Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? Eestis on kasutusel Eesti kroon. Pärast Euroopa Liiduga liitumist tahab Eesti valitsus kasutusele võtta euro. Alates 1. jaanuarist 2002 kehtivad 12 Euroopa Liidu riigis ühesugused euro rahatähed. Varsti liitub ka Eesti nendega. Paljud jääksid kindlasti meie oma Eesti krooni igatsema, mida oleme juba peaaegu 15 aastat kasutanud. Euro on kõikjal ühesugune aga meie oma kroon on eriline ja kusagil mujal ei ole kasutusel sellist raha. Praegu Eestis kasutusel olevatel rahatähtedel on Eestile tähtsad inimesed, nagu Keres, Tammsaare, Koidula, Jakobson need on inimesed, kes oma tegevusega aidanud eesti rahval kasvada ja iseeneseks saada. Jakobsoni isamaalised kõned, Tammsaare sügav arusaam eestlasest ja tema olemeusest ning see uhkus, mida kõik eestlased tundsid Paul Kerese ja tema saavutuste üle
Kumb on olulisem, ka Eesti kroon või Euroopa euro. Vanasti oli kõikidel riikidel oma raha. Saksamaal, Soomes margad, Sveitsis, Prantsusmaal frangid, Hispaanias peesod, Itaalias liirid jne. Nüüd, on nendes maades kasutusele võetud ühine raha euro. Meile tahetakse ka eurot. Kumb siis on olulisem, kas Eesti kroon või Euroopa euro? Muidugi oleks mul kahju loobuda Eesti kroonist aga minu arvates oleks meile parem euro, sest siis poleks mingeid valuuta probleeme. Kaugel välismaal või isegi siinsamas Soomes oleks lihtsam arveldada ja maksta. Pole vahet kuhu sõidad kõikjal on üks raha, poodides vaatavad siltidelt vastu sarnased hinnanumbrid ja pole vaja arvutada mis see meie rahas maksab. Ma arvan, et meil oleks euroga sama lihtne kui praegu id-kaardiga. Tüütu on ju enne igat reisi passi otsima hakata
Kumb on olulisem: Eesti kroon või Euroopa euro? Igat rahvust aitavad ühtsena hoida sellised sümbolid nagu vapp, hümn ja raha. Viimastel aastatel on palju räägitud Eesti krooni kadumisest seoses Euroopa euro kasutuselevõtuga. Paljud kardavad, et loobudes oma rahast, kaotame ka osa oma rahva minevikust ning ühtekuuluvustundest. Ka mina ei tahaks näha, kuidas Eesti üks tunnusmärkidest igaveseks unustusehõlma kaoks. Samas peab tõdema, et eurol on meie riigile ka positiivseid asju pakkuda. Euro praktiline tähtsus kummutab tihti krooni sentimentaalsed väärtused. Eesti kroon, esindades meid ja meie riiki, ei ole kõigest suvaline paberitükk. See on
ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega.
Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega. Raadiku raamatu „Väikesed Rahaühik euro on väikese tähega. tarbetekstid“ teine trükk Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). 20.1.2014 Head uut aastat! „Ametniku Suure tähega on ainult lause esimene sõna. soovitussõnastik“
Espoo(kaupungin nimi) Espoo (linna nimi) eteen ette eteenpäin edasi etelä lõuna Etelä-Englanti Lõuna-Inglismaa Etelä-Italia Lõuna-Itaalia etsiä otsida että et EU-maa EL-liikmesriik euro euro Eurooppa Euroopa eurooppalainen eurooplane F faksi faks farmaseutti farmatseut festivaali festival fiksu nutikas; arukas file filee Firenze Firenze firma firma, ettevõte flunssa külmetus, gripp
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
EETIKA 1. Sissejuhatus Mis on eetika? Argo Buinevits Soovituslik kirjandus: · Eetikaveeb www.eetika.ee TÜ eetikakeskus · Eetika ja moraal. Maie Tuulik 2002 · Õpetaja eetika. Maie Tuulik 2008 · Ärieetikat kui niisugust pole olemas. John C. Maxwell 2003 · Evangeelne eetika. Robert Võsu 1996 · Eetikakoodeksite käsiraamat. Tartu Ülikooli eetikakeskus 2007 · Mõtestatud Eesti ühiseid väärtusi hoides. TÜ eetikakeskus 2008 Mida tähendab olla kõlbeline inimene? Milles seisneb moraali olemus? Miks on moraali tarvis? Mis on moraali funktsioon? Mis on hüve? Kas moraaliprintsiibid on absoluutsed või olenevad...? Kas moraal on nagu ilugi vaataja silmades? Kas moraalne olla on kasulik? Mis on moraali aluseks? Kuidas on moraal seotud religiooni, seaduste ja etiketiga? Millega eetika tegeleb? Sõna "eetika" ja "eetiline" viitavad sellele, et kõne all on küsimused heast ja halvast, õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütlem
Kõik kommentaarid