1. Uurimissuunad algusaastatel.....................................................................................18 2.2. Uurimussuunad praegu..............................................................................................20 2.3. Teadlased algusaastatel ja praegu..............................................................................22 3. TELESKOOBID.............................................................................................................. 29 3.1. Tõravere Observatooriumi 1,5 meetrine teleskoop...................................................29 3.2. Kaasaja suurimad teleskoobid...................................................................................32 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................35 RESUME..............................................................................................................................36 KASUTATUD KIRJANDUS..
Tartu Observatoorium Referaat Sisukord · Uurimissuunad.............................................................................3 · Eelkäijad.....................................................................................4 · Olulisemad etapid Tõravere Observatooriumi arengus........................5-7 · Kasutatud materjal........................................................................8 2 Uurimissuunad Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Peamised uurimissuunad on tähefüüsika teoreetiline astrofüüsika kosmoloogia galaktikate füüsika taimkatte seire atmosfääri seire
Eesti astronoomia 1. Miks öpikoordi pilvel on niisugune nimi? 2. milline tähtsus on Tõravere observatooriumil Eesti teaduses 3. millega tegeleb Tartu tähetorn? 4. Millistele füüsika erialadele saab spetsialiseeruda tartu ülikoolis? 1.Ernst Öpik oli Eesti astronoom, kes sõltumatult teisest astronoomist Jan Hendrik Oortist lõi Päikesesüsteemi ümbritseva komeediparve, nn. Öpik-Oorti pilvekontseptsiooni. 2. a. 1812 Valmis Tartu Tähetorn, mille tööd hakkas juhtima astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve. b
Ptolemaiose omaga võrreldes Loe lähemalt Kopernikuse heliotsentriline maailmasüsteem Johann Kepler (1571 1630) Johann Kepler pani oma kolme seadusega meie planeedisüsteemi lõplikult paika. Loe lähemalt siit Giordano Bruno Tartu tähetorn Enne Tõravere observatooriumi valmimist teostati vaatlusi siit, Selles tähetornis määras Struve ka Vega kauguse maast. Friedrich Georg Wilhelm Struve (1793 1864) Eesti päritolu astronoom ja geodeet. Mõõtis esimese kolme mehe hulgas tähe kauguse maast (Veega). Tegi koostööd C. Tenneriga
pähe kukkuda.Sõitsime veel maaaluses metrooga ja sõitsime belassidega kaevanduses ringi.Meile tutvustati paljusid asje mida meie ei teadnud saime palju uusi teadmisi ja meil oli väga lõbus.Olime seal umbes 4 tundi,sest seal on niipalju asju vaadata.Soovitame kõikidel sinna minna seal saab palju uut infot mida sa võibolla ei teadnud. Ahhaa keskus Ahhaa keskus on Tartus.Seal korraltatakse palju lahedaid spordi mänge. Tõravere Tõraveres asub Tartu Observatoorium, kus paikneb Eesti suurim, 1,5 meetrise peegliga teleskoop. Olgu ilmastik soojem või külmem, Tõravere mäel seisab aparaate, mis mõõdavad ilma iseloomustavaid näitajaid ja on püsinud muutumatuna sada aastat. Siin on mõõdetud Maa ja Päikese kiirgussuhteid katkematult üle poole sajandi. Ja need aegread, mis iseloomustavad päikesekiirguse kättesaadavust ja selle kasutu osa
Tõravere observatoorium Tõravere observatoorium avati aastal 1812. Seal alustab astronoomilisi vaatlusi F.G.W. Struve ja 12 aasta pärast saabub Tartusse 9-tolline tolleaegne maailma suurim teleskoop Frauhoferi läätspikksilm. F.G.W määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist. Tänapäeval on Tõraveres kaks töötavat teleskoopi. Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad.
5. Vapramäe reljeef. Vapramäe kõrgeima koha absoluutne kõrgus on 77,7 meetrit ja suhteline kõrgus Elva jõe veepinnast 40 meetrit. Vapramäe nõlvad on üsna järsud, suuremad kalded isegi 25 - 30 kraadi. Tekkelt kuulub Vapramägi moreenkuhjatisena vallseljakute hulka, koosnedes peamiselt kruusast ja liivast ja on üks osa siinsest kõrgendike süsteemist. Vahelduvad kõrgendikud paiknevad kirde-edela suunalise ahelikuna paralleelselt Elva jõe oruga Tõravere ning Elva vahel ja kujutavad endast viimase jääaja lõpul (umbes 10000 aastat tagasi) jää sulamisel jääserva ette kuhjunud otsmoreenkõrgendikke. Enne viimast jääaega paiknes selles vahemikus lai põhja-lõuna suunalise kujuga Elva ürgorund, millesse jääaja lõpul 6 kõnesoleva kõrgendike ahela keskne osa kuhjus. Kõrgendikud ei täida orgu tema
failid. Lisaks mõõtmisandmetele vastava aja kohta ka efemeriidide faili. Kõik need importisime programmi nagu eelmise ülesande puhulgi. Teostatud baasjoonte arvutuse järel vaatasime üle satelliitide kaksikvahede jääkide graafikud ning eemaldasime töötlusest satelliidid, mille andmed olid katkendlikud, liiga lühikesed või suurte jääkvahedega. Ebasobivate andmete eemaldamise järel tegime seotud tasanduse. Kindelpunktideks olid fikseeritud Suurupi ja Tõravere jaamad ning Toila ja Kuressaare jaamade koordinaatide arvutamine toimus nende põhjal. Kõrgus fikseeriti Suurupi jaama puhul. Järgnevalt on toodud tasandamise teel saadud koordinaadid ning veaellipsite suurused. Veaellipsite suurused jäävad 1,5 cm piiresse. Kõige suuremad jääkhälbed on Kuressaare ja Toila vahelisel baasjoonel, sest need jaamad asuvad üksteisest kõige kaugemal. Enamasti jäävad jääkhälbed alla 2 cm. Vaba tasanduse puhul jätsime fikseerituks Suurupi baasjaama
Geograafiline reisikirjeldus Tartu õppepäevast 28. jaanuar toimus õppereis Tartu. Külastati Eesti Maaülikooli ja Tõravere observatooriumi. Esimeseks sihtpunktiks oli Eesti Maaülikool. Siin tutvustas lektor meile Struve geodeetilist kaart. Loeng oli jaotatud kaheks. Esimese loengu lõppedes oli meil kolmkümmend minutit aega toaletis käia ja jalgu sirutada. Kui kõik olid klassi tagasi saabunud alustas lektor teise loenguga. Ma sain teada kaare kohta palju huvitavaid fakte. Sain tead, et Struve geodeetiline kaar on kantud 15. juulil 2005 aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja
Kodukirjand koosneb minu kodukohas, Võrus toimunud muutustest 21.sajandi algul. Seal räägin ma, mis on muutunud ja mida muudetakse veel Võrus. Kirjutasin veel teatriarvustuse ,,Misantroobist". ,,Misantroop" toimus kultuurimajas ,,Kannel". Reisikirjeldus Neljapäeval, 28. jaanuaril toimus Comeniuse projekti raames 10.a ja 11.a klassil väljasõit Tartusse. Väljasõidu sihtpunkte oli kaks: Eesti Maaülikool ja Tartu Tõravere observatoorium. Eesti Maaülikool asub Tartu linnas ja Tõravere observatoorium asub 21 km Tartust lõunas. Päeva alustasime Eesti Maaülikoolis, kus ootas meid emeriitprofessor 1 Jüri Randjärv. Professor Randjärv selgitas meile maja maketti kasutades Maaülikooli majadesüsteemi. Pärast süsteemi tutvustamist juhatas ta meid auditooriumisse, kus ta asus meile selgitama geodeesiat ja Struve kaart. Geodeesia (kr k "maajagamine") on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja
aastal sai Füüsika ja Astronoomia Instituut. Vana tähetorn jäi uuele instituudile kitsaks. Kitsikus lahenes 1960. aastate alguses, kui esimesed astronoomid kolisid uude alles ehitatavasse observatooriumisse Tõraveres. 14. septembril 1964 avati observatoorium ametlikult ja anti talle F.G.W Struve(Friedrich Georg Wilhelm von Struve) nimi. 1973. aastast oli Tõraveres Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut ning Tartusse jäi Füüsika Instituut. Alates 21. septembrist 1995 kannab Tõravere teaduskeskus Tartu Observatooriumi nime. Praegu jagunevad Tartu Observatooriumi teadurid ja uurimisteemad kolme osakonna vahel: astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika. 9 Alates 1974. aastast on Tõravere täheuurijate tähtsaimaks töövahendiks olnud Eesti ja Põhja-Euroopa suurim 1,5meetrise läbimõõduga peegelteleskoop. Seda kasutatakse peamiselt koos spektrograafiaga ASP-32.
Nimi: Jaanuari Hälve Juuli Hälve Jaanuari Hälve Juuli Hälve keskmine C° keskmine C* sademet % sade % temp. temp. e summa mete 2015 2015 2015 summ a 2015 Türi -1,8 2,5 16 -1,2 77,1 135,3 78,3 95,5 Vilsand 1,7 2,4 16,9 0,5 42,5 90,4 37,3 76.1 i Kliimaerinevuste põhjendus 1) Juuli keskmine õhu...
- Kas vesi ja/või hapnik võivad putukasse liikuda passiivselt, difusiooni teel? 5. küsimus 1. Mille poolest erinevad embrüonaalsed tüvirakud somaatilistest tüvirakkudest päritolult? arengus? 2. Milliseid perspektiive/vastuolusid nähakse nende kasutuselevõtus? 3. Andke oma hinnang tüvirakkude kasutamise kohta. 6. küsimus Allpool on toodud 2 graafikut, mis võrdlevad sademeid aastatel 1961 1990 Tallinnas ja Tartu Tõravere piirkonnas 2006. aasta vastavate näitajatega. Millise kokkuvõtte teeksid nende andmete järgi ? Tallinna sademed 1961-1990 ja 2006 Tartu Tõravere sademed 1961-1990 ja 2006 1. võrdle sademete hulka Tallinnas perioodidel jaanuar märts ja juuli september 30 aasta keskmise näitajaga. 2006. Aasta jaanuar oli alla keskmise näitaja kuiv, veebruaris oli keskmise näitajaga võrdne sademete hulk ja märtsis oli üle
Astronoomia On teadus, mis uurib taevakehade, nende süsteemide ja kosmilise hajusaine liikumist,ehitust, tekkimist, arengut.Tuleb kreeka keelest.Astronoomia tekkis praktilisest vajadusest tuhandeid aastaid tagasi nt Egiptuses, Hiinas. Astronoomiat saab jagada: 1. Astromeetria-taevakehade asukoha määramine ja taevakaartide koostamine. 2. Taevamehhaanika-uurib taevakehade liikumist 3. Astrofüüsika-uurib taevakehade kiirgust. Kiirguse põhjal püüab määratleda taevakehade asukohta ja arengut. Saab veel peenemateks jagada: 1. Planetoloogia-uurib päikesesüsteemi ehitust 2. Tähtede füüsika 3. Galaktikatefüüsika 4. Kosmoloogia-uurib universumi tekkimist ja arenemist. Astronoomia etapid: 1. Primaarne maailmapilt-iseloomulik varasematele tsivilisatsioonidele.Kujutasid ette,et Maa on lame ja maa kohal oli taevas kupli kujuliselt. 2. Klassikal...
Mosaiik-Mosaiik on kompositsiooniline pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi- või mõne muu materjali tükkidest. Vanimad näited pärinevad u 3000 eKr. Silmapaistvaim tase saavutati Vana-Kreekas ja Roomas. Koonusekujuline mosaiik. Uruk. Mesopotaamia. Valitsejanna Theodora käsi San Vitale kirikus Ravennas. Lagle Israeli merekividest mosaiikpannoo "Eestlaste muistne tähistaevas" 1962 1964 Tõravere Observatooriumis Sklptuuriliigid 1. Maalikunst 2. Skulptuur 3. Graafika Skulptor Tauno Kangro ,,Mõtlik mees" Maalikunstnik Eevald Okas Graafik Eduard Viiralt
moodus, mis kasutab tõukejõu saamiseks Päikeselt väljapursatavate elektriliselt laetud osakeste voogu ehk päikesetuult. Selleks keritakse lennu käigus satelliidist välja traatidest struktuur (traatide pikkus 10 meetrit, läbimõõdud 50 ja 20 mikromeetrit). ESTCube-1 on selle tehnoloogia esimene katsetus. Samuti on satelliidi eesmärk pildistada kosmosest meie planeeti Maad, eriti Eestit, kus ta lendab üle iga päev enam kui seitse korda. Samal ajal peab sidet satelliidiga Tõravere observatoorium, mis laeb andmeid alla. Satelliidi liikumistrajektoori on võimalik ka igal inimesel endal jälgida. Selleks on loodud eraldi internetilehekülg, milles on näha, kus satelliit parasjagu viibib. ESTCube-1 kogu projekti maksumus koos orbiidile lennutamisega läks kokku umbes 100 000 eurot. Projekt ise on üsna kulukas, kuid see satelliit on Eesti teadusmaastikul kindlasti üks suur samm edasi. Samuti on see tunnustatud Eestis kui Aasta tegu 2012. Kasutatud allikad:
Osana Struve geodeetilisest kaarest kuulub Tartu tähetorn alates 2005. aastast UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Tähetorni direktori F. G. W. Struve ja eesti soost kindrali Carl Friedrich Tenneri juhtimisel mõõdeti 1816-1852 triangulatsioonimeetodil meridiaanikaar Põhja-Norrast Musta mereni. Sellel tööl oli suur tähtsus astronoomia, geodeesia ja kartograafia arengus. Tõravere observatooriumi valmimise järel 1964. aastal lahkusid astronoomid Tartu tähetornist. Hiljem tegutses tähetornis Tartu Linnamuuseumi filiaal ning pärast selle sulgemist teaduskeskus Ahhaa. 1963. aastast tänaseni tegutseb tähetorni juures astronoomiaring. 2009. aastal alustati Euroopa Regionaalarengu Fondist finantseeritava Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse piirkondade konkurentsivõime arendamise programmi toel
Füüsika XII Tööleht nr 3. KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1. Mis on astronoomia? Teadust, mis uurib taevakehi ning nende süsteeme (ehitust, liikumist, asetust, arenemist). Mille poolest erineb refraktor reflektorist ? Kui suur läbimõõt neil on?Refraktor on läätseobjektiiviga, reflektor aga peegelobjektiiviga teleskoop.Refraktor-kuni 1 m läbimõõt;reflektor-10 m piires. Mis on observatoorium ja kas ka Eestis on neid (kus)?Teaduslikud uurimisasutused, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi.1)Tõravere observatoorium. Nimeta astronoomiliste vaatluste iseärasused (3 iseärasust) 1)Passivne iseloom.Paljud astronoomia protsessid on väga aeglased.2)Maa liigub koos vaatlejaga.3)Raske on hinnata kaugusi. Uus ja vana kalender. Miks võeti uus kalender kasutusele?Sajandite möödudes tekkis nihe loodusliku seisundi ja kalendri vah...
Kui paks on osoonikiht Eesti kohal? Osoonikihi paksus muutub kõige paksem on osoonikiht Eesti kohal talvelvarakevadel (märtsisaprillis), kõige õhem hilissügisel (oktoobris novembris). Kuid sügisene õhem osoonikiht ei kujuta meile suurt ohtu, sest madalalt käiva päikese ultraviolettkiirgus ei ole intensiivne. Osoonikihi mõõtmine ei ole aga inimeste tervise seisukohast sedavõrd oluline, kui on ultraviolettkiirguse ehk kiiritustiheduse mõõtmine. Tõravere observatoorium alustas sellega juba 1998. aastal. Andmeid UVindeksi kohta saab näha aadressidel http://sputnik.aai.ee/koduleht/ ja http://www.emhi.ee/ Mida peab UVindeksi puhul silmas pidama? Kui UVindeks küünib üle 5, on päevitamisel soovitatav kasutada nahka kaitsvaid vahendeid. Kui UVindeks on 7, peetakse päevitamist ohtlikuks. Heledanahalised inimesed on päikesekiirguse suhtes tundlikumad kui tumedanahalised. Soovitan nii enne päikese kätte minekut kui ka enne
kirjeldas Ivar Murdmaa, kellest sai esimene Nõukogude Antarktika ekspeditsioonis töötanud ja Antarktisele jala asetanud eestlane (4. dets. 1957). Aastatel 196373 talvitas Novolazarevskaja jaamas kolm korda Anatoli Norman, tehes seismoloogilisi vaatlusi. Enn Kreem, kes talvitus Molodjoznaja jaamas aastal 1966 ja Bellingshauseni jaamas 1969. aastal, oli esimene keda Charles Villmann Tõravere observatooriumist suutis saata Antarktisele kosmoseuuringutega seotud helkivate öö- ja pärlmutterpilvede patrullvaatlustele. Aastatel 196785 talvitudes tegid neid ka Reino Eller, Rein Randmets, Andres Tarand, Jaan Ojaste, Jaak Lembra, Enn Kaup, Vello Park, Heino Martihhin ja Vladimir Gussev. Kõrgemat atmosfääri uurivate aeroloogidena talvitusid Antarktises veel Rein Männik ning Aleksei Dorogotovtsev ja Sulo Kolje.
moodustasid need kokku varanduse. Rahvariideid kanti piduliku riidena kuni 19. sajandi lõpuni ning 20. sajandi algul veel Lääne- Eestis ja saartel, eriti Muhumaal. Tänaseni kantakse rahvariideid Kihnu saarel. Ka on säilinud Eesti kaguosas elavate setude vanad rahvarõivad, kuid neid kantakse vaid esinemisrõivana ja mõnikord pulmades. Kasutatud kirjandus 1. Tuubel, V. 2001 Eesti Rahvakultuur 19. Sajandil. Tõravere Trükikoda 2. Piiri, R. 2011 Ehtimine. OÜ Vali Press 3. Puppart, P. 2011 Eesti rahvarõivas ja mood. TEA Kirjastus
eristada. Selles, et ava suurendamisel difraktsioonipilt "kitseneb", veendusime ise filmitükis oleva pilu laiust muutes. Lahutusvõime suurendamine on keeruline probleem ja selle lahendamine kallis. Maailma suuremate teleskoopide objektiivide läbimõõdud ulatuvad 10 m. Projekteeritakse 100 m läbimõõduga peegelobjektiivi. Sellised objektiivid on väga kallid. Eestis on suurima objektiiviga teleskoop Tõravere observatooriumis (objektiivi diameeter 1,5m). Maailma võimsaim optiline mikroskoop suudab piiluda viirusi? Uute ja järjest parema lahutusvõimega optiliste mikroskoopide ehitamine on võitlus valguse omadustega. Lahutusvõime tähendab vähimat kaugust kahe punkti vahel, millal need punktid on veel nähtavad. Manchesteri ülikooli teadlased on valmis meisterdanud seni parima lahutusvõimega optilise mikroskoobi. Konstrueerijad väidavad, et vägeva riista abil saab
Kordamisküsimused 1. Vihikus olemas. Astronoomilisi vaatlusi viiakse Eestis läbi Tartu Tähetornis (Toomemäel) ja Tõravere Tähetornis. 2. Seniit- ehk lagipunkt on Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Teodoliit- riist horiondiliste koordinaatide mõõtmiseks. Gnoomon- ehk päikesekell, mõõdetakse päikese kõrgust. Teleskoop- astronoomia uurismismeetod, esimene astronoomiline pikksilm oli Galilei pikksilm, valmistatud 1610 a. (Galileo Galilei) Maailma telg- moodustab orbiidi tasandiga nurga 66,5kraadi ( Maale langevad päikesekiired on praktiliselt paralleelsed).
See lisab vett Egiptusele ja Hiinale ning aitab uuesti täita Araali merd. EESTI KUULUB ilmastiku poolest suurriikide sekka. Vähe on maailmas paiku, kus paarisaja kilomeetri ulatuses ilm nõnda erinev on. “Eestis on väga huvitav olla meteoroloog, ‿ ütleb selle kohta ilmateadlane Heino Tooming. Oma kliimauuringute kõige üllatavamaks tulemuseks peab Heino Tooming tõdemust, kui oluliselt jääkate Läänemeres mõjutab ilma näiteks Tõravere ilmajaamas Tartu lähistel. Selgus, et Tõravere aprillikuine temperatuur sõltub otseselt jääkatte kestvusest Vilsandi saare lähistel. Maa globaalne ilmastik mõjutab jääkatte kestvust Vilsandil, see omakorda lumikatte kestvust peaaegu kogu Eestis, mis omakorda avaldab mõju keskmistele temperatuuridele ja sademetele. “Terves Eestis ei toimu protsesse, mida ei mõjutaks Läänemere saarte juures toimuvad protsessid,‿ võtab Tooming kokku. Viimaste suvede trombide peategijat
H= 75 100 km /s*Mpc Kirjelda galaktikate ruumjaotust? Galaktikad moodustavad parvi, universumis ei ole ühtegi suunda, kus neid leida ei oleks. Praeguseks on avastatud üle 2miljoni galaktika. Kõik galaktikaparved moodustavad mesilaskärje taolise struktuuri, mille vahele jäävad korrapärased tühikud. See struktuur on tekkinud universumi paisumise käigus, pika aja jooksul ja selle põhjuseks võis olla väike häire universumi arengus. Universumi kärgstruktuuri avastasid Tõravere teadlased eesotsas prof. Jaan Einasto. SUUR PAUKKK!!! Suur Pauk on universumi tekkimise teooria. See selgitab, kuidas tekkisid aeg ja ruum. 1) Suur Pauk tekkis 0 sekundil. t=0; 13,7 milj. aastat tagasi. Tekkis ülikuumas T=1032K ja ülitihedast energiast, mis oli koondunud nööpnõelapeast väiksemasse ruumiossa. 2) Tekkisid kvargid, kui T= 1028K ja t=10-32s. Esimesed aineosakased, mis kiirgusest tekkisid.
H= 75 100 km /s*Mpc Kirjelda galaktikate ruumjaotust? Galaktikad moodustavad parvi, universumis ei ole ühtegi suunda, kus neid leida ei oleks. Praeguseks on avastatud üle 2miljoni galaktika. Kõik galaktikaparved moodustavad mesilaskärje taolise struktuuri, mille vahele jäävad korrapärased tühikud. See struktuur on tekkinud universumi paisumise käigus, pika aja jooksul ja selle põhjuseks võis olla väike häire universumi arengus. Universumi kärgstruktuuri avastasid Tõravere teadlased eesotsas prof. Jaan Einasto. SUUR PAUKKK!!! Suur Pauk on universumi tekkimise teooria. See selgitab, kuidas tekkisid aeg ja ruum. 1) Suur Pauk tekkis 0 sekundil. t=0; 13,7 milj. aastat tagasi. Tekkis ülikuumas T=1032K ja ülitihedast energiast, mis oli koondunud nööpnõelapeast väiksemasse ruumiossa. 2) Tekkisid kvargid, kui T= 1028K ja t=10-32s. Esimesed aineosakased, mis kiirgusest tekkisid.
Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Fullan, M. 2006. Uudne arusaam haridusmuutustest. Tartu: AS Atlex. Kidron, A. 2000. Ärijuhtimise psühholoogia. Mondo Kahe autori raamat: Autori nimi, Initsiaal(id). & Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi. Kokku lepitud töörühma koosolekul 21.09.2011. Nõmm, E. & Valgmaa, R. 1995. Grupiprotsessid ja nende juhtimine. Tõravere: Tõru Artikkel kogumikust: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli või peatüki pealkiri. Toimetaja eesnime initsiaal(id). Toimetaja perekonnanimi. (Toim), Raamatu nimi. Linn: kirjastuse nimi. Vapra, A. 1988. Vananemine ja eaka inimese tervishoid. H. Jänes (Toim), Tervise teejuht I. Tallinn: Valgus. Ühe autori artikkel ajakirjast: Autori nimi, Initsiaal(id). Aasta. Artikli pealkiri. Ajakirja nimi, ajakirja number, lehekülgede numbrid, millel artikkel asub, ajalehe puhul kuupäev.
võimalikud. Ei võimalda vaadelda pooluselähedast piirkonda (mis nagunii asub korrektse vaatluse jaoks liig madalal). Fookused. Kui refraktoritel on fookuse (mõeldakse objektiivi fookust!) asukoht määratud teleskoobi teljega, siis reflektoritel on teleskoobi teljel asuv peafookus kasutatav vaid väga suurte läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Muudab teleskoobi "refraktori sarnaseks" ning sobib kõigiks vaatlusteks. Newtoni fookus: valgus peegeldatakse välja risti optilise teljega. Kasutatakse
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Metsaseire analüüs Linna- ja tööstusmaastike korraldus mag. 1 Juhendaja: lektor Merle Ööpik Tartu 2014 SISUKORD .....................................................................................................................................................1 1.Metsaseire alaprogramm..........................................................................................................3 2.Eesmärgid.................................................................................................................................4 3.Seirejaamad..............................................................................................................................5 4.Metoodika................................................................................................................................
PÕHJA-EESTI TURISMIREGIOON Harju maakond 1. Naissaar militaarobjektid, Kaljuste, Nargen Festival Omari küünis, kitsarööpmeline raudtee. 2. Tuhala nõiakaev Lähedal Eesti pikim Virulase karstikoobas (58m), energiasambad. 3. Põhja-Kõrvemaa Eesimaa Sveits. Ca 13000ha. Mäed, sood, järved (üle 30ne), matka-ja suusakeskus. 4. Keila juga 6m kõrge, 60-70m lai. Mõisakompleks, rippsillad, joaalune kanjon, liigirikas park. 5. Jägala juga Eesti kõrgeim looduslik juga -8m, 50m lai. Kauneim kevadise suurvee ajal ja talvel jäätununa. Lääne-Viru maakond 1. Sagadi mõis Peahoone 18saj. Fockide suguvõsa. RMS Sagadi metsakeskus, looduskool ja metsamuuseum. Hotell, hostel ja restoran. 2. Vihula mõis Enamik hooneid 19saj algus Schubertite suguvõsa poolt, Baltimaade esimene maaklubi, hotell. 3. Altja kaluriküla, vanad taluhooned ja võrgukuurid, uued suvekodud. 4. Vergi sadamaküla, sadam tegutseb...
Üksnes 1998 kasvas CO2 kontsentratsioon 3,5 ppm võrra. 2000. aastal oli atmosfääris 770 gigatonni süsinikku (1Gt = 1012 kg). Arvatakse, et see kogus kahekordistub 22. sajandi alguseks. Kliima muutub ka loomulike looduslike protsesside tulemusena. Paratamatu on, et vulkaanipursetega satub õhku tahma, tolmu ja väävliühendeid, mis vähendavad atmosfääri läbipaistvust ja Maale jõudvat päikesekiirgust. Pärast tööstusliku saaste vähenemist Eestis ja IdaEuroopas, on Tartu ja Tõravere teadlased Viivi Russak, Hanno Ohvril ja Oleg Okulov täheldanud siiski atmosfääri läbipaistvuse paranemist. On veel teisigi kliimamuutuste põhjusi, mis näivad paratamatud inimühiskonna arengu taustal. Nii näiteks on suurlinnad soojuse oaasid, sest majade kütmisel eraldub õhku soojust. Ka autode heitgaasid võimendavad kasvuhooneefekti. Tulemusena on suurlinnade südames temperatuur talvel tunduvalt kõrgem kui nende äärealadel. Peterburis näitab pakasega kraadiklaas isegi
Väikeste teleskoopide juures mõjutab lahutusvõimet ka objektiivi läbimõõt.(2) Fookused. Kui refraktoritel on fookuse (mõeldakse objektiivi fookust!) asukoht määratud teleskoobi teljega, siis reflektoritel on teleskoobi teljel asuv peafookus kasutatav vaid väga suurte läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. 4 1. Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Muudab teleskoobi "refraktori sarnaseks" ning sobib kõigiks vaatlusteks. 2
galaktikate massist ei piisa, et hoida nii kuuma gaasi koos. Miks nii kuum gaas parvest ära ei lendu? See on võimalik, kui parved on tegelikult palju massiivsemad kui nähtavate parvegalaktikate kogumass (vt. kuidas kaaluda taevakehi). Kuuma gaasi olemasolu galaktikaparvedes on tõenduseks varjatud aine olemasolust. Universumi kärjetaoline struktuur See pilt lõpetas kolm aastat kestnud rahvusvahelise programmi, olles vaid üheks lüliks lõputa ahelas. Algas kõik 1977. a., kui Tõravere astronoom Mihkel Jõeveer tuli mõttele kasutada galaktikate ruumjaotuse uurimisel uut kartograafilist võtet - kiildiagrammi. Nii (ingl. wedge diagram) nimetatakse seda praegu. Meie kasutasime esimest pähe tulnud analoogi -"apelsinilõik". Mõte oli selles, et joonistada galaktikad paberile vastavalt polaarkoordinaatidele, kus polaarnurgaks on näiteks käändenurk, raadiuseks aga punanihkest arvutatud kaugus. Et teist nurka (otsetõusu) paberile panna on võimatu, jaotus on ruumiline -
muutusi. Mõõdetud osooni koguhulga väärtused on olnud vahemikus 320-430 DU, mis näitab, et võimalikke ajutisi õhenemisi pole veel tabatud. Samas võisid lühiajalised osoonikihi õhenemised jääda registreerimata, sest Tõraveres tehti 1994. aastal osoonikihi paksuse mõõtmisi ainult 80 päeval (21,9% võimalikest vaatluspäevadest). 5. Osoonikihi ja seda kahjustavate ühendite seire Eestis Eestis tehakse käesoleval ajal osoonikihi uuringuid ainult Tõravere observatooriumis. Atmosfääriosooni ja maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse mõõtmised püstitati Eestis grupi teadlaste poolt juba 1992 aastal. Dobsoni meetodil mõõtmiseks kasutatav spetsiaalne aparatuur osutus aga Eesti jaoks liiga kalliks. Kaasaegne Breweri instrument maksab umbes 10000 dollarit, ehk umbes 13,5 miljonit eesti krooni (1997 aasta keskpaiga kursiga). Odavamad mõõteriistad maksavad mõnikümmend tuhat
2. KARIK, H. Metallid ja mittemetallid meis ja meie ümber. Tallinn : Koolibri, 2004. 3. KARIK, H. Hämmastavad ained. Tallinn : Valgus, 1991. 4. MILES, J. Mapping radon-prone areas by lognormal modeling of house radon data. Health Physich : 1998. 5. PAHAPILL, L. RULKOV, A. 2004 Radoon majades. Aruanne. Kiirguskeskus. 6. Eesti keskkonnaseire 2001: ioniseeriva kiirguse seire. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2002. 7. PAHAPILL, L. Radoon hoonetes. Tallinn: Tõravere Trükikoda, 1999. 8. Keskkonnatehnika 3/99 : radionukliidid Eesti põhjavees. Tallinn: Printall, 1999.
kõrgusest, pilvisusest ja atmosfääri puhtusest. Eesti kiirgusolude territoriaalse varieeruvuse põhjustavad peamiselt pilvisuse iseärasused. Erinevused on suuremad soojal aastaajal, kui sisemaal on soodsamad olud rünkpilvede tekkeks ja seega on võrreldes rannikualaga päikesepaistet vähem. Aastas on päikesepaistet keskmiselt 1600 1900 tundi, mis on 3644% selle suurimast võimalikust väärtusest. Kiirguskliimaandmed 1966.98. aasta kohta on esitatud Tõravere aktinomeetriajaama mõõtmistulemuste abil. Tõraveres tehtud mõõtmise andmeil saab maapind päikese summaarset kiirgust (otsese ja hajusa kiirguse summa) aastas ligi 3500 MJ/m2. Otsest kiirgust on selles 48%. Suvekuudel on otsese kiirguse osatähtsus keskmiselt 5054, talvel vaid 1730%. Maist augustinini jõuab maapinnale ligikaudu 2/3 summaarse kiirguse ja 70% otsese kiirguse aastasummast. Osa maapinnale langenud päikesekiirgusest neeldub pinnases, osa hajutatakse tagasi atmosfääri
alal soikus.Taani aadlike vahendusel sõlmiti 1559. aasta aprillis pooleaastane vaherahu. Lühikest hingetõmbeperioodi kasutasid siinsed võimud välisabi otsimiseks. Liivi ordus saavutas ülekaalu Poolale sõbralik rühmitus. Selle liider, senine ordumeistri abi Gotthard Kettler tõIjus ordumeister Fürstenbergi tagaplaanile ja saavutas enda valimise tema asemele. 1559. aasta sügisel üritasid orduja piiskopiväed Tartu piiskopkonda tagasi haarata. Vallutati Rõngu linnus, võideti lahing Tõravere juures. Tartut ja Laiust ei suudetud aga hõivata. Septembris 1559 jõudis lõpule ka Saare-Lääne piiskopi kauplemine Taani uue kuninga Frederik II -ga. Kuningas ostis piiskopkonna 30 000 taalri eest ja andis selle üle oma vennale hertsog Magnusele. 1560. aasta prillis maabuski 19-aastane Magnus oma sõjasalgaga Kuressaares. Piiskopiks saanud auahne noormees ostis endale veel nii Kuramaa kui ka Tallinna piiskopi ametikoha ja avatses hõivata venelaste poolt vallutamata alad. Võttes oma
seetõttu tema piiresse loetav ala lahena tungib kõrgustiku siseosa suunas. Raskem on kõrgustiku piiri fikseerida kagus, kus selge-kujuline jalam puudub. Siin tuleb paratamatult kõrgustik piiritleda kokkuleppeliselt, arvestades 100 m samakõrgus- joont. See piir vajab täpsustamist maastikuliste uurimiste alusel. Mitmetel lõikudel tähistavad Otepää kõrgustiku piiri (või kulgevad paralleelselt selle läheduses) suured orgvormid, nagu Laatre, Rõngu ja Elva ürgorg läänes, Aarike- Tõravere ja Tatra ürgorg põhjas, Reola (Konsu) ja osaliselt Ahja ürgorg idas jt. Põhiliselt kõrgussuhete alusel fikseeritud piiriga langeb hästi kokku ka Otepää kõrgustiku kõige iseloomulikuma ja tema mitmeid teisi maastikulisi iseärasusi määrava maastikukomponendi -- künkliku, mõnes kohas künklik-lainja pinnamoe -- esinemise piir. Otepää kõrgustiku ulatus põhja-lõuna suunas on ümmarguselt 40 km, lääne-ida suunas 20-- 40 km. Reljeef ja geoloogiline ehitus
Väikeste teleskoopide juures mõjutab lahutusvõimet ka objektiivi läbimõõt. Fookused. Kui refraktoritel on fookuse (mõeldakse objektiivi fookust!) asukoht määratud teleskoobi teljega, siis reflektoritel on teleskoobi teljel asuv peafookus kasutatav vaid väga suurte läbimõõtude korral. Vaatlejakabiiniga peafookust rajatakse teleskoopidele läbimõõduga üle 4 meetri, fotokaamera paigutamise võimalus on ette nähtud ka Tõravere poolteisemeetrisel teleskoobil. Abipeeglite kasutamisega saab teleskoobi kogutud valgust suunata ükskõik kuhu ja seetõttu valitakse fookuse asukoht vastavalt vaatluse iseloomule. 1. Cassegraini fookus: valgus peegeldatakse tagasi peapeegli keskel asuvasse avasse, mille taga asub okulaar või vaatlusriist. Muudab teleskoobi "refraktori sarnaseks" ning sobib kõigiks vaatlusteks. 2
on aerosooli osake Pilvi iseloomustab hulk, liik ja kõrgus 14 PILVEDE HULK Määratakse pallides (0-10) 1 pall = 1/10 taevast Tavaliselt määratakse eraldi kogu pilvisus ja alumiste pilvede hulk: Näide: pilvisus 8/5 kogupilvisus on 8 palli, alumiste pilvede hulk 5 palli. Tõravere meteoroloogia jaamas määratakse kogu pilvisus ja pilvisus 3 kihis eraldi. PILVEDE KÕRGUS Kõrguse järgi 3 kihti: Kõrged pilved: 6-10 km Keskmised pilved: 2.5-6 km Madalad pilved: 0.1-2.5 km Konvektsioonipilved vertikaalse arenguga, soe õhk maapinna lähedalt tõuseb üles ja selle käigus jahtub. Jahedas õhus osa veeaurust kondenseerub SADEMED
KASUTATUD KIRJANDUS 1. E. Jõgioja, Radooniohutu elamu. Tallinn: AS Aktaprint, 2004. 2. Fireoy, Radoon, http://www.hot.ee/fireoy/radoon.htm 3. H. Karik, K. Truus, Elementide keemia. Tallinn: Ilo, 2003. 4. Jakobson Meelis, Radoon Uurimustöö, http://www.mg.edu.ee/files/radoon_meelis_jakobson.pdf 5. Keemia,Radoon ( Rn ), http://web.zone.ee/chemistry/Rn.htm 6. Kiirguskeskus,Riiklik uuring, http://www.envir.ee/kiirgus/image/radoon_riiklik_uuring.pdf 7. L. Pahapill, Radoon hoonetes. Tallinn: Tõravere Trükikoda, 1999. 8. Radoonitõrjekeskus, http://www.radoonitorjekeskus.ee/?id=10462 9. Uponor, http://www.uponor.ee/templates/Page.aspx?id=2228 20
Uurimustöö Elvast Elva alevist linnani Franc Koppel Sissejuhatus: Inimesed on Elva kandis elanud juba vanemal rauaajal. Esimesed viited Elva kandis olnud inimestest on jäädvustanud Tõravere tarandkalme, esimese aastatuhande esimesel poolel. Esimene kirjalik ajalooallikas, mis mainib Arbi veski asukohta on pärit aastast 1486, ülestähendatud piiskop Theodericus V poolt. Aastal 1712 rajati Tartu – Valga maanteele Uderna hobupostijaam. Sellega seoses tekkisid siiakanti ka esimesed majad ja asutised. (Elva Ajaratas I) Seoses Tartu – Riia raudtee ehitamisega hakkas tollesse jubedasse, mahajäetud paika äkki tulema elu – nii kirjutab J. Kärner 1931
Orajõe Orajõgi 10 Paidra Veski Võhandu 52 Põlva Ahja 30 Räpina 2 Võhandu 365 Saarlasõ Pärlijõgi 30 Tammiku Jägala 60 Tõravere vesiveski Lintsi 20 Õisu Kõpu 200 23 Keila-Joa Keila 365 Sillaoru Purtse 220 Pikru veski Pikru küla 20 Saunja Jägala 100 Vihula Mustoja 55 Tamme Navesti 88 Kösti Tänassilma 78 Koguvõimsus 5640 24
Kiirguskeskuse valveteenistusele, kes 10-15min jooksul analüüsib saadud infot ja vajadusel annab häire Päästeameti Kriisireguleerimiskeskusele. Mõõtmised toimuvad avatud maastikul 1-3m kõrgusel maapinnast. Gammakiirguse looduslik varieeruvus on kuni 300nSv/h, kaitsemeetmete rakendamiseks peab olema hetkeväärtus üle 1000nSv/h. Lisaks kuulub ka antud seirevõrku atmosfääriosakeste ja aerosoolide radioaktiivsuse seire, mida viiakse läbi Harkus, Narva-Jõesuu ja Tõravere jaamades. Kahes esimeses jaamas on rakendatud suure võimsusega filterseadmed, tänu millele on võimalik määrata õhus radionukliidide väga väikest aktiivsuskontsentratsiooni. Atmosfääri radioaktiivse saaste kõige olulisemaks indikaatorisotoobiks on Cs-137, mida leidub õhus väga vähesel määral. Alati leidub atmosfääris looduslikku radioisotoopi Be-7. Hoiatav informatsioon võimalikust kiirgusohust võib saabuda ka rahvusvaheliste infovahetussüsteemide kaudu
Venemaale, sest tatari hõimud hakkasid Venemaad idast ohustama. Ordu otsustab olukorda ära kasutada ja oktoobris-novembris organiseeritakse sõjakäik Tartu piiskopkonna territooriumile. Eesmärgiks Tartu hõivamine, kuid otseselt Tartut piirama ei asutud. Tartusse olid venelased ehitanud uusi kindlustusi ja tugevdanud linnamüüri. 13.oktoobril hõivatakse Rõngu ja novembri alguses kohtuvad orduväed keskmise suurusega vene väeüksusega Tõravere all, Tõravere lahing 7.november. Orduväed võidavad. Orduväed hakkavad rüüstama. Venelased alustavad karistusretke Riia peapiiskopkonnas, Põhja-Lätis. Peamiselt tegeletakse riisumise-rüüstamisega, lisaks metsikused. Lahing Tirzas, peapiiskopi väed saavad lüüa. Venelased jõuavad Riia alla, põletavad maha Riia eeslinnad, aga linna piiramist ette ei võeta. Vaherahu pooleks aastaks. Liivimaalased pöördusid Saksa-Rooma keisri poole. Riigipäevadel arutati Liivimaa olukorda
2009 25 (Muinsuskaitseamet) (Saaremaa.ee) 26 (Muinsuskaitseamet) (Rudi, 2009) (Henno, 2009) (Toplaan, 2012) 17 Tartu tähetorn Tartu tähetorn asub Tartu linnas Toomemäel, aadressil Lossi 40. Funktsioonilt on hoone olnud eluaeg observatoorium, kuid ruumipuuduse ja valgusreostuse tõttu toimub astronoomiaalane teadustegevus tänapäeval peamiselt Tõravere observatooriumis. Tartu tähetorni esimesel korrusel on välja pandud astronoomiat puudutav osa Tartu Ülikooli muuseumi ekspositsioonist, samuti korraldatakse seal loenguid ja avalikke astronoomilisi vaatlusi. Juba 1948. aastast tegutseb Tartu Tähetorni astronoomiaring. 23. 41 Tartu Tähetorn. Foto: Egle Tamm 2008 juunist 1988 lehvib tähetornis ööpäevaringselt sini-must-valge lipp. 2005. aastast kuulub Tartu Tähetorn Struve kaare olulise punktina
1558. aasta sügisel üritasid Liivi ordu juhid ulatuslikumat pealetungi, kuid edu ei saavutatud 1559. aasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu Vaherahu kasutas Liivi ordu välisabi otsimiseks. Ordus saavutas ülekaalu Poolale sõbralik rühmitus, kelle liider Gotthard Kettler Fürstenbergi asemel ordumeistriks sai 1559. aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartu piiskopkonda tagasi saada, vallutati Rõngu linnus, võideti lahing Tõravere juures, kuid Tartut ja Laiust ei suudetud hõivata 1559. aasta septembris ostis Taani kuningas Frederik II 30 000 taalri eest Saare-Lääne piiskopkonna ja andis selle oma vennale hertsog Magnusele 1560. aasta aprillis maabus 19-aastane Magnus oma sõjasalgaga Kuressaares ning ostis endale veel Kuramaa ja Tallinna piiskopi ametikohad Hertsog Magnus tahtis veel hõivata venelaste poolt vallutamata alad ning siirdus oma
Hakati kasutama arvuteid prognoosimiseks. Esimene arvut arvutas ööpäeva prognoosi 33 ööpäevaga. Viimati hakati kasutama sateliite. AERONET Eestis (Aerosol Robotic NETwork, NASA suurprojekt), mis kujutab endast Päikese spektraalse otsekiirguse ja taevasfääri heleduse seiret fotomeetrite globaalses võrgustikus ning selle alusel järelduste tegemist kiirguslevi ja aerosooliosakeste omaduste kohta .AERONET võrgustiku fotomeetrid on töötanud kokku enam kui 400 asukohas;Eestis asub see Tõravere observatooriumis. Geofüüsika laiemas tähenduses kogu planeediga Maa seotud füüsika, planeedi ja selle Tegijapoiss 2010 osade füüsikaline kirjeldamine, kitsam tähendus Maa tahke osa füüsika . Jaguneb meteoroloogiaks , hüdrosfäärifüüsikaks , litosfäärifüüsikaks ja krüosfääri füüsikaks. Meteoroloogilised elemendid atmosfaari seisundit ja atmosfaaris toimuvaid protsesse ning nahtusi kirjeldavad suurused ehk parameetrid ja karakteristikud, mida voib
1957 rahvamajandusnõukoguga. Käsitööliste artellide riigistamine; masina-traktorijaamade kaotamine ja nende 1958 masinate müümine kolhoosidele ja sovhoosidele. 1959 Hakati sisse seadma 8-klassilist koolikohustust. 1960 Valmis Tallinna uus laululava. 1961 NSV Liidu rahareform (1:10). 1962–73 Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine. 1964 Valmis Tõravere observatoorium. Teraviljakasvatus saavutas sõjaeelse taseme; Tallinna-Helsingi laevaliini 1965 taasavamine. Kaotati Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu ja asutati uuesti 1. jaanuar tööstusministeeriumid. 1966 Valmis Balti Soojuselektrijaam, suurenes järsult põlevkivi kulu. 1966–67 5-päevase töönädala kehtestamine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
