LOODETE ENERGIA LOODED Looded on maailmamere veetaseme kõikumised, millel on kindel ööpäevane rütm. Maailmamere loodeid nimetatakse tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal. Tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltudes kaldajoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustel on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete ulatus küünib 15 meetrini. Suletud veekogudes looded praktiliselt puuduvad. Loodelise veeliikumisega seotud tõusu perioodiks on 12 tundi 25 minutit (ööpäevas 2 tõusu ja 2 mõõna)
Loodete energia See on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia. Looded tekivad Kuu gravitatsiooni ja Maa pöörlemise tsentrifugaaljõu koosmõjul. Maa keskpunktis on need jõud omavahel tasakaalus, kuid Maa Kuu-poolsel küljel saab Kuu gravitatsioonijõud ülekaalu ja tõmbab veemasse enda poole, st põhjustab tõusu, samal ajal Maa vastasküljel ületab tsentrifugaaljõud Kuu külgtõmbejõu ja surub veemassid tsentrist eemale e kalda poole, mis samuti põhjustab tõusu. Kuu külgetõmbejõu erinevus Maa vastaskülgedel küünib 6,5%ni. Loodeid põhjustab ka Päike, kuid 2,5 korda väiksemaid kui Kuu. Päikese toime liitub Kuu omaga täiskuu ja kuuloomise aegadel, mil looded saavutavad oma maksimumi, Kuu esimese ja viimase veerandi aegu Päikesest tingitud looded vähendavad Kuu omasid. Loodeline
jälle vesi madalamal ja vaid niiske liiva lapp näitab seda, kus vesi eelnevalt oli olnud. Tõus ja mõõn on küll igapäevased asjad meie elus, kuid paljud inimesed ei oskagi arvata, mis neid põhjustab. Kuna tõus ja mõõn on mulle kaua juba huvi pakkunud, otsustasingi selle endale selgeks teha. Selles referaadis tutvustangi, mis põhjustavad tõusu ja mõõna, millal nad tekivad, kui suur või väike võib olla tõusu ja mõõna amplituud, jne. Avastasin oma uurimuses paljugi põnevat ja usun, et need pakuvad huvi teilegi. 3 Sisu Mis on tõus ja mõõn? Tõusu ja mõõna all peetakse silmas maapinna ning eriti maailmamere kuju moonutusi. Tõusu ja mõõna nimetatakse ka loodeteks ehk taevakeha kuju perioodilisteks muudatusteks, mille põhjustab teise taevakeha gravitatsiooniline külgetõmme.
( ) ( ) Lähendussirge tõus: 0,45588 (tõusu arvutas MS Exceli ,,SLOPE" funktsioon, selle valem on: ( ) ). Graafiku tõusu määramatus: ( ( )) ( ( )) ( ) , ( ) ( ) kus ( ) ja ( ) .
teljestikku kui katsepunktid. Alljärgneval joonisel on need kujutatud kui ristikeste keskpunktid. Kuigi tegelikult peaks sõltuvus suuruste x ja y vahel olema lineaarne, ei tarvitse katsepunktid tingimata paikneda ühel sirgel, põhjuseks on nimetatud suuruste mõõtmise ebatäpsus. Seetõttu võetakse graafikuks lähendussirge, mis joonestatakse selliselt, et ta mööduks kõigist punktidest võimalikult lähedalt ja mõlemale poole sirget jääks ühepalju katsepunkte. Lähendussirge tõusu määramiseks tähistatakse sellel kaks punkti ja määratakse nende koordinaadid, vastavalt ( x1 , y1 ) ja ( x 2 , y 2 ) . y1 y1 x1 x2 Tõus arvutatakse valemist y - y2 k= 1 . x1 - x 2 Tõusu määramatuse k arvutamiseks kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, tuntuim nendest on nn. vähimruutude meetod, mida kirjeldatakse metoodilises juhendis lk. 26
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mont-Saint-Michel Kultuuriloo referaat Gerda Muuli 11A Rakvere 2010 Mont-Saint-Michel'i saar ja laht Mont-Saint-Michel on saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes. Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel. 8. sajandil ehitati saarele Notre-Dame-sous-Terre'i kirik. Legendi kohaselt olevat 708. aastal peaingel Miikael ilmutanud ennast Avranches'i piiskop Aubert'ile tolle unes ja käskinud ehitada kõrge künka otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna hilisema vajumise tõttu jäi Mont-Saint-Micheli saarele. Saarel asub ka Mont-Saint-Micheli klooster, mis ehitati 10. sajandil saarel asuvale Mont-Tombe nimelisele künkale, kiriku
15. Kaudse toimega kolinomimeetilised ained on meditsiinis kasutusel a) bronhiaalastma ravis b) südametegevuse stimulatsiooniks c) glaukoomi ravis d) hingamise stimulatsiooniks 16. Millised nähud on iseloomulikud kui on tekkinud mürgistus fosfororgaaniliste ühenditega? a) Kõhulahtisus b) Tahhükardia c) Mioos k) Kõik nimetatud d) Tugev higistamine 17. M-kolinoretseptorite stimulatsioon seedetraktis kutsub esile .. a) seedetrakti näärmete sekretsiooni languse ja motoorika tõusu b) seedetrakti näärmete sekretsiooni tõusu ja motoorika languse c) seedetrakti näärmete sekretsiooni languse ja motoorika languse d) seedetrakti näärmete sekretsiooni tõusu ja motoorika tõusu 18. Nikotiin ... a) põhjustab adrenaliini vabanemist neerupealistest b) avaldab suurtes annustes krambivastast toimet c) pärsib seedetrakti motoorikat 19. Atropiin ... a) ei läbi hematoentsefaalset barjääri (HEB) b) läbib HEB-i, kuid avaldab
Sirged tasandil Sirge esitamise viisid: 1. Kahe punktiga esitatud sirge võrrand: Olgu antud kaks punkti , siis sirge võrrandiks on 2. Punkti ja sihivektoriga esitatud sirge võrrand: Olgu antud punkt ja sihivektor , siis sirge võrrandiks on 3. Punkti ja tõusuga määratud sirge võrrand: Olgu antud punkt ja tõus , siis sirge võrrandiks on 4. Tõusu ja algordinaadiga määratud sirge võrrand: Olgu antud tõus k ja algordinaat b (y telje koordinaat, kus sirge läbib y-telge) y = kx + b 5. Sirge võrrand telglõikudes: Läbigu sirge koordinaattelgi punktides (a; 0) ja (0; b), siis sirge võrrand on Sirge üldvõrrandiks on Ax + By + C = 0, kus sihivektori koordinaadid on ja normaalvektori koordinaadid . Normaalvektor on risti sihivektoriga . Sirge tõusu saab arvutada valemitega . Punkti kaugus sirgest Ax + By + C =0 .
JADAD Geomeetriline (iga liige on eelnevast konstantne arv KORDA suurem) q jada tegur Arikmeetiline (iga liige on eelnevast konstantne arv VÕRRA suurem) d - jada tegur VEKTORID JA SIRGED = AB SIRGE VÕRRANDID: PUNKTI ja SIHIVEKTORI ( kaudu KAHE PUNKTI kaudu PUNKTI ja TÕUSU (k) järgi AGKOORDINAAT (b) ja TÕUSU järgi __________________________________________________________ __________________________________________________________ NURK Nurk vektorite vahel Nurk sirgete vahel RINGJOON KOLMNURK RISTTAHUKAS võib ka katsetades !!
Koostaja : Tõusud ja mõõnad ehk looded Tõus ja mõõn on maailmamere kuju moodustised. 17. Sajandil avastati, et nähtused tekivad teise taevakeha gravitatsiooni külgetõmbe tõttu. Peamiselt on nendeks teisteks taevakehadeks kuu ja päike , kusjuures kuu osalus sellest on 2,17 korda suurem kui päiksel. Kuu ja päikse põhjustatud tõusu ja mõõna nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on maal tõus nii sellel poolel, mis asub kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. Tõus ja mõõn tekivad ka maa sisemuses. Kuu külgetõmbejõu mõjul saavad kõik Maa punktid teatava kiirenduse Kuu
SIRGE SIRGE TÕUSUNURK x-telje positiivse suuna ja sirge vahel SIRGE TÕUS k näitab, mitu ühikut ühe x'i ühiku kohta sirge tõuseb. (Tangens tõusunurgast) SIRGE TÕUS KAHE PUNKTI JÄRGI SIHIVEKTOR - suvaline vektor, millel on sirgega sama siht e. paralleelne pikkus, suund pole tähtis sihivektoreid on lõpmata palju SIRGE VÕRRAND kujutab suvalist punkti x(x;y) sirgel. Sirge võrrand antakse alati kujul Sirgel SIRGE VÕRRAND KAHE PUNKTI KAUDU SIRGE VÕRRAND TÕUSU JA ALGKOORDINAADIGA SIRGE TÕUSU JA PUNKTIGA PARALLEELSETEL SIRGETEL RISTUVATEL SIRGETEL
Suuremad nafta tarbijad aga EU 18%, USA 25%, Jaapan 8%, Hiina 6%. Alates Teisest Maailmasõjast on globaalne majanduskasv suuresti baseerunud süsivesinike külluslikel varudel naftal ja maagaasil. Aasta alguses muutub kallis naftahind alati kuumaks teemaks. Naftahinnale on valdavalt omane tõusta aasta esimeses pooles ja seejärel konsolideeruda või langeda teises pooles. Teadupärast on püsivalt kõre naftahind koormava mõjuga maailma majandusele. Naftahinna tõusu võib argumenteerida LähisIda konfliktidest põhjustatud tõrgetega nafta pakkumises. Tõusu taga ei ole ainult geopoliitilised riskid, vaid ka paranenud majandusaktiivsus ja tarbijate ostuvõime kosumine peaasjalikult USAs ja Aasias. Toornafta kallinemine on tinginud ka märkimisväärse tõusu mootorikütuste hindades. Usun ka, et potentsiaalne naftahinna sokk mõjutaks tarbijaid ja ettevõtteid märgatavalt negatiivsemalt kui enamik turuosalejatest hetkel prognoosib
seda on tehniliselt keeruline muuta. b) päikesepatareid (muudavad valgusenergia elektrienergiaks) '' 2) Tuuleenergia On vaja ühtlaselt tugevat tuult. Tuuleenergia kasutamise juures on hea see, et tuuleenergia on: keskkonnasõbralik, seda on hea kasutada piirkondades, kus pole elektrit. Halb on, et seda saab kasutada (piirkonniti) ebaühtlaselt. võimsus on väike ja tuuleenergiat koguvad tuulegeneraatorid mõjutavad maastikupilti. 3. Tõusu-mõõna energia Kõrge tõusu ja mõõna tasemete vahet. On keskkonnasõbralik. Seadmed roostetavad kiiresti soolase vee tõttu. Tehniliselt on keeruline. 4. Geotermaalenergia Vaja vulkaanilisi alasid. Saab ühtlaselt varustada energiaga. Kasutamine on ebakindel.. Peaaegu kõik Maa energiaressursid sisaldavad päikeseenergiat kaudselt, kuid järjest enam hakkab inimene kasutama ka otsest päikeseenergiat. Päikeseenergia kasutamise miinus on see, et päikesepaneelides kasutatav mürgine
Laboratoorne töö nr. 5 DIGITAALOSTSILLOGRAAF Käesolevaga kinnitan, et töö on tehtud minu poolt ning selle aruande kirjutamisel ei ole kasutatud kõrvalist abi. ___________________ (allkiri) Tallinn 2010 Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine. Signaali sagedus f=1,01 kHz signaali amplituud Um=3,42 V/2=1,71 V Signaali diskreetimissagedus 625kS/s Markeritega signaali maksimaalne tõusu kiirus U/t. V=28250 V/s Signaali maksimaalne tõusu kiirus lähtudes mõõdetud sagedusest ja amplituudist. v = Um * = Um * 2f = 1,71 * 2 *1010= 28322 V/s Impulss-signaalide jälgimine Signaali frondiajad: Tlangus = 44ns Ttõus = 52ns Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Signaali periood T= 6,10 ms Signaali võnkesagedus f = 1/T = 163,93 Hz Sumbuvuse logaritmiline dekrement =0,117 Sumbuvustegur = 19,18
Liikumine kaldpinnal Liikumine r.jõu mõjul m a =m g + N + Fh 2h0 t= langemisaeg ma = mg sin - Fh g N = mg cos v0 t= tõusu aeg Fh = mgµ cos g a = g (sin - µ cos ) v02 h= tõusu kõrgus 2g Vektorid gt 2 h = v0t kõrgus b b c 2 c a a c = a+b c = a-b Keha liikumine h.jõu mõjul Ühtlane liikumine F v0 + v at 2 a= h s = vt = t = v0 t +
Nele Nurm ja Margot Saar KST 11 2011 1 Sissejuhatuseks Söömishäirete keskmeks on kehakaalu ja kuju ülemäärane väärtustamine ning sellega seotud tugev hirm, kehakaalu tõusu ees. Kaalu tõusu vältimiseks võetakse kasutusele äärmuslikud meetodid. Söömishäired on tavaliselt kroonilised, vahelduva kuluga ja väike osa paraneb iseenesest. 2 Noorukite seas on levinumad 1.anorexia nervosa. 2.bulimia nervosa. 3.Ja ka mitte küll väga levinud Ortoreksia. 3 1.Anoreksia Anoreksia algab tavaliselt 14-16 aastaselt ,aga on leitud ka sümtomeid 10-12 aastastelt lastelt.
Sirge tõusunurgaks nimetatakse nurka (alfa), mis on x-telje positiivse suuna ja sirge vahel. Sirge tõusuks nimetatakse suurust tan(alfa). Sirge algordinaadiks nimetatakse ordinaadi väärtust, kus sirge lõikab y-telge. Sirge võrrand kahe puntki abil: x-x1 / x2-x1 = y-y1 / y2-y1 Sirge võrrand ühe punkti ja sihivektoriga: x-x1 / s1 = y-y1 / s2 Sirge võrrand punkti ja tõusuga: y-y1 = k(x-x1) Sirge võrrand tõusu ja algordinaadiga: y = kx + b Ühel sirgel on lõpmata palju sihivektoreid. Teame järgnevaid sirge määramise viise: kahe punkti abil, punkti ja sihivekotriga, punkti ja tõusuga, tõusu ja algordinaadiga. Sirge on omavahel risti kui nende tõusude korrutis on -1, s.t. k1 * k2 = -1. N: 12x 3y = 0; 2x + 8y 9 = 0 s1(3;12) s2(-8;2) s1*s2=3*(-8)+12*2=0 Sirge üldvõrrand: ax + by + c = 0 => s(prim) = (-b; a) Kahe sirge vastastikused asendid: s: a1x + b1y + c1 = 0
2 p = (2) R Kus R on pinna kõverusraadius. Vedelikutõus või langus kapillaaris toimub seni, kuni vedelikusamba hüdrostaatiline rõhk tasakaalustab pinna kõverusest tingitud lisarõhu. Kui märgamine on täielik, siis meniski radius on võrdne kapillaari raadiusega ja 2 p = = gh (3) r Kus r on kapillaari raadius, - vedeliku tihedus, g- raskuskiirendus, h- vedeliku tõusu kõrgus kapillaaris. Mõõtnud vedeliku tõusu kõrguse kapillaaris ja teades vedeliku tihedust , saab valemist (3) arvutada pindpinevusteguri rh = g (4) 2 Tõusu kõrgus h mõõdetakse vedeliku nivoo suhtes suures anumas. Suurema täpsuse saamiseks mõõdetakse kõrgus meniski haripunktini h' ja ülejäänud vedeliku osa arvel liidetakse sellele 1/3r 1 h = h'+ r 3
Hoovuste lõpliku liikumistee määrab ära mandrite asend. Soojad hoovused: Golfi hoovus Madagaskari hoovus Lõunapasasaathoovus Ekvatoriaalne vastuhoovus Külmad hoovused: California hoovus Labradori hoovus Kanaari hoovus Läänetuulte hoovus 2. Looded - tõus ja mõõn, kallutused, peamiselt Maa, Kuu ja Päikese gravitatsioonijõu mõjul tekkivad maailmamere pinna muutused. Maailmamere looded on aga ookeanide rannikutel hästi jälgitavad tõusu ja mõõnana. Need tekivad seetõttu, et kuu gravitatsioon tõmbab Maa veemassi enda poole. Peamine loodete tekitaja on Kuu. Eriti tugevad on looded siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel, s.o. noorkuu ja täiskuu ajal. Maa pöörelemise tagajärjel moodustub tõusulaine, mis kulgeb ringi ümber maakera Maa pöörlemisele vastassuunas. Kui mingit kohta läbib laine hari, siis on seal tõus, kui sinna jõuab laine põhi, on seal mõõn.
Atmosfääris keskmiselt sada aastat püsivad ühendid püüavad infrapunakiirgust lõksu lainepikkustel, milledel teised kasvuhoonegaasid soojuskiirguse suhtes läbipaistvad on. Fransisco Estrada töörühma rakendatud lähenemisviis erineb kergelt tavapärasest, kus kliimamudelite kõrvalekallet sirgjoonelisest trendist seostatakse välise survestajaga. Selle asemel käsitles ta kolleegidega mineviku temperatuuri ja kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõusu etteennustavate trendidena, milles esineb katkestusi. Katkestuspunktide kokkulangevus sundis teda soojenemist siduma otseselt inimtegevusega. Töörühm leidis seeläbi minevikust mitmeid perioode, kus sõjad ja majanduslangus tööstuse poolt emissioone vähendanud on. Nende seas oli ka 1940-60 aset leidnud temperatuuri tõusu stabiliseerumine, mida on seostatud loomuliku muutlikkuse ja Euroopa taastuvate tööstuste poolt õhku paisatud päikesekiirguse peegeldumist soodustavate aerosoolidega
b. mõjub soodsalt USA kaupade maaletoojatele c. toob kaasa USA kaupade hinnatõusu Eesti turul d. ei mõju Eestile, kuna Eesti kroon on seotud EUROga 23. Milline alljärgnevast on kitsendav rahapoliitika: a. diskontomäära alandamine b. pankade kohustusliku reservi vähendamine c. võlakirjade müük kommertspankadele d. võlakirjade müük keskpanga poolt 24. Deflatsioon all mõistetakse: a. hinna tõusu pidurdumist b. inflatsiooni vastandsündmust, hindade pidevat alanemist c. püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta d. majandusmuutujate väärtust jooksevhindades 25. Barterkaubandus on: a. kaubavahetus ilma osapoolte kontaktita e. läbi vahendajate b. kauplemine ilma rahata, kaup - kauba vastu c. kauplemine ilma pangaülekandeid kasutamata e. sularahas d
Töö käik 1. Tutvun seadmega 2. Siinuselise signaali jälgimine ja mõõtmine Generaatori siinuseline signaal: f = 1 kHz, sumbuvus 10 dB Mõõdetud signaali sagedus: f = 990,10 Hz Signaali apmlituud: = 4,195 V Signaali diskretiseerimissagedus: 625 kS/s Signaali efektiivväärtus ? = 2,96 V Mõõdan signaali maksimaalset tõusukiirust: % %% ÈJ % % Arvutan signaali maksimaalset tõusu kiirust lähtudes mõõdetud sagedusest ja apmplituudist: Y % % ÈJ langeb ligikaudu kokku mõõdetud kiirusega! 3. Impulss-signaalide jälgimine Jooniselt saab leida markerite abiga tõusu ja languse ajad. Nelinurksignaal sagedusega 1 MHz Ttõus = 36,0 ns Tlangus = 39,2 ns 4. Ühekordsete protsesside jälgimine ja mõõtmine Jälgin kõlari sumbuvat võnkumist: Võnkesagedus: f = 135,14 Hz
Maal ei pidanud jutustama mingit lugu. Samal ajal kogus populaarsust fotograafia, imperssioniste see inspireeris ning nad said tabada hetke mitte üksnes maastiku põgusas valguses, vaid ka inimeste argielu. Imperssionistid tõid suure muutuse ka maalide ülesehitusse. Varasematel aegadel olid maalid nii läbimõeldud ja tasakaalustatud, et pildi tegelased näisid tihipeale teadlikult poseerivat. Imperssionistid haarasid aga nagu juhuslikke lõike ümbritsevast. Imperssionism on maalikunsti tõusu algus, kuna maalimistehnika on nii võrd unikaalne, et sellest areneb edasi postimpressionism, fovism ja kubism. Selle idee levis kujutavast kunstist edasi ka muusikasse ning kirjandusse.
Keskmine kiiruskonstant: 0,067586 Graafikud Joonis . Lahuse elektrijuhtivuse sõltuvus ajast. Joonis . Aja ja naturaallogaritmi elektrijuhtivuste (alg- ja lõpphetkel) ajast sõltuvus Arvutused Graafikult näeme, et ajahetkel : Seega Katsetulemustest teame, et Seega Keskmine kiiruskonstant: Graafiku tõusu järgi leitud kiiruskonstant on . Tõus on leitud lineaarse regressiooni abiprogrammiga, mis arvutas automaatselt välja graafiku tõusu lineaarse regressiooni ehk vähimruutude meetodil. Järeldused tööst ja hinnang tulemusele Antud katses pidin määrama esimest järku reaktsiooni kiiruskonstanti. Katses leitud kiiruskonstant tuli keskmiselt 0,06759 . Graafiku f(t) sirge tõusu järgi on kiiruskonstant 0,04318
n Põhivõrrandid: sinx= a x=(-1) +180n, n Z cox= a x=+360n, n Z tanx= a x= +180n, n Z Kaare pikkus: l= Sektori pindala: S= n Liitintress: c= a(1) a-algväärtus Vektorid: pikkus paralleelsus || ristseis X1X2+Y1Y2= 0 nurk vektorite vahel cos = Sirge võrrand: kahe punktiga tõusu ja algkoordinaadiga y= kx+b (lp y-teljega) tõusu ja punktiga y-y1=k(x-x1) Kahe sirge vastastikused asendid: paralleelsed A||B k1=k2 risti AB k1k2 = -1 s1+s2 = 0 nurk kahe sirge vahel tan Tõus: k=f'(x0)= tan k= Ringjoonevõrrand: (x-x0)+(y-y0)2= r2 A(x0y0)- keskpunkt Bernoull`i valem: Pn(x=k)=Cnk pk qn-k k-sobivad katsed n-katsete arv p-sündmuse esiletuleku tõenäosus q-vastand sündmuse tõenäosus Koonus: V= St= Sk= Ruutvõrrand x1,2=
tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekti tekitavad kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, lämmastikoksiid ja erinevad freoonid ehk aerosoolid. Lisaks veel vesi ja osoon. Kasvuhooneefekti tõttu suureneb maakera temperatuur pidevalt. 3) Miks probleem on tekkinud? Probleem on tekkinud, sest inimtegevuse käigus lendub atmosfääri liiga palju kasvuhoonegaase, mis põhjustabki temperatuuri tõusu. Probleem on tekkinud, sest inimesed toodavad energiat, tegelevad põllumajanduse ja jäätmetega ning peavad erinevaid tööstuseid. Nende tagajärjel satub atmosfääri erinevaid gaase ja aineid(katalüsaatoreid), mis muudavad osoonikihi õhukeseks ja auklikuks. Samuti on olemas ka looduslike tegureid nt vulkaanipursked, mille tagajärjel satub samuti erinevaid aineid atmosfääri. 4) Millised on probleemi lahendamise võimalused?
195,7 5,28 Arvutused 1. Joonestada graafik (Graafikud on protokolli lõpus) 2. Joonestada graafik 1/T 3. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia EA lnA on selles avaldises kui sirge lõikepunkt vertikaalteljel. Arvutasin sellele sirgele joonevõrrandi: Kui selles avaldises x asendada 0-ga, siis saame selleks punktiks -13,6. 4. Aktiveerimisenergia saab arvutada graafiku 1/T tõusu abil. Graafikud Kokkuvõte Katsetest saadud tulemuste põhjal leidsin aktiveerimisenergia kahel moel ja need tulid ligilähedased. · Arvutades 49288 J/mol*K · Tõusu abil 49364 J/mol*K Ka graafikud tulid ilusad ning arvan, et võib katse lugeda õnnestunuks. Kasutatud kirjandus · Kolloidkeemia praktikumijuhend
kohaliku kinnisvarahindaja ütlusi. Kolmandas osas on välja toodud prognoos koos põhjendusega järgnevaks kolmeks aastaks. Seejuures on arvestatud ka linnade tuleviku arenguplaane. 2 1. KORTERITE OSTU JA MÜÜGI DÜNAAMIKA JÕHVIS JA NARVAS PERIOODIL 01.01.2012 – 30.06.2015 2012 aastal oli Jõhvis korterite müügiarv 156, järgmisel aastal aga juba 215, mis näitab 38% tõusu (s.o. 59 tehingu võrra). 2014 aastal aga tehingute arv vähenes 6 võrra ning kokku oli tehinguid 2014 aastal 209, s.o. langus 3% võrreldes 2013 aastaga, kuid samas tõus 34% võrreldes 2012 aastaga. 2015 aastal tehtud tehingute arvu kohta saame teha ülevaate esimese kahe kvartali kohta. Maaameti andmetest nähtub, et võrreldes sama perioodiga 2014 aastal (s.o. kaks esimest kvartalit), on toimunud hinnalangus 27,6% (s.o. 33 tehingu võrra väiksem).
Arvuta trapetsi ümbermõõt ja pindala. 8. Päikese kõrgus on 34̊. Lipuvarda varju pikkus on 8,6 m. Leia lipuvarda pikkus. 9. Kaldtee on 12,6 m pikk ja selle tõusunurk on 7 °. Kui kõrgele see kaldtee viib? 10. Redel toetub maja seinale 35° nurga all. Kui kaugele seinast on redel asetatud, kui maja seinal ulatub see 3,6 m kõrgusele? Kui pikk see redel on? 11. Maantee tõuseb 86 meetri jooksul 7 meetrit. Kui suur on tee tõusunurk ja kui suurt tõusu protsentides näitaks liiklusmärk selle tõusu eel? Tõusunurk ümarda täiskraadideks. 12. Purjeka mast on 35 m kõrge. Tuule tõtt on masti tipp kaldunud 70 cm vertikaalist kõrvale. Kui suur on kreen? 13. Täisnurkse kolmnurga üks kaatet moodustab 25% hüpotenuusist. Leia selle kaateti vastasnurga siinus. 14. Leia ristküliku ümbermõõt ja pindala, kui ristküliku üks külg on 32 mm ning nurk külje ja diagonaali vahel on 75°.
Üleujutused võivad tekitada majanduslikku kahju riigile. Inimesed on sunnitud lahkuma oma kodudest, paljud majad, teed ja muud objektid hävivad või saavad tugevalt kahjustada ning see annab oma löögi riigi majandusele. Suurimaks abinõuks võib kindlasti lugeda praegu Londoni barjääri ehitamist. Kuid mitte ainult barjääride ehitamine ei too edu. Praegu on hakatud lammutama vanu kaitsevalle, et jõgi saaks võtta oma endise sängi või üleujutusala tagasi, et hajutada veetaseme tõusu. Samuti on hakatud ehitama Thames'i-äärseid maju sammastele, et hoida neid tõusuvee eest. Kaitsevallide lammutamise taga on kindlasti mingil määral ökoloogiline mõtlemine, tänu millele hajutatakse tõusuvett ning tekivad üleujutusaladele taas sood, mis on kasulikud bioloogilisele mitmekesisusele. Thames'i barjääri tulemusel on London mingil määral kaitstud tõusuvee eest, kuid kindlasti mitte täielikult. Mida
Kliimamuutustest tulenevad ilmastikumuutused Eestis: Temperatuuritõusuga kaasneb: a) jää- ja lumikatte vähenemine b) suvised kuuma-, põua- ja ekstreemsed vihmaperioodid c) muutused taimekasvus d) turismisektori teenuste mahu kasv suvel jpm. Sademete hulga kasvuga kaasneb: a) üleujutuste kasv b) surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks c) kaevandusvete pumpamismahu kasv jms. Merepinna tõusu ja sellest tuleneva kaldaerosiooniga kaasneb: a) oht kaldarajatistele b) surve elamute/rajatiste ümberpaigutamiseks jms. Tormide sagenemine toob kaasa nõuded ehitiste, rajatiste, elektriliinide vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimise suutlikkusele. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas: a) Lõuna-Euroopas on veelgi suuremad mageveevarude probleemid b) Pikenevad kuivaperioodid ja kõrbed levivad ka Lõuna-Euroopasse
Arvutage valemi (6) järgi difraktsioonijärkudele k vastavate nurkade φk siinused. Kandke funktsiooni sin φk = f (k) (valemid (7) ja (8)) väärtustele vastavad punktid koordinaatteljestikule. Maksimumide korral [valem (7)] alustage argumendi väärtusest k = 2. Leidke vähimruutude meetodil katsepunktide parvele parim lähendussirge. λ Kuna pilu laius D on teada, siis arvutage sirge tõusu järgi, milleks on D , laserkiirguse lainepikkus ja tõusu määramatuse järgi lainepikkuse mõõtemääramatus. 6. Joonestage difraktsioonipildi suhtelise intensiivsuse graafik lk / l0 = f(l), lugedes miinimumide intensiivsused nulliks. Katseandmete tulemused Difraktsioonimaksimumide ja –miinimumide nurkkauguste ning maksimumide suhtelise intensiivsuse määramine
Streigid, alkoholiaktsiis ning nende tähtsus Aastat 2017 mäletatakse kui streigi aastat, kuid enim siiski alkoholi maksude tõusu aastat. Mõlemad faktorid on tähtsad inimeste õiguste ja tahete väljendamisel, kaitsmisel, kuid ka piiramisel. Rakvere tapamajas toimunud streik on hea näide tavainimeste võimetusest midagi muuta, enda õiguste eest seista ning suurkorporatsioonide ja riigi vastu välja astuda. Streik toimus madalate palkade ning töötingimuste vastu ning oli lootus see olukord parandada, kuid nii aga ei juhtunud. Streik lõppes sellega, et kutsuti politsei, kolm töötajat vallandati ning
külmhooneperiood. Külmhooneperiood ja jääaeg pole stabiilselt külmad ajajärgud, vaid selle sees vahelduvad erineva pikkusega soojemad perioodid külmematega. Viimane soojenemislaine on kestnud juba ligikaudu 20 000 aastat, mis on aga lühike ajavahemik võrreldes miljonite aastatega, mil Maa kliima on üldjoontes jahenenud. Samas on aga teadusmaailma arvamuseks siiski see, et kuigi planeedi kliima on ajaloo jooksul muutunud ka enne, peetakse praegust temperatuuri tõusu globaalseks fenomeniks, mida ei saa seletada samade looduslike põhjustega, nagu eelmistel soojaperioodidel. Eelmise sajandi jooksul kasvas Maa keskmine arvutuslik temperatuur 0.74°C võrra. 10 kõige kuumemat aastat on kõik esinenud viimase 14 aasta sees ning kõige kuumem neist oli aasta 2005. Temperatuur ei ole igal pool sama võrra muutunud polaaraladel ja nende lähistel on tõus olnud märgatavalt suurem, kui Maa kohta keskmiselt
Maagaasi osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on viimastel aastatel olnud 1112%. Taastuvatest energiaallikatest on kasutusel puit ja väikeses ulatuses ka vooluvesi ning biogaas. Hüdroenergia baasil toodeti 3 GWh elektrienergiat, mis on 0,03% kogu elektritoodangust. Pilootseadmete tasemel tegeldakse tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuga. Energiakasutuses võib täheldada efektiivsuse tõusu sisemajandusliku kogutoodangu primaarenergiasisaldus on langenud 1990. aastaga võrreldes 30%. Nii elektrienergia tootmine kui ka tarbimine on pärast üleminekuperioodil toimunud suurt langust vähesel määral tõusnud ja viimase 34 aasta jooksul jäänud peaaegu stabiilseks. Soojuse tootmiseks tarbiti põhiliselt kütteõli, maagaasi ja põlevkivi. Soojuse tootmise maht on 1990. a. 79 PJ tasemelt langenud viimasel paaril aastal keskmiselt 45-46 PJ-le. Alates 1993. a
positiivne : tan 1 > 0 (0 < < 90°); langeva sirge (s2) tõus on 2 negatiivne: 1 0 x tan 2 < 0 (90 ° < <180°); Kahe punktiga määratud sirge tõus Kui sirgelt on teada kaks punkti A(x1; y1) ja B(x2; y2), siis saab sirge tõusu leida valemiga y2 - y1 k= . x2 - x1 y Näide B Kui sirge läbib punkte A(3; 5) y2 ja B(-7; 0), siis sirge tõusuks y2 - y1 saame A y1 0-5 1 x2 - x1 k= = .
Ankrupaik- anchorage/berth Ankrupaik- anchorage/berth Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrupaik- anchorage/berth Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Andma laevale tagasikäik masinaga- Andma laevale tagasikäik masinaga- Andma laevale tagasikäik masinaga- to give a ship the sternway with the engine to give a ship the sternway with the engine to give a ship the sternway with the engine ...
Ta ei saa piisavalt vastukaja oma hästi tehtud tööde eest, mis muudabki ta ebakindlaks. Lahenduseks võib olla juhi suurem tunnustus Jacobi tööle, näiteks preemiate näol. Herzbergi teooria järgi peab töötajal olema head kõik töökeskkonnaga seotud tegurid, siis on ka inimene rahul ja motiveeritud. Sellisteks teguriteks on näiteks tunnustus, ametialase tõusu võimalus, saavutamine ja töö ise. Jacobi puhul võib olla tegemist ka ametialase tõusu võimaluse puudumisega, seega ei näe ta põhjust enda oskuste näitamiseks ja pingutamiseks. Juht peaks sell puhul innustama Jacobit iseseisvamalt töötama, näiteks pakkudes professionaalset tehnikat ja töövahendeid. Samuti pakkuma tunnustust, näiteks tegema parima töötaja valimise konkursse vms, et Jacobil oleks mille nimel pingutada ja kuhu pürgida. Skinneri poolt välja töötatud teooria järgi saab juht oma käitumisega mõjutada alluvate
1) Tarbijate sissetulek – erinevus normaalhüviste(tarbe- ja luksushüvised) ja inferioorsete(väheväärtuslike) hüviste puhul. Sissetuleku suurenedes inferioossete hüviste nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. 2) Teiste hüviste hinnad – teiste kaupade hindade muutused. Kaubad on asendus- või täiendkaubad või üldsegi mitte seotud. 3) Tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. (Nt inimene loodab palgatõusu või eeldab hindade tõusu.) 4) Tarbijate arv nt rahvaarvu muutus või rahvastiku struktuuri muutumine. 5) Tarbijate maitse ja eelistused Pakkumine on toodete hulk, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate hindadega antud ajahetkel. Pakkumisseadus ütleb, et kõrgemate hindadega pakutakse rohkem kaupu ja teenuseid, kui madalate hindadega. Pakkumist mõjutavad tegurid: 1) Pakkujate arv 2) Tehnoloogia areng ja tase – tootmise efektiivsema meetodi leidmisel toote hind odavneb ja tootja tahab rohkem pakkuda.
jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad. 3 Suuremad tuumaenergia tootjad miljardites KWh 6. Loodete energia Loodete energia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere taseme muutumisel tõusu ja mõõna ajal. Loodete energia muundatakse elektrienergiaks loodeteelektrijaamad. Maailma esimene elektrijaam, mis töötab tõusu ja mõõna jõul, oli avatud 26. septembris 1966. Prantsusmaal Bretagne'is Rance'i suudmelahes, kus tõusu ja mõõna kõrguste suurim vahe on kuni 13,5 m ja vooluhulk kuni 18 000 m3/s. Eesti tingimustes välistab Loodeteenergia kasutamise Läänemere suletus, mistõttu on tõusu ja mõõna ulatus väga väikesed.
Hematokriti ja vere viskoossuse suhe on mitte-lineaarne. Hematokriti muutusel füsioloogilistes piirides on palju väiksem mõju viskoossusele kui hematokriti tõusul patafüsioloogiliste väärtusteni. Seda just seetõttu, et tihedalt paiknevatel erütrotsüütidel on raskem muuta oma kuju voolujooneliseks liikumiseks, seda isegi suurte kiiruste juures. On kinnitatud, et erütrotsütoosiga patsientidel esineb tihti ka trombemboolilisi komplikatsioone. Viskoossuse tõusu tõttu on häiritud ka tserebraalvereringe. Võib esineda pearinglust, nägemine võib muutuda ähmaseks, haiguse süvenedes esineda ka infarkti ning tõenäosus srra ajutrombi tõttu on suurenenud viis korda. Kiireimaks efektiivseks ravivõtteks on siiani flebotoomia. Loomulikult tuleks edasiseks raviks võimalusel eemaldada erütrotsütoosi algne põhjus Hüperleukotsüütiline leukemia Haigus kätkeb endas valgete vereliblede hulga tõusu. Umbes 5% leukeemiahaigetel
SIGNE KANGUR 12b Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem Euroopa rahvastikule ennustatakse juba pikemat aega keskmise eluea tõusu, mis sisuliselt näitab elanikkonna üldist vananemist. Tööealised lükkavad laste saamise üha kaugemale tulevikku ning seetõttu väheneb laste ja noorte osakaal ühiskonnas. Kuid jõudes teatud ikka, lakkavad inimesed tööl käimast ning ootavad ülalpidamist. Probleem kerkib aga just siin üha vananev rahvastik hakkab riiki koormama. Majanduslanguste ajajärgul ning inflatsiooni suurenemisega tühjeneb ka riigi rahakott märgatavalt
analoogiaid uuesti. Koopa-võrdpilt näitlikustab harimatu olemist ja ,,tõusu" harituse ja teadmise juurde. Seisundit, milles me oleme enne tunnetuse teele astumist, võrreldakse vangidega mingis koopas; tunnetuse teed vaevalise ja järsu tõusuga koopast päevavalguse kätte, lõpuks saavutatud teadmist objektide vaatamisega väljas päevavalguse käes, viimaks päikese enda vaatamisega. Seejärel näidatakse veel, mis juhtub sellega, kes on tõusu just sooritanudcja asub oma vanale kohale koopas. Autor toob välja eristuse koopa ja välisilma vahel. Koobas on ju päevavalgusele avatud, kuid sedavõrd sügav, et päevavalgus ei ulatu vangideni. Neil on kasutada nõrk ja kunstlik valgusallikas, mis põleb koopas nendest ülevalpool, aga koopast väljas paistab päike. Vangid on ei saa oma pead liigutada ning on ahelais, nad vaatavad kogu aeg seinale koopa lõpus, samas kui tuli ja koopa-suue kaugemal ülal jäävad nende selja taha
ehitati sildu. Koolihariduse andmine valdades, kihelkondades, gümnaasiumide rajamine ning Tartu Ülikooli taasavamine võimaldas ka talupoegadel saata oma lapsi ülikooli. Tekkis haritlaste kiht. Kadaka-sakslaste kõrval oli õnneks ka haritud hulk eestlasi, kes huvitusid rahva elu edendamisest, rahva valgustamisest. Tekkisid liidrid nagu Hurt, Jakobson ja Jansen, kes ajalehtede kaudu tõid rahvani ärkamise ja eneseteadvuse tõusu ning ühtse rahvuse tunde. Eesti maarahvast sai eesti rahvas, eestlased. Haridustase aga paranes veelgi, tuli ajaga kaasas käia, oli tekkinud üldine vajadus kirjutamis- ja lugemisoskuse järele. 19. sajandil kehtestati üldine koolikohustus, see oli 1880ndaks aastaks juba juurdunud üle Eesti. Tänu sellele nõudele, rahvakoolidele saavutati maarahva seas 1880 aastateks peaaegu täielik lugemis oskus ja vähemalt 30-40 % kirjutamisoskus. Mina arvan, et 19
Akne, ekseem, külmavillid, haavad Pidevad peavalud, neerukivid, kõrvus sumisemine Üliaktiivne kilpnääre A-vitamiini hüpervitaminoos A-vitamiini üledoseerimine on organismile toksilise toimega Suurte annuste võtmine mitme kuu vältel võib põhjustada peavalu, peapööritust, väsimust, luude valulikkust ning turset, iiveldust, oksendamist, nägemislangust kuni pimedaksjäämiseni Äge mürgistus võib esile kutsuda koljusisese rõhu tõusu, nahasügeluse ja luuvalu Raske mürgistus põhjustab silmakahjustuse tõusu A- vitamiin suurendab kopsuvähihaigetel ravist tingitud kõrvalnähtusid A-vitamiini vaegus Silma kuivus, nägemisvõime vähenemine kuni nägemise kaotuseni Risk haigestuda vähki, südame-veresoonkonnahaigustesse, põletikesse Kuulmise halvenemine, maitse- ja haistmismeele nõrgenemine, muutused limaskestades ja kesknärvisüsteemis
Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? 2004. aastal astus Eesti Euroopa Liitu. Rahva hirm muutuste ees oli suur. Esiti tõi Euroopa Liit kaasa suhkru hinna tõusu ja sellest tulenevalt rahva rahulolematuse. 1. Jaanuaril 2011. Aastal võtab Eesti vastu euro. Keegi ei oska veel midagi kindlat oodata, kuid ärevust on õhus tunda. Euro kasutusele võtuga muutub reisimine olulisemalt lihtsamaks . Pole tarvis vahetada kroone ümber vahetada ega murda pead selle üle, mida järelejäänud sentidega teha. Sega oleks kasulik ärimeestele ja reisihuvilistele inimestele kasutusele võtta üks raha, sest mujal Euroopas pole kaardimaksevõimalus nii hästi
1. Bartertehinguid kasutatakse tingimustes: a. kui puudub kauplemiseks vajalik kaup b. kui puudub usaldus raha vastu c. kui tahetakse lihtsamalt hakkama saada d. mida pole võimalik kirjeldada 2. Deflatsioon kujutab endast: a. majandusmuutujate väärtust jooksevhindades b. hindade püsiv alaneminemist c. hinnataseme püsiv tõus koos hinnaproportsioonide muutusega d. püsiv hinnataseme tõus ilma hinnaproportsioonide muutuseta e. hinnataseme tõusu aeglustumine 3. Inflatsiooniteoorias tekib hinnašokk: a. ostjatel paar minutit pärast poodi sisenemist b. konkreetse kauba, sagedamini nafta ja põllumajandussaaduste järsust hinna tõusust, millel on kaasnev toime ka teiste kaupade hindadele c. müüjatel hindade tüütuseni vahtimisest d. pärast valitsusepoolseid samme hinnaregulatsiooni osas 4. Disinflatsioon ja deflatsioon: a. on näitajad, mis iseloomustavad erinevat liiki tööpuudust töötust b
(Sensivity report) Antud tabeli rida(variable cells: final value) näitab, kui palju on optimaaln villaseid sokke 170, salle 140 ja kampsuneid 440. Seejuures kulub (constraints: final valu lõnga 400 kg ja D lõnga 120 kg. Aruandest on näha, et kui käpikute hind tõuseks 8,3€ kui villaste sokkide hind tõuseks kuni 11,4€, salli hind langeks kuni 12,5€ ja kampsun kogused samaks. Kui A lõnga kogus oleks vahemikus (360-97;360+∞) ehk (263;∞) ei muutuks sihifunk ühiku tõusu või languse korral muutuks sihifunktsiooni väärtus vastavalt 96,7 võrra vä lõnga B korral vahemikus (225-11,1;225+15) ehk (213,9;240). Lõnga C ja lõnga D üh sihifunktsioon vastavalt 60 võrra ja 120 võrra väiksemaks või suuremaks. See kehtib l vahemikku (400-70;400+42,5) ehk (330;442,5) ja lõnga D korral vahemikus (120-11,7 (Limits report) Antud tabelist selgub, et ülesandel on ainult üks lahendus, et sihifunktsioon ol 0, villased sokid(x2) 170, sall(x3) 140, kampsun(x4) 440.
17. Iseloomustage kava FJORDRANNIK a) kuidas tekkis? Mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel mereveega. b) kus maailmas esineb? Norra, Tsiilis, Alaskal, Islandil SKÄÄRRANNIK a) kuidas tekkis? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel. b) kus maailmas esineb? Soome, Rootsi, Norra, Kanada DALMAATSIA RANNIK a) kuidas tekkis? Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üleujutatud. b) kus maailmas esineb? Aadria mererannikul LAIDRANNIK a) kuidas tekkis? Maapinna tõusu ja mere tõttu. b) kus maailmas esineb? Kariibi meres, Väinameres, Vahemerel, Sotimaal, Iirimaa rannikul RIASRANNIK a) kuidas tekkis? Maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu on veega täitunud jõeorud. b) kus maailmas esineb? Hispaania, Iirimaa LAGUUNRANNIK a) kuidas tekkis? Lahed on peaaegu täielikult eraldunud määsaared või väikesed saared. b) kus maailmas esineb? Ameerika Ühendriikides Virgiinia osariigis. 18. Võrrelge järsk ja laugrannikut
elanikkond. Viimase saja aasta jooksul oleme energia saamiseks ja sõiduvahendite jaoks ära kasutanud poole kogu planeedi kivistunud ehk fossiilse kütuse varudest oleme lasknud atmosfääri kiiresti tagasi miljoneid tonne süsihappegaasi. Maakeral ei ole piisavalt taimi, mis võiksid seda ülemäärast süsihappegaasi omastada, seetõttu satub see atmosfääri. Süsihappegaas laseb läbi päikesevalguse, kuid peegeldab soojuse tagasi maapinnale. See põhjustab planeedi aeglase temperatuuri tõusu. Ülemaailme soojenemine võib kaasa tuua merepinna tõusu, rannikute ärauhtumise ja üleujutused. Seetõttu võivad tekkida põuailmad, mis põhjustavad veevarustuse probleeme ja saagi ikaldumist. Samuti võib see tekitada torme ja orkaane. Kui inimesed saavad aru, et igaühest sõltub see, kui palju me loodust saastame, kui igaüks üritab seda vältida, siis suudame oma planeedi säilitada ka tulevastele põlvedele.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
