Tal oli kõik olemas, mida ta tahtis ja ta elu ei saanud enam parem ollagi. Ta naine küll oli surnud, aga tal oli kaks väga ilusat tütart, Anastasie ja Delphine- ta armastas neid väga. Ta tahtis, et tema tütred elaksid samasugust elu, nagu ta ise elas. Peale selle, kui ta töötamise lõpetas ja puhkama hakkas, kolis ta Proua Vauqueri pansionaati, kõige kallimasse tuppa. Tal oli kõvasti raha ja Goriot hakkas seda tütardele jagama, et nemad saaksid ka elu ilu tunda. Kui tütred küsisid, siis Goriot ka andis. Teda ei huvitanud enam tema elu, vaid ainult tütarde elu. Kogu aeg raha jagades jäi aga ta ise vaesemaks ja pidi aina korruseid kõrgemale kolima- mida kõrgem korrus, seda odavamad toad olid. Aga teda see ei mõjutanud, raha jagas ta tütardele ikkagi edasi. Gorioti tütardel oli nüüd hea elu, neil olid mehed ja nad olid rikkad. Selle raha jagamise peale olid tütred lakanud isa armastamast, nad suhtusid temasse, kui raha automaati, kui küsisid, siis ka said
Raha ja armastus Isa Goriot' ja tema tütarde elus. Isa Goriot armastas oma tütreid väga. Ta pühendas kogu oma elu nende eest hoolitsemise peale. Ta rabas terve elu tööd teha, et siis oma tütardele kõik anda. Ja see oli ka põhjus, miks tema türed, Anastassie ja Delphine olid vägagi ärahellitatud. Kuid kas tütred üldse armastasid oma isa? Isa Goriot oli omal ajal olnud nuudlivabrikant ning ta nägi terve oma elu ränka vaeva, et tütardele parimat pakkuda. Ta ei suutnud neile 'ei' öelda ning hellitas tütred sellega ka ära. Loomulikult olid tütred harjunud kõike saama ja nad ei osanudki mõelda, et ka teistmoodi võib minna. Kui Goriot pansionaati läks, siis oli ta selleks ajaks juba erru läinud. Alguses läks
räägib meile loo ühe pansionaadi elanikest. Loo keskmes on vananev mees Goriot, kellel on olnud üsnagi huvitav, põnev ja samas kurb, südantmurdev elu. Tema elu muutus päevapealt ja seda ainult halvemuse poole, kuigi ta ise seda läbi ,,õnne" ei märganud. Goriot oli väga austatud ja tunnustatud nuudlikaupmees, kelle äriettevõte kasvas nii suureks, et temast sai väga rikas mees. Kuid see ei olnud see, mis muutis selle toreda härrasmehe õnnelikuks. Õnnetoojad olid tema kaunid tütred, Delphine ja Anastascie, keda Goriot siin ilmas kõige rohkem armastas. Nende nimel oli Goriot kõigeks valmis. Ühel ilusal päeval olid tüdrukud saanud täiskasvanuks ja nad abiellusid. Üks sattus kõrgema kihi seltskonda, teine oli samuti jõuka mehe otsas, kuid kõrgkihti ei kuulunud. Head elu elama asunud tütred tegid isale ettepaneku, et too paneks ameti maha ja läheks ära pensionile, müües maha oma ärid ja asudes nende juurde elama
Inimene on oma illusioonide ohver Teoses ,,Isa Goriot" on põhiliselt oma illusioonide ohver vana nuudlikaupmees Härra Goriot, tuntud ka kui isa Goriot. Härra Goriot oli olnud väga rikas mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot'i rikkusest ei säilinud tema enda jaoks peaaegu mitte midagi. Härra Goriot oli väga kokkuhoidlik enda suhtes. Ta vahetas oma uhke korteri halvema vastu. Talvel oli sunnitud olema nii kokkuhoidlik, et ta ei kütnud isegi oma korterit. Ta oli väga vähenõudlik oma söögi ja joogi suhtes. Kuid oma laste peale võis ta piiramatut kulutada. Tema illusioon seisneski ta kahes tütres
Armastus H. De Balzaci romaanis "Isa Gorit" Prantsuse realismiaja kõige kuulsama kirjankiku Honore de Balzaci teos "Isa Goriot" näitab suurepäraselt, kui kaugele suudavad ärahellitatud lapsed oma vanema viia ning kui piiritu on isaarmastus. Olles sündinud rikka nuudlikaupmehe Jean-Joachim Goriot perre, ei osanud tema tütred Anastasie ja Delphine ette kujutadagi muud elu peale rikkuse. Nad olid harjunud saama kõike ja kõige paremat. Nende elu keerles uhkete riiete ja aksessuaaride ümber. Peale oma naise kaotust pühendas Goriot ennast täielikult oma tütardele. Oma tütreid pidas ta kõige tähtsamaks ja elu mõtteks. Ta tegi kõik, et Anastasie ja Delphine oleksid õnnelikud. Tütred aga ei teinud muud, kui kasutasid isa piiritut armastust ära.
Referaat_isa Goriot_isaarmastuse_ohver Isa Goriot oli endine nuudlivabrikant, kes elas pärast äritegevuse loobumist proua Vauquer' pansionaadis. Ta oli edukas nuudlikaupmees ja ta teenis hästi. Goriot'l oli kaks tütart - Delphine de Nucingen ja Anastasie de Restaud. Isa Goriot armastas siin maailmas kõige rohkem oma tütreid. Ta oli õnnelik siis, kui ka tema tütred olid õnnelikud. Kahjuks kasutasid tütred oma isa armastust ära. Delphine ja Anastasie kasutasid Goriot'd ära. Juba lapsepõlves olid nad ära hellitatud. Neid õpetasid kõige meisterlikumad õpetajad. Tütardel oli oma seltsidaam ja oma hobused, kellega nad ratsutasid. Isa Goriot' tütred said kõik, mida nad soovisid. Ka kõige kulukama soovi viis isa täide. Pärast laste üleskasvatamist soovis Goriot leida oma tütardele rikkad kosilased ja seetõttu pani ta nendega kaasa suure kaasavara. Pärast tütarde meheleminekut
Pariisi petlik ilu Tihtipeale saavutavad inimesed oma rikkuse just alustades madalalt töökohalt, nii ka isa Goriot, kes alustas oma karjääri nuudlivabrikandina. Goriot suutis end seal aga nii üles töötada, et ta teenis kena varanduse ja temast peeti lugu. See kõik aga muutus kohe, kui ta tütred ja nende abikaasad hakkasid isa häbenema, kuna too oli nuudlivabrikant. Goriot´i tütred tahtsid alati olla rikkad, lugupeetud daamid, kes ei virele vaesuses. Oma täies hiilguses nad elasidki, kuna nende isa oli nii armastav ja hoolitsev, kuid samas rumal ja andis neile koguaeg raha, mille tagajärjel ta ise vaesus. Lõpuks polnud Goriot´il enam pennigi hingetaga, kuid ta tütred ei saanud sellest aru ja nõudsid juurde. Tüdrukud süüdistasid kõiges alati oma isa, et too oli pannud ta sellistele meestele ja et neil raha piisavalt polnud. Isegi oma
Ta eesmärgiks oli saavutada edu ja garanteerida endale kindel tulevik. Rastignac hakkas tihedlat läbi käima kõrgseltskonnaga ja õppima nende elustiili. Ta armub Goriot tütresse Delphine`i, kes elab väga luksuslikult, kuid nende õnneliku elu takistab Delphine`i abikaasa. Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunneb ta vastu ääretut austust. Noormees aga mõistab, et Goriot on hooliv ja heasüdamlik, kuid tema tütred ei osanud seda hinnata. Teose lõpus jäi Goriot haigeks ja Eugene võttis mehe hoolitsemise enda peale, kuigi Goriot oli talle võõras. Koguseaeg, mis Goriot oli surivoodil, ei tulnud kumbki tütardest isa vaatama. Teose teine peategelane on isa Goriot, kes oli ülihoolitsev isa oma kahele täiskasvanud tütrele. Pärast naise surma pani ta oma tütred suure kaasavara abil mehele aadlikele. Tütarde mehed aga ei soovinud isa Goriot'd nende juurde elama ja ajasid ta ära. Ta
Isa Goriot Isal pole tiitlit kuid on raha. Ta ostis oma tütardele tiitli, ehk mehed. Tütred läksid mehele. Tütred said isaga hästi läbi kuni abiellumiseni. Kuna isal polnud mingit tiitlit hülgasid tütred ta, ega tohtinud avalikult isaga kokku saada. Tütarde jaoks oli ühiskondlik positsion tähtis, samuti ka raha. Rohkem tähtsam kui perekond. Nad abiellusid oma meestega ilma tunneteta. Väimehed häbenesid nende isa. Isa on üksik. Ta oli ennem jõukas ja tähtis ettevõtja. Ta teenis raha tänu sellele et tal oli oma tehas kuhu ta pani inimesi tööle. Ehk siis teised teenisid temale raha oma raske tööga. Lõpuks oma raha tütardele andes kaotas ta kõik, seetõttu oli ka üksik
hästi, sest ta oli haritud olekuga, rikka ja puhta olekuga ning see meeldis eriti pansioni omanikule, proua Vauquer'ile, kes armus Goriot'i. Kui aga Vauquer ei saanud vanakeselt mitte mingit vastuarmastust, siis muutus ka tema suhtumine Goriot'i. Ta hakkas meest nimetama naistemeheks, kuna oli tähele pannud, et isa Goriot'l käivad vahel noored kenad näitsikud külas. Kuid need olid kõigest tema tütred. Ja keegi poleks uskunud, et need noored kenad neiud oleks tema tütred, sest kuidas saabki olla sellisel vanamehel niisugused prouad tema tütred, pigem ikka armukesed.Ja seepärast ta ka jääb kõigi teiste pansionielanike naerualuseks. Isa Goriot läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta pani oma võsukesed suure kaasavara abil aadlikele mehele. Kuna kuningriik oli vahepeal taastatud, siis ei soovinud väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid
Honore de Balzac kirjeldab väga reaalselt oma teoses ,,Isa Goriot" , kui rasked ja keerulised võivad olla lähedaste inimeste vahelised suhted. Kui lapsevanem kasvatab oma last valesti ja ei märka õigel ajal, et tema laps hakkab kalduma valedele arusaamadele elust, siis tulevikus võib see karmilt kätte maksta. Isa Goriot, jõuka kaupmehena, pidas materiaalseid väärtusi enda jaoks väga tähtsaks. Juba varajasest lapsepõlvest peale ei pidanud Goriot tütred millestki puudust tundma, sest nende isa armastus peegeldus alati raha kaudu. Isa Goriot täitis alati oma tütarde rahanõudmised. Tulemuseks oskasid tütred väärtustada ja armastada mitte oma isa, vaid tema rahakotti. Andnud tütardele nende abieludesse kaasa kopsaka kaasavara, lootis ta kindlasti pidevaid sooje suhteid ja kontakte, kuid tütred hakkasid häbenema isa kaupmeheametit ja hoidusid hoopis kõrvale. Isa Goriot kaudu näitab Balzac inimeste oskamatust teha teisi
On väheusutav, et tegemist on tõelise armastusega. Raamatus oli tõik, kus Eugene de Rastignac, vaene üliõpilane, tegi juttu naisterahvastest ja ballist. Seal juures rääkis kaasa ka Isa Goriot ning sellest tingituna tekkisid pansionaadi elanikel eelarvamused. Nad arvasid, et Goriot’l on suur huvi naiste vastu ning tänu sellele on ta kogu oma raha naiste alla pannud. See ei pidanud aga paika. Isa Goriot oli vaene suurest armastusest oma tütarde vastu. Ta tegi kõik, et tütred end hästi tunneksid. Goriot oleks pidanud taipama, et tütred kasutavad teda kurjalt ära. Väärarvamused olid ka Isa Goriot’l oma tütarde kohta. Ta oli kindel, et tütred armastavad teda tõeliselt. Tegelikult kohtusid tütred isaga vaid siis, kui neil miskit vaja oli. Kuna Goriot ei suutnud kunagi „ei“ öelda, said tütred alati oma tahtmise. Võib olla teadis Goriot enda ärakasutamisest terve raamatu vältel, kuid pidas siiski armastust tütarde vastu tähtsamaks.
H. de Balzac "Isa Goriot"Raamat "Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansionielanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kakskaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitteühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi,samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sestmida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E.de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetabRastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte.Miks Goriot tegi nii?
H. de Balzac "Isa Goriot" Raamat "Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kaks kaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitte ühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi, samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sest mida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetab Rastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte. Miks Goriot tegi nii
Isa Goriot läheb tütarde abikaasade survel pensionile, ta sai prantsuse vabariigi ajal rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja elab pansioni parimas toas ja kannab häid riideid ning võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad, kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast. Seetõttu tulevad tütred isalt raha küsima, kuna Goriot armastab tütreid üle kõige, siis teeb ta kõik, et neile raha muretseda (müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid, kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa). Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, kuna keegi ei usu, et sellisel mehel
- Ent kõigil hea kehaehitus ja tervis - Isa goriot kui pilkelaud, isik kelle pihta kõik naljad sadasid - Oli kunagi rikkam ja ihatud mees, pansioni omanik tahtis taga algselt abielluda - Isa goriot oli ihne, kokkuhoidlik, kinnine inimene - Gorioti peale valati välja oma hea või halb tuju - Isa goriotil olid nö armukesed, kes tegelikkuses osutusid tema tütardeks, kellele ta andis pidevalt raha, kuid tütred pigem vältisid isa (2tk) - Goriot voolis kullatud hõbedast (nõudest, mis olid talle olulised) nuia ning müüs selle maha, et lunastada oma tütre vekslit - Eugene tahtis pääseda pariisi kõrgseltskonda, õppis juurat (tahtis saada kohtunikuks/advokaadiks) - Eugene käis ballil ja rääkis teistele pansionäridele naisest, keda kohtas seal ning kellese armus, (osutus hiljem gorioti tütreks Anastasieks)
Neil on õhku ja armastust, kuid neil puudub raha. Ma arvan, et elu ilma rahata ja madalas seisuses pole väärt, sest nii ei jõua elus just kuigi kaugele edasi. Seda arvab ka isa Goriot. Kuna ta on juba ise elunäinud ja kogenud mees, siis suunab ta kogu oma energia ja vara kahe kauni tütre, Delphine ja Anastasie, heaolule. Goriot' pere on rikastunud, kuid neil puudub seisus. Aadliseisuse saamiseks annab ta oma tütred aadlihärradele abikaasadeks. Diil näeb ette seda, et tütred saavad enda nime ette tiitli ,,de'' ja härrad saavad tütarde isalt raha ning kaisuloomad. Isa hoiab nüüd peale tütarde üleval ka kahte aadlihärrat ning tütardele heidetakse rohkem pilku ning kõrgseltskond võtab nad vastu. Ideaalne näide sellest, et rahaga jõuab elus edasi ja on võimalik saavutada midagi. Tänu sellele, et tütarde isa on neid niivõrd palju hellitanud, ostes ja muretsedes
Isa Goriot oli teiste pansionis elavate inimeste vaene tõugatu olevus, kuigi ta oli neist kõige vanem pensionär. Proua Vauquer armus Isa Goriot`sse, kui too pansionisse elama tuli, sest proua oli teadlik tema rikkusest. Isa Goriot oli prantsuse vabariigi ajal rikkaks saanud. Ning seega elas ta esialgu pansioni parimas toas. Tal oli kaks tütart, kes olid harjunud saama kõike, mida iganes soovisid. Seetõttu käisid tütred isalt raha küsimas. Goriot andis neile alati raha, kuna ta armastsb oma tütreid üle kõige, jäädes ise aina vaesemaks. Teised pansioni elanikud arvasid aga, et tema tütred olid tegelikult tema armukesed. Lõpuks kolis Goriot pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Tütred käisid tema juures aga edasi, aina suursugusemates riietes. Hakati arvama, et ta oli kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutus naerualuseks.
aastane Vauquer. Seal elavad Isa Goriot, üliõpilane Eugene de Rastignac, sõjaväeleitnandi lesk Couture, tema hoolealune preili Victorine, härrasmees Vautrin, tudeng Biancon ja vanatüdruk Michonneau. Isa Goriot’il on kaks tütart Anastassie ja Delphine, keda ta armastab kogu südamest. Kui ta pansionisse saabus, oli tal kaasas suur garderoob ja ta kulutas palju raha oma välimusele. Hiljem hakkas ta üha vähem kulutama raha enda peale, et toetada oma armastatuid tütreid. Tütred temast väga lugu ei pidanud, käisid vaid vahel külas. Üliõpilane Eugene tahab saada kõrgseltskonda. Teda aitab sugulane vikontess de Beausant, kes annab talle võimaluse minna ballile. Ta kohtab seal Anastassiet, kuid naine keeldub mehe armastust vastu võtmast. Eugene läheb uuesti Beausanti jutule, kes annab talle varuplaani. Selleks on ära võluda Gorioti teine tütar Delphine. Mees palub emal ja õel saata endale viimased sääsud, et ta saaks riietuda vastavad kõrgseltskonnale
oma nooruse lolluses ta seda ei teinud. Väärikas vananemine on tegelikult palju imetlusväärsem kui igavene noorus, sest iga korts, mis on inimesel näos, tähistab mingit rasket õnnetust või õnnelikku elukogemust ning inimesed ei tohiks häbeneda vananemist.220 Minu jaoks kõige mõistatuslikum käitumine on see, kui lapsed tekitavad südamepiinu oma vanematele. Honore de Balzac'i teoses ,,Isa Goriot," teevad tütred Anastasie ja Delphine oma isale, Isa Goriot'le, tohutult haiget, keelates isal nendega suhtlemise. Isa Goriot armastas oma tütreid üle kõige siin maailmas ning tegi nende jaoks kõik, mida tütred temalt palusid. Balzac on öelnud: ,,See isa oli andnud kõik. Kakskümmend aastat oli ta kinkinud südamesoojust ja armastust, oma varanduse kinkis ta ära ainsa päevaga. Kui sidrun oli viimseni välja pigistatud, viskasid tütred koore rentslisse
Looming Enn Nõu on kirjutanud 13 teost ja ta on kaasautoriks ajalooartiklite ja dokumentide koguteosele · "Pidulik marss" (1968, 1992) · "Vastuvett" (1972, 1995) · "Lõigatud tiibadega" (1976, 1994) · "Pärandusmaks" (1976, 1994, ühes raamatus "Lõigatud tiibadega") · "Nelikümmend viis" (1984, 1996) · "Koeratapja" (1988, 1993, 2009) · "Presidendi kojutulek" (1996) · "Mõtusekuke viimane kogupauk" (2005) · "Vabariigi pojad ja tütred I osa" (2010 · "Vabariigi pojad ja tütred II osa" (2011) · "Vabariigi pojad ja tütred III osa" (2012) · "Ma armastasin rootslast ehk Sollefteå suvi" (2013) · "Tont teab" (novelliantoloogia; toimetaja ja kaasautor; 1968) · "Tõotan ustavaks jääda... Eesti Vabariigi valitsus 19401992"- Kaasautor Tunnustused Enn nõu on teeninud Valgetähe V klassi teenetemärgi mis on saavutatud eesti riiklike teenete eest
Tegelased Härra Vautrin Tuntud härrasmees, kes osutus hoopis sunnitöövanglast põgenenud Collin'iks. Proua Courure Sõjaväeleitnandi lesk. Proua Vauquer Pansionaadi omanikust leskproua. Isa Goriot Isa, kes on pühendunud kogu oma elu kahele tütrele. Paraku nod tütred ei hooli põrmugi oma isast ning soovivad vaid rikkusi. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Victorine Taillefer Noor neiu, kes oli hüljatud oma isa poolt kuna isa eelistas tütrele poega. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma.
pälvinud. Pansioni rahvas ei sallinud isa Goriot' ning pidas teda veidrikuks, kuna tema ümber keerlesid mitmed imelikud asjaolud ta oli rikas, kuid elas pansioni vaesemais toas, tal käisid külas uhked daamid, keda arvati olevat tema armukesed ning vaadati viltu sellele, et sellised naised üldse taolist vanameest võiksid külastada. Üliõpilane Eugene oli väga huvitatud, mis tegelikult toimub ning selgitas välja, et need on Goriot' tütred ning ta on kõik oma vara neile jaganud, et tagada nende heaolu. Eugene, pääsenud kõrgseltskonda, tutvus paruniproua Delphine de Nucingeniga, isa Goriot tütrega, nad armusid ning Eugene'i ja Goriot' vahel tekkis tugev austus ja sõprus. Isa Goriot tervislik seisund halvenes järsult, kui tema mõlemad tütred oma rahalistest probleemidest kurtma tulid ning tal ei olnud võimalik neid täielikult toetada. Eugene oli koguaeg tema kõrval ning kutsus ka oma sõbra Bianconi ülikooli
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Tihti teevad inimesed võltsraha, aga isa Goriot puhul tegi raha võltse inimesi. Balzaci teos "Isa Goriot" jutustab õpetliku loo, kuidas raha võib muuta inimeste käitumist, väljendusviise ja tõekspidamisi. Isa Goriot oli oma tütred ära hellitanud. Tänu sellele, et ta oli olnud rikas vabrikant, suutis ta tütardele osta asju, mida nende hinged ihaldasid, aga samuti tänu pidevale töötamisele polnud ta oma tütardega piisavalt aega koos veetnud ja nõnda muutuski isa Goriot Anastasie ja Delphine jaoks vaid tühiseks rahamasinaks. Isa Goriot armastas oma tütreid ja see, kui ta kuulis nende kohta häid uudiseid rõõmustas teda. Ta lapsed olid ammu läinud mehele ning ta ei olnud harjunud üksildusega
Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara
1. Isa Goriot - endine nuudlikaupmees, kes jättis oma äri pooleni, sest ei tahtnud, et tütred peaks teda häbenema ja läks pansionisse elama. Jäi tänu oma tütardele ilma kogu oma varandusest, tahtis, et neil oleks hea elada ja andis neile raha. Tal oleks võimalus olnud raha andmisest loobuda, aga seda ta ei teinud. Ta valis omaarust parima tee enda ja oma tütarde jaoks, tahtis et tema tütred ei peak kunagi millegi ees kannatama. Kui ta surema hakkas sai aru , et ta oli nad ära hellitanud ning tütred ei armasta teda (tahtis ,et tütred tuleksid teda vaatama, aga nad mõtesid mingi põhjused vlja et mitte minna ) maja perenaine vauquer tahtis teda endale, kuna sai aru et ta on rikas, aga ta arvas, et goriotil on huvi teiste naiste vastu ja sp ei meeldinud goriot enam talle, teda mõnitati,
Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas ning elab pansioni parimas toas. Tema tütred on harjunud kõike saama, aga nende mehed keelduvad neile aha andmast. See ongi põhjuseks, miks nad käivad oma isalt raha küsimas. Goriot teeb kõik selle nimel, et oma tütardele raha anda. Ta müüb oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Lõpuks on ta sunnitud kolima pansionaadi kõige viletsamasse tuppa. Tema tütreid hakatakse pidama tema armukesteks, sest keegi ei usu, et sellisel mehel võiksid nii suursugused tütred olla
suureneb risk haigestuda suguhaigustesse. Mina arvan, et prostitutsioon tuleb igas riigis seadusega keelata, sest iga aastaga kaasatakse seksiärisse üha rohkem alaealisi. Riigipoolne seksiäri mittepooldamine näitab, et riik ei tunnusta naiste orjastamist. Müümiseks on ka teisi võimalus, alati ei pea selleks poes käima ning midagi ostma. Müüa saab ka inimese hinge, armastust ja keha. Ajaloost teame, et sajandeid tagasi müüsid pereisad oma tütred, sundides abielluma oma last rikka mehega, et tagada perekonna rahaliselt kindlustatud tulevikku. Kuid selleks pidi tütar loobuma tegelikust armastusest, kes oli tavaliselt vaene noormees. Sellist müümist mõistame tänapäeval valeks, aga sajandeid tagasi oli vägagi mõistetav müüa oma tütar mehele, keda ta ei armastanud. Tütarlaps pidi kinkima mehele oma hinge ja keha. Kõik ainult sellepärast, et tema perekonnal oleks parem elu.
O.T.M.A. - Nikolai II tütred Kate Moira Ryan Venemaa viimase tsaari Nikolai II tütred Olga, Tatjana, Maria ja Anastassia naersid, nutsid, lootsid ja kurvastasid, ühesõnaga elasid aga kas see läks ka kellelegi korda? (Ene Kallas, Meie Maa, 19. juuni 2012). Lugu jutustas üsnagi üksikasjalikult Nikolai II tütarde paarist viimasest elunädalast. Samuti sellest, mida tütred üle elasid ja mida nad tundsid. Nikolai II oli Venemaa viimane keiser. Ta valitses 1894. aastast kuni 1917. aastani. Tema valitsusaeg lõppes Oktoobrirevolutsiooniga, kui tema perekond vangistati Tsarskoje Selo Aleksandri paleesse, seejärel viidi nad Tobolskisse ning nende viimaseks peatuspaigaks jäi Jekaterinburg. Nikolai II, ta abikaasa Aleksandra Fjodorovna, neli tütart, poeg ning väike teenijaskond lasti maha 17. juulil 1918. aastal Jekaterinburgis. Seda traagilist lugu kujutaski K. M
lüüa saaks. Nähes, milliste sihtidega on Rastignac, pakkus Vautrin talle välja plaani, tänu millele nad rikastuda saaksid. Plaaniks oli Victorine'i võrgutamine ning tema isalt raha saamine. Ka see annab märku selles, et Rastignac on lihtsalt kasuahne mängur. Härra Goriot armastas oma tütreid väga. Ta tegi nende lapsepõlve väga ilusaks ning võimaldas neile kõike, ka oma isiklikku tõlda. Tema ülesandeks oligi teha tütarde elu õnnelikuks. Kui tütred kasvasid, oli aeg mehele minna kusjuures kaasavaraks saadi 700 000 franki. Kahjuks härra Goriot ei meeldinud väimeestele ning Goriot viibimine nende majades keelati ära. Põhjus, miks seda tehti, seisnes selles, et ta oli tegelenud kaubandusega. Tänu sellele saigi isa rikkaks, kuid see amet oli nnde jaoks häbistav ning tütardel keelati oma isa külla kutsuda. Tütred valisid armastuse mehe ning loobusid oma isast. Aeg tõi tütred aga isa juurde tagasi, sest neil oli raha vaja
seltskonda ja et sinna kuuluda, oldi valmis kõigeks. Põhiline oli abiellumine raha ja nime pärast, armukeste omamine oli normaalne nähtus ja kedagi ei häirinud, kui naised oma armukesi ülal pidasid. Üleüldse oli seal kõik võlts, välise hiilguse taga võis olla suur kitsikus, sõpru omasid need, kellel oli raha, taheti näha teisi kannatamas jne. Teose mõte Ma arvan, et teose mõte võis olla selles, et mida hariduse puudujääk ja vale kasvatus toob endaga kaasa. Goriot' tütred polnud noorena ilmselt väga palju haridust saanud, nende kõik soovid täideti, seega huvitusid nad ainult materiaalset väärtust omavatest asjadest terve oma elu. Kui neid oleks korralikult haritud, oleks nad leidnud omale mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse
Raamatu põhjal võin väita, et raha toob inimeses välja halvima. Muidugi reageerivad inimesed sellele erinevalt, näiteks Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene'i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Hr Goriot oli olnud väga rikas mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot'i rikkusest ei säilinud tema jaoks peaaegu midagi, ta ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus toidu ning toa eest. Härra Goriot oli väga kokkuhoidlik enda suhtes. Ta vahetas oma uhke korteri halvema vastu. Talvel oli sunnitud olema nii kokkuhoidlik, et ta ei kütnud oma korterit. Ta oli väga vähenõudlik oma söögi ja joogi suhtes. Kuid oma laste peale võis ta piiramatut kulutada. Ta oli
Raamatu põhjal võin väita, et raha toob inimeses välja halvima. Muidugi reageerivad inimesed sellele erinevalt, näiteks Eugene ei tahtnud sõltuda oma perekonnast vaid elatada ennast ning oma peret oma sissetulekust. Sel ajal kui ta perekond hoidis iga väiksema asja pealt (näiteks perekond valmistas endale juua pressitud viinamarjade jäänustest) kokku, suurenes Eugene’i soov teha karjääri ning tal tal ärkas ka janu kuulsuse järgi. Hr Goriot oli olnud väga rikas – mõlemad ta tütred olid kaasavaraks saanud viis- või kuussada tuhat franki. Kuid isa Goriot’i rikkusest ei säilinud tema jaoks peaaegu midagi, ta ei suutnud maksta üle 45 frangi kuus toidu ning toa eest. Härra Goriot oli väga kokkuhoidlik enda suhtes. Ta vahetas oma uhke korteri halvema vastu. Talvel oli sunnitud olema nii kokkuhoidlik, et ta ei kütnud oma korterit. Ta oli väga vähenõudlik oma söögi ja joogi suhtes. Kuid oma laste peale võis ta piiramatut kulutada. Ta oli
,,Isa Goriot" Honore de Balzac 1. Iseloomustage peategelase püüdlusi ja eesmärke elus (karjääriredelil, perekonnas). Tooge vähemalt kolm konkreetset näidet teosest. Võrdle peategelast mõne varem loetud teose peategelasega samade kriteeriumide alusel. Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on tänu oma ärile saanud üsna rikkaks. Oma tütred pani ta mehele aadlikele tänu kaasavarale. Väimehed aga soovivad, et Goriot läheks pensionile. Nii ka juhtub. Goriot on alguses päris jõukas ja elab pansionaadi parimas toas ning kannab häid riideid. Tema sissetuleku tagavad peamiselt võlakirjad. Kuna Goriot armastab oma tütreid väga, on ta väga helde andma oma tütardele raha, kui nad vaid küsivad. Sellega seoses müüb Goriot võlakirjad, väärisesemed ja riided ning lõpuks kolib ta pansionaadi kõige viletsamasse tuppa
,,Isa Goriot" Kuidas hinnata Goriot´i isaarmastust? Peale oma naise surma jäi Goriot oma kahe tütrega, kes võtsid kogu ta armastuse, kogu ta elu. Goriot armastas isegi seda valu, mida ta tütred talle tegid. Kummalgi neist oli oma tõld. Kõik, mida isa saab anda. Ta tegi neist inglid. Tänu tema rahale võisid nad endale abikaasa valida. Krahvi ja paruni.Goriot oli oma tütarde pärast arust ära, ta andis neile kogu oma vara, lootes luua endale kaks elu. Kaks kodu, kus ta on oodatud, hellitatud, armastatud. Tütred: nemad saavad oma päranduse kätte, abielluvad ja tunnevad ennast üliõnnelikena. Alguses on nad oma isaga viisakad ja lahked, et
Raamat algas selliselt, et vanaemad Roz ja Lil, nende pojad Tom ja Ian, ning nende tütred Hannah ja Shirley olid rannas, veetsid mõnusasti aega. Seal oli Baxters'i restoran, kus töötas Theresa. Theresa unistas sellest perekonnast, see oli ta kirg. Siis mingi ajapärast Iani naine Mary läks randa, oli väga vihane, võttis tütred ja läks minema. See asi jäi arusaamatuks. Siis hakkas jutt nagu alles algusest. Peategelasteks siis vanaemad Roz ja Lil, kes olid juba väga väikesest saadik sõbrannad. Kasvasid koos üles, elasid ka väga lähestikku, veetsid vägaväga palju aega koos. Elasid Baxter'si ranna ja restorani lähedal. Suureks kasvades, leidsid mõlemad endale toredad mehed, said lapsed, pojad Tomi ja Iani. Meestest Roz ja Lil väga ei hoolinudki, nad hoidsid kokku ja olid koguaeg koos
Kreeka muusad mütoloogias. Kreeka muusad olid kunstide, hiljem ka teaduste ja üldse vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Nad olid Zeusi ja Mnemosyne ehk Mälu tütred. Esialgu arvati neid olevat kolm: · Mneme (kelle nimi tähendab "mälu"), · Melete (tõlkes umbes "keskendumine") · Aiode ("laul") Hesiodos oli see, kes rääkis esimesena üheksast muusast. Hesiodos ise veel ei teinud muusadel vahet, kuid pärastpoole spetsialiseerus iga muusa oma alale. Hiljem, kui kunstid olid eristunud, hakati rääkima üheksast muusast, kellest igaühel oli oma ülesanne, kuigi nende rolle pole kunagi rangelt lahus hoitud. 9 muusat:
korralikum.Seal elasid inimesed, kes olid elus kõrvetada saanud.Pansionaadis elas Eugene,kes oli vaene üliõpilane ja tahtis saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas.Veel elasid seal isapoolt hüljatud noor naine Victorine, põgenenud vang Vautrin ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks oligi see pansionaat. Sinna asus elama ka endine nuudlikaupmees isa Goriot, kes armastas oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenesid teda.Goriot lahkus oma ärist olles umbes kuuekümne üheksa aastane. Ja asuski elama proua Vauqueri juurde.Algselt üüris ta kõige uhkema toa ja käis kõige uhkemalt riides. Võlakirjad tagasid talle tema sissetuleku. Tütred käisid tihti temalt raha küsimas ja kuna Goriot armastas väga oma tütreid,tegi ta kõik,et ta tütarde soovid saaksid täidetud.Ta müüs maha oma võlakirju, väärisesemeid ja parimaid riideid. Andes
Tema edu saladus on see ,et ta müüs "kuulsa nälja" ajal jahu kümme korda kallimalt kui tootmine talle maksis. Mina arvan, et see ei olnud eetiline, kui ta oleks müünud kaks kuni kolm korda kallimalt, siis see oleks olnud arusaadavam. 2. Kelleks peavad Vauquer`i pansioni elanikud Goriot` tütreid? Kui selgub tõde, muudavad paljud oma suhtumist Goriot`sse, miks? Vauquer'i pansioni elanikud arvasid, et Goriot' tütred on tema armukesed, kuna nad käisid iga päev erinevalt riides seal. Kui Eugene sai teada, et need olid hoopis Goriot tütred, siis ta läks tagasi pansioni ja rääkis juhtunust ning ütles : ,,Kes narrib isa Goriot'd, sellel on tänasest peale tegemist minuga! Ta on rohkem väärt, kui meie kõik!" Peale seda muutsid paljud oma suhtumist Goriot'sse. Nad tundisid Goriot'le kaasa, sest pansioni elanikud
Lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Vauquer sai teada, et Goriot on rikas, tahtis temaga abielluda, oli säästnud 40 000 franki, tahtis uhkeks prouaks saada. Hakkas enda peale raha kulutama, võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud
lugeda tema esitatud küsimusi ning antud saaksid hästi ja õnnelikult elada. interviueeritava vastuseid. Kas te olete rahul oma eluga? Teid kutsutakse Isa Goriot’ks, kuid mis on teie täisnimi? Rääkige, kus te Isa Goriot: (ohkab) Ega alati võib paremini töötasite ja miks te pensionile läksite? olla, mul on tervis halb ning ainukesed inimesed, keda ma armastan on mu tütred, Isa Goriot: Minu täisnimi on Jean-Joachim kuid mulle tundub, et nad ei vaja mind nii Goriot. Ma töötasin nuudliärimehena. Ma palju kui mina neid. Olen pühendanud panin oma varandusele aluse siis, kui kogu oma elu sellele, et mu tütardel oleks ’’kuulsa nälja’’ ajal müüsin jahu kümme
ning perekond on tugipunkt, kuhu alati saab toetuda. Honore de Balzaci teoses ,,Isa Goriot" olidki põhiprobleemiteks raha ning perekond. Perekonnas peaks saama alati kõik loota üksteise peale, kuigi elus pole see alati nii. Sellest võis lugeda ka raamatus ,,Isa Goriot", kus peategelaseks oli kahe tütre, Anastasie ja Delphine, isa Goriot. Mees oli oma laste aitamiseks teinud elus kõike, pannud nad naiseks rikastele meestele ning toetanud neid igati. Kuid siiski kasutasid tütred teda ära igal võimalusel ja kui isa vajas nende abi polnud neid kusagil. Nad häbenesid oma isa, mida näitas see, et nad suheldes temaga vaid salaja. Isegi Gorioti viimseteks elutunditeks ei jõudnud kumbki tütar õigeaegselt kohale. See näitab kui teeseldud oli armastus isa ees ja kui vähe tegelikult tütred oma südames Goriotist hoolisid ning teda austasid. Ainukene, kes isa Goriost tegelt hoolis oli üliõpilane härra Eugene, kelle jaoks oli peategelane kui ta enda isa
Isa Goriot Honore de Balzac Kokkuvõte Isa Goriot oli tavaline nuudlikaupmees. Kes armastas väga oma kahte tütart Delphine ja Anastasiet. Ta lahkus oma ärist olles umbes kuuekümne üheksa aastane. Ja asus elama proua Vauqueri juurde. Ta üüris kõige uhkema toa ja kõndis ja kõige uhkemalt riides. Võlakirjad tagasid tema sissetuleku. Tütred käisid tihti temalt raha küsimas ja kuna Goriot armastas väga oma tütreid tegi ta kõik et oma tütardele küsitud raha anda. Iga kord kui tema tütred korda mööda käisid, hakati pidama neid Gorioti armukesteks, mis siis et ta nimetas neid oma tütardeks. Andes koguaeg raha muutus Gorioti rahaline seisund halvemaks. Ta pidi kolima pansionadi kõige viletsemasse tuppa. Ta loobus raha kokkuhoiu nimel tubakast, juukse lõikustest ja puudri kasutamisest. Kuid ta oli õnnelik oma tütarde
kiusatust äkitselt rikastuda ja rikastumisega saada auväärt koht kõrges seltskonnas. Kuid ometi võib raha tuua endaga nii suurt jõuetust ja koledust, mis on vastik nagu maailma lõpp. Isa Goriot, kes oli teeninud oma varanduse ausa tööga, olles nuudlikaupmees ning töötades päevad läbi, teenides kõik oma raha frank frangi haaval, oli nüüd oma elu lõpupäevil vaene. Tema õnnetus oli tema kõige suurem õnn tema kaks tütart, keda ta armastas kõige rohkem. Kui tütred abiellusid, andis ta neile kogu oma vara kaasavaraks. Miski ei toonud talle suuremat rõõmu, kui näha oma tütreid õnnelikena. Ta lausub järgneva: ,,Aga tõesti, milleks vajaksin paremat? Ei saa teile seletada neid asju, ei oska öelda kahte sõnagi järgemööda, nagu kord ja kohus. Kõik on seal. Kogu mu elu on minu kahes tütres. Kui nemad end lõbustavad, kui nemad on õnnelikud, kenasti riidesm kui kalevit mina kannan ja millises paigas mina magan
Abielu- aus äri Tavaliselt abiellutakse märkimaks kahe inimese vahelist sügavat kiindumust ning üksteise usaldust. Kuid nagu ikka, kinnitab erand reeglit. Ei ole mingi uudis, kui mõnel pool maailmas abiellutakse justnimelt raha ning võimu pärast. Isa Goriot oskas Prantsuse Vabariigi ajal osavalt raha teenida ning sellega enda ning oma tütarde tuleviku rahaliselt kindlustada. Tänu suurele kaasavarale võisid tütred lubada endale kõrgematest positsioonidest mehi. Abielu mõlemad osapooled, nii Isa Goriot tütred kui ka väimehed, olid huvitatud eelkõige rahast. Tütred sellepärast, et nad olid küllalti ärahellitatud ning olid harjunud saama kõike mida tahtsid, väimehed aga ei olnud huvitatud naisest, kes abiellumisel mingit tulu kaasa ei too. Seega võib arvata, et armastusel taolistes abieludes oli minimaalne roll. Põhirõhk oli jäänud siiski jõukusele ning positsioonidele.
Pariisi seltskonnaelu iseloomustus Pariisi seltkonnaelu oli väga kirju ja draamarohke. Pariisi seltskonnaelust saab hea ettekujutuse lugedes Honore de Balzaci teosest Isa Goriot. Selles teoses on kirjeldatud Pariisi seltskonnaelu telgitaguseid, probleeme ja põhimõtteid. Pariisi seltskonnaelus oli üheks suureks probleemiks väimehedraama. See oli selle aja igapäeva ühiskonnas tõeliseks traagikaks. Balzaci teoses tuleb see probleem esile läbi selle, kuidas peategelase isa gorioti tütred hakkavad isa kohtlema kui viimset kerjust. Seda sellepärast, et mõlemad tütarde väimehed ei salli isa ja tahavad temast lahti saada. Mõlemad tütred tahavad enda meestele meelejärgi olla ja suhtlevad isaga salaja . Kuigi nende isa oli kõik selleks teinud ja andud et tütred saaksid parima elu, ta toetas neid rahaliselt ja lausa jumaldas enda tütreid. ,, Kakskümend aastat oli ta kinkinud südamesoojust ja armastust, oma varanduse kinkis ta ära ainsa päevaga
teda ja tema tütreid aidata. Lugu lõpeb Isa Goriot surmaga ja Eugene muutumisega. Viimane kuulutas Pariisi kõrgklassile sõja. Isa Goriot oli algselt rikas mees, kes tänu oma tütardele langes vaikselt vaesusesse. Ta hellitas ja armastas oma tütreid kogu südamest. Tihti viis see suur armastus eneseohverdusele ja lõpuks masendusse. Tema kallim vara oli oma tütarde juuksesalgad. Isa Goriot oli valmis andma viimsegi oma hinge tagant kui see ta tütreid rahuldas. Vanamehe tütred pimestasid teda ja panid ta südame sulama, mis saigi talle lõpuks saatuslikuks. Isa Gorioti iseloomustas eneseohverdus (tütarde soovid), naiivsus (uskus, et ta tütred armastavad teda) ja ka heasüdamlikus (armastus tütarde ja Eugene vastu). Oma surivoodil mõistis Goriot oma viga ja talle sai selgeks, et tema tütred teda tegelikult ei armasta. Eugene De Rastignac oli vaene aristokraat, kes tuli Pariisi sooviga, et kaugele jõuda. Seal kohtus ta
tõelisse ja tõsisesse võitlustulle. Minu arvates on Rastignac positiivne tegelane. Ta ei kasuta oma tee rajamiseks alati kõige paremaid lahendusi, kuid tal on hea ja õiglane süda. Veel meeldis mulle Rastiganci juures tema inimlikkus. Temas on nii head kui ka halba. Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta oleks avalikkuse ees, kus inimesed teda nendega siduda saaksid. Seetõttu läheb ta pensionile. Isa Goriot on alguses üsna rikas ja elab pansioni parimas toas ja kannab häid riideid. Võlakirjad tagavad sissetuleku. Tema tütred on harjunud saama kõike, mida iganes soovivad. Kuid mehed keelduvad neile kõigeks raha andmast
Teoses jääb nuudlikaupmees Goriot peale oma armastatud naise surma üksi tütarde eest hoolt kandma. Jäädes üksi leinama kohustusega lapsi kasvatada, suunas Goriot alateadlikult kogu selle armastuse helluse, millega ta oma naist kohtles, oma tütardele, leides sellest lohutust ja uue põhjuse elamiseks. Ta töötas vaid selleks, et endale tegevust anda ja et oma tütardele kuldne tulevik tagada. Mitte miski polnud nende jaoks liiga hea tema arvates, ent tema tütred kasvades harjusid sellega, kuni lõpuks miski polnud tütarde arvates piisavalt hea. Juba noorukitena harjusid nood uhke tõllaga sõitma ja saama kõike, mis neile vaid huvi pakkus ja silma ette sattus. Võimalik, et mingil hetkel, muutus nende hellitav ja südamlik isa Delphine ja Anastasie mõtlemises kellekski teenrisarnaseks, täites nende soove vaidlemata. Goriot mureks sai nüüd tütardele piisavalt hea abikaasa leidmine, et nood võiksid elada oma soovitud kõrgseltskonna elu
Raha jõud ja jõuetus Honoré de Balzac "Isa Goriot" Raamat jutustas Pariisi kõrgseltskonna elu, kus mängis suurt rolli raha, jõukus ja kavalus. Kasutatakse mitmeid meetodeid kuidas saada rikkaks ning ka seda seisust hoida. Isa Goriot oli rikas mees, kunagine nuudlikaupmees, ning tema ümber käis põhitegevus. Ta elas pansionaadis, et võimaldada tütardele seda, mida nad kõige enam soovisid: raha. Kuna tütred paistsid rõõmsad, oli ka Goriot rõõmus, kuigi seda oli tal seda vähe. Ta müüs viimaseid võlakirju ja lauahõbedat ning soovis ta oma tütardele Anastasie'le ja Delphine'le parimat. Üliõpilane Rastignac oli üks peategelastest, kes sai aru, et edasi pürgimiseks ei piisa ainult õppimisest. Peab läbi käima kõrgseltskonnaga ja kasutama oma mõistust, et saada jõukaks. Ta hakkas tihedalt läbi käima Delphine'ga, kes elas väga luksuslikult. Nende
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
