2. DILOOGIA ,,Kõik, mis kunagi oli" ; ,,Ei juhtunud midagi" Petlik näivus, et midagi ei juhtunud. Tegelikult riigi hukkumine. Eesmärk kujutada inimest ajas. EI OLE KROONIKA! Väljendab pettumust, et vabadus anti käest vastupanuta. Ideaaliks seatud soomlaste Talvesõda. Lõpeb kaasaja kujutamine. 3. SÜRREALISTLIK ROMAAN ,,Hingede öö" Autobiograafiline, filosoofiline, allegooriline. Pagulase elu: tõrjutu, võõras, hirmu-ja süütundega. Ristikivi ise tõrjutu sünnist saati. Ekslemine võõras majas (maailm, kus valitseb hirm ja ärevus). Inimene otsib tõde, mõistmist, LOOTUS KOJU JÕUDA KADUNUD! Toimub kohus, tunnistajad toovad esile mina-tegelase elu: pole soovitud laps, tõrjutu, raamatud ja kontserdid, kommunismi vastu FILOSOOFILISELT OLULINE PASTOR ROTH. ,,Teie ei kuulu nende inimeste hulka, kes asjade käiku mõjutavad"
seltskonna hing ja temaga ei hakka igav. Staarile meeldib tähelepanu. Liider- Liider on see kes ei pea vastutama. Grupis tahavad kõik liidrid järgida. Liider tekitab grupis positiivseid emotsioone. Liider loob meeskonna tunde ja maandab sisepingeid. Juht- on küps isiksus kes aksepteerib nii ennast kui teisi. Juhti tajutakse grupis alati sotsiaalse kontrolli kandjana. Patuoinas- Midagi ebaõnnestub siis süüdistatakse teda. Võib olla madal enesehinnagng. Tõrjutu- Tõrjutut võidakse ignoreerida välise tunnuse jägi. Tõrjutu võib olla ka see kes oma tarkusega äratab tähelepanu. Mis moel saadakse juhiks- juht valitakse grupi siseselt. Mis on roll- on normidega heakskiidetud toimingute süsteem. Kuna inimene on korraga seotud mitme grupiga peab ta täitma mitut rolli. TEMPERAMENT 4 temperamendi tüüpi ja kirjelda 2?-koleerik, sangviinik, flegmaatik, melanhoolik
Suhtlemine Otsene kaudne Miks? Grupid jagunevad: 1-suur/väike 2.ametlik(formaalne) ja mitteametlik (mitteformaalne) 3. reaalne/tinglik/etalon Grupi 3 põhitunnust: 1) Suht püsiv koostis 2) Sarnased eesmärgid 3) Erinevad omavahelised suhted Sotsuomeetria - juht /liider, kaaslane / sõber Konformsus - indeeritu(suur!?), tõrjutu(kiusav?!) 1) Stampväljendid 2) Faktid 3) Mõtted, ideed 4) Tunded 5) Täielik usaldus Suhtlemisviisid 1) Intiimne 0 45cm 2) Personaalne 45 120cm 3) Sotsiaalne 120 360cm 4) Avalik 360 -
Koolikiusamine on agressiivne, korduva iseloomuga käitumine, mille käigus tehakse õpilasele korduvalt haiget, olgu kas füüsiliselt või emotsionaalselt. Mõnikord väljendub agressiivsus ka õpilase kokkuleppelises ignoreerimises, mille tulemusena jäetakse ta seltskonnast või teatud tegevustest meelega välja. Tõrjutus ei ole alati otseselt käitumisprobleem, kuid sellega võivad kaasneda käitumisprobleemid. Näiteks võib tõrjutu hakata tähelepanu võitmiseks ise kiusama või muutuda õpetajate ning klassikaaslaste jaoks „käitumisprobleemidega lapseks”. Lapse käitumisprobleemid aga on juba ka ümbritsejate mure. Koolis sõltub tõrjutuse märkamine ning sellega tegelemine suuresti sellest, milline on õppeasutuse õhkkond ja õpetajad. Seoses tehnika arengu ja selle kättesaadavusega on osa kiusamisest internetti kolinud. Kuna
* kokkuvõttev ümbersõnastamine tehakse vestluse või selle osa lõpus, võetakse kokku räägitu põhisisu, vajadusel ka tunded Ümbersõnastamine, tagasiside andmine toimub tavaliselt oma arvamuse avaldamise vormis jättes rääkijale täpsustamise võimaluse. (Antsov, 2005) 3. PSEUDOKUULAMINE Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest saada kas hiljem ise ära kuulatud või vältida tõrjutu seisundisse sattumist. Samuti võib kuulamise ajal inimene liigselt mõelda omi mõtteid, sest on soov hankida teatud infokilde või näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone. Tagamõttena võib olla varjul ka soov hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi. (Antsov, 2005) Pseudokuulamine on kuulamine, mille kohta öeldakse:"Kuulab, aga ei kuule." Pseudokuulamine jätab sageli huvitatud kuulamise mulje. Eesmärk on mitte kuulata,
Elatusmiinimum on arvestuslik inimesel vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab tääjõu säilimist ja taastamist. Võetakse arvesse minimaalset toidukorvi ning esmaste tööstuskaupade ja teenuste maksumust. 2006.a oli Eestis see 1081 kr, millest 888 oli toidukorv. 25. MIS ON SOTSIAALNE TÕRJUTUS JA SELLE PÕHJUSED? Sotsiaalne tõrjutus on sotsiaalse kihistumise tagajärg, mis paratamatult omistab alamklassile tõrjutu staatuse. Ta pole enam sotsiaalselt aktiivne. See võib olla ka vaba tahe. See tähendab teatud indiviidide ja gruppide sotsiaalset eraldumist tulenevalt mingitest olulistest sotsiaal- probleemidest (töötus, vaesus, perifeersest elupiirkonnast tulenev e jne). PÕHJUS: töötus erivajadus (puudega inimesel on raske tööd leida) kuulumine vähemusrühma piirkondlikud erinevused (kaugel äärealadel on asustus hõre)
Rohkesti nimetusi on lobiseja kohta, näiteks turukadri, ladrakai, lorileenu, pläraläraleenu, pudruandres, jutujaak. Tühja jutu tegija on käojaan. Pealekaebaja on kaebejaak, manguja on mukerjaan. Kiitlejat kutsutakse kelkants, jõudejaak, jõudejüri. Naljahammas on pulmajüri, naljamats, narrimart, naljamärt. Hulkuja on vastavalt soole kas rannakai või ilmajüri. Kergete elukommetega naine on rannakadri, liiderlik mees tonksujaan (vrd don Juan ~ donzuan). Vaene tõrjutu on tuhkatriinu, tuhkamats või tuhkahauamats. Vagatseja on pühajüri. Ilmneb ka linna- ja maarahva vastandus. Linnainimene on linnajuulus ning maalt pärit inimene maamats. (Mäearu 2002: 3031) Ameti järgi nimetamine Eesnimelisi isikunimetusi on antud ka mitmetele ametimeestele ja -naistele. Mehenimedega on olemas karvajaagup 'harjusk', hulljaan 'noorsõdur', joodijüri 'arst või velsker', pillijüri
depressiooni ja sotsiaalset ärevust.) Sisukord SOTSIAALNE TÕRJUMINE KLASSIKOLLEKTIIVIS. 1 SISSEJUHATUS. 1 1. KIUSAMISKÄITUMINE.. 2 1.1. KIUSAMISE OLEMUS. 2 1.2. KIUSAMISE ROLLID.. 3 1.3. SEKKUMINE TÕRJUMISE OLUKORRAS. 5 1.4. TOIMETULEK SOTSIAALSE TÕRJUTUSEGA.. 6 2. METOODIKA.. 6 2.1. VALIM... 7 2.3. ANDMETÖÖTLUS. 8 3. TULEMUSED JA ANALÜÜS. 8 3.1 Kuidas tunneb tõrjutu end klassikollektiivis? 3.1.1. Suhted klassikaaslastega. 9 3.1.2. Tõrjumise viisid. 9 3.1.3. Tõrjutuse põhjused. 10 3.1.4. Olukord tänasel päeval 11 3.2 Mida on tõrjutu ise teinud? 3.2.1. Abi otsimine. 12 3.3 ...... 3.3.1. Tõrjutuse tagajärjed ja toimetulek. 13 KOKKUVÕTE.. 14 KASUTATUD KIRJANDUS. 16 Vaatlus
kõrgemal, näiteks kapi otsas. Lasteaia grupis hakkab ta teisi kamandama. Segab teisi lapsi mängimise juures, trügib mängudesse, tõukleb, müksab ja võtab teistelt midagi ära. Lasteaias võib olla hüperaktiivsel lapsel neli erinevat staatust: 1. Liider 2. Kaasamineja 7 ,, Hüperaktiivne laps" Cordula Neuhaus kirjastus ,, Kunst" 2001 8 Hüpi lasteaias Ave Nõmme Tartu 2005 lk 13 9 3. Tõrjutu 4. Isoleeritu Lasteaias läbi viidud küsitlusest pidasid õpetajad hüperaktiivseid lapsi: 52,6% tõrjutuks, 26,31% liidriks, 13,2% kaasaminejaks ja 7,89% iseloorituks.9 3. Kooliiga. Kooliealine hüperaktiivne laps ei suuda tunnis rahulikult istuda, segab pidevalt õpetajat ja kaasõpilasi, unustab tihti kooliasju koju ning saab sageli märkusi. Päevikusse märgib vaid mõned kodutööd, mida vanemate sundimisel ka ära tehakse. Ülejäänud unustab märkida ja sellepärast on
Õpilane võib ka halva käitumisega üle reageerida kui talle tundub, et ta teadmised olid kõrgemad kui saadud hinne näitab; kui talle tundub, et õpetaja just teda ei salli, teisi kõiki armastab. Õpilase halb käitumine võib olla nii tagajärg kui põhjus: reaktsioon õpetaja ebaõiglusele või impulss, miks õpetaja last kehvema hindega nö distsiplineerib. Sellist kohtlemist on kogenud nii tüdruk kui poiss, nii koduse hooleta kui hellitatu, nii tõrjutu kui eeskujulik. Erinev on aga reaktsioon ülekohtule. Esiteks reageerivad stressi- ja kriisiolukordades erinevalt tüdrukud kui ka poisid. Teiseks aga olenemata soost, erinevaisse sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvad õpilased. Kolmandaks, poiste käitumishäired ilmnevad nooremas eas kui tüdrukutel, seega on käitumisprobleemidega poiste arv tüdrukutega võrreldes ennem teismeiga suurem, hiljem tüdrukud jõuavad oma käitumisega järele (Aavik 2008), mistõttu käitumisprobleemidega
11 ma kippuma!“ („Seitse etüüdi“ 7) Tänu suurtele naudingutele ja unistustele võivad tekkida ka vastandtungid. Sellepärast lõikub elukirgliku ja rõõmudele avatud Alliksaare luulega alatasa kurvemaid ja hallimad jooni: traagilise paratamatuse tunnet, ahistuselamusi, nurjumismeeleolusid, üksinduse, hüljatu või tõrjutu seisundile viitamist. Taolised pihtimused on selgelt sisse kirjutatud luuletustes pealkirjadega „Ahtumine“ ja „Nõiaringis“. (Muru, 1987) *** „Kolm tähte ainsaks tõeluseks jääb taeva. Kolm laternat mu kummitustelaeva küll valgustavad, kuid ei anna sooja.“ ***
,,halb olla" PSÜHHOLOOGILINE Tunnetusprotsesside häired -kergesti haavuv väärkohtlemine -mäluhäired -madal enesehinnang Lapse suhtes toime pandud -tähelepanuhäired -saamatu (sotsiaalselt) tegu, mis pidurdab või -vaimse arengu häired -konfliktne kahjustab lapse -tõrjutu eakaaslaste hulgas emotsionaalsete võimete arengut. Sagedased konfliktid peres, vanema ettearvamatu käitumine lapse suhtes. SEKSUAALNE -raskendatud istumine, -kardab lahtiriietumist väärkohtlemine kõndimine -seksuaalse sisuga mängud Igasugune seksuaalne -suguhaigus -eale mittevastavalt head aktiivsus lapse suhtes, mis -rasedus teadmised seksist
Riietumine peegeldab kandja isiksust, hoiakuid, väärtusi. Riietus võib nii veenda kui eemale tõugata. 34. Mida tähendab parakeel? Parakeel on kõne vokaalkomponendid sisust eraldi võetuina: hääle kõrgus, kõla, artikulatsioon, tempo, tugevus ja rütm. Parakeele kaudu anname edasi oma tuju ning suhtumist. 35. Mis on pseudokuulamine? Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest saada kas hiljem ise ära kuulatud või vältida tõrjutu seisundisse sattumist. Samuti võib kuulamise ajal inimene liigselt mõelda omi mõtteid, sest on soov hankida teatud infokilde või näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone. Tagamõttena võib olla varjul ka soov hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi. 36. Mis on kuulamistõkked? Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine
Vaatlus uuritava objekti sihipärast jälgimist selleks,et kirjeldada fakte ja neid üldistada.Keskendub kõigele,mis toimub väliselt. Küsitlused on tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel. Igaühe arvamus mingi kindla asja kohta ning hiljem üldistatakse tulemus.Väga oluline on sõnastus,kas küsitleda tervet rühma või vaid osa rühmast. Testid kindlate protseduuride alusel saab võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes;paiknemine grupis(liider kaaslane,tõrjutu). Näiteks inimese intelligentsi (IQ-test) või isiksuseomadusi Eksperimendid ehk katsed selgitamaks põhjuslikke seoseid, on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja teisi muuta; kontrollitakse kõrvalmõjusid; kõik katsealused on samalaadses olekus ja antakse samad ülesanded. Isiksuse psühholoogia Sigmund Freud lõi 19.saj lõpul isiksuseteooria,selle järgi peituvad inimeses konfliktid,millest ta on teadlik või mitte. Isiksuse struktuuri moodustavad;
36. Milline on puudutuste roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? 37. Milline on riietuse roll mitteverbaalses kommunikatsioonis? 38. Mida tähendab parakeel? tähendab sisuliselt kõne komponente eraldivõetuna (rütm, tugevus, tempo, kõla ja häälekõrgus). Inimene reedab parakeele kaudu oma tuju ja olemust. 39. Miks on kuulamisoskus oluline inimkommunikatsioonis? 40. Mis on pseudokuulamine? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud *vältida tõrjutu seisundisse sattumist 41. Mis on kuulamistõkked? barjääri loomine kuulaja poolt (võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, valikuline kuulamine, siltide kleepimine, unelemine, samastumine, nõuandmine, väitlemine, teema vahetamine, oma õiguse tagaajamine, takka kiitmine 42. Mis on aktiivne kuulamine? eeldab täielikku pühendumist 43. Mis on empaatiline kuulamine? on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine 44
Ärgades, on kohe tegutsemis valmis. Tavapärased mänguasjad ei huvita. Huvipakkuvamad asjad on need, mida ei lubata võtta või asuvad kuskil kõrgemal, näiteks kapi otsas. Lasteaia grupis hakkab ta teisi kamandama. Segab teisi lapsi mängimise juures, trügib mängudesse, tõukleb, müksab ja võtab teistelt midagi ära. Lasteaias võib olla hüperaktiivsel lapsel neli erinevat staatust: 1Liider 2. Kaasamineja 3. Tõrjutu 4. Isoleeritu Lasteaias läbi viidud küsitlusest pidasid õpetajad hüperaktiivseid lapsi: 52,6% tõrjutuks, 26,31% liidriks, 13,2% kaasaminejaks ja 7,89% iseloorituks. 3. Kooliiga. Kooliealine hüperaktiivne laps ei suuda tunnis rahulikult istuda, segab pidevalt õpetajat ja kaasõpilasi, unustab tihti kooliasju koju ning saab sageli märkusi. Päevikusse märgib vaid mõned kodutööd, mida vanemate sundimisel ka ära tehakse. Ülejäänud unustab märkida ja sellepärast on
25. Millised on erinevad ruumidistantsid inimkommunikatsioonis? Intiimne distants, personaalne distants, sotsiaalne distants, avalik distants 26. Mis on parakeel? Parakeel on kõne vokaalkomponendid sisust eraldi võetuina: hääle kõrgus, kõla, artikulatsioon, tempo, tugevus ja rütm. Parakeele kaudu anname edasi oma tuju ning suhtumist. 27. Mis on pseudokuulamine? osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest *saada hiljem ise ära kuulatud või *vältida tõrjutu seisundisse sattumist. 28. Mis on kuulamistõkked? Kuulamistõketeks on võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, sõelumine, siltide kleepimine ja unelemine. Lisaks võib veel kuulamistõketeks nimetada samastumine, nõuandmine, väitlemine, oma õiguse tagaajamine, teema vahetamine, takka kiitmine. 29. Mis on empaatiline kuulamine? Empaatiline ehk sisseelav kuulamine on kõneleja teate emotsionaalse tähenduse ja tähtsuse kõneleja jaoks tabamine. 30
On võimalik, et ühiskond tõrjub endast indiviidi, teisalt võib indiviid norme eirates ennast ka ise ühiskonnast eraldada. Nii turvalisus kui ka sotsiaalne tõrjutus on seotud heaoluga. Heaolu võib käsitleda kui olukorda, kus inimesel on võimalik oma olulisemaid tarbeid rahuldada. Kui inimene on ilma jäetud millestki niisugusest, millele tal on õigus ja mille enamus saab, kui on takistatud tema integreerumine ühiskonda, siis on põhjust rääkida sotsiaalsest tõrjutusest. Tõrjutu ei saa teha seda, mida ta soovib ja elada sel viisil, nagu ta ise normaalseks peab, vajaduste rahuldamatuse tunnetamine tekitab lõhe tema ja kaasinimeste vahele. Sotsiaalset tõrjutust on võimalik käsitleda, lähtudes Allardti põhivajaduste konseptsioonile toetuvatest heaolu dimensioonidest ning nende defitsiidist. Esimene neist dimensioonidest ning defitsiidist. Esimene neist dimensioonidest on omamine omamata
Väärkoheldud laste intellektuaalne võimekus on sagedamini alla oma vanuse normi normaalses keskkonnas kasvanud lastega võrreldes (Põldsepp 1997). Psühholoogiline vägivald muudab lapse kergelt haavatavaks, alandab tema eneseväärtustamise võimet ja enesehinnangut. Laps areneb sotsiaalselt saamatuks, oma kõrgenenud haavatavusest lähtuvalt satub ta kergemini konfliktsetesse situatsioonidesse ning suure tõenäosusega saab talle omaealiste hulgas tõrjutu seisund. (Soonets 1997) Kõik antud tegurid on arengule pärssuvad ning mõjuval lapsele negatiivselt. Nii emotsionaalse kui ka psühholoogilise väärkohtlemise tagajärjed on kauakestvad ning avaldavad mõju indiviidile ka tema täiskasvanueas. Füüsiline vägivald on lapse väärkohtlemise liik, mille käigus asetatakse laps tahtlikult füüsilise ja psüühilise ebamugavuse seisundisse, tekitatakse talle tahtlikult kehavigastus või ei väldita selle tekkimise võimalust
3) Järjestamine 4) Paarisvõrdlus Sotsiomeetriliste meetodiga saadud tulemused lähtuvalt dimensioonidest: Aktsepteerimine – positiivsed valikud Tõrjutus – negatiivsed valikud Sotsiaalne eelistamine – populaatsus kaaslaste seas (pos-neg) Sotsiaalne mõju – kui märgatav on inimene grupis (pos+neg) Kõrge sotsiaalne mõju nii populaarsetel, tõrjututel, vastuolulise staatusega lastel. Sotsiaalsed staatused: populaarne, tõrjutu, isoleeritu, vastuoluline ja keskmine. 6.aprill.2018 Moraalne areng Tähtsaks arenguliseks ülesandeks on õppida vahet tegema õigel ja valel, heal ja halval. Moraalne areng puudutab reeglite ja kokkulepete õppimist, mida indiviid peab tegema interaktsioonis teistega. Moraalsusel on kolm aspekti: 1. Moraalne otsustamine – kuidas indiviidid mõtlevad eetilisest käitumisest ehk kognitiivne
Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: · tingimusteta aktsepteerimine · empaatia · sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: · saada vajalikku infot · nautida seltskonda · mõista kedagi · pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: · saada hiljem ise ära kuulatud · vältida tõrjutu seisundisse sattumist · hankida teatud infokilde · näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone · hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi · olla kena inimene · mitte solvata partnerit Kuulamistõkked- barjääri loomine kuulaja poolt: · võrdlemine · mõtete lugemine · vastuseks valmistumine · sõelumine, valikuline kuulamine · siltide kleepimine · unelemine · samastumine · nõuandmine · väitlemine
Väga oluline oskus lapsevanemale. Carl Rogus rõhutas kuulamisoskusega seoses kolme partnerisse suhtumise aspekti: tingimusteta aktsepteerimine empaatia sotsiaalne soojus Partneri ärakuulamise tingib kuulaja soov: saada vajalikku infot nautida seltskonda mõista kedagi pakkuda abi ja lohutust Pseudokuulamine ehk osaline kuulamine on tingitud kuulaja vajadustest: saada hiljem ise ära kuulatud vältida tõrjutu seisundisse sattumist hankida teatud infokilde näha partneri kaudu inimeste võimalikke reaktsioone hankida partneri kohta rünnakumaterjali, mõista tema nõrku külgi olla kena inimene mitte solvata partnerit Kuulamistõkked- barjääri loomine kuulaja poolt: võrdlemine mõtete lugemine vastuseks valmistumine sõelumine, valikuline kuulamine siltide kleepimine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine
kujuga ja temale mõjuv rõhujõud jaguneb püst- ja rõhtkomponendiks. Rõhtjõud on paarikaupa võrsed ja omavahel tasakaalus. Püstsuunas mõjuvad jõud on aga erisuurused, sest püstsurvekehad erinevad. Ülevalt mõjub vedelikus olevale kehale ja alt Nende vahe määrab üleslükkejõud Archimedese seadus: Igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis võrdub keha poolt välja tõrjutu vedeliku kaaluga. Jõud rakendub selle mahu keskmesse, s.o. rõhukeskmesse. 1.13 Rõhk toru seintel Kuna tegu on kõverpinnaga, siis mis tahes toru teljega risti olevas suunas võrdub jõud rõhu ja torupooliku projektsioonikorrutisega: , L- toru pikkus, d- toru diameeter, p- rõhk (mis tekib sisepinnale). Tõmbepinge lõikepinnas: , torukäänakul: , pinge 1.14 Kehade ujuvuse tingimused
näiteks üks laps võtab kastist klotse ja ulatab neid teisele lapsele, kes ehitab torni. Poisid mängivad sagedamini suuremates gruppides, mis koosnevad erinevas vanuses lastest, samas kui tüdrukud on sagedamini väiksemates gruppides või samavanuseliste paarides. Poisid mängivad pigem võistluslikke mänge, mis on oma reeglite ja rollistruktuuride poolest keerulisemad ning oma sõprussuhetes näivad nad rõhutavat koostöö "poliitilisi" oskusi, võistlust ja juhtimist. Tõrjutu staatus seostub agressiooni ja endassetõmbumise kõrge määraga ning seltsivuse ja kognitiivsete oskuste madala määraga, samas kui isoleeritu staatusega seostub vähene seltsivus ja agressioon. Vastuolulised lapsed kompenseerisid kõrget agressiooni määra paremate kognitiivsete ja sotsiaalsete oskustega. Sotsiaalse info töötamise mudel Eeldame, et laps A suhtleb lapsega B. Selle mudeli järgi peab ta: 1) kodeerima sissetuleva info, et mõista, mida laps B
argoo jms). Esimene släng kuulub üldkeelde (ja ainult osalt erikeelde), teine ja kolmas aga erikeelde. Slängil võib välja tuua rea sotsiaalseid eesmärke: - grupiteadvuse ja grupisisese ühtsuse loomine ja hoidmine, grupi väärtusmaailma väljendamine, selliselt ka enese eraldamine ja vastandamine muudele rühmadele; - oma hoiakute väljendamine suhtluses; - sotsiaalsete vm hierarhiate kompenseerime (eriti alama, tõrjutu, vähemuse kõnepruuk). Slängi välditakse ülemuse või vanemaga rääkides ja kasutatakse kui tahetakse alluvale või noorele meeldida; 28 - ka on sotsiaalsel slängil seosed tabuga, keelatust üle olemisega keele abil (ühiskonnas keelatud, palju tõrjutud asjade nimesid, või kompensatsiooniga, vanem, tublim, kõrgem olemisega keele abil.
prints kunagi ja kusagil ja kuis tal esitanud on. KUNINGAS: Kuis võttis vastu printsi armastust? POLONIUS: Mis arvate? Eks ütlin piigale: Prints Hamlet on ju prints ja prints on prints. Ei see või sündida. Siis käskisin tal lukustada uksed printsi ees, kõik kirjad, kingid ära põlata: prints, tõrjutu - et teha lühidalt - siis langes kurbusse, sealt isutusse, sealt unetusse, sealt siis nõrkusse, sealt nõtrusse ja langus säärane viis hulluseni, milles jampsib nüüd ja mis meid kurvastab. KUNINGAS: Kas arvad, et see sellest on? KUNINGANNA: Võib olla küll. POLONIUS: Kas eal on juhtund - tahaks teada ma -
Jäik hierarhia. Tänava ja siseruumide jõugud formeeruvad nad nendest noorukitest, kes on klassi sotsiaalsetest suhetest hiearhias tõrjutud. Kõikidele nendele gruppidele on iseloomulikud sotsi grupis valitsevad hiearhilised suhted. Kuid need mitteformaalset grupi ei ole need hiaerhiad jäigad, nad nii on aga jäävad. Sotsiaalne staatus- igas grupis kas mitte forma või form grupp on noorukil oma staatus. Liider- prosotsiaalne kaasamineja tõrjutu- antisotsiaalselt käituvad inimesed(moodustavad oma ette kampasi.) iseleeritu vastuoluline Kõige tugevamad korrelatsioonid selle vahel missuguses ekstreemisollakse liider või tõrjutud on seotud antisotsi käitumisega. Need staatused pole noorukieas stabiilsed küll on aga stabiilsed jõugud. Kuidas võivad staatused noorukieas muutuda- liidrist ei saa suure tõenäosusega tõrjutud, tõrjutust ei saa suure tõenäosusega liidrit. Tõrjutust vb saada kaasamineja või isoleeritu
nimel, et perekond, järglaskond jms säiliks. Instinktiteooriaks ka nim kaasasündinud agressiivsus kui kohastumuslik käitumisakt. Tavaliselt loomadel agressioon liikidevaheline. Amüktala uuringud inimahvid eksperiment 60-ndatel aastatel simpasite koloonias. Grupis hierarhilised suhted. Enne üks oli liider, siis amügdala lõigati ära, siis temast sai tõrjutu. Soolised erinevused agressiivses käitumises varajases lapseeas testosterooni sisalduse erinevus. Poistel keskmised agressiivsed reaktsioonid rohkem % kui tüdrukutel. Aju kõrgemad osad määravad ära, kas käitutakse agressiivselt, või mitte. Osa inimesi sünnib kahekordse y kromosoomiga(xyy), neid indiviide populatsioonis 0,01%, samal ajal 70. Aastate uuringud näitasid, et vanglas 0,9% sellise kromosoomiga.
Siia alla kuuluvad nii majanduslik tõrjutus, koolitusvõimalusist ja sotsiaalse- test hüvedest ilmajäämine, probleemid tervisega kui ka konfliktsus inimsuhetes (eelkõige indiviidile lähedastes sfäärides - peresuhetes, kooliklassis, eakaaslaste hulgas jne.).Indiviid tajub sotsiaalset tõrju- tust kaitsetusena. Turvalisus väheneb, kui tulevikku on raske ette näha, kui harjumuspärane tegutsemine võib anda ja annabki oota- matuid tulemusi. Sotsiaalselt tõrjutu on sunnitud elama elu, mis ei tulene tema oma valikutest ja vabast tahtest, seetõttu tunneb ta end millestki ilmajäänuna, kõrvalejäetuna, marginaalsesse positsiooni sattununa. Tõrjutusel, mis ilmneb ühes valdkonnas, on kalduvus laieneda ja tungida muissegi valdkondadesse. Lapsepõlves ilmneb sotsiaalne tõrjutus eelkõige kaitse, hoolitsuse ja osaluse puudujääkidena. Kirjeldades sotsiaalselt tõrju- tud lapse arengukäiku, käsutatakse sageli väljendust "deprivatsiooni ring"
neilt õhtuti. Vanemad tunnevad oma laste vaba aja veetmise ähvardust vastu vähe huvi. Lapsed teevad, mida tahavad, puudub e ja vanemlik kontroll ja seega ka vanematepoolne korrigee- jõuvõtete riv mõju (vt. Ebapiisav vanemlik järelevalve ja suunami- abil välja ne, lk. 39). ihaldusvä Vanemate ükskõikne suhtumine süvendab aga ärseid eemale-tõrjutu-tunnet veelgi. Ning selline mänguasj mittetunnustamine muudab kamba seda ühtsemaks. u. Üheskoos tundsid nad, et on RALFI JUHTUM võitmatud . Ka tava- Melanie sõber Ralf oli pärit hoopis teistsugusest perekonnast lisse kui tema ise. Tegelikult oli Ralf oodatud laps. Tema ema oli algkooli lapse sündimise hetkel 29-aastane iseseisev naine, kes pidas üle minnes jäid Melanie ja Ralf kokku ning sõb- runesid veel kähe endasarn ase
pettumusi ja ebaõnnestumist, siis need kogemused varjutavad tema isikust. Alaväärsuse tundeid tekib palju siis, kui laps ei ole kooli minnes selleks küps või kui tal on suuri õppimisraskusi. Laps kogeb ennast ebakindlana, kui talt nõutakse liiga palju kooli, harrastuste või kodutööde suhtes või kui ta ei ole suuteline looma sõprussuhteid, ta on kiusatav või tõrjutu. Sobiv tasakaal edu, toimetuleku ja ebaõnnestumise ja pettumuste vahel kasvatavad lapsest endale lootva, võimalustesse uskuva ja maailmast huvituva kuid ka iseennast ja oma piire tundva realistliku isiksuse. Terve kooliealine tahab ja usaldab kasvada täiskasvanuks. Kool ja kooliküpsus Kui peres peetakse lapse sünnipäeva ja tordil põleb kuus küünalt,
annaabi.ee 
