Alternatiivenergia kokkuvõte (0)

Alternatiivenergia
Alternatiivenergia on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saaks kasutada fossiilsete kütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata.
Alternatiivenergia on keskkonnasõbralikum ja toetab globaalset jätkusuutlikku arengut
Energialiigid
1) Päikeseenergia
a) päikesekollektorid
(päike soojendab kollektoris vett, mida saab kasutada pesemiseks jm
Päikeseenergia kasutamiseks on vaja piisavat päikesevalgust.
Päikeseenergia on:
Keskkonnasõbralik,
ammendamatu,
seda on hea kasutada maapiirkondades, kus pole elektrit
Halb on see, et
seda on võimalik kasutada ebaühtlaselt,
seda on tehniliselt keeruline muuta.
b) päikesepatareid (muudavad valgusenergia elektrienergiaks)
’’
2) Tuuleenergia
On vaja ühtlaselt tugevat tuult.
Tuuleenergia kasutamise juures on hea see, et tuuleenergia on:
keskkonnasõbralik,
seda on hea kasutada piirkondades, kus pole elektrit.
Halb on, et
seda saab kasutada (piirkonniti) ebaühtlaselt.
võimsus on väike
ja tuuleenergiat koguvad tuulegeneraatorid mõjutavad maastikupilti.
3. Tõusu-mõõna energia
Kõrge tõusu ja mõõna tasemete vahet.
On keskkonnasõbralik.
Seadmed roostetavad kiiresti soolase vee tõttu.
Tehniliselt on keeruline.

4. Geotermaalenergia
Vaja vulkaanilisi alasid.
Saab ühtlaselt varustada energiaga.
Kasutamine on ebakindel..
Peaaegu kõik Maa energiaressursid sisaldavad päikeseenergiat kaudselt , kuid järjest enam hakkab inimene kasutama ka otsest päikeseenergiat.
Päikeseenergia kasutamise miinus on see, et päikesepaneelides kasutatav mürgine kaadmiumsulfiid on keskkonnale kahjulik.
Neis piirkondades, kus puhuvad tugevad tuuled (mere ääres, kõrgendikel), saab kasutada tuuleenergiat.
Tuuleenergia puhul tuleb arvestada, et ka tuulistes kohtades ei puhu tuul kogu aeg piisava tugevusega ja tuulegeneraatorid muudavad maastiku looduslikku ilmet .
Suurim ja seejuures keskkonnasõbralik energiapotentsiaal on ookeanides tõusu-mõõna- ja merelainete energial, mis oleksid küll väga stabiilsed, kuid vastavat tehnoloogiat alles töötatakse välja.
Seismiselt aktiivsetes piirkondades, kus maa seest väljub kuum vesi või aur, saab kasutada geotermilist energiat. Kõige rohkem kasutatakse seda Islandil.
Paljudes riikides saab soojus - ja elektrienergia tootmiseks kasutada biomassi. Eestis on selleks eelkõige võsa ( hakkepuit ) ja pilliroog.Brasiilias juba kasutatakse suhkruroost saadavat metanooli autokütusena. Selle tootmine on odavam kui bensiini tootmine. Ka rapsist toodetakse diislikütust.
Kõige laiema leviku on alternatiivenergia kasutamine leidnud USA-s, Jaapanis , Saksamaal, Brasiilias ja Soomes.
Tuleb arvestada, et energiatootmine on alati seotud eelnevate (energia)kulu-dega. Kulud võivad olla üsna väikesed (nt metsast puude kogumisel) ja väga suured (nt nafta ammutamisel merepõhjast, kus tuleb rajada puutorne, korraldada nafta ja tööliste vedu). Seda tuleb meeles pidada eriti alternatiivenergia kasutamisel , (nt tuuleenergia rootorid on väga kallid), sest mõnikord võib saadav tulu olla väiksem kui energiatootmise kulud.