Hukutav isa armastus (0)

Hukutav isa armastus
 
Balzac’i teos „Isa Goriot “ räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer 'i pansioni elanikest.Probleemiks on rahpuudus, kõlbelised otsustused, eetika ja kuidas  Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda ja vastu pidada. Käsitletakse ka isaarmastuse olemust, autor kujutab Goriot'd, kes ärimehena oli halasatmatu, inimesena egoistlik , isana aga liialt  armastav. Erruläinud ärimehe armastus oma tütarde vastu oli omakasupüüdmatu.
Teose peategelane oli noor üliõpilane Eugene de Rastignac . Ta oli vaene ning elas proua Vanqueri pansionis. Ta eesmärgiks oli saavutada edu ja garanteerida endale kindel tulevik. Rastignac hakkas tihedlat läbi käima kõrgseltskonnaga ja õppima nende elustiili.
Ta armub Goriot tütresse Delphine `i, kes elab väga luksuslikult, kuid nende õnneliku elu takistab Delphine`i abikaasa. Goriot saab teada, et ta tütar ja Rastignac suhtlevad väga tihedalt, hakkab ta viimasega üha enam sõbrunema ja tunneb ta vastu ääretut austust . Noormees aga mõistab, et Goriot on hooliv ja heasüdamlik, kuid tema tütred ei osanud seda hinnata. Teose lõpus jäi Goriot haigeks ja Eugene võttis mehe hoolitsemise enda peale, kuigi Goriot oli talle võõras. Koguseaeg, mis Goriot oli surivoodil, ei tulnud kumbki tütardest isa vaatama.
Teose teine peategelane on isa Goriot, kes oli ülihoolitsev isa oma kahele täiskasvanud tütrele. Pärast naise surma pani ta oma tütred suure kaasavara abil mehele aadlikele. Tütarde mehed aga ei soovinud isa Goriot'd nende juurde elama ja ajasid ta ära.  Ta kolis elama pansionaati, kus peale tema elas veel hulk rahvast, peamiselt vaesemat sorti. Isa Goriot oli alguses üsna rikas, elas pansioni parimas toas ja kandis häid riideid . Võlakirjad tagasid talle küllaldase sissetuleku. Pansioni perenaine pidas temast lugu, sest tal on palju raha.
Abikaasad piirasid tütarde kulutusi ja nõnda pöördusid nad tagasi oma isa juurde, et talt raha saada.   Kuna Goriot armastas tütreid üle kõige, siis tegi ta kõik, et neile raha muretseda. Tema tütred said endale kõik, mida nad kunagi ihaldanud olid, sest kui nemad olid õnnelikud, oli seda ka Goriot. Minu arvates ei olnud see õige, et Goriot andis oma tüdardele kõik, mis nad tahtsid, sest selline kasvatus hellitas Anastasi'e ja Delphine'i ära ja nad ei osanud enam asjade väärtust hinnata. Goriot'i isaarmastus oli nii suur, et ta andis tütardele andeks isegi kõik halva, mis nad korda olid saatnud, ja tegelikult petab ennast ning kujutab ette, et tütred temast veel hoolivad. Arvan, et Goriot oleks pidanud oma tütarde vastu karmim olema ega pidanud nõustuma kõigega mis tütred tahtsid.
Tähtsamad kõrvaltegelased olid Goriot tütred Anastasie ja Delphine. Anastasie oli ahne , kuid tänu sellele, et isa andis talle kõik, mis ta soovinud oli. Rastignac armus Anastasiest ja otsustas talle külla minna, kui Eugene isa Goriot’d mainis, tekitas ta ebameeldiva olukorra. Pärast seda paluti teenreid, et nad üliõpilast enam sisse ei laseks. Anastasie ei armastanud oma isa nii palju, kui seda tegi tema noorem õde. Naine käis isa juures nuttes ainult siis, kui tal oli raha vaja. Ta läks sinna nuttes, sest teadis, et isa ei suuda näha tütart kannatamas. See on minu arvates väga alatu käitumine, sest nii kuritarvitas ta oma isa headust.
Noorem tütar Delphine oli samuti abielus, kuid armus Eugene’i. Nad kohtusid tänu proua de Beauseant ’ile.
Delphine polnud nii tuntud, kui tema õde ja oli seetõttu Anastasie peale kade . Kuigi iseloomult küllaltki sarnased, vähemalt nooruses, ei saanud õed omavahel hästi läbi. Delphine süüdistas isa, kui tal ei läinud hästi. Selles on Goriot süüdi, et hellitas tütred ära ja nad ei oska elus iseseisvalt midagi teha. Teose lõpus ei huvitanud kumabagi õde, et isa surnud on. Mõlemad leidsid vabandusi, et ei peaks minema isegi matustele.
  Isa Goriot armastus oma tütarde vastu oli nii suur, et ta oli nende jaoks valmis tegema ükskõik mida. Nemad olid aga ahned ja luksusejanulised ja kasutasid isa ära. Kui Delphine ja Anastasie olid õnnelikud, oli seda ka Goriot. Kuid kui ta sellest hiljem aru sai, oli juba hilja. Tütred ei ilmunud isegi isa matustele. Goriot traagika lähtub uskumusest, et rahaga saab kõike ja nii saab temast endast raha ohver, mis ta hukutab. Tragöödia oli selles, et tütred riisusid ta paljaks ja jätsid siis üksindusse. Teda võib võrrelda kuningas Leariga,kes loobus oma võimust tütarde pärast.