näitaja, mida korrigeeritakse alati kui on tarvis hindu alandada b. indeks, mis iseloomustab majanduse üldist arengut c. * indeks, mis mõõdab keskmise tarbija ostukorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutust mingi baasperioodi suhtes d. indeks, mis iseloomustab tarbija valmisolekut maksta nõutavat hinda 3. Nõudlusinflatsioon on: a. valitsuse või mõne teise volitatud institutsiooni tellimusel esilekutsutud inflatsioon b. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida negatiivse pakkumisvapustusena c. * liignõudlusest põhjustatud üldise hinnataseme tõus d. tootmiskulude kasvust põhjustatud inflatsioon, mis võib tekkida palgatingimuste muutumine 4. Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. teadmatus ja ebamäärasus tuleviku suhtes takistavad investeerimast b. * domineerivad kaupade ja teenuste bartertehingud c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas d
reformid, kogukong üksikisikust olulisem, majandus Riigi sekkumise vastu,Vabaturumajandus, Segamajanadus, valitsus eraomanduse ja maksudekonkurents, avatud turud,reguleerib, suurem tulu = poolt, kaitsevad rahvuslikkuminimaalne riigi sekkumine kõrgemad maksud, kapitali ja ettevõtjaid sotsiaalpoliitika Sotsiaalsele erisusteMadalad maksud, kõik onIgale inimesele väärikas säilitamine, traditsioonidesünnilt võrdsed, motiveeribelatustase, kõigil abirahad ja kooslus, abirahade maksminetöötama, eitoetused perekonnata isikutele sotsiaalprogrammidele välispoliitika Eesti erakonnad 3.5 Eesti Keskerakond
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.)
nende tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada. Eelnevate tingimuste täidetuse korral on tegemist puhaste avalike kaupadega. Tähtsam avalik kaup on riigivalitsemine. Hea valitsus omab avaliku kauba tunnuseid. Riigi ülesanne on tagada majanduskasvu tasakaal. Majanduskasvu tasakaaluall mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne
meditsiinitöötajad jne) Milline heaoluriigi mudel sobib Eestile/on Eestis? Liberalism , Põhjenda: 1)Eestis on võimul Reformierakond, kelle vaated on eelkõige liberaalsed 2)Inimese võimalus saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema sissetulek 3)Mida kõrgemad kutseoskused, seda kõrgem palk ehk karjäär ja läbilöögivõime tööturul on inimese enda teha (põhimõte, et igaüks on oma õnne sepp) 4)Madalad ja võrdelised VÕI nõrgalt astmelised maksud Kas Eesti on siirdeühiskond? (totalitarism- >kapitalism) Siirderiik. Põhjenda: 1)Rahvas pole eluga Eestis rahul (nagu nt Rootsis), reformid on elujärge halvendavad ja ebaühtlase tempoga jne. 2)Kapitalismile omast globaliseerumist pole, Eestis on turg kindlalt piiritletud 3)Kapitalismi põhimõtted pole juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades –ja suhetes ? 3)Rahvas avaldab võimule küll pidevat survet, teisest küljest on reformid õiguspärased s.t
eelarveseaduses ette nähtud Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb Avalikkus eelarvedebatid riigikogus Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega Riigieelarve funktsioonid ja sisu Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kinnitatakse seadusena. Riigieelarvega seotud mõistete Riigieelarve teatud perioodiks koostatav tulude ja kulude süsteemne selgitused kalkulatsioon Eelarve periood ajavahemik, mille kestel vastuvõetud riigieelarve kehtib
EL ülemaailmne roll maailma vaesemate riikide toetus (6%) Halduskulud EL institutsoonide kulutused personalile (6%) EL eelarve tulud: Nn heaolumaks põhineb liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (66%) Käibemaksul põhinevad omavahendid (ca 15%) Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud) (ca 15%) Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kaupadele ühtse tollitariifiga kehtestatud erinevatest tollimaksudest kogunevad vahendid Muud tulud (4%) 21. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks
· alternatiivsete kaupade hinnad toodetakse seda alternatiivkaupa mille hind on kõrgem, kasulikum toota kõrgema hinnaga · 4tootjate ootused · valmistoodangu puhul ootab hinnatõusu, tekitan puudujäägi saavutan nõudluse hind tõuseb. Puudus tõstab müügihinda tatar küttepuud · tootja võib karta et kauba hind langeb, müüb ruttu lao tühjaks · tootjate arv- mõjutab turupakkumist · maksud ja subsiidiumid (toetused tootjale) maksud pärsivad tootmist, subsiidumid tekitavad ebavõrdset konkurentsi- ei ole alati hea asi ja ei suurenda alati pakkumist( ei lähe oma kinnimakstud tööriistaga tööd tegema) Pakkumine on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa (ceteris paribus). Pakutav kogus on see hüvise hulk, mida tootjad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad müüa. Vastavalt
tasakaal, sobiv välisvaluutakurss 19. Hinnastabiilsuse kasulikkus. 4 Hinnad muutuvad läbipaistvamaks - aitab inimestel paremini eristada suhteliste hindade muutusi üldise hinnataseme muutusest Vähendab intressimäärade inflatsiooniriski - võlausaldajad ei nõua n-ö inflatsiooniriski preemiat. Inflatsioon on laenuandjale kahjulik. Väldib tarbetut riskide maandamist – kõrge inflatsioon ajendab varuma reaalka Suurendab sularaha hoidmisest saadavat kasu - inflatsioon kui maks sularaha hoidmise eest. Nn kingatallakulud. 20. Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid. Avaturuoperatsioonid – Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut
1. Majanduse põhiküsimused on kellele, kuidas, mida. 2. Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus, tavamajandus, turumajandus, käsumajandus. 3. Majandusteadus jaotub: rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika, majandusteooria. 4. Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv. 5. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis. 6. Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 7. Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine. 8
annaabi.ee 
