Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? (1)

Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro?
2004. aastal astus Eesti Euroopa Liitu. Rahva hirm muutuste ees oli suur. Esiti tõi Euroopa Liit kaasa suhkru hinna tõusu ja sellest tulenevalt rahva rahulolematuse. 1. Jaanuaril 2011. Aastal võtab Eesti vastu euro. Keegi ei oska veel midagi kindlat oodata, kuid ärevust on õhus tunda.
Euro kasutusele võtuga muutub reisimine olulisemalt lihtsamaks . Pole tarvis vahetada kroone ümber vahetada ega murda pead selle üle, mida järelejäänud sentidega teha. Sega oleks kasulik ärimeestele ja reisihuvilistele inimestele kasutusele võtta üks raha, sest mujal Euroopas pole kaardimaksevõimalus nii hästi levinud kui Eestis.
Paljud noored kolivad Euroopasse, et leida paremini tasustatud tööd ja palganumbrile vastavaid poekaupasid. Ühise raha kasutusele võtmine annab lootust, et palgad tõusevad Eestis samale tasemele nagu mujal Euroopas, sest hinnad on juba Euroopaga ühel tasemel. Palganumbri suurenemise peaks kindlustama ka see, et ühise rahaga väheneb inflatsioonioht. Ootuspäraselt jõuab Eestis tänu eurole juba 20 aastat kestnud röövkapitalism lõpule ning vabariik võib end au ja uhkusega kuulutada arenenud Euroopa riigiks.
Eesti Vabariigi algusest on muutunud sulide seas järjest populaarsemaks ebaseaduslik rahapesu . Osteti kokku paljude teiste riikide raha, et kurdi tõustes vaheltkasu teenida. Euro tulek Eestisse ja mujale Euroopa Liidu riikidesse on selle rahateenimise variandi likvideerinud, sest on jäänud võimalus osta pidevalt langeva kursiga dollarit või ebausaldusväärset rublat.
Vaatamata positiivsetele külgedele, pole kõik euro ja Euroopa Liidu kaasatoodu kiiduväärne. 1.jaanuaril tuleb kindlasti suur segadus pankades ja poodides , sest rahvas jookseb tormi uut raha vahetama. Kõige vastumeelsem on elanikkonnale see, et paberrahaasendub suure hulga müntidega ja kõige väiksem pangaautomaadist kättesaadav rahatäht on viie-eurone, mis on ligikaudu 75 krooni. Segadust külvab euro tulek ka teadmatuse all kannatavatesse rahvamassidesse. Kõige parem näide segaduses inimestest on minu vanaema. Juhtusin pealt kuulma , kuidas ta palus minu ema, et viimane hakkaks uuest aastast tema eest poes käima, sest tema ei oskavat euroga maksta. Kardedavasti on temasuguseid veel tuhandeid, kuid keegi ei suudan eile selgeks teha, et hirmsat pole midagi. Karta on ka seda, et uue raha kasutusele võtmine hävitab vanu Eesti tavasid, kuna ühiskonnas leiavad suurt vastukaja läänelikud kombed ja euro kasutusele võtmine üksnes süvendab seda. Aastate jooksul on asendunud mardipäeva populaarsus halloweeni omaga . Ohverdada aga euroga kaasnevad hüved kultuuriliste väärtuste alalhoidmiseks oleks ka vale. Seega tuleb leppida vanade tavade väljasuremisega.
Euro kasutusele võtmine ei saa endaga kaasa tuua midagi väga kohutavat, kuid siiski ei mõista seda paljud. Olenemata rahva hirmudest hindade tõusu ees, olen mina positiivselt meelestatud ja ootan euro tulekut.