TALLINNA ÜLIKOOL
Ühiskonnateaduste instituut
KOHTUISTUNGI ANALÜÜS
TÖÖVAIDLUSKOMISJONIS
Referaat
Tallinn 2016
Sisukor
1. Esimene istung 4
1.1 Kohtuistungi üldinfo 4
1.2 Nõuded 4
1.3 Istungi käik 4
1.4 Analüüs 5
2. Teine istung 6
2.1 Kohtuistungi üldinfo 6
2.2 Nõuded 6
2.3 Istungi käik 6
2.4 Analüüs 8
1. Esimene
istung 3
1.1 Kohtuistungi
üldinfo 3
1.2 Nõuded 3
1.3 Istungi käik 3
1.4 Analüüs 4
2.
Teine istung 5
2.1 Kohtuistungi
üldinfo 5
2.2 Nõuded 5
2.3 Istungi käik 5
2.4 Analüüs 7
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
30 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
A A
Õppematerjali autor
1. Töölepingu mõiste Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning ta saab selle eest palka. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu pooldeks on töötaja ja tööandja. Kohustused. Töötaja täidab oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Töötaja peab tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. T?
TÖÖÕIGUS Eksamiküsimused 2016 I. Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus (sh tööõiguse kujunemine, mõiste, valdkonnad, töölepingu tunnused) ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) kontseptsioon, selle elemendid ning mõju töösuhete reguleerimisele. Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööadnja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
TMS - täitemenetluse seadustik TsÜS - tsiviilseadustiku üldosa seadus TUIS - töötajate usaldusisiku seadus TvLS - töövaidluse lahendamise seadus TvLSE seletuskiri - seletuskiri töövaidluse lahendamise seaduse eelnõu juurde. 20.03.2017 - https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ac1b920f-a163-438d- aaeb-2e895f660506/Töövaidluse%20lahendamise%20seadus VVM - vabariigi valitsuse määrus VÕS - võlaõigusseadus õpik - Tööõigus. Loengud. 4., täiendatud ja muudetud trükk. Koost. M. Muda. Tln: Õigusteabe AS Juura, 2008 I Tööõiguse olemus ja rakendusala 1. Tööõiguse olemus - töö tegemine võib toimuda erinevates õiguslikes vormides. Tööõigus reguleerib töölepingu alusel tekkinud suhteid. Tööõiguse kujunemine - Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitse õigusena, sest töötaja oli töösuhtes majanduslikult nõrgem pool. Tänapäeval on oluline saavutada töötaja ja tööandja
end turvaliselt, kui ta usaldab töötajale informatsiooni, mille sattumine konkurentide kätte kahjustaks ettevõtte huve; töötaja jaoks, kes peab kindlal ajal lapsed kooli viima ja koolist koju tooma on aga tähtis, et tööandja suhtuks tööaja korraldusse paindlikult). Majanduse kiire reageerimisvõime tagamisele suunatud tööturu paindlikkus saavutatakse nelja meetme koosmõjus: 1 Paindlik tööõigus, mis sätestab tööandja ja töötaja õigused selgelt ja arusaadavalt, võimaldab nii töötajal kui tööandjal kokku leppida tingimustes, mis on mõlema vajadustega kõige paremini sobivad ning ei sunni tööandjat läbi kõrgete töösuhte lõpetamisega kaasnevate kulude hoidma ettevõttes töökohti, mida antud majandussituatsioonis ei ole vaja; Kaasaegsed sotsiaalkindlustussüsteemid, mis tagavad piisava sissetuleku töötuse perioodil, luues
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Siseriiklik ja transnatsionaalne õigus RIIGIKOHTU LAHENDITE ANALÜÜS Tööõigus Tallinn 2016 Sisukord 1Riigikohtu lahend 3-2-1-176-12....................................................................................................3 1.1Lahendi üldinfo.......................................................................................................................3 1.2Nõuded....................................................................................................................................3 1
TLS määrab tööõiguse asukoha Eesti õigussüsteemis. Tööõigust on nähtud võlaõiguse osana alates VÕS koostamisest ja jõustumisest, millele viitab ka VÕS § 1 ning mille järgi kohaldatakse töölepingu seadusele VÕS üldosa. Sama on kinnitanud Riigikohus oma lahendites. Tööleping on võlaõiguslik leping, kuna sellega reguleeritakse olemuslikult eraõiguslikke suhteid, mis põhinevad poolte võrdsusel ja lepinguvabadusel. TLS kohaselt ei reguleeri tööõigus teenistussuhteid, kuna avaliku teenistuse puhul on tegemist subordinatsioonilise ehk alluvussuhtega, kus tööandjaks on riik ja mille raames puudub avalikul teenistujal täielik lepinguvabadus ehk vabadus mõjutada lepingu sõlmimist ja sisu. TLS § 1 lõige 3 sätestab põhimõtte, mille järgi kohaldatakse töölepingule VÕS-s käsunduslepingu kohta sätestatut, kui TLS ei näe ette eriregulatsiooni. Sisuliselt tähendab see, et VÕS ja tsiviilseadustiku üldosa
poolt määratud (auto peab olema puhas, käituma viisakalt, peab vormi kandma (Indias), peab olema vihmavari jne). Kui platvorm annab väga kindlalt ette, kuidas toimida, siis on tegemist töölepinguga. Kui on põhiline töökoht, siis on nad majanduslikult sõltuvad ja see on nende põhiine sissetulek, samas osad töötavad kõrvaltööna vaid öösel. Tööõigus peab kaitsema haavatavaid töötajaid – majanduslik sõltuvus, põhiline tasu jne. Ühesõnaga on tööõigus muutumas. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhetes (olulisim!) töötegija sõltub majanduslikult tööd andvast isikust (teoorias rõhutakse üha enam) tööd tehakse isiklikult o kodus töötades võib olla esindaja, muidu esindamist ei ole. oluline on tööprotsess o TL on tavaliselt tähtajatult sõlmitud, samas nüüd on ka projektipõhilisi töid. See kaitseb inimest paremini. Töötaja võib väga
TÖÖÕIGUSE EKSAMI KÜSIMUSED Kersti Liiva 1. Töölepingu mõiste? Tööleping on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. 2. Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused? Töölepingu pooled on töötaja ja tööandja. Töötaja võib olla füüsiline isik ja tööandja nii füüsiline kui juriidiline isik. Töötaja on tavaliselt vähemalt 18-aastane isik, kuid seadus sätestab ka alla 18-aastase isiku tööle võtmise eritingimused. TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED Töötajal on tööandja ees mitmeid kohustusi: Teeb kokkulepitud tööd kokkulepitud mahus, ajal ja kohas. Osaleb koolitustel, teeb koostööd teiste töötajatega, teatab tööandjale töötakistusest, hoidub te
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid