Kuidas kaitsta loodust? (0)

Miks on vaja kaitsta loodust?
Arutledes teemal, miks on vaja kaitsta loodust, tuleb esimesena meelde reostatud vesi, saastatud puhkepiirkond ja prügihunnikud. Kui tahame minna loodusesse , siis mõtleme sellega puhast ja puutumata loodust. Kuid mõni seltskond läheb loodusesse piknikule ja jätab pärast lahkumist maha prügihunniku. Kui me looduse reostamist jätkame, siis on meie laste elukeskkond veidi vaesem , täis mürke ja teisi kahjulikke aineid. Peame loodust kaitsma vähemalt selleks, et meie tulevastel põlvedel oleks võimalik puhtas keskkonnas elada.
Puutumata loodus ei tähenda ainult prügi- ja saastevaba ümbrust, vaid ka puhast õhku ja vett. Ka mürareostuseta oleksid inimesed tervemad ja rahulikumad. Looduses olevad mürkained tekitavad inimestele uusi haigui, ka selliseid, mida meditsiin ravida ei oska. Järelikult, mida rohkem me loodust reostame, seda rohkem tekib uusi haigusi ja haigeid inimesi. Me peame kasutama kõike, mida loodus annab, mõistlikult ja heaperemehelikult.
Samuti peame kaitsma loodust sellepärast, et kui loobime prügi maha, võivad selle sisse süüa loomad ning seetõttu hukkuda. Looduse kaitsemine on seotud ka liikide kaitsmisega, et need ei häviks. Kui linnud ja teised loomad välja sureksid, siis kannataks ka toiduahel . Loodusest saame nii meie, inimesed, kui ka teised organismid absoluutselt kõik eluks vajaliku: alustades päikesest enda soojendamiseks ja ümbruse valgustamiseks, õhust hingamiseks ning rääkimata toidust ja kaitsest.
Looduse saastamine ei mõju halvasti ainult loomadele ja taimedele, vaid ka kliimale ning selle kaudu ka loodusele . Kui poleks olemas prügi ümbertöötlemise kohti, siis elaksid inimesed nii, et ükskõik, kuhu ka ei vaataks, kõikjal oleks meie ümber prügi.
Ookeane reostavad lekkivad naftatankerid. Nafta on aga aine, mis moodustab veepinnale õhukese kelme ning takistab veeorganismide hingamist ja mürgitab neid. Nafta on vees ohtlik ka sellepärast, et see kleepub lindude sulgedele või teiste mereelanike karvadesse ning seda on väga raske sealt ära saada. Saastamise tõttu muutub ka õhu koosseis, mis rikub omakorda osoonikihti. Suured osooniaugud võimaldavad pääseda kiirgusel otse maapinnani. Inimesetele tekitab see mõju nahakasvajaid.
Kui me hävitame metsa oma hüvanguks, siis hukkub ka metsakoosluses elanud elanikkond. Viimase saja aasta jooksul oleme energia saamiseks ja sõiduvahendite jaoks ära kasutanud poole kogu planeedi kivistunud ehk fossiilse kütuse varudest – oleme lasknud atmosfääri kiiresti tagasi miljoneid tonne süsihappegaasi. Maakeral ei ole piisavalt taimi, mis võiksid seda ülemäärast süsihappegaasi omastada, seetõttu satub see atmosfääri. Süsihappegaas laseb läbi päikesevalguse, kuid peegeldab soojuse tagasi maapinnale. See põhjustab planeedi aeglase temperatuuri tõusu. Ülemaailme soojenemine võib kaasa tuua merepinna tõusu, rannikute ärauhtumise ja üleujutused. Seetõttu võivad tekkida põuailmad, mis põhjustavad veevarustuse probleeme ja saagi ikaldumist. Samuti võib see tekitada torme ja orkaane.
Kui inimesed saavad aru, et igaühest sõltub see, kui palju me loodust saastame, kui igaüks üritab seda vältida, siis suudame oma planeedi säilitada ka tulevastele põlvedele.
Merilin Järv
8c klass