Geograafiline reisikirjeldus (0)

Geograafiline reisikirjeldus
Tartu õppepäevast
28. jaanuar toimus õppereis Tartu. Külastati Eesti Maaülikooli ja Tõravere observatooriumi.
Esimeseks sihtpunktiks oli Eesti Maaülikool. Siin tutvustas lektor meile Struve geodeetilist kaart. Loeng oli jaotatud kaheks. Esimese loengu lõppedes oli meil kolmkümmend minutit aega toaletis käia ja jalgu sirutada. Kui kõik olid klassi tagasi saabunud alustas lektor teise loenguga. Ma sain teada kaare kohta palju huvitavaid fakte. Sain tead, et Struve geodeetiline kaar on kantud 15. juulil 2005 aastal UNESCO maailmapärandi nimekirja. Kaar on 2820 km pikkune meridiaanilõik, ulatudes Põhja-Norrast Musta Mereni. Struve juhtimisel aastatel 1816-1855 toimunud töödel on väga suur tähtsus maa kuju ja suuruse määramisel ning astronoomia , geodeesia ja kartograafia arengus. Kaare mõõtmine on erakordne näide eri maade teadlaste ja valitsejate koostööst teaduslikul eesmärgil. UNESCO maailmapärandi nimekirja on kantud kaar oma säilinud 34 punktiga, millest kolm asuvad Eestis – üks Tartu tähetornis ja kaks Virumaal Simunas. Kaarel säilinud punktid on enamasti kaljusse tinaga valatud reeperid või kivitähised maapinnal. Kaare põhja- ja lõunatippu tähistavad ausambad. Kaar läbib tänapäeval 10 riiki – Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina ja Moldova . Eestil on tänu Struve kaarele nüüd kaks objekti UNESCO maailmapärandi nimekirjas – teine on Tallinna vanalinn . Peale loenguid saime süüa. Minu jaoks olid loengud harivad ja sain uusi teadmisi.
Teiseks sihtpunktiks oli Tõravere observatoorium, mis asus Tartust 21 km lõuna pool Tartu- Valga maantee ääres. Tartu Observatoorium on Haridus - ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus astronoomia ja atmosfäärifüüsika valdkonnas. Tartu Observatooriumis on astrofüüsika, kosmoloogia ja atmosfäärifüüsika osakonnad. Me käisime observatooriumi peahoones, kus oli seinal taevakaart. Taevakardil olid kõik tähtkujud ja ka teisi kujutisi. Igal kujutisel oli oma nimi. Peale seda läksime peamaja ligiduses asuvasse tähetorni. Enne tähetorni oli tee äärde istutatud erineva suuruse ja vahega kuused. Kuused tähistasid päikesesüsteemis asuvaid planeete. Tähetornis oli seintel iga tähtkuju pilt raamide sees. Viimasel korrusel nägime Eesti suurimat teleskoopi. Giid näitas meile, kuidas teleskoop liigub ja rääkis millal on kõige parem aeg tähti vaadelda. Järgmine koht kuhu ta meid viis oli tähetornis asuv muuseum . Muuseumis näitas ta päikese ja maa mudeli peal kuidas tekivad erinevad aastaajad, millal on kuuvarjutus või päikesevarjutus. Muuseumis oli väga palju erinevaid taevakehade kaarte, pilte ja eriti huvitav oli meteoriidi tükk. Enne äraminekut näidati arvuti kaudu kus paiknevad tähed taevas ja millise kujuga nad on, nägime ka millised on tähtkujude kujutised aastate pärast. Väga huvitav oli see, et tähed langevad horisondi suhtes erinevates paikades erinevalt. Peale programmi vaatamist võisime kodu poole sõitma hakata.
Minu arvates oli õppepäev huvitav. Kindlasti saime teada mõlemast paigast midagi uut ja see laiendas meie silmaringi. Kõige rohkem teadmisi sain ma Struve kaare kohta, kui aus olla siis ma ei teadnud Struvest midagi. Ainuke asi mis mulle ei meeldinud ja arvan, et ka paljudele oli jahe ilm. Ma arvan, et ka edaspidi peaks selliseid õppereise korraldama, sest oleks ju vahelduseks hea midagi uut ja harivat teada saada.