Raha jõud ja jõuetus Paljudele meist on raha väga tähtsal kohal sest miski pole tasuta. Ilma selleta ei töötaks meie tänapäevane ühiskond. Me kasutame seda ostes toitu, riideid, tarbeesemeid ja muud vajalikku. See kulub meil transpordile, peakattele, hariduse saamisele ja muudele tähtsatele asjadele kui ka enda lõbustuseks ja puhkamiseks. Raha mõjutab inimesi tegema erinevaid otsuseid olgu nad siis head või halvad. Kuid missugune jõud siis tõesti peitub selles värvilises
Raha jõud ja jõuetus Enamus inimeste elus on raha tähtsal kohal. Neile, kellel seda liiga vähe on, tekitab see igapäevaselt muresid, teistele- jõukamatele aga võimaldab luksust ning suurt valikuvabadust. Ükskõikseks ei jäta raha aga kedagi. Kuid milles peitub siiski raha olulisus? Raha on meie elude igapäevane osa. Me puutume sellega kokku ostes süüa, riideid ja tarbeesemeid ning tehes tööd, et palka saada. Sellise pideva raharingluseta ei kujutaks elu ettegi. Tänapäeval ei saa peaaegu midagi tasuta ja see tundubki loomulik. Peale igapäevaste vajaduste kulutatakse raha ka muudele asjadele. Ostetakse uhkeid rõivaid ja kallist tehnikat, käiakse reisimas ning kulutatakse meelelahutusele. Tihtipeale
Raha jõud ja jõuetus Raha on alati inimese elus suurt rolli mänginud. Honoré de Balzaci romaanis ,,Isa Goriot-s", mis kirjeldab 19. saj Pariisi elus, mängis raha samuti suurt rolli. Romaani peategelane Rastignac saab Pariisi kolides ja õppima asudes aru, kuidas on seotud raha, armastus ning seltskond. Eugené de Rastignac oli pärit vaesunud aadliperekonnast, kelle pere suutis talle saata üksnes 1200 franki aastas. Rastingac oli asunud õppima Pariisi. Käesoleva loo alguseks oli ta omandanud bakalaurusekraadi. Ta ei õppinud mitte ainult iseendale, vaid tundis ka kohustust oma pere ees
Raha jõud ja jõuetus Paljud inimesed unistavad suure hulga raha omamisest, kujutlevad, et raha annab võimu ning hingerahu. Nad usuvad raha jõudu ning vaesuse jõuetusse. Ometi on igale analüüsivale inimesele teada, et õnne ei saa osta. Raha võib anda inimesele privileegid, kuid see ei pruugi alati olla nii rõõmustav ja nauditav kui paistab. Tänapäeva korrumpeerunud poliitilises ühiskonnas saab rahaga mägesid liigutada. Sel moel käitudes tunnetavad osalised raha jõudu ja mõjuvõimu. Raha eest saab endale lubada hüvesid, naudinguid ja näilist rahu, allutada inimesi oma soove täitma. Kuid ma usun, et samas tunnevad sedalaadi käitujad oma jõuetust, ilmselt nad ei tunnista seda endale, aga kuskil sügaval südamesopis jääb neid vaevama alandus, et nad ei ole võimelised muutma maailma oma sõnade, tegude ja mõtetega, seega jääb ainsaks relvaks pungil rahakott. On olemas miljonäre, kes omavad teab mitut maja, autot ja firmat, kelle võimuses on kulutada nii palju
Erinevaid õnnekäsitlusi Balzaci romaanis "Isa Goriot" Õnn on emotsioon, mida on kahtlemata tundnud oma elupäevade jooksul kõik inimesed. Selle tõlgendamine aga on ilmselt igal korral erinev olnud. Õnne erinevad käsitlused tulevad ka selgelt välja Balzaci teoses "Isa Goriot". Öeldakse, et raha ei tee õnnelikuks, kuid samal ajal jääb ikkagi õhku rippuma küsimus, kas seda saab tõeliselt uskuda. Suurem osa inimesi ei oska ilmselt sellele vastata, kuna neil ei ole olnud võimalust ära proovida mõlemaid variante. Ka Balzaci teoses "Isa Goriot" võisime kohata tegelast perekonnanimega Rastignac, kes oli üliõpilane ning otsustustas õnne otsima hakata kõrgklassi seltskonnast. Selleks laenas ta alguses raha oma emalt, et korrastada oma välimus ja hakata käima
seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi, samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sest mida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes "tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetab Rastignac teda, isegi Goriot' matused korraldab tema. Tütred ei ilmunud isegi matusele mitte. Miks Goriot tegi nii? Ta armastas oma tütreid väga, hoolimata endast. Ta tahtis neile parimat võimalikku elu. ISA GORIOT Tegelased Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks".
Eugene Rastignaci valikud Honore de Balzaci romaani ,,Isa Goriot" peategeleane Eugene Rastignac peab oma elus tegema mitmeid saatuslikke otsuseid. Mida aktiivsemalt Eugene võtab osa Pariisi seltskonnaelust, seda keerulisemaks lähevad tema teed. Eugene Rastignac, pärit vaesunud aadliperest, tuleb Pariisi, et õppida ülikoolis juurat. Ta pere toetab teda niipalju kui võimalik ning on valmis loobuma oma viimastest sentidest, et Rastignac saaks jätkata oma õpinguid. Kui ta saadab oma õdedele kirja, paludes raha
Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Tihti teevad inimesed võltsraha, aga isa Goriot puhul tegi raha võltse inimesi. Balzaci teos "Isa Goriot" jutustab õpetliku loo, kuidas raha võib muuta inimeste käitumist, väljendusviise ja tõekspidamisi. Isa Goriot oli oma tütred ära hellitanud. Tänu sellele, et ta oli olnud rikas vabrikant, suutis ta tütardele osta asju, mida nende hinged ihaldasid, aga samuti tänu pidevale töötamisele polnud ta oma tütardega piisavalt aega koos veetnud ja nõnda muutuski isa Goriot Anastasie ja Delphine jaoks vaid tühiseks rahamasinaks. Isa Goriot armastas oma tütreid ja see, kui ta kuulis nende kohta häid uudiseid rõõmustas teda. Ta
Kõik kommentaarid