VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE (0)

TTÜ
Materjaliteaduse instituut
füüsikalise keemia õppetool
Töö nr 15K
VEDELIKU VISKOOSSUSE TEMPERATUURIOLENEVUSE MÄÄRAMINE
Töö teostamise
kuupäev:19.02.14
Kontrollitud:
Arvestatud:

Töö eesmärk

Määrata vedeliku viskoossuse temperatuuriolenevus. Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia .

Töö käik

Viskosimeeter on ühendatud termostaadiga, millega reguleeritakse temperatuuri. Katset võb alustada 10-15 minuti järel, mil temperatuur vedelikus(viskosimeetris) ühtlustunud. Seejärel pööratakse viskosimeetrit ja mõõdetakse aeg, mil kuulike läbib kriipsukestega tähistatud vahemaa . Tehakse 3-5 mõõtmist ja arvutatakse nende keskmine. Seejärel temperatuuri tõstetakse ja katset korratakse mitme erineva temperatuuri juures.

Valemid

Vedeliku viskoossus : ,
kus on kuuli tihedus ja on vedeliku tihedus.

Katsetulemused

Jrk.
Temp(˚C)
Kuuli langemise aeg (s)
Vedeliku tihedus
Vedeliku viskoossus
1
2
3
Keskmine
1
25
61,5
62,0
63,0
62,2
1,25705
506,6
2
30
42,0
41,5
42,0
41,8
1,25470
340,6
3
35
32,0
31,0
31,0
31,3
1,25235
255,1
4
40
25,0
24,0
23,0
24,0
1,2500
195,7
Katse nr
t (˚C)
T (K)
1
25
298
0,00335
506,6
6,23
2
30
303
0,00330
340,6
5,83
3
35
308
0,00325
255,1
5,54
4
40
313
0,00319
195,7
5,28

Arvutused

Joonestada graafik ( Graafikud on protokolli lõpus)

Joonestada graafik 1/T

Arvutada viskoossuse aktiveerimisenergia EA
lnA on selles avaldises kui sirge lõikepunkt vertikaalteljel. Arvutasin sellele sirgele joonevõrrandi:
Kui selles avaldises x asendada 0-ga, siis saame selleks punktiks -13,6.

Aktiveerimisenergia saab arvutada graafiku 1/T tõusu abil.

Graafikud

Kokkuvõte

Katsetest saadud tulemuste põhjal leidsin aktiveerimisenergia kahel moel ja need tulid ligilähedased.

• Arvutades 49288 J/mol*K
  
• Tõusu abil 49364 J/mol*K
  

Ka graafikud tulid ilusad ning arvan, et võib katse lugeda õnnestunuks.

Kasutatud kirjandus

• Kolloidkeemia praktikumijuhend