Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tööõigus - Kohtuistungi analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Midagi veel rikkunud?
  • Mida Teie jaoks tähendab Põhja-Eesti regioon?
  • Miks te siis kohe ei vaielnud selle üle?
  • Miks te ülemusega rääkima ei läinud?
  • Millele ta alla kirjutas?
  • Kes on teie isa kes töötajaga töölepingu lõpetamist puutuvaid asjaolusid arutas?
  • Millises suuruses olid auto dokumendid kas väiksemad kui A4 formaat ?
TALLINNA ÜLIKOOL
Ühiskonnateaduste instituut
KOHTUISTUNGI ANALÜÜS TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
Referaat
Tallinn 2016
Sisukor
1. Esimene istung 4
1.1 Kohtuistungi üldinfo 4
1.2 Nõuded 4
1.3 Istungi käik 4
1.4 Analüüs 5
2. Teine istung 6
2.1 Kohtuistungi üldinfo 6
2.2 Nõuded 6
2.3 Istungi käik 6
2.4 Analüüs 8
1. Esimene istung 3
1.1 Kohtuistungi üldinfo 3
1.2 Nõuded 3
1.3 Istungi käik 3
1.4 Analüüs 4
2. Teine istung 5
2.1 Kohtuistungi üldinfo 5
2.2 Nõuded 5
2.3 Istungi käik 5
2.4 Analüüs 7
  • Esimene istung


    1.1 Kohtuistungi üldinfo


    Istungi toimumise koht: Töövaidluskomisjon Tallinnas Endla tn 10A
    Istungi toimumise aeg: 22.09. 2016 10:00
    Istungil osalejad:

    1.2 Nõuded


  • Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus.
  • Makstud hüvitise tagastamine – brutosumma 3762€ + viivis alates 1.juulist - 0,81€ päevas.

    1.3 Istungi käik


    Komisjon täpsustas üle töötaja ja tööandja omavahelise suhte asjaolud . Töötaja on Ergos müügiesindajana tööl käinud 18. aastat, kõik need aastad Ergo Keila kontoris. Juulis olid firmal plaanis struktuurimuudatused, 1. juulist plaaniti majanduslikel põhjustel Keila kontor sulgeda. Töötajale pakuti Tallinnasse töökohta kõrgemal ametikohal või võimalust jätkata samal ametikohal ehk siis töölepingu tingimused ei oleks viimase variandi puhul muutunud. Kontori sulgemise otsus oli tehtud enne tööandjale pakkumise esitamist . Töötaja ei soovinud Tallinnasse tööle minna ja otsustas 30.06.2016 töölepingu lõpetada vastavalt TLS § 85 lg 1 alusel, mis sätestab töölepingu korralise ülesütlemise ning väidab, et töötaja saab töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Töötaja arvas , et saab Tallinnas tööl käies kokku vähem raha kätte.
    Tööandja väidab, et kuna müügiesindajal pole töölepingus kirjas kindlat töö tegemise kohta (nagu nt Keila kontor) vaid hoopis Põhja-Eesti regioon, siis on töölepingu ülesütlemine tühine. Töötaja leiab, et töölepingu ülesütlemine on seaduslik, kuna tema arvates on lihtne öelda, et uus töökoht (kindlustusnõustaja) on atraktiivsem. Uus töökoht oleks muutnud tööaega. Töötaja peab võtma ravimeid, mis muudaks uue töö raskeks. Jaanuaris pakuti juba töötajale uut töökohta, millest töötaja keeldus. Töötaja leiab, et tööandja tõlgendus töökohast on vastuolus hea usu põhimõttega (Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus). Töötaja ei saanud teadet, et 1. juulist peab tema minema Tallinna tööle, väidab et infot ei olnud üldse.
    Komisjoni küsimused töötajale:
  • Miks siis 30. juunil tuli töötajalt töölepingu lõpetamise avaldus, kui tööandja polnud midagi veel rikkunud? Selleks ajaks oli tulnud teade, et ta peab Tallinna minema. 1. juulil saadetud e-kiri ei muuda töölepingut. Vastuväitja leiab, et on rikutud. Komisjoni arvates oleks töötajal olnud mõistlik tööandjaga läbi rääkida 1. juulil, kui kontor oleks olnud juba suletud. Tööandja annab teada, et töötajale oli teada antud, et töölepingut ei soovita lõpetada.
  • Mida Teie jaoks tähendab Põhja-Eesti regioon? Töötaja väidab, et pani töölepingule allkirja arusaamata selle tähendusest ning ütleb, et teda survestati.
  • Leping sõlmitakse poolte kokkuleppel, miks te siis kohe ei vaielnud selle üle? Töötaja oleks soovinud paindlikku läbirääkimist.
  • Miks te ülemusega rääkima ei läinud? Ma olin Keila kontoris üksinda tööl, ma poleks saanud kontorit kinni panna ning Tallinna minna.

    1.4 Analüüs


    Minu arvates on antud kaasuses tegemist töölepingu tingimuste mittemõistmisega. Töötaja töölepingus on kirjas, et tal pole kindlat töö tegemise kohta, vaid ta töötab Põhja-Eesti regioonis ehk siis teda saab vajadusel ümber tõsta mistahes Põhja-Eesti regioonis asuvasse Ergo kontorisse . Töötaja tunnistas , et ei teadnud töölepingule allakirjutades, mida see endast kujutab. Töötaja oli 18 aastat töötanud samas asukohas ja seetõttu oli tema arvates töökoha Tallinnasse viimine piisavalt mõjuv põhjus, et tööleping lõpetada, kuid 30. juunil polnud veel mingeid muudatusi toimunud ehk siis ta oleks saanud veel Keila kontoris töötada. Töötaja oleks pidanud üritama saada oma ülemusega kokku, et rääkida muudatustest ja töötingimustest , mis 1. juulist rakendusid. Arvestades, et töötaja oleks saanud tööd jätkata samadel tingimustel ning Põhja-Eesti regioonis, siis leian et töölepingu ülesütlemine on tühine ja töötaja peaks hüvitise tagasi maksma ehk siis arvan, et nõue rahuldatakse.

    2. Teine istung

    2.1 Kohtuistungi üldinfo


    Istungi toimumise koht: Töövaidluskomisjon Tallinnas Endla tn 10A
    Istungi toimumise aeg: 21.09.2016 10:30
    Istungil osalejad:
    • Avaldaja: Kuusparter OÜ (transpordiettevõte) autojuht ning tema esindaja
    • Vastaspool: Kuusparter OÜ esindaja
    • Tunnistaja: Kuuspartner OÜ juhatuse liige

    2.2 Nõuded


    1. Tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus.
    2. Hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. (2810€)

    2.3 Istungi käik


    Töötaja soovib lugeda leping lõppenuks TLS § 107 alusel ehk lõpetamist töövaidluskomisjoni poolt sama kuupäeva seisuga, nagu see algselt sai õigustühiselt lõpetatud . Tööandja ütleb kohe peale nõuete ettelugemist, et avaldaja hüvitise summa 2810€ on liiga suur, tegelik kolme kuu keskmine töötasu oleks 1882,44€. ning soovib, et töölepingu lõppemise kuupäevaks oleks 30. aprill. 2016, nagu see algselt ka oli.
    Komisjon täpsustas üle töötaja ja tööandja omavahelise suhte asjaolud. Töötaja töötas tööandja heaks alates 26.05.2014 autojuhina. 18.01.2016 töötaja haigestus ja on siiamaani haige. Tööandja ja töötaja lõpetasid tööandja väite kohaselt töölepingu vastavalt TLS § 85 lg 1 alusel, mis sätestab töölepingu korralise ülesütlemise ning väidab, et töötaja saab töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda. Tööandja väitel esitas töötaja antud avalduse, kuid töötaja ise eitab seda, tuueks põhjenduseks et töötaja oli haiguslehel ning see käitumine ei oleks loogiline tema poolt. Tõestuseks oli tööandjal töötaja poolt esitatud avaldus koos allkirjaga ka esitada. Töötaja väidab, et tal oli tööautos autodokumentide vahel hunnik valgeid lehti, millel olid tema allkirjad ning just ühe nendest paberitest oli tööandja enda kätte võtnud ning võltsinud töölepingu lõpetamise avalduse. Antud avaldus oli eesti keeles kirjutatud, kuid töötaja väidab, et kuna tema eesti keelt ei valda, siis oleks loogiline, et ta teeks selle oma emakeeles ehk vene keeles.
    Peale seda seisukohta väitis avaldaja, et ei olnud teadlik absoluutselt millele ta kuskile alla kirjutas. See repliik tekitas komisjonis sügava kahtluse avaldaja väidete tõesuses, kuna tekkis loogiline konflikt. Peale komisjoniliikme küsimist jäi avaldaja siiski seisukoha juurde, et pole töösuhte lõpetamise aluseks olevat avaldust näinud ning et mainitud avaldus on võltsitud, kasutades töötaja eelnevalt allkirjastatud valget paberit.
    Tööandja väitel edastas töötaja e-kirja teel 05.05.2016 tööandjale oma nõusoleku töölepingu lõpetamisest ning soovis üle täpsustada saamata jäänud puhkuse hüvitise tingimused.
    Tunnistajate ütlused
    1. transpordiettevõtte juhatuse liige
    o Kas teile teadaolevalt on töötaja esitanud avalduse töölepingu lõpetamiseks?
    - Jah, lepingu valmistasin ja vormistasin mina, allkiri anti minu juuresolekul.
    o Töötaja pani allkirja nii, et te nägite?
    - Jah
    o Kas töötaja sai aru, millele ta alla kirjutas?
    - Jah, kuna minule teadaolevalt oli talle seletatud, miks sai kokku tuldud ja mida allkirjastama hakati.
    o Teie koostasite avalduse teksti?
    - Jah
    o Kas muul ajal täidate ettevõttes ülesandeid?
    - Ei
    o Kas siis personalijuhti või -inimest ei ole?
    - Kuna tegemist on niivõrd väikese ettevõttega, üks auto ja üks autojuht, siis polnud selle järele vajadust.
    o Kas lepingu allkirjastamisel teksti ei loetud?
    - Ei
    o Kes on teie isa, kes töötajaga töölepingu lõpetamist puutuvaid asjaolusid arutas?
    - Juhatuse liige
    o Millises suuruses olid auto dokumendid , kas väiksemad kui A4 formaat ?
    - Kindlasti väiksem kui A4.
    o Kas töötajal olid autot puudutavad dokumendid tema valduses?
    - Jah, kuna muudel viisidel polnud mõtet.
    o Kas töötajal oli üllatus , et kohtumisel , kus allkirjastasite töölepingu lõpetamise avalduse, pidi ta loovutama autoga seotud asjad?
    - Ei, kuna minu isa oli temaga selles eelnevalt rääkinud.
    o Kas ta teadis, et kohtumine lepiti kokku, et lõpetada töösuhe?
    - Jah

    2.4 Analüüs


    Antud kaasuse puhul võib väita, et töötaja üritab tööandjalt alusetult raha välja nõuda. Töötaja esindaja väited olid laiali valguvad ning ebaloogilised ja tekitasid nii minus kui ka komisjoni liikmetes küsimusi nende õigsuses. Valged töötaja allkirjaga paberid olid väidetavalt olnud autodokumentidega koos ehk siis A4 paberi oleks pidanud kokku voltima, et see sinna vahele mahuks, kuid tööandjale esitatud avaldus oli voltimisjälgedeta. Töötaja väitis alguses, et avaldus on tööandja poolt võltsitud, siis järgmisel hetkel juba rääkis sellest, kuidas ta ei teadnud, millele ta alla kirjutas. Lisaks olid kõik autoga seonduvad asjad, sh autodokumendid, töötaja käes. Keegi teine ei oleks saanud sinna minna töötaja allkirjaga pabereid võtma. Tunnistaja vastustest on lihtne aru saada, et töötaja oli teadlik, millele ta alla kirjutas, eriti kui ta pidi kõik autoga seonduvad asjad ka üle andma tol hetkel.
    Kokkuvõtteks võib öelda, et töötaja oleks pidanud rohkem vaeva nägema usutava loo välja mõtlemisel , sest tehti palju lihtsaid eksimusi, millest on lihtne aru saada. Olen kindel, et komisjon jätab antud nõude rahuldamata.
  • Vasakule Paremale
    Tööõigus - Kohtuistungi analüüs #1 Tööõigus - Kohtuistungi analüüs #2 Tööõigus - Kohtuistungi analüüs #3 Tööõigus - Kohtuistungi analüüs #4 Tööõigus - Kohtuistungi analüüs #5 Tööõigus - Kohtuistungi analüüs #6 Tööõigus - Kohtuistungi analüüs #7 Tööõigus - Kohtuistungi analüüs #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2017-01-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor A A Õppematerjali autor
    Kohtuistungi analüüs

    Sarnased õppematerjalid

    Tööõiguse eksamiks kordamine
    10
    docx

    Tööõiguse eksamiks kordamine

    1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu pooldeks on töötaja ja tööandja. Kohustused. Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Töötaja peab tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. T?

    Tööõigus
    TÖÖÕIGUS
    98
    docx

    TÖÖÕIGUS

    TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

    Õigus
    TÖÖIGUSE EKSAMIKS
    22
    doc

    TÖÖIGUSE EKSAMIKS

     TMS - täitemenetluse seadustik  TsÜS - tsiviilseadustiku üldosa seadus  TUIS - töötajate usaldusisiku seadus  TvLS - töövaidluse lahendamise seadus  TvLSE seletuskiri - seletuskiri töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu juurde. 20.03.2017 - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ac1b920f-a163-438d- aaeb-2e895f660506/Töövaidluse%20lahendamise%20seadus  VVM - vabariigi valitsuse määrus  VÕS - võlaõigusseadus  õpik - Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Koost. M. Muda. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008 I Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus - töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Tööõiguse kujunemine - Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitse õigusena, sest töötaja oli töösuhtes majanduslikult nõrgem pool. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja

    Tööõigus
    TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED
    34
    docx

    TÖÖÕIGUSE KORDAMISKÜSIMUSED

    end turvaliselt, kui ta usaldab töötajale informatsiooni, mille sattumine konkurentide kätte kahjustaks ettevõtte huve; töötaja jaoks, kes peab kindlal ajal lapsed kooli viima ja koolist koju tooma on aga tähtis, et tööandja suhtuks tööaja korraldusse paindlikult). Majanduse kiire reageerimisvõime tagamisele suunatud tööturu paindlikkus saavutatakse nelja meetme koosmõjus: 1 Paindlik tööõigus, mis sätestab tööandja ja töötaja õigused selgelt ja arusaadavalt, võimaldab nii töötajal kui tööandjal kokku leppida tingimustes, mis on mõlema vajadustega kõige paremini sobivad ning ei sunni tööandjat läbi kõrgete töösuhte lõpetamisega kaasnevate kulude hoidma ettevõttes töökohti, mida antud majandussituatsioonis ei ole vaja; Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, mis tagavad piisava sissetuleku töötuse perioodil, luues

    Tööõigus
    Tööõigus - Riigikohtu lahendite analüüsid
    22
    docx

    Tööõigus - Riigikohtu lahendite analüüsid

    TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus RIIGIKOHTU LAHENDITE ANALÜÜS Tööõigus Tallinn 2016 Sisukord 1Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12....................................................................................................3 1.1Lahendi üldinfo.......................................................................................................................3 1.2Nõuded....................................................................................................................................3 1

    Tööõigus
    Tööõigus
    50
    doc

    Tööõigus

    TLS määrab tööõiguse asukoha Eesti õigussüsteemis. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS § 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS üldosa. Sama on kinnitanud Riigikohus oma lahendites. Tööleping on võlaõiguslik leping, kuna sellega reguleeritakse olemuslikult eraõiguslikke suhteid, mis põhinevad poolte võrdsusel ja lepinguvabadusel. TLS kohaselt ei reguleeri tööõigus teenistussuhteid, kuna avaliku teenistuse puhul on tegemist subordinatsioonilise ehk alluvussuhtega, kus tööandjaks on riik ja mille raames puudub avalikul teenistujal täielik lepinguvabadus ehk vabadus mõjutada lepingu sõlmimist ja sisu. TLS § 1 lõige 3 sätestab põhimõtte, mille järgi kohaldatakse töölepingule VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS ei näe ette eriregulatsiooni. Sisuliselt tähendab see, et VÕS ja tsiviilseadustiku üldosa

    Tööõigus
    Tööõigus - Loengud
    98
    docx

    Tööõigus - Loengud

    poolt määratud (auto peab olema puhas, käituma viisakalt, peab vormi kandma (Indias), peab olema vihmavari jne). Kui platvorm annab väga kindlalt ette, kuidas toimida, siis on tegemist töölepinguga. Kui on põhiline töökoht, siis on nad majanduslikult sõltuvad ja see on nende põhiine sissetulek, samas osad töötavad kõrvaltööna vaid öösel. Tööõigus peab kaitsema haavatavaid töötajaid – majanduslik sõltuvus, põhiline tasu jne. Ühesõnaga on tööõigus muutumas. Töölepingu tunnused:  tööd tehakse alluvussuhetes (olulisim!)  töötegija sõltub majanduslikult tööd andvast isikust (teoorias rõhutakse üha enam)  tööd tehakse isiklikult o kodus töötades võib olla esindaja, muidu esindamist ei ole.  oluline on tööprotsess o TL on tavaliselt tähtajatult sõlmitud, samas nüüd on ka projektipõhilisi töid. See kaitseb inimest paremini. Töötaja võib väga

    Tööõigus
    TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED
    25
    docx

    TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED

    TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub te

    Tööõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun