Vaidluste lahendamine (0)

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Töösuhetes tekkinud vaidluste lahendamine

Võrumaa Kutsehariduskeskus Puidutöötlemise tehnoloogia õppetool Referaat Töösuhetes tekkinud vaidluste lahendamine Alisa Kalg Juhendaja : Mehis Adamson Väimela 2014 Sissejuhatus Probleeme ja vaidlusi võib kõikjal ette tulla. Ka parimatel ettevõttetel, kellel on pealt näha suurepärane kollektiiv, võib esineda probleeme. Töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks võib pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Peamised töösuhetes

Tööseadusandluse alused

3

odt

Õigusalused 2

Õigus alused Äriühing on äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik . Täisühing Usaldusühing Osaühing Loodud äriseadustiku alusel ja Tulundusühistu alusel(on loodud Aktsiaselts tulundusühistu seaduse järgi). Sihtasutus on reguleeritav sihtasutuse seadustikuga. Mittetulunds ühing on reguleeritav mittetulundus ühingte seadustikuga. Juriidilise isiku õigusvõime See on võime omada tsiviilõigusi ja omada tsiviilkohustusi. See võime tekib registrisse kandmisega ja lõpeb ära äritegevuse kustutamisega registrist. Juriidilise isiku põhikiri Põhikirjas on kirjas ettevõtte kohta käiv regulatsioon. St seda, mida omanikud omavahel kokku lepivad (esindusõiguslikud esindajad). Äriühingu asutamine Notarjaalne menetlus Kriminaalmenetlus

Õigus alused

42

doc

Tsiviilkohtumenetlus

Problemaatiliseks võib osutuda tsiviilasja piiritlemine haldusasjast näiteks vaidlused töösuhetes munitsipaalkooliga, kahjunõuded notari vastu, kaebus kohtutäituri tegevuse peale, vara õigusvastase võõrandamise fakti tuvastamine, riikliku pensioni maksmise aluseks oleva tööstaazi kindlakstegemine,maksunõuded pankrotimenetluses, avalik-õiguslike isikute eraõiguslik tegevus (nt vara väljaüürimine). Kriteeriumiteks eraõiguslike ja avalik-õiguslike vaidluste piiritlemisel on nii asjaosaline õigussubjekt kui õigussuhe ise, kusjuures hinnatakse mõlemat kriteeriumi. Tsiviilkohtumenetluses tuleb menetleda ka asju, mida prokuratuur keeldub kriminaalasjana menetlemast ning prokuratuur leiab, et seda eset tuleb menetleda tsiviilkorras. Näiteks: Juriidilise isiku juhatuse liige, teiste juhatuse liikmete teadmata viib laost minema valmistoodangu, mille maksumus jääb alla 500 000.-krooni. Prokuratuur keeldub

Tsiviilõigus

6

docx

Tööõigus, töölepingu seadus

tööandjast tulenevad põhjused (ebaväärikas kohtlemine, töötasu maksmisega viivitamine). Tähtaega ei ole, etteteatamine mõistliku aja jooksul. Tööandja poolne: Ainult erakorraliselt! Töötajast tulenevad põhjused: ebapiisav tööoskus; tervislikud põhjused; töökohustuste rikkumine. Tööandja majandustegevusest tulenevad põhjused: koondamine; pankrot. Tööalaste vaidluste lahendamine: Usaldusisiku või lepitaja abil, töövaidluskomisjon, maakohus, halduskohus, pöörduda saab töövaidluskomisjoni või kohtu poole! Töövaidluskomisjon lahendab vaidlusi, kui nõue on alla 10000. Tööinspektsioon: 1. Järelvalve tööohutuse, töötervishoiu ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide täitmise üle. 2. Teavitamine töökeskkonna ohtudest. 3. Individuaalsete töövaidluste lahendamine töövaidluskomisjonis.

Tööõigus

12

doc

Õigusõpetus XI - tööõigus

omavoliliselt töölt lahkumise juhtudel. Tööleping lõpetatakse päevast mis järgnes töölt omavoliliselt lahkumise päevale. Töölepingu lõpetamise kanne tehakse mõlemale töölepingu eksemplaarile, kui aga töötaja oma eksemplari ei esita teeb tööandja lepingu lõpetamise kande oma eksemplarile, tutvustab seda töötajale ning võtab temalt allkirja. Töötaja allkiri on tõendiks selle kohta et on töölepingu lõpetamisest informeeritud. Individuaalse töövaidluse lahendamine. ITLS- individuaalse töövaidluse lahendamise seadus Pg 2 Individuaalne töövaidlus on töötaja ja tööandja vaheline lahk arvamus mis on tekkinud töösuhteid reguleeriva seaduse haldus akti tööandja kehtestatud kohandamisel, samuti sõlmitud kollektiivlepingu või töölepingu täitmisel mida pooled pole suutnud lahendada kokkuleppe teel. Individuaalseid töövaidlusi lahendavateks org on töövaidluskomisjon ja –kohus.

Õigusõpetus

22

docx

Õiguse alused - mõisted

Sotsiaalne reguleerimine- inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine. sotsiaalne norm- üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuuste kollektiivsete subjektidega (ühiskonnaga, riigiga, kollektiiviga) õigusnorm- üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. õigusnormi loogiline struktuur- näitab, millistest spetsiifilistest struktuuri elementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. Selle elemendid: hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. hüpotees- näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. dispositsioon- näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õiguseid ja kohustusi. sanktsioon- näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida rii rakendab dispositsiooni n

Õigus

7

doc

Võrdlev õigusteadus eksami konspekt

· ,,Õiguskaitsevahendite" institutsiooni teke 1 Equity reeglite omapära on nende sisu suunistes ­ reeglid on suunatud konkreetselt isikule, keelates või lubadest mingit kindlat tegevust või tegevusetust. 2. Writ Enne tsentraliseeritud kohtusüsteemi teket oli määruste (writ) süsteem, mille alusel toimus erinevate eraõiguslike vaidluste lahendamine, see oli efektiivne lahendamaks majanduslikke ehk materiaalseid probleeme. Määruste süsteem ei kadunud aga areenilt peale tsentraliseeritud kohtusüsteemi tekkimist vaid eksisteeris edasi käsikäes sellega. Määruse koostamise, välja anmise ja menetluse eest vastutas valitseja poolt ametisse määratud Kantsler. Kui kellelgi oli soov vaidlus lahendada Kantsleri abiga, siis pidi ta taotlema audientsi ehk

Võrdlev õigusteadus

15

docx

Tööseadusandluse praktiline rakendamine 2017

Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid (TLS § 100 lg 4). Kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. (TLS § 100 lg 5). Töösuhtest tekkinud vaidluste lahendamine (H) Nii palju on kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid probleeme, mida alati ei suudeta lahendada. TLS § 114 kohaselt lahendatakse töölepingust tulenevad vaidlused Töölepingu seaduses ja Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Enim probleeme tekitab praktikas töölepingute erakorraline üles ütlemine. Tüüpnõuded töövaidluses TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele

Tööseadusandluse alused

Meedia

Kommentaarid (0)