Mart Pulst Füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid töökeskkonnas TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K FÜSIOLOOGILISED JA PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2008 1
TALLINNA TEENINDUSKOOL FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID.....................................................4 2. MÜRA...............................................................................................................................4 2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE.......
TALLINNA TEENINDUSKOOL Käroli Linder 011KM Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas referaat juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2009 Käroli Linder Bioloogilised ohutegurid töökeskkonnas SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 Mis on bioloogiline ohutegur?...........
Kas töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku ülesandeid võib asutuses täita sama isik? Töökeskkonna spetsialisti põhilisteks ülesanneteks on: Hinnata ohutegureid Juhendite koostamine Uute töötajate juhendamine ja eeskirjadega tutvustamine Tervisekontrolli korraldamine Tööõnnetuste uurimine ja põhjuste väljaselgitamine Töökeskkonnaspetsialisti ja -voliniku ülesandeid peavad täitma kaks erinevat isikut. 3. Mida tähendab halb sisekliima töökeskkonnas? Kas EMT töökeskkonnas võib seda ette tulla põhjenda! Halvaks sisekliimaks töökeskkonnas võib lugeda seda kui ei ole tagatud sobiv sisekliima ja varustatus värske õhuga. EMT töökeskkonnas esineb küllaltki tihti olukordasid, kus on halb sisekliima, seda just sügis-talvisel perioodil. Patsiendi juures viibides on korteris ebapiisav valgustus ja varustatus värske õhuga. Vanemad inimesed kardavad tuuletõmbust
Tervislik töökeskkond Melita Skljar PK-14 Aino Juurikas Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad 1.füüsikalised, 2.keemilised, 3.bioloogilised, 4.füsioloogilised ja 5.psühholoogilised (ohu)tegurid Nimetatud tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tervislik töökeskkond Kuigi tervis töökohal algab igaühest endast, mängivad väga suurt rolli inimese individuaalsed omadused töötaja vanus, sugu, kehaehituse laad, pärilik soodumus, üldine tervislik seisund, ebatervislikud harjumused, tööalane pädevus jne. Mis mõjutab töökeskkonnas (pagarikojas) meie tervist? Töötaja (pagari) tervist mõjutavad peamiselt :
Tööstressi käsitletakse pingeseisundina, mis tekib, kui inimene tajub vastuolu töökeskkonna poolt esitatud väljakutsete ja oma toimetulekuvõimaluste vahel. Mõningane tööalane pinge võib olla motiveeriv ja edasiviiv, kuid olukord on tõsine, kui pinge on väga tugev või kestab pikaajaliselt ning toimetulekuressursse on vähe. Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaktsioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, ärevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid. Kui mitmete teiste töökeskkonna ohutegurite puhul on võimalik töötajate kaitseks sätestada piirnormid ning pakkuda väga selgeid tegutsemisjuhiseid ohu
TALLINNA TERVISHOIU KÕRGKOOL Kutse õppetool Hok 11 TÖÖKESKKONNA OHUTEGURID Alla Ramazanova Juhendaja: Milvi Moks Tallinn 2013 KASUTATUD KIRJANDUS: Töökeskkonna käsiraamat. ( 2009). Tallinn: Sotsiaalministeerium. www.ti.ee/ott/info 11. Töökeskkonnas esineb alati ohutegureid, mis võivad tekitada tervisekahjustusi. Tööandja ülesanne on hinnata terviseriske ning rakendada abinõusid ümbritseva keskkonna ohuteguritega kokkupuute vähendamiseks nii, et need ei kahjustaks töötaja tervist. Töökeskkonnas võivad inimesele mõjuda mitmed ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed. Mina töötan haiglas hooldustöötajana ja arvan, et meil on väga palju
hoopis sisustades oma aega . Valisin oma teemaks ,, Arvuti ergonoomilised alused,, , sest tänapäeval on see üheks populaarsemaks ja kõige laialdasemalt levinud ala . Arvuti juures leidub palju negatiivset , kui ka positiivset . Mida aga leidub selles head ja halba , selle toon esile oma essees.Tähtsad tegurid arvutiga töötades on , kliima , valgustus , müra . See siis kas segab või teeb olemise arvuti taga paremaks. Kui kliima on töökeskkonnas näiteks üle 25 kraadi , on see liiga palav . Soovitavalt oleks hea , kui töökeskkonnas säiliks ikka temperatuur 22-24 kraadi . Samuti peaks ruumis olema piisav õhuliikumine (ventilatsioon) . Üheks tähtsaimaks mõjuriks on töökohal valgustus , sest nägemise kaudu saab inimene umbes 90% informatsioonist , mida ta oma töös kasutab . Töökeskkonnas siis peaks olema kindlasti vähemalt kaks valgust . Kui töötada oma töökeskkonnas
· hinnata võimalikku mõju töötajate tervisele · riskide kontrollimine ja meetmete rakendamine Suurenenud riskiga töötajad (1) · rasedad ja rinnaga toitvad naised, · nõrgenenud immuunsüsteemiga töötajad (töötajad, kes kasutavad ravimeid, kellel juba esinevad nakkusest tekkinud kaebused) Suurenenud riskiga töötajad (2) · töötajad, kes ei viibi bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonnas pidevalt (koristajad, seadmete hooldus- ja paigaldustöölised) · muud külastajad (loomafarmis külastajad), materjalide tarnijad ja teised isikud, kes viibivad episoodiliselt bioloogilisest ohutegurist mõjutatud töökeskkonnas. Bioloogilise ohuteguri vähendamine · Isiklik hügeen · Töökeskkonna hügeen · Väljaõpe · Tervisekontroll · Vaksineerimine
õpetaja kohustusteks selles ettevõttes oli aidata teisi õpetajaid nende probleemidega, hallata kooli võrku ning servereid. Infotehnoloogia õpetaja pidi ka ürituste ajal hoolitsema ka tehnika paigalduse eest. Töö organiseerimine oli vajaduse põhine, see tähendab seda, et infotehnoloogia õpetaja annab nõu või aitab, kui kellegil on ta abi vaja. Tegevus ettevõttes Minu praktika eesmärkideks olid iseseisvalt toime tulla uues töökeskkonnas, saada grupitöös kogemusi, saada kogemusi õpilastega töötamises ja hallata suurt võrku. Ma pidin praktikal olles aitama õpetajasi ning nende probleemidele leidma lahendusi. Sain ka operatsioonisüsteeme paigaldada, mis polnud ka väga raske. Mõnel päeval pidin ka võrgu ip-aadressi konflikte parandama, kuna enamus õpetajatele olid ip-aadressid käsitsi paigaldatud. Praktikal hätta ei jäänud, kuna olen sarnaste probleemidega ka kooliväliselt kokku
3.2. Ettevõtte valiku põhjendus. 4. Aruande sisu 4.1. Ettevõtte tutvustus · Ettevõtte nimetus ja põhitegevus(ed), töötajate arv · Töö organiseerimine objektil. Ettevõttepoolsed eeskirjad, juhendid · Tööohutuse alane juhendamine. 4.2. Praktikandi tegevus ettevõttes · Individuaalses praktikakavas püstitatud eesmärkide täitmise hinnang (näiteks: minu eesmärkideks olid iseseisvalt toime tulla uues töökeskkonnas, ...) · Eneseanalüüs: minu tugevad ja nõrgad küljed. SWOT - analüüs · Mis õnnestus? · Mis tekitas probleeme? · Praktikal olles õppisin:..... Mis vajaks veel õppimist? · Kutse- ja ametioskuste areng: (näit. tänu praktikale sain arendada klienditeenindaja oskusi ja lihvida suhtlemisoskust...) 1 4.3. Hinnang praktika kohta
.......................................16 Kasutatud kirjandus......................................................................................................17 Lisad.............................................................................................................................18 SISSEJUHATUS Töökeskkonna riskianalüüs on erinevate tegevuste kogum, mis võimaldab ettevõttel töökeskkonnaga süsteemselt ja tõhusalt tegeleda. Riskianalüüsi koostamine aitab hinnata töökeskkonnas olevaid riske ja tuvastada vajalikke ohutegureid. (Tööelu) Tööandjal on kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüs, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas olevad ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ja hinnatakse riske töötaja tervisele ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. töötervishoiu ja töökeskkonnaseaduse alusel. (Riigi Teataja, 2017) Riskianalüüsi olen koostanud iseseisvalt ja üksi
Tööalase heaolu loomiseks on vaja järjekindlalt mõjutada töökeskkonda. Viimane teiseneb oluliselt tehnoloogiliste täiustuste tulemusel. Sellekohased tõhusad meetmed nõuavad pidevat planeerimist. Samuti tuleb töötingimuste arendamiseks kavandada ja teha koostööd, iseäranis nendes juhtimisvaldkondades, kus langetatavad otsused mõjutavad tööelu üldiselt. Töökeskkonnapoliitika ülesanne ei ole mitte ainult kõrvaldada või vähendada töökeskkonnas kätketud ohtusid ja negatiivseid mõjureid, vaid arendada neid positiivseid tegureid, mis teevad võimalikuks töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu. Pere- ja tööelu ühitamine Eesti on üks kõrgeima naiste tööhõivega riik, samal ajal on laste eest hoolitsemine jätkuvalt esmajoones naiste kanda. Lisaks paindlikumale täiskohaga tööle otsivad inimesed võimalusi ka osaajaga ning kodus töötamiseks. Oluline pere- ja
tähelepanematus jne. 4. OSHA- mis organisatsiooniga on tegemist? 5. Millist 2 ülesannet tervikuna täidab EV Tööinspektsioon? 6. Nimeta need 3 ametikohta, mis on pandud teostama TT ja TO alast järelvalvet ettevõttes! 7. Mida mõistetakse sõna ,,ERGONOOMIKA" all? 8. Nimeta tööruumi sisekliima põhinäitajad! 9. Valgustuse tugevus kirjatöö puhul töökohal on! 10. Mis on valguse räigus ja kuidas ta jaguneb? 11. Müra lubatud maksimaalne tase 8 tunnise töökeskkonnas viibimise puhul ei tohi ületada.........! 12. Mida nimetatakse ohuks? 13. Mida nimetatakse riskiks? 14. Nimeta töökeskkonnas esinevad ohutegurid! 15. Milliste ohutegurite hulka kuuluvad: a) Müra - b) Bakterid, seened- c) Ebamugav tööasend, sundliigutused- d) Tööruumi vale värvi ja valgustuse lahendus- 16. Nimeta riskianalüüsi 5 sammu, miks ikkagi on vaja riske uurida! 17. Kui kaua tuleb säilitada õnnetuste uurimise ja riskianalüüsi tulemusi, materjale?
Vajadusel mõõdetakse ohutegurite parameetrid (nt müra, vibratsioon, sisekliima). Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ning säilitatakse 55 aastat. Riskianalüüsi korratakse, kui töötingimused muutuvad, ilmneb uut infot tööprotsessi ohtlikkuse kohta, toimub tööõnnetus või töötajal diagnoositakse tööga seotud haigus. Riskianalüüsi hea tava näeb ette, et infot töötingimuste kohta kogutakse ka töötajatelt kui ka töökeskkonnas vahetult ja igapäevaselt viibivatelt isikutelt. 2. RISKIANALÜÜSI TEGEVUSED: Riskianalüüs algab töökeskkonna ülevaatusega tööhügieeniku, akrediteeritud mõõtelabori mõõtetehniku ja tööandja esindajaga. Vajadusel kaasatakse keemik ja/või mikrobioloog. Riskianalüüsi kaasatakse antud töökeskkonnas töötavad inimesed, kes vastavad vajadusel kas küsimustikule või täidavad töökeskkonna ohutegurite loendi.
Valgamaa Kutseõppekeskus Hooldustöötaja eriala Evelin Tamm HOT-13 TÖÖKESKOND Kodutöö Juhendaja: Eve Ilisson Valga 2014 1. Kuidas võib saada töötaja kahjustada puutudes kokku töökeskkonnas ohtudega? Raskuste tõstmine Koormavad tööasendid ja -liigutused Tööriistade, masinate ja tootmisliinide kasutamine Kukkumine ja komistamine Muud ohud Ühekülgne ja koormav või ühekülgne ja korduv töö Pidev müra Nahka kahjustavad ained Suur töökoormus ja ajapuudusVahetustega töö või töö väljaspool harilikku Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
mitte. 2. Kasutatud töövahendid TES müramõõtur Mõõdesti kahe auto müratasemeid: VW Golf 93 ja Opel Kadett 86 3. Järelduste tegemiseks vajalik teooria Müraks nimetatakse igasugust kestvat heli, mis võib teatud tingimustel ja teatud mõjupiire ületades avaldada inimesele tema keskkonnas mitmesugust mõju. Käesoleva laboratoorse töö käigus on müra all käsitletud töötajale töökeskkonnas mõjuvat helifooni ja selle mõju tervisele. Müra füüsikalised parameetrid: - Ekvivalentne müratase LAeq - Müradoos, müra taseme ja kestvuse korrutis - Helirõhu tasemed L(dB) oktaavriba geomeetrilistel kesksagedustel - Müra kestus Helitugevuse mõõtmiseks kasutatakse ühikuna Belli, mille füüsikaliseks sisuks on mürarõhu ja helirõhu jagatis; tulemusi skaleeritakse logaritmilises skaalas. 4. Arvutused 4
................... 9 2 Nimi Töökeskkonnaspetsialist SISSEJUHATUS Tänapäeval pööratakse üha enam tähelepanu ohutu ja turvalise töökeskkonna loomisele. Seda nii seadusandja poolt, kes on kehtestanud vastavad reeglid, aga ka töötajate poolt, kes tahavad töötada turvalises ja mugavas töökeskkonnas. Ettevõte peab tegelema töökeskkonna nõuetele vastavate normide täitmisega, et hoida ära tööõnnetusi, kutsehaigusi ja tööst põhjustatud haigusi. Hea tervisega töötaja teeb rohkem ning kvaliteetsemalt tööd, ta on vähem haige ning seega ei pea tööandja muretsema pidevalt haiguspäevadeks asendajaid. Reeglina on töötaja, kelle tervise eest hoolitsetakse, ettevõttele lojaalsem ning entusiastlikum ettevõtte positiivse arengu suhtes.
1 SISSEJUHATUS Igal erialal töötades on töötajal oluline teada töökohas esinevaid terviseriske. Tootmistöölisel, nagu näiteks tisler, kes töötab igapäevaselt erinevate elektritööriistadega ning puutub kokku erinevate kemikaalidega ja puidutolmuga, on see eriti oluline. Töökeskkonnas esinevad ohutegurid jaotatakse füüsikalisteks, keemilisteks, bioloogilisteks, füsiolooogilisteks ja psühholoogilisteks. Füüsikalised ohutegurid jaotuvad omakorda: · müra · lokaalne ja üldvibratsioon · mikrokliima · elektromagnetlained (ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus) · töötamine välistingimustes · valgustus · mehhaaniline tolm 2 TOLM Puiduga töötlemisel ohustab tervist puidu- kui värviosakeste tolm igapäevaselt. Eriti
pööratakse tähelepanu jäätmete ümbertöötlemisele ja sorteerimisele. Kui töömeetodid, logistika ja pakendamine arenevad, väheneb toorainete kulu ja jäätmete hulk. Õpiobjekti "Töötingimused ja töökeskkond" eesmärgiks on kujundada teadmised töökeskkonna nõuetest ja ohuteguritest, töökoha organiseerimisest kutseõppeasutuses. Õpiobjekti läbimisel õppija: teab töökeskkonna nõudeid; teab ja oskab analüüsida ohutegureid töökeskkonnas; oskab analüüsida töötingimusi; teab töökoha organiseerimise põhimõtteid kutseõppeasutuses. Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus Töötervishoiu ja tööohutuse üldised põhimõtted on sätestatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (Äripäeva Käsiraamat 2006). Töötervishoid on töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine igaühe võimete järgi ning töötaja
Referaat Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad: 1. Füüsikalised tegurid 2. Keemilised tegurid 3. Bioloogised tegurid 4. Füsioloogilised tegurid 5. Psühholoogilised tegurid Need tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised tegurid temperatuur (N: esmaspäeva hommikul on ruumid külmad, sest nädalavahetusel on küte välja lülitatud.) Valgustus- (N: Lasteaia rühma toas on veneaegne valgustus. See mõjub laste silmadele halvasti.) Müra, see mida enimkõrv on võimeline eristama helisid sagedusvahemikus 20 -22000 Hz. Kuulmishäired juba 100 dB juures. Vibratsioon on tahke keha mehhaaniline võnkumine. See jaguneb omakorda üldvibratsiooniks ja kohtvibratsiooniks
Teises peatükis räägitakse töökeskkonnakoolitustest ja kolmandas peatükis pikemalt ohutuskultuurist. Neljas peatükk on pühendatud praktilisele näitele, kuidaskoostada riskihindamist ettevõttes. 3 1. TÖÖOHUTUS ETTEVÕTTES Töökeskkond on ruumi osa, kus töötajale mõjuvad negatiivselt ja positiivselt mitmesugused füüsikalised, keemilised, psühhosotsiaalsed jt keskkonnategurid (1, lk 7). Töökeskkonnas olevad ohutegurid peavad olema viidud sellisele tasemele, et need ei ohustaks töötajate elu ega tervislikku seisundit. Kes aga peab tagama ohutuse töökeskkonnas? Tööandja peab tagama, et töötaja kasutusse antud masin, aparaat või muu töötavahend oleks projekteeritud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Samuti peab olema viidud võimalikult madalaks tööprotsessis töökeskkonnda eralduvate gaaside, aurude ja tolmude konntsentratsioon.
maandatud miinimumini. Nii saab tööandja saab kindlustunde, sest on omalt poolt teinud kõik vajaliku vältimaks õnnetusjuhtumeid töökohal. Käesolev töökeskkonna riskianalüüs on koostatud detsembris 2017 ettevõttes Profit Software OÜ, mis asub aadressil: Pärnu mnt 127 b Tallinn, tarkvara kvaliteedi inseneri ametikohale. Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada võimalikud terviseriskid tarkvara kvaliteedi inseneri töökeskkonnas. Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille käigus selgitatakse välja ja hinnatakse töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötaja tervist ohustada. Riskianalüüsi käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid. Vajadusel mõõdetakse ohutegurite parameetrid: õhu temperatuur ja õhuniiskus; töökoha valgustus; müratase tööruumides. Riskianalüüsi käigus selgitatakse välja ohutegurite mõju töötaja tervisele - ohutegur on
KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND? Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui saame seda nimetada tervislikuks töökeskkonnaks. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaoluTöökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud
Töötervishoid ja tööohutus on, esiteks, töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine, töötaja võimed ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine, mille abil vältitakse töötaja tervisekahjustusi. Teiseks, see on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite töökeskkond, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja on kohustatud jälgima, et töökeskkonnas ei oleks füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ning psühholoogilisi ja füsioloogilisi ohutegureid. Näiteks: 1. Füüsikaliste ohutegurite vältimine: Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades
Eeldusel, et antud tööruumis tehakse tööd kategoorias I B, siis saadud tulemused vastavad enamjaolt tööruumide mikrokliima tervisekaitsenormidele (temp 18-24◦C, suhteline niiskus 40-60% ja õhu liikumine 0,1-0,2 m/s). Aastaaegu eristatakse selle põhjal, kas tegu on külma (10 kraadi ja vähem sooja väliskeskkonnas) või sooja (üle 10 kraadi sooja) aastaajaga. 5. Hetkel peab Eesti Vabariigis töökeskkond olema selline, et töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Seda määrab Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 6. Töö kategooriaid on oluline teada, sest töö piiritlemine füüsilise koormuse abil aitab kergemini mõista antud töö mõju inimorganismile ja töö iseloomu. Näiteks saab panna
Riski suurust hinnatakse tagajärje raskuse ja kahju tekkimise tõenäosuse suhtes. Riskianalüüsil tuleb hinnata nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. TEGEVUSKAVA on põhimõtteliselt töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, näidates, kuidas on ettevõttes korraldatud töötervishoiu ja tööohutuse valdkond. Väljavõte TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSEST 2. peatükk Töökeskkond § 3 (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. § 3 (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-
Töökeskkonna mõju töösuhetele. Üle poole oma ärkvelolekuajast viibime me tööl ehk siis töökeskkonnas. Seega tuleb väga oluliseks pidada töökeskkonna tingimusi, töö mõju inimese organismile ja tööga seonduvaid ohte. Tänapäeval, mil majanduse ja teaduse areng on meil väga kiire, puutume me siiski igapäevaselt kokku aastatuhandeid kestnud probleemiga – töökeskkond. Alles paarkümmend aastat tagasi arvati, et tervist võib kahjustada vaid töötamine kaevanduses või vabrikus, kuid praegu me teame, et isegi istumine päevast-päeva korraliku töölaua taga arvuti ees mõjub
TÖÖSTRESS, KIUSAMINE JA TÖÖVÄGIVALD TÖÖSTRESS KIUSAMINE TÖÖVÄGIVALD KIUSAMINE SISSEJUHATUS MIS ON KIUSAMINE MIKS KIUSAMINE ASET LEIAB KIUSAMISE TAGAJÄRJED KUIDAS HOIDA ÄRA KIUSAMIST TÖÖKOHAS Sissejuhatus Kiusamine tööl on Euroopa töökeskkonnas tõsine probleem, mille tekitatud kahju on märkimisväärne nii töötajale kui ka organisatsioonile. Kiusamist tuleb pidada ebaeetiliseks, rõhuvaks käitumiseks ning seetõttu töökeskkonnas vastuvõetamatuks. Kiusamise ärahoidmine tööl on Euroopa Komisjoni töötervishoiu ja ohutusalase strateegia üks põhilisi eesmärke. Mis on kiusamine Kiusamine töökohal on korduv põhjendamatu käitumine, töötaja või
Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht ning muud samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid.
ning samal ajal vajutada korraks mingit muud klahvi. Näiteks: klahvikombinatsioon CTRL+ALT+DELETE tähendab, et tuleb all hoida klahve CTRL ja ALT ning samal ajal vajutada korraks klahvi DELETE. Vanemates arvutites teeb see klahvikombinatsioon arvutile uue algkäivituse, uuemates (operatsioonisüsteem alates Win95-st) näitab kõiki hetkel töötavaid programme. Sisestamine andmete trükkimine klaviatuurilt ja sisestusklahvi (ENTER) vajutamine. Hiir Windows' töökeskkonnas sooritatakse enamik juhtimistegevustest arvutihiirega. Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiire kasutamiseks tuleb teda hiirematil libistada. Hiire liikumine hiirepadjal või laual kantakse üle kursori liikumiseks ekraanil ja nupud võimaldavad ekraanil olevaid objekte märkida ja käivitada. Hiir leiutati juba 1960-ntatel aastatel, laialdaselt kasutamist leidis aga alles 1980-ndatest alates.
müra mõõdistamisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra suurendab ruumi seinte materjal. Millisel määral müra seintelt ja konstruktsioonidelt tagasi peegeldub, avaldub ka selle tugevus ja tonaalsus. Kõige kahjulikumaks töötaja tervisele on kõrgsageduslik ja impulsiivmüra. Müra avaldab inimesele otsest ja kaudset toimet. Müra otsene toime on kuulmiselundile ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kuulmisteravus võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist. Esmased kaebused on kõrvade kohisemine ja vilin kõrvades peale tööpäeva lõppu, ilmnevad tasakaaluhäired. Esialgu nõrgeneb kuulmine kõrgete toonide osas. Sellist kahjustust saab kontrollida sosinkõnega. Lausudes sosinal 6 m kaugusel madal- (66, 33) ja kõrgsageduslikke arvsõnu
tervisekahjustus, mis põhjsutab ajutist ebamugavust; Ohtlik – näiteks rebendid, põletused, raskemad põrutuse, tõsised nihestused, kergemad luumurrud, astma, nahahaigused, ülemiste hingamisteede haigused; Eriti ohtlik –näiteks vigastused, mis nõuavd jäseme amputeerimsit, rasked luumurrud, mürgitus, mitmekordsed vigastused, vähk, surm. 5 3 OHUTEGURID Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervisekahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Töökeskkonnas toimuvad ohutegurid on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §3 lg2 ütleb, et ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid Valgustuse puudused
turvaline ja ohutu töötajasõbralik töökeskkond. 4 1. Töötervishoid 1.1. Määratlus ja eesmärgid Töötervishoiu eesmärgiks on saavutada ja säilitada töötajate füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu, vältida tervisehäireid, mis on põhjustatud töötingimustest, ning tagada töötajatele töökoht sellises töökeskkonnas, mis on kohandatud tema võimetele. Töötervishoiu peamisteks eesmärkideks on: · Töötajate tervise ja töövõime säilitamine ja parandamine. · Selliste töötingimuste loomine, mis aitavad tagada turvalisust ja töökaitset. · Positiivse sotsiaalse kliima kujundamine töökultuuri edendamise abil ja ettevõtete produktiivsuse suurendamine. 1.2. Töötervishoiu roll praktilises elus
Ohutuskaart esitatakse kasutajale tasuta esmakordsel edastamisel ja iga kord, kui kaarti on muudetud nüüdisaegse olulise teabe alusel valmistise tervise- või keskkonnaohtlikkuse kohta. Kemikaali ohutuskaart esitatakse paberkandjal või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eesti keeles. · Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid (määrus) Mida kujutab endast ohtliku aine piirnorm? Milleks see kehtestatud on? Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas aitavad kontrollida ohtlike ainetega kokkupuudet töökohal, kehtestades aine suurima (õhu-)kontsentratsiooni, mida saab 3 2014 Riski- ja ohutusõpetus ohutult lubada. Need on kehtestatud töötajate terviskaitseks, kes peavad oma töökohustuste seas kokku puutuma ohtlikke ainetega. · Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Millised on nõuded töötaja töötoolile ning töölauale?
Tööohutus ja töötervishoid Õnnetus koka töökeskkonnas Juhtumi riskid · Libisemise tagajärel satub naise käsi kuumale fritüürile, mis tekitab põletushaavu · Samuti võib ta kukkudes enda pea ära lüüa Riski vältimine või vähendamine · Kui põrandale on sattunud rasva pritsmeid või muid vedelikke, tuleb see kohe puhastada ja kuivatada, et ei tekiks libisemisohtu · Samuti võiks olla võiks fritüüril olla mingi kaas · Võibolla saaks põletushaavu vältida, kui naine kannaks ahjukindaid · Naisel võivad ka valed jalanõud olla. Jalanõud peavad olema kinnise nina ja kinnitatud kallaga ning paksu mittelibiseva tallaga. Järeldused · Vedelikke või rasva pritsemete sattumisel põrandale, tuleb need kohe puhastada, et ei tekiks kukkumisi ega libisemisi! · Peab kandma õigeid jalanõusi köögis! · http://www.youtube.com/watch?v=dBZt8wx2kT · Naine libiseb rasva plekil ning tal on käes suur katel kuuma vede...
Mehaaniliselt avatavad uksed ja väravad peavad liikuma ohutult ning olema varustatud pidurdusseadisega, mis asub nähtaval ja kergesti juurdepääsetaval kohal 30. Kui inimeste liikumisteedel tööpiirkonnas sõidab ka sõidukeid, siis milliste võtetega tagatakse inimeste ohutus? Tööpiirkonnas, kus liiguvad sõidukid, peab olema ohutu liikumisruum, mis vajadusel on eraldatud kaitsepiiretega. 31. Millises töökeskkonnas peab olema silmaduss? Töökeskkonnas, kus on oht võõrkeha või kemikaali silma sattumiseks, peab olema silmaduss 3 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded 33. Millest peab koosnema töövahendi kasutamisele eelnev ohutusalane väljaõpe? 1) teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda
Füsioloogilised- füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised- monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Füüsikalised outegurid: Elekrtomagnetväli. Esineb seal kus on elekter, on nähtamatu, inimesel puudub organ selle tajumiseks.
..............................................12 Kasutatud kirjandus......................................................................................................14 LISAD..........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Risk on ohuteguriga kokkupuutest tingitud vigastuse või tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskianalüüs on tegevus, mille käigus selgitatakse välja töötajat töökeskkonnas kahjustatavad ohutegurid. Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna ohutegurid OÜ Mehntack Mäetaguse Mõisa SPA-hotelli restorani koka ametikohal ning hinnata nende mõju töötaja tervisele, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning seeläbi muuta töökeskkond töötajale ohutumaks. Riskianalüüs on läbi viidud Mäetaguse Mõisa SPA-hotelli restoranis, köögis ja
Töökeskkonna põhimõisteid, 4 Teab ja tunneb põhimõisteid Frontaalne ohutegureid ja ohutusjuhendeid ohutegureid ja ohutusjuhendeid Eriolukorrad, käitumine Teab ja tunneb valida ja kasutada ohuolukordades ohutust tagavaid isikukaitsevahendeid Keskkonna reostuse ennetamise ja vältimise võimalusi töökeskkonnas Toiduohutuse ja toidu kvaliteedi 2 , , Teab ja tunneb toiduohutuse ja toidu Frontaalne tagamise aluseid kvaliteedi tagamise aluseid Tuleohutus, tulekustutusvahendid 2 , , Teab kuidas tegutseda Frontaalne ohuolukordades
4 TMT 0060 Riski- ja ohutusõpetus logistikas Mehaaniliselt avatavad uksed ja väravad peavad liikuma ohutult ning olema varustatud pidurdusseadisega, mis asub nähtaval ja kergesti juurdepääsetaval kohal. 4. Töötaja kohta peab tööruumis olema õhuruumi vähemalt 10 m3 5. Millises töökeskkonnas peab olema silmaduss? Seal kus kasutatakse ohtlikke kemikaale Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas Ohumärguannete kasutamise nõuded töökohas Mis on ohumärguanne? Mis liiki ohutusmärgiga on tegu? Mis infot märk edastab? 1. ......................................................................................................... Kanna kiivrit 2.. ....................................................................
tööasendi. 5. Tööandja peab võimaldama töötajatele kõik vajalikud ohutusvahendid ja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohutegureid ja nende riske. 6. Keeldu tööst või peata töö, mille täitmine seab ohtu enda või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule. 7. Müra töökeskkonnas ei tohi segada: kontsentreerumist, mõtlemist, otsustamist, suhtlemist, helisignaalide arusaadavust. 8. Töötajatele peavad olema tagatud vajalikud olmeruumid, vastavalt inimeste arvule ja töökohustustele. 9. Asutuses/ ettevõttes peaksid olemas olema töökeskkonnanõukogu, töökeskkonnaspetsialist ja töökeskkonnavolinik. 10. Asutus/ ettevõte peab järgima kõiki Töötervishoiu ja tööohutus seaduse punkte.
tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest. Töögraafik õmblejatel lähtub EV Töö- ja puhkeaja seadusest ning seonduvatest õigusaktidest. Üldjuhul töötavad õmblejad vahetusteta 8 tunnise tööpäevaga. Töötajad võivad töötada ka kahes vahetuses , see oleneb aga ettevõttest. Õmbleja töökeskkond võib olla tavakeskonnast mürarikkam ja kõrgema ruumitemperatuuriga(tingitud õmblusmasinatest tekkinud soojusega). Samuti võim õmbleja töökeskkonnas olla tekstiilitolmu(vahepeal tuleb kasutada respiraatoreid) ja aure. Tekstiili tolm võib põhjustada kutsehaigusi. Õmblusvaldkonna töötajate töökeskkond peab olema puhas ,piisavalt valgustatud ,hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga ,õhutatud ning mõjuma meeldivalt ja turvaliselt. Õmblejal on ka omad töökohustused: · Töökoha korraldamine ja korrashoid · Töövahendite esmane hooldamine Õmbleja olulised eeldused: · Sõrmede osavus · Liigutuste kiiru
- pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest - kaela-, õla-, seljalihaste valud - käte ja jalgade tuimusetunne, suremine - kaela-, rinna-, nimme- ristluupiirkonna radikuliit - selgroolülide ja diskide põletik Psühholoogilised ohutegurid On monotoonne töö, pikaajaline töötamine üksinda, töönõuetele või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus. Psüühilist pinget põhjustavad organisatoorsed ja psühho-sotsiaalsed tegurid töökeskkonnas: - suurt täpsust nõudev töö - kvaliteedikontroll, vigade otsimine - tööprotsessi juhtimine - tähtaegadega töö - teenindustöö, suhtlemine klientidega - töötamine ületundidega, öötöö ja vahetustega töö - töö pingelisus ja liigutuste tempo - töö pingelisus - töö iseloom on monotoonne, ei ole mitmekesine - tunnustuse puudumine, mittemotiveeriv töö, madalad palgad Vaimse ülekoormuse ebasoodsad tagajärjed - krooniline väsimus
Mida tähendab risk ettevõtluses? Risk kujutab endast juhuse või võimaluse esinemise tõenäosust, et füüsiline või juriidiline isik saab kannatada ja/või kahju õnnetuse, tulekahju vms tagajärjel. Risk on ka ohtliku sündmuse võimaliku esinemise sageduse või tõenäosuse ja tagajärgede vaheline seos. Töökeskkonnas tähendab risk eelkõige töötaja tervise halvenemise või tema hukkumise tõenäosust. Millele püütakse kaasa aidata riskide haldamisega? Riskide haldamisega proovitakse kaasa aidata ohutuma töökeskkonna loomisele ,ja riskide vähendamisele. Riski haldamise astmed Riskide haldamise esimeseks etapiks on riskide hindamine. Järgnevateks riskide haldamise astmeteks on riskide kindlaks määramine ja võimalikke kahjude hindamine.
missugust korrigeerimiskõverat kasutati (dB(A), dB(B) või dB(C)). 4. Ruumid ei vastanud normidele. Tulemuste parandamiseks tuleks kasutada müra ja kaja vähendavaid ehitusmaterjale ja seadmeid. Tuleb arvestada sellega, et suurema osa mürast tegid inimesed liikumise, rääkimise ja muude tegevuste kaudu. 5. Kui müra ületab 80 dB(A) tuleb töötajale anda individuaalne kuulmiskaitsevahend (kõrvatropid ja kõrvaklapid). 6. 7. Töökeskkonnas mõõdetakse müra veel inimeste enda kuulmise järgi, B-tüüpi filtriga ja heliintensiivsuse järgi.
................................................................................................................................ 3 ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS....................................................................................................................................... 4 METOODIKA............................................................................................................................................................................ 5 Ohutegurid töökeskkonnas.................................................................................................................................................. 8 2.MEHHAANILISED OHUD................................................................................................................................................... 12 3.BIOLOOGILISED OHUD.................................................................................................................................................... 15
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Töökeskkonna ohutus Kirjalik lõputöö Siim Jaansoo Viljandi 2010 Kirjalik lõputöö seisneb küsimustele vastuste otsimine kirjalikult. Küsimused ja vastused : 1. Millised ohutegurid võivad esineda mootorsõidukijuhi töökeskkonnas? Nimetamisel grupeeri. V: Füüsikalised ohutegurid - Müra, Vibratsioon, Puudulik valgustus, Õhuliikumise kiirus, õhutemperatuur, Niiskus, Kõrge või madal õhurõhk, Masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad. Füsioloogilised ohutegurid füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine. Üleväsimust põhjustavad sund asendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustusteni
rakendusprogrammist) End viib rea, lehekülje, faili vm lõppu, sõltuvalt programmist PageUp liigutab teksti lehekülje võrra (nii mitme rea võrra, kui palju ekraanile või akna tööalasse mahub) ettepoole PageDown liigutab teksti lehekülje võrra tahapoole Hiir · Windows' töökeskkonnas sooritatakse enamik juhtimistegevustest arvutihiirega. Hiir on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. Hiire kasutamiseks tuleb teda hiirematil libistada. Hiire liikumine hiirepadjal või laual kantakse üle kursori liikumiseks ekraanil ja nupud võimaldavad ekraanil olevaid objekte märkida ja käivitada. Hiir leiutati juba 1960-ntatel aastatel, laialdaselt kasutamist leidis aga alles 1980-ndatest alates.
otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi. Sisendseadmed on : · Klaviatuur - on arvude või teksti otseseks sisestamiseks. · Hiir - on sisestusseade, mis aitab graafilises töökeskkonnas mugavamalt tegutseda. · Mängupult ehk juhthoob - on igas suunas liigutatav hoob (kang), mis oma liikumisega juhib ekraanil oleva kursori liikumist. · Puutetundlik seade -on ekraan, mis on tundlik sõrmega või pliiatsiga puutumisel. · Skänner - on arvuti väline lisaseade, mis on mõeldud valmisteksti ja -piltide sisestamiseks arvutisse. · Veebikaamera on videokaamera, mida kasutatakse perioodiliste või järjetikuliste piltide edastamiseks veebi
annaabi.ee 
