Töökeskkonna mikrokliima tingimuste uurimine (0)

RISKI- JA OHUTUSÕPETUS. 
Labor  2. Töökeskkonna  mikrokliima  tingimuste uurimine  
 
ANDMETE ANALÜÜS JA ARVUTUSED 
 
Teisendused : 
 
Õhurõhk H: 1 Pa = 0,007501 mm Hg; 1 mbar = 100 Pa, seega  
Baromeetri näit 101600 Pa= 0,007501*101600=762,1 mm Hg ja  
kooli termomeetri näit 1021 mbar= 100*0,007501*1021=765,85 mm Hg. 
 
 
Õhu absoluutne niiskus A 
 
 
                                      (          
 
   
     
               (            
             
   
 
 
                                        (          
 
   
     
               (            
             
   
 
Suhteline niiskus R 
 
 
    
                              
        
               
  
     
 
 
    
                                
        
                
  
     
 
 
 
KÜSIMUSED 
1.  Psühromeetrite  täpsus:  1)  Staatiline  psühromeeter  A=7,75  mm  Hg.  Suhteline  niiskus 
arvutuslikult ja tabelist erineb 52%-39,1%=12,9% võrra. (12,9*100%)/52=24,8% 
2)Aspiratsioonipsühromeeter  A=3,53  mm  Hg.  Suhteline  niiskus  arvutuslikult  ja  tabelist 
erineb 28%-17,59%=10,41% võrra. (10,41*100%)/28=37,2% 
 
2.  Vastavus tööruumide  sisekliima  normidega EVS-EN 15251:2007. 
◦
◦
2.1. Temperatuuride normivahemik  külmal aastajal on 20  C kuni 26  C. 
 
2.2. Suhtelise õhuniiskuse normivahemik auditooriumis on 25%-60% 
 
2.3. Süsihappegaasi sisalduse normivahemik on 500 ppm CO2. 
 
3. Soovituslik õhuliikumiskiirus auditooriumis vastavalt   külmale  aastaajale (EVS 916:2012) 
on 0,18 m/s. 
 
4.  Tootmiskeskkonnas  või  muus  tööpaigas  tehtavat  tööd  kategoriseeritakse  (EVS  916:2012)  
vastavalt selle raskustasemele järgmiselt:  
1) kerge füüsiline töö hõlmab tegevusliike, mille puhul  energiakulu  moodustab kuni 500 kJ/h 
(kategooria Ia tööd, mida tehakse  istudes  ja mis ei nõua füüsilist pingutust) ning 500 kuni 600 
kJ/h  (kategooria  Ib  kuuluvad  tööd,  mida  tehakse  istudes  või  seistes  ehk  mis  on  seotud 
käimisega ning millega kaasneb mõningane füüsiline pingutus); 
2) keskmise raskusega füüsiline töö hõlmab tegevusliike, mille puhul energiakulu moodustab 
630 kuni 840 kJ/h (kategooria  IIa) ja 840 kuni 1050 kJ/h (kategooria IIb). Kategooriasse  IIa 
kuuluvad  tööd,  mis  on  seotud  käimisega,  väiksemate  (kuni  1  kg)  toodete  või  esemete 
teisaldamisega seistes või istudes ja mis nõuavad teatud füüsilist pingutust jaategooriasse IIb 
kuuluvad  tööd,  mida  tehakse  seistes,  mis  on  seotud  käimisega,  väiksemate  (kuni  10  kg) 
raskuste kandmisega ning millega kaasneb mõõdukas füüsiline pingutus. 
3)  raske  füüsiline  töö  hõlmab  tegevusliike,  mille  puhul  energiakulu  ületab  1050  kJ/h 
(kategooria III). Tööd, mis on seotud pideva liikumisega ja üle 10 kg raskustega. 
 
Eeldusel ,  et  antud  tööruumis  tehakse  tööd  kategoorias  I  B,  siis  saadud  tulemused  vastavad 
◦
enamjaolt  tööruumide  mikrokliima  tervisekaitsenormidele  (temp  18-24 C,  suhteline  niiskus 
40-60% ja õhu liikumine 0,1-0,2 m/s). Aastaaegu eristatakse selle põhjal, kas tegu on külma 
(10 kraadi ja vähem sooja väliskeskkonnas) või sooja (üle 10 kraadi sooja) aastaajaga. 
 
5.  Hetkel  peab  Eesti  Vabariigis   töökeskkond   olema  selline,  et  töökeskkonnas   toimivad  
füüsikalised,  keemilised,  bioloogilised,  füsioloogilised  ja  psühholoogilised  tegurid  ei  või 
ohustada    töötaja   ega  muu  töökeskkonnas  viibiva  isiku  elu  ega  tervist.  Seda  määrab 
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 
 
6.  Töö  kategooriaid  on  oluline  teada,  sest  töö  piiritlemine  füüsilise  koormuse  abil  aitab 
kergemini  mõista  antud  töö  mõju  inimorganismile  ja  töö  iseloomu.  Näiteks  saab  panna 
paremini  paika  temperatuurinõuded  ja  õhuniiskuse,  et  vastava  füüsilise  töö  korral  inimene 
saaks mugavamalt töötada. 
 
7. Laboratoorse töö tulemustest saab järeldada, et töökeskkonna mikrokliima vastab  suuremal  
määral normides toodud  väärtustele  ja on soodne sealses keskkonnas töötavatele inimestele. 
Antud  töös  kasutatavad  psühromeetrite  tulemused  erinesid  absoluutse  ja  suhtelise  niiskuse 
korral  märgatavalt.  Põhjus  paistab  olevat  tulnud  eelkõige  märjast  termomeetrist  saadud 
tulemustest.  Need  erinesid  15,5-12=3,5  kraadi.  Kasutatavatest  psühromeetritest  oli 
kokkuvõttes täpsem staatiline, sest arvutuslik suhteline niiskus erines tabeli omast vähem.