Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ühiskond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tööpuudus, vaesus, sotsiaaltoetus, töötu, tööjõupuudus, sotsiaalkindlustus, teadmusühiskond, innovatsioon, sotsiaalabi, sotsiaaltoetused, kaasatus, maksud, intellektuaalne, kumb, töötukassa, struktuurne, indeksiga, heaoluühiskond, kummas, tervishoiupoliitika, nõudlus, töötus, haridus, sotsiaalteenus, selgitus, ülikoolid, institutsioonid8. Teadmistepõhises majanduses muutub määravaks panustamine inimkapitalile. Miks? 9. Mis on mitteformaalharidus? Eestis välja kujunenud käsitluse kohaselt tähendab mitteformaalharidus õppimist väljaspool kõiki formaalhariduslikke asutusi (lasteaiast ülikoolini). 10. Sotsiaalkapitali tähendus. Sotsiaalkapital, rahvamajanduse üldhuvides, s.o otseselt mitte kasumi saamise eesmärgil kasutatavad tootmisvahendid, sh maksevahenditena kasutatavad rahatähed. 11. Innovatsioon võluvits tänasele majandusele. Kirjuta pikemalt innovatsioonist - innovatsiooni sammastest, eesmärkidest ja mõjust jne. Too ka näiteid Eestist. Organisatsiooni kontekstis võib innovatsioon läbi efektiivsuse, tootlikkuse, kvaliteedi, konkurentsivõimelisuse, turuosa jne. parendamise olla seotud tulemuste ning kasvuga. Kõik organisatsioonid saavad uuendusi kasutusele võtta, sealhulgas näiteks haiglad, ülikoolid ja kohalikud omavalitsused
müüks või pakuks müügiks) teise poolt loodut. Et autoril säiliks oma loodu üle ainuõigus senikaua, kuni ta seda soovib. 12.Kuidas mõjutab tööturgu rahvastiku vananemine? Vananeva rahvastiku mõju tööturule on negatiivne. Tõuseb pensioniiga ning sellepärast peavad järjest vanemad inimesed jääma kauemaks tööturule. Riigil jääb puudu spetsialistidest, sest vanaduses ei suudeta oma tööd aenam efektiivselt teha. 13.Kumb on ühiskonnale suurem probleem: kas tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjendage oma vastust. Suurem probleem on tööpuudus, sest kasvav tööpuudus on iseloomulik majanduslanguse ja kriisi perioodidele ning toob kaasa palgatõusu peatumise või isegi alandamise. 14.Mis on tööpuudus? nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. 15.Mis on tööjõupuudus
kuluvat aega. Samas eeldab see iseseisvust, motiveeritust ja tugevat enesedistsipliini. Loomemajandus ühendab kultuuri ja ettevõtlust. Arhitektuur, muusika, teatrikunst kui ka kirjastamine. Intellektuaalne omand õigused isikliku loometöö tulemustele Tööturg Tööhõive EL'is loetakse tööealiseks elanikkonnaks inimesi vanuses 15-64, Eestis 15-74. Ühiskond jaguneb tööjõuks ja ülalpeetavateks ehk majanduslikult aktiivseteks ja mitteaktiivseteks. Tööpuudus ja tööjõupuudus tööpuudus on olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus. Kasvav tööpuudus on iseloomulik majanduslanguse- ja kriisi perioodidele, see toob kaasa palgatõusu peatumise. Tööjõupuudus on olukord, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine. See on majandusbuumi kaasnähe ja sellega kaasneb palgasurve ülespoole, mis kiirendab hinnatõusu. Tööhõivepoliitika kaks varianti passiivne tööhõivepoliitika, kus riik tegeleb tööpuuduse
Taolises ühiskonnas on kesksel kohal inimkapital inimeste oskused, teadmised ja kogemused. Väga oluline on üles leida võimalikult palju andekaid inimesi. Inimkapitali juurde kuuluvad ka motiveeritus ,ettevõtlikus ja tervis. Inimkapitali täiendab sotsiaalkapital inimestevahelised tihedad ja toetavad suhted. Teaduspõhine majandus põhineb innovatsioonil uute ideede leidmisel ja elluviimisel. Innovaatiline mõtlemine võimaldab ettevõtjatel teenida suurt raha. Innovatsioon on seotud intellektuaalse omandiga. Loometöö on isiklik tulemus,millele inimesel on ka juriidilised õigused. Intellektuaalse omandi liigid : 1)Autoriõigus kirjandus-,kunsti- ja teadusteos; 2)Autoriõigusega kaasnevad õigused teose esitus,fonogramm,tele- ja raadiosaade jne ; 3)Tööstusomand leiutis, tootearendus,kaubamärk. Intellektuaalset omandit kaitsevad: 1)Põhiseadus; 2)Autoriõiguse seadus; 3)Patendiseadus. TÖÖTURG Koht ,kus kohtuvad tööotsijad ja tööandjad
Inflatsioon riigile mõnes mõttes kasulik. Raha, mis kaotab iga päevaga pisut oma väärtusest, on ju arukam kasutada tarbimises või investeerida ettevõtlusesse. Teaduspõhine majandus: millel põhineb, millest sõltub (lk26), mis on majanduskasvu allikaks? Põhineb haritud inimressursil ja oskusel teadusuuringutest sündivad häid ideid ära tunda. Hästi korraldatud ja finantseeritud haridussektor ning ettevõtjate ja haridusasutuste koostöö. Majanduskasvu allikaks on innovatsioon (uute ideede edukas ellurakendamine). Inimkapital, elukestev õpe (formaalharidus, mitteformaalharidus)- lk 27 Inimkapital- inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Elukestev õpe- kõikvõimalik õppetegevus, sõltumata east või eelnevast haridustasemest. FORMAALHARIDUS MITTEFORMAALHARIDUS Õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, Täiendusharidus, mida pakuvad tööandjad,
Investeeringutepõhises arenguetapis on edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse. Kolmandas, teadmistepõhises arenguetapis muutub määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse. 15. Elukestev õpe – kõikvõimalikku õppetegevust sõltumata east või eelnevast haridusetasemest. Õppimine ei lõpe (üli)kooli lõpetamisega, hariduse omandamine ei piirdu ainult teatud perioodiga inimese elus. 16. Mõisted. – innovatsioon: uue asja sissetoomist. Kaugtöö: töötamine ükskõik kus, ühendust pidades interneti või telefoni kaudu. Intellektuaalne omand – 17. Tööturg, tööealine elanikkond (vanusepiirid+kuidas jaguneb) tööpuudus, tööjõupuudus. – tööturg on turg, kus inimene müüb oma tööd ja ettevõtja ostab tööd, makstes tasu. Tööpuudus: töö otsijaid palju. Tööjõupuudus – olemasolev inimkapital ei rahulda tööjõu nõudlust või vastupidi. 18
maksimarketisse tööle) Vertikaalne mobiilsus- tegevus, kus muutub palju (gümnaasiumist-ülikooli) Ühiskonna sidusus- ühiskondlikest suhetest moodustava sidekoega mis ühiskonda koos hoiab Sotsiaalne õiglus- olukord, milles kõigil ühiskonnaliikmetel on: Võrdsed võimalused Võrdsed poliitilised õigused Puudub majanduslik ebavõrdusus Puuduvad ebavõrdsed eesõigused Absoluutne vaesus ehk primaarne vaesus- inimese tulu jääb allapoole riiklikult määratud vaesuspiiri ning raha jätkub vaid hädavajalikuks Suhteline vaesus ehk sekundaarne vaesus-inimese elatustase on allpool ühiskonna (tunnetavat) keskmist Vaesuse leevendamise meetmed: 1.) õiglane maksupoliitika 2.) sotsiaaltoetused Sotsiaalsed institutsioonid Sotsiaalne Roll probleemid institutsioon
kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil
Pooldab keskklassija ajaloolist ja vaimset maarahvas, sest erandlikust ja aarjaliku loodeti sellega heaoluühiskonna lahendada suure vajadust. Doktriini depressiooni eesmärgiks oli majandusprobleemid füüsiliselt hävitada ja klassikonfliktid. „alamad rassid“ juudid, mustlased, slaavlased. 2. Tööturg. Tööhõive. Tööpuus ja tööjõupuudus. Tööränne. Tööseadusandlus. Tööturg on kuht, kus kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine. Ühiskonna eri arengu etappides olid vajalikud erinevad teadmised ja oskused ning seetõttu on ajalooliselt muutunud ka töö iseloom ja tööturu struktuur. Tööhõive näitab riigisisest statistikat töötajatest ja ülalpeetavatest. Tööealine elanikkond jaguneb: MAJANDUSLIKULT AKTIIVNE e. TÖÖJÕUD MAJANDUSLIKULT
Uued väljakutsed sotsiaalkaitses · Demograafilise olukorra muutumine tööga hõivatute ja ülalpeetavate suhtarvu järsk langus · Tervishoiukulutuste kasv, mis on tingitud rahvastiku vananemisest ja inimeste suurenevast nõudlusest raviteenustele, kallinevad raviteenused , ravimid , mis tuleneb meditsiinitehnoloogia kiirest arengust · Töö muutunud iseloom (infotehnoloogia areng, projektitöö osatähtsuse ja tähtajaliste töölepingute kasv) ja tööpuudus · Muutunud peretüübid, peresuhted ja soorollid (vabaabielude ja üksikemade arvukuse kasv) Sotsiaalkaitse Sotsiaalkaitse on ühiskonna erinevate sotsiaalsete riskide maandamise süsteemide ja mudelite kogum: · hõlmab sotsiaalset turvalisust · sotsiaalhoolekannet · tehnilisi lahendusvõimalusi (kindlustamine, teenuste pakkumine, fondeerimine jms.) Sotsiaalkaitse ülesehitus - solidaarsusprintsiip Enamik Eesti sotsiaalkaitse liikidest
(teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. IV. Teadmusühiskond nii majanduses kui ka ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadlaste ja üliõpilaste kõrge osakaal 2. Heaoluriigi tunnused, heaoluühiskonna mudelid ..riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule. 2 põhilist tunnust:
tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Demokraatlik valitsemine, kapitalism, võimude lahusus. Globaliseerumine (üleilmastumine) kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku integreerumise protsessist, , mille tulemusel suureneb maailma eri piirkondade vastastikune seotus. Globaliseerumise käigus suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus. b) Infoühiskond, teadmusühiskond, postindustriaalühiskond, näited. Infoühiskond- ühiskond, kus on oluline info kättesaadavus ja otstarbeline töötamine. Tööhõive: infotegnoloogia ja kõrgtehnoloogia. Väärtused: infotehnoloog, it-spetsialist, teadmised, tehnoloogia. Perekond: mittetäielik pere, omasooliste abielu. Eesti, tedlasi kasutatakse otsuste tegemisel. Teadmusühiskond- ühiskond, mis tugineb uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, tööl domineerib innovaatilisus ja loovus
kanda) Vajaduste hierarhia: 1) Füsioloogilised vajadused (nüüdisühiskonnas nn uinunud vajadused) 2) Turvalisusvajadus 3) Kuuluvusvajadus (sotsiaalne sidusus) 4) Tunnustusvajadus 5) Eneseteostus Majanduse paneb käima ressurss Majadussüsteemis osalevad ressurssid, käitumine (millest oleneb, milliseid vajadusi sa kavatsed rahuldada), tänapäeva ühiskonnas on kõige tähtsam ressurss innovatsioon ja alus. Kuidas oleneb majandusarengust vajaduste kvaliteet? Industriaalühiskonnas oli tegemist klassiühiskonnaga Tänapäeva ühiskond kihiühiskond heaoluühiskond - keskklassiühiskond (romb).1) Alamkiht on töötud, ei tule endaga toime väike osa eliidist, uinunud vajadused. Keskklass rahuldab kuuluvuse vajadust · Madalama arenutaseme ja väikese sissetulekuga inimestel püsivad esiplaanil ainelised huvid (esmaste vajaduste rahuldamine)
Millised on riik) Individuaalne, konkreetsele vajadusele suunatud abi üldistest · Abi osutamisel sotsiaaltoetuste liigid Eestis? rahalistest vahenditest lähtutakse inimese vajadustest ja Eesti sotsiaaltoetuste liigid on: seisundist toimetulekutoetus, matusetoetus, peretoetus, sotsiaaltoetused puuetele 2. Millised on · Koostöö tegemine inimestele, ohvriabi, riiklik hüvitis sotsiaalhol. liigid? inimesega, tema soovide kuriteo ohvritele, lepitusmenetlus, Sotsiaalhoolekande liigid: a) arvestamine represseeritud inimeste toetused,
info- ja teadmusühiskond- mis on nende ühiskondade kapitaliks? 1) agraarühiskond- maa 2) industriaalühiskond- tooraine, raha, tööjõud 3) postindustriaalühiskond- info, energia, maavara 4) info- ja teadmusühiskond- teadmised, tehnoloogia. 20. Milline (sed) ühiskonnamudel(lid) kehtivad Eestis? Põhjendage vastust. Eesti on postindustriaalühiskond, sest riigi kohustuseks on tagasa kodanike heaolu ning Eesti on ka info ja teadmusühiskond, sest siin on arenenud tehnoloogia ja teenindav sektor, põhiline tööealine rahvastik on teenindavas sektoris 21. Mis on riik? Kas Kapa-Kohila kuningriik on riik? Põhjendage vastust. Riik on kindla territooriumiga sõltumatu (suveräänne) üksus (juriidiline lähenemine). Riik on organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid. Riik on suveräänne institutsioon, millel on õigus kasutada jõudu tema territooriumil asuvate
............................................................23 Miks head ideed ei pruugi teostuda?...........................................................24 Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus.................................................................................................................24 Vaesuse mõtestamine....................................................................................... 24 Rowntree ja esmane vaesus...........................................................................25 Rowntree ja teisene vaesus........................................................................25 Konseptsioon.................................................................................................. 25 Vaesuse definitsioon...................................................................................... 25 Euroopa Sotsiaalharta..............................................
grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 3. Pluralistid kaitsevad poliitilisi pluralismi väärtusi. 4. Pluralistid on teadlikud ühiskonna ohtudest, kus on domineerivamaks motiiviks isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised väärtused. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm.) 1. Vaesus Täisväärtusliku elu jaoks puuduvad nii materiaalsed kui ka kultuurilised vahendid. Vaesus jaotub2 -ks : 1. Absoluutne e.primaarne vaesus 2. Suhteline e.sekundaarne vaesus Absoluutne vaesus rahuldamata on esmatähtsad vajadused,st. puudub toit ja peavari Suhteline vaesus elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elutaseme. 2. Tööpuudus Inimestel puudub töö ning nad ei leia ka seda.
grupikonfliktidega peab arvestama iga keeruline ühiskond. 3. Pluralistid kaitsevad poliitilisi pluralismi väärtusi. 4. Pluralistid on teadlikud ühiskonna ohtudest, kus on domineerivamaks motiiviks isiklik huvi ja puuduvad traditsioonilised väärtused. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm.) 1. Vaesus Täisväärtusliku elu jaoks puuduvad nii materiaalsed kui ka kultuurilised vahendid. Vaesus jaotub2 -ks : 1. Absoluutne e.primaarne vaesus 2. Suhteline e.sekundaarne vaesus Absoluutne vaesus rahuldamata on esmatähtsad vajadused,st. puudub toit ja peavari Suhteline vaesus elamistingimused on alla ühiskonna keskmise elutaseme. 2. Tööpuudus Inimestel puudub töö ning nad ei leia ka seda.
elanike arvust seega vähem kui 60 tuhat). 2012.a. oli 14,5% ameerika leibkondade toidubilanss ebakindel (food insecure) ja 5,7%-l (7 miljonit leibkonda) väga ebakindel (very low food security) 2012 kasutas toidupanka või supikööki 5,1% leibkondadest (6,2 miljonit) Võitlus näljaga: USA’s 3 föderaalprobrammi selle jaoks: 1) Supplemental Nutrition Assistance Program (formerly Food Stamp Program) – üks vanimaid ja suurimaid sotsiaalabi andmise organisatsioon USA-s. Antakse krediitkaart, kuhu sotsiaalhoolekanne raha kannab toidu jaoks. Hästi paindlik. 2) The National School Lunch Program – mitte nagu Eestis, antakse tasuta enamasti ainult piima ja mahla. 3) The Special Supplemental Nutrition Program for Women, Infants, and Children. --- Toiduturvalisuse komponendid (FAO kohaselt): Vaesus kui individuaalne mure: Vaesuse geneetiline seletus:
Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste
· Tervishoiuteenuste kättesaadavus heaolu ja turvalisus · Sotsiaaltoetuste ja teenuste tase heaolu ja turvalisus · Hariduse kättesaadavus, elanikkonna haridustase ühiskonna jätkusuutlikkus, inimareng · Eluaseme kättesaadavus heaolu ja turvalisus Sotsiaalkulutused GDP-st · Heldemad kulutused: traditsioonilised heaoluriigid (Kesk-Euroopa riigid ja Põhjamaad) · Madalad kulutused: Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (liberaalne poliitika, üldine vaesus, madal elatustase), Iirimaa ja Küpros (keskmisest noorem elanikkond väikesed pensioni- ja tervishoiukulutused) Sotsiaalkulutused GDP-st · Vanaduspenisonid (EL27 = 11%) Helded; Austria, Itaalia, Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Rootsi, Taani, UK Kasinad: Iirimaa (noor elanikkond), Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia · Tervishoid (EL27 = 7,7%) Helded; Prantsusmaa, Holland, UK, Saksamaa, Rootsi, Belgia, Sloveenia Kasinad: Läti, Eesti, Leedu, Poola
vabatahtlik; Vanadus- ja töövõimetuskindlustus oli ainult riigi- ja omavalitsuse ametkonnale, samuti riigitöölistele ja õpetajatele üldise pensioniseaduse alusel. Lasteraha süsteemi sisseviimine; Tööturu reformimine eelkõige töövahendus (alternatiivi leidmine võõrtööjõule); Sakslastest maha jäänud maade ümberjagamine eelkõige lasterikastele peredele Sotsiaalpoliitika ENSVs Sotsiaalabi ja sotsiaalkindlustus Eesti NSV kodanikel on õigus ainelisele kindlustatusele vanaduses ja haiguse korral, töövõime täieliku või osalise kaotamise, samuti toitja kaotamise korral. Selle õiguse garanteerivad: tööliste, teenistujate ja kolhoosnikute sotsiaalkindlustus ning ajutise töövõimetuse toetused; riigi ja kolhooside arvel vanuse-, invaliidsus- ja toitjakaotuspensionide maksmine; osaliselt töövõime kaotanud kodanikele töö muretsemine;
o Horisontaalne mobiilsus – liikumine samal sotsiaalsel tasandil (nt samal ametipositsioonil, ka geograafiline mobiilsus) o Põlvkondadesisene mobiilsus – individuaalne karjäär tööelu jooksul o Põlvkondadevaheline mobiilsus – põlvkondade-vahelised erinevused o Struktuurne mobiilsus – majanduslikud või sotsiaalsed muutused, mis mõjutavad mobiilsuse määra ühiskonnas tervikuna 10) Vaesus: absoluutne vaesus, suhteline vaesus, vaesuspiir; vaesuse riskigrupid o Absoluutne vaesus – rahuldamata põhivajadused (toit, peavari, riietus) o Suhteline vaesus – toimetulek vähemaga, kui ühiskonnas tavapäraselt eeldatakse o Absoluutne vaesuspiir – füsioloogiline elatusmiinimum (minimaalsed hädavajalikud kulud) o Suhteline vaesuspiir – 60% sissetulekute mediaanist leibkonnaliikme kohta o Vaesusrisk – vaeste leibkondade osakaal ühiskonnas
Pluralism on veendumus,et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele.nt :Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas !!! Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias: · ühiskondlikud liikumised, · huvi- ehk survegrupid, · erakonnad ehk parteid. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Nimetatakse ebasoovitatavaid ,kahjulike asjaolusid ning protsesse ühiskonna elus,mis võivad kahjustada inimeste heaolu,ühiskonna liikmete ühtekuuluvust ehk sotsiaalset sidusust,majandusliku edendamist,ühiselt tunnustatud väärtusi ja moraali. Heaoluriik. Riik,mis sekkub turumajandusse ja tulude jaotamisse,et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule ehk riik,kus kõigile
haridus, amet) Pluralism Arvamuste ja organisatsioonide paljusus, peab erinevusi väärtusteks ja stabiilse arengu aluseks. Ühiskond, kus eksisteerivad erinevad ideoloogiad, organisatsioonid, omandid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid; demokraatia oluline tunnus. Multikultuursus - paljude kultuuride kooseksisteerimine ja mitte üksteisele allumine vaid integratsioon. Sotsiaalsed probleemid Näiteks tööpuudus, vaesus, kuritegevus jms. Absoluutne vaesus on seisund, mille puhul inimese tulu jääb alla riiklikult kehtestatud vaesuspiiri ning ta ei osale ühiskonna hüvedejaotuses, võimusuhetes ja kultuurielus. Mida ulatuslikum on riigi sekkumine sotsiaalpoliitikasse, seda madalam on vaeste osakaal riigis. Näiteks liberaaldemokraatlikus USAs elab alla vaesuspiiri pidevalt 15-18 % elanikest, samas sotsiaaldemokraatlikus Skandinaavias ainult 2-3%.
· kohalike küsimuste lahendamine · kohalik heakord · kohalik veevarustus · kohalikud teed ja tänavad · kohalikud turud · haiglad, koolid, lasteaiad 2) Peamised globaalprobleemid ja nende võimalikud lahendused. Keskonnaprobleemid - kõrbestumine, liikide mitmekesisuse vähenemine, maavarade ammendumine, mageveevarude nappus, vihmametsade pindala vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine, mullaviljakuse vähenemine Sotsiaalprobleemid - vaesus, nälg, põgenikud, rahvastiku kiire kasv, sõda, inimõiguste rikkumine, inimkaubandus, uimastite levik, ebavõrdne ligipääas meditsiiniabile ja haridusele
a. Viia ellu riigi sise- ja välispoliitikat b. Juhtida riiki seaduste ja riigieelarve alusel c. Koostada riigieelarve ja enamik seaduseelnõusid d. Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust 28) Kohaliku omavalitsuse ülesehitus Eestis a. Valla/linna valimisõiguslikud kodanikud valivad valla/linna volikogu. b. Volikogu valib volikogu esimehe, linnapea/vallavanema, kinnitab ametisse valla/linna valitsuse 29) Omavalitsuse peamised ülesanded: a. Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid b. Korraldada elamu- ja kommunaalmajandust c. Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist d. Organiseerida ühistransporti e. Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist 30) Kohaliku omavalitsuse valimistel saavad hääletada kõik selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18-aastased. Kandideerida volikogu liikmes kohale võib ainult Eesti
· Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Infoühiskond on ühiskond kus info kogumine töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks edualuseks majanduses ja muudel elualadel Teadmusühiskond · Teadmistepõhjaline ühiskond · Informatsiooni hankimine ja töötlemine · Info pidev ja oskuslik kasutamine info valdamise tähtsus · Loovus, vabam töökorraldus · Innovaatilisus innovatsioon arenevus võimelisus, millegi uue loomist, arendamist, õppimist võimelisust · Laiapõhjaline ettevalmistus - mõju keskkonnale - tarbimisühiskond agraarühiskond oli kuni 19 saj. Ja nüüd on nüüdisühiskond. Siirdeühiskond Ühiskond milles üks valitsuskord asendub teisega.(üleminek diktatuurilt demokraatiale). Revolutsioon Reform Algatavad dissidendid Algatab valitsev partei
minimaalset riigi sekkumist. Igaüks on oma õnne sepp, st pole õigust karistada rikkamaid kõrgemate maksudega. Liberaalse heaolumudeli etaloniks on USA, Suurbritannia. Inimese võimaluse saada arstiabi ja haridust määrab suuresti tema rahakoti paksus. Liberaalne heaolumudel seab raskesse olukorda madalapalgalised ja töötud, kuid edukatele pakub see võimalusi oma elatustaseme kindlustamiseks. Riik annab sotsiaalabi ainult vaestele ja pensionieas inimestele, lastetoetus ja sünnitoetus USA-s puuduvad. Konservatism- kujunes välja liberalismi vastandina 18. sajandil. Nende arvates ühiskond tugineb traditsioonidele, rahvuslusele, ja kristlikule moraalile. Pooldavad stabiilsust, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. st ei tähenda, et nad pooldavad võrdsust, vaid just sotsiaalsete erisuste säilitamist.
klassid ja sotsiaalsed grupid; rahvastiku sooline ja ealine jaotus. Pluralism Poliitikas ideede, arvamuste, poliitiliste jõudude ja huvigruppide mitmekesisus. Pluralistlikus ühiskonnas austatakse õigust olla erinev, ollakse valmis dialoogiks ja väärtustatakse koostööd. Sotsiaalne tõrjutus seisund, mille puhul inimene ei osale ühiskonna hüvede jaotuses, võimusuhetes ega kultuurielus. Sotsiaalse tõrjutuse näitajad: vaesus, sotsiaalsete sidemete ja kaasatuse puutumine. Tõrjutuse põhjused: töötus, erivajadus, vähemusrühma kuulumine, piirkondlikud tulu- ning infrastruktuuri erinevused. Heaoluriik riik, milles on saavutatud enamiku elanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus. Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Riik täidab kõigele muule lisaks ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust.
Nüüdisühiskond o Ühiskonna mõiste Suurte inimhulkade kooselu korrastatud eluviis. o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav
Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse Eksamiküsimused 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut, näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive, alkoholism ja narkomaania, kuritegevus, rassi- ning etnilised konfliktid, rahvastiku vananemine jpm. Selle üle, mis sotsiaalseid probleeme tekitab või kas mõned neist on fundamentaalsemad kui teised, võibki jääda vaidlema. probleeme põhjustab vaesus,abitus,hälbivus(kas majanduslik, vaimne või füüsiline) Kaks põhjuste ringi, mis tekitavad inimeste vahel ebavõrdsust: inimeste võimed ja oskused inimeste valikud (kui hästi ta oskab oma võimeid tööturul realiseerida) 2. EV Põhiseaduse eesmärgid Põhiseadus loob raamistiku, millele peavad vastama kõik alamal seisvad seadused, Põhiseadus annab seadusandjale siduvad suunised riigi põhikorra aluste kohta.
21/10/2010 17:48:00 2NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE 17.saj: Inglismaa TÖÖSTUSREVOLUTSIOON minnakse üle masintootmisele, kujuneb masstootmine - Linnastumine urbaniseerumine(ladinak) - Kõige arvukamaks kihiks saab tööliste kiht - Väikeperede teke(ema,isa ja lapsed) Tööstusühiskonna teke(industraalühiskon) 19.saj. põhiideoloogiate teke (arusaam ühiskonna korraldusest) POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk tööstusjärgne TEENINDUSÜHISKOND 20 saj II pool - põhi rõhk teenindsektoril - masstarbimine - heaoluühiskonna teke(inimeste sotsiaalsed garantiid on tagatud) - kõige olulisemaks saab keskklass TEADMUSÜHISKOND teadmiste ja teaduse rakendamine tehnoloogiates ühiskonna hüvanguks I infoühiskond- kus info kättesaadavus on viidud täieduseni ja info valdamisest sõltub sinu käekäik ühiskonnas Sotsiaalteadlased tööstusühiskonnast Adam Smith Karl Marx Max Weber
annaabi.ee 
