Loodete energia (0)

LOODETE  
ENERGIA
LOODED
 Looded on maailmamere veetaseme kõikumised, millel on 
kindel ööpäevane  rütm . Maailmamere loodeid nimetatakse 
tõusuks ja mõõnaks, vastavalt sellele, kas meretase on 
loodete tõttu keskmisest kõrgemal või madalamal.
 Tõusu kõrgus või  mõõna  langus on väga koha-spetsiifiline, 
sõltudes kaldajoone ja merepõhja profiilist. 
Ookeaniavarustel on nende kõrgus poole meetri  ringis  ja 
suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede 
suudmetesse sisenedes, kui vood  peavad kitsenema. On 
kohti, kus loodete ulatus küünib 15 meetrini. 
 Suletud veekogudes looded praktiliselt puuduvad. 
 Loodelise veeliikumisega seotud tõusu perioodiks on 12 
tundi 25 minutit (ööpäevas 2 tõusu ja 2 mõõna).
LOODETE TEKKIMINE
 Looded tekivad Kuu gravitatsiooni ja Maa pöörlemise 
tsentrifugaaljõu koosmõjul. Maa  keskpunktis  on need 
jõud omavahel tasakaalus, kuid Maa Kuu-poolsel küljel 
saab Kuu gravitatsioonijõud ülekaalu ja tõmbab 
veemasse enda poole, st põhjustab tõusu, samal ajal 
Maa vastasküljel ületab tsentrifugaaljõud Kuu 
külgtõmbejõu ja surub veemassid tsentrist eemale ehk 
kalda poole, mis samuti põhjustab tõusu. 
 Loodeid põhjustab ka Päike, kuid 2,5 korda väiksemaid 
kui Kuu.
 Päikese toime liitub Kuu  omaga  täiskuu ja kuuloomise 
aegadel, mil looded saavutavad oma  maksimumi , Kuu 
esimese ja viimase veerandi aegu Päikesest tingitud 
looded vähendavad Kuu omasid.
LOODETE ENERGIA
 Loodete energia on tõusude ja mõõnade ajal 
liikuvates veevoogudes peituv energia. 
 On mehaanilise energia liik, mis vabaneb mere 
taseme muutumisel. 
 Energia tootmiseks peab veetaseme erinevus olema 
vähemalt 5 meetrit. 
 Loodete energia muundatakse elektrienergiaks 
loodeteelektrijaamas.
LOODETEELEKTRIJAAM
Leidub erineva põhimõttega loodeteelektrijaamu:
 Loodeteelektrijaamu  rajatakse  basseini, milleks suletakse laht 
või jõe suue. Loodeteelektrijaama töö põhineb basseini ja mere 
veetaseme vahe muutumisel, mida põhjustavad tõus ja mõõn. 
Tõusu ajal on veeväravad avatud ja vesi täidab paisutaguse 
veehoidla. Tõusu lõppedes, st mõõna ajal,  väravad  suletakse ja 
basseini kogunenud vesi lastakse läbi turbiinide tagasi merre 
voolata.
On leitud tehnilisi lahendusi elektri tootmiseks ka tõusu ajal, 
need lasevad basseini täitval veel voolata sinna läbi turbiinide. 
Samuti on välja töötatud kahebasseinilised süsteemid, mille 
puhul tõusu ajal täidetakse üht ja mõõna ajal tühjendatakse 
teist ning turbiinid on kahe basseini vahel ja töötavad kogu 
aeg. 
 Leidub ka loodeteelektrijaamu, mis meenutavad oma 
ehituselt tuulegeneraatorit. Erinevus on ainult 
turbiinilabasid liikuma panevas aines. Tuulegeneraatori 
paneb pöörlema õhurõhu erinevusest tekkiv tuul, 
loodeteelektrijaama generaatori aga tõusu- või 
mõõnavesi.
MAAILMA ESIMENE LOODETEELEKTRIJAAM
 Esimene loodeteelektrijaam võimsusega 240 MW rajati 
1966. a Prantsusmaal Rance’i jõe suudmesse (tõusu ja 
mõõna kõrguste suurim vahe on kuni 13,5 m) kasutades 
juba  hüdroelektri -jaamadest hästi tuntud tehnilisi 
printsiipe, nimelt  paisu  ja selle sisse ehitatud madala 
rõhukõrgusega töötavaid hüdroturbiine ning  lüüse  vee ja 
laevade juhtimiseks. 
 Paisu pikkus oli 750m ning kasutati 24 hüdroturbiini 
võimsusega 10MW igaüks
LOODETE 
ENERGIA 
Loodete energia 
NEGATIIVSED 
positiivsed küljed
KÜLJED
 Taastuv  energiaallikas
 Loodeteelektrijaamu 
 Energia on küllaltki odav
ei ole võimalik igale 
  Elektrijaamad  ei saasta 
poole rajada
atmosfääri
 Ei saa kasutada 
 Elektri tootmisel ei teki 
pidevaks 
kahjulike heitmeid
elektrienergia 
 Elektrijaamade mõju 
saamiseks lainete 
keskkonnale on väga 
perioodilisuse tõttu
väike
 Võivad takistada 
 Tõusu ja mõõna on 
kalade liikumist
võimalik ette aimata
LOODETE ENERGIA KASUTAMINE
 Maailma suurimad loodeteenergia  ressursid  
peituvad Penžina lahes Ohhoota meres, kus tõusu 
kõrgus küünib 13 m ja veekogu pindala on 20 500 
km2. Kavas on rajada sinna hiiglaslik, kuni 87 000 
MW  hüdroelektrijaam .
 Läänemere maades, sealhulgas Eestis, välistab 
loodete energia kasutamise Läänemere  suletus , 
mistõttu on tõusu ja mõõna ulatus väga väike.
KASUTATUD KIRJANDUS
  https://et.wikipedia.org/wiki/Loodete_energia
  https://et.wikipedia.org/wiki/Loodeteelektrijaa m
  http://www.tehnikamaailm.ee/elektrit-saab-merest/
  http://www.taskutark.ee/m/loodete-elektrijaam/ ?
auth=dGFza3V0YXJr 
  https://www.studentenergy.org/topics/tidal-power
  http://home.clara.net/darvill/altenerg/tidal.ht m

Document Outline

• Slide 1
• Looded
• Loodete tekkimine
• Loodete energia
• loodeteelektrijaam
• Slide 6
• Maailma esimene loodeteelektrijaam
• Slide 8
• Loodete energia Kasutamine
• Kasutatud Kirjandus