Enn Nõu ettekanne (0)

Enn Nõu
Ago Hollo K11
Enn nõu sündis 2. oktoobril aastal 1933 Tallinnas, põllumajandusteadlase ja haridustegelase pojana
Elukäik
Enn Nõu õppis Tallinna 28. Algkoolis, kuid aastal 1944 põgenes tema pere Rootsi
Ta jätkas oma õpinguid Uppsala Ülikoolis aastatel 1953- 1961 kus ta õppis arstiteaduskonnas
1978 aastal omandas ta meditsiinidoktori kraadi. Ta on töötanud arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus ning dotsendina Uppsala Ülikoolis. ( Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma )
Enn Nõu valiti aastal 1966, 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Aemike Kogusse
29. detsembril 1957 aastal abiellus Enn Nõu Helga nõuga, kes on eesti kirjanik ja õpetaja
Nad elavad praegu Rootsis edasi ja jätkavad oma loomingulist tegevust
Looming
Enn Nõu on kirjutanud 13 teost ja ta on kaasautoriks ajalooartiklite ja dokumentide koguteosele

• "Pidulik marss" (1968, 1992)
  
• "Vastuvett" (1972, 1995)
  
• "Lõigatud tiibadega" (1976, 1994)
  
• "Pärandusmaks" (1976, 1994, ühes raamatus "Lõigatud tiibadega")
  
• "Nelikümmend viis" (1984, 1996)
  
• "Koeratapja" (1988, 1993, 2009)
  
• "Presidendi kojutulek" (1996)
  
• "Mõtusekuke viimane kogupauk" (2005)
  
• "Vabariigi pojad ja tütred I osa" (2010
  
• "Vabariigi pojad ja tütred II osa" (2011)
  
• "Vabariigi pojad ja tütred III osa" (2012)
  
• "Ma armastasin rootslast ehk Sollefteå suvi" (2013)
  
• "Tont teab" (novelliantoloogia; toimetaja ja kaasautor; 1968)
  
• "Tõotan ustavaks jääda... Eesti Vabariigi valitsus 1940–1992"- Kaasautor
  

Tunnustused
Enn nõu on teeninud Valgetähe V klassi teenetemärgi mis on saavutatud eesti riiklike teenete eest
Ta kuulub aastast 1997 Raimla Üliõpilaste Seltsi ning ta Eesti kirjanduse Seltsi (2006) auliige
MTÜ Eesti Pimedate Muuseumi biograafika preemia koos 18 sajandi pimeda elulookirjutaja, koolmeistri ja usutegelase Mäletu Jaani (1749–1827) nime kandva soolavakaga (1.aprill 2005).
2013 aastal on ta võitnud Jaan Krossi kirjandusauhinna oma hinnatud dokumentaalromaani "Vabariigi pojad ja tütred“ eest
2013 aastal on ta pälvinud Rootsi Eestlaste Liidu kultuuriauhinna, ning ta on saanud oma 80. sünnipäeva puhul Eesti Vabariigi Kultuuriministri tänukirja ja preemia