e) seadenurk on sama kõigi elementide jaoks ja ta samm on sama kõigi elementide jaox 2. Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse a) seda osa võimsusest mis läheb tõmbe tekitamiseks b) propelleri pöörlemiseks tarvisminevat võimsust c) propelleri poolt ajaühikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd d) propelleri poolt tehtavat tööd tõmbe tekitamiseks e) propelleri takistusmomendi ja pöörlemiskiiruse korrutist 3. Püsisammuga propelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt: a) paigalseisus tõmme max; kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine; tõmme 0 kiirusel kus propelleri geomeetriline samm võrdub tegeliku sammuga b) paigalseisus tõmme maksimaalne: kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine; tõmme 0 arvestuslikul horisontaallennu kiirusel c) tõmme maksimaalne kiirusel, mis vastab propelleri max kasutegurile; kiiruse kasvades tõmbe vähenemine; tõmme 0 max horlennu kiirusel.
pidurdab. 2.D Sirgelabalise propelleri korral seadenurk on sama kõigi propelleri elementide jaoks, iga elemendi jaoks on samm erinev 3.C Propelleri sammu muutmisex nimetataxe propelleri laba seadenurga muutmist. 4.A Lennuki liikumisel sirgelabalise propelleriga on propelleri osapoolsete elementide kohtumisnurgad suuremad kui tüvepoolsetel elementidel 5.C Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse propelleri poolt ajayhikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd. 6.A Püsisammuga prpelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt paigalseisus tõmme maksimaalne, kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine, tõmme 0 kiirusel kus propelleri geomeetriline samm on võrdne tegeliku sammuga. 7.A Püsisammuga propelleri kasutegur sõltub kiirusest järgnevalt kasutegur maksimaalne paigalseisus, kiiruse kasvades kasuteguri vähenemine, kasutegur 0 kiirusel kus tõmme võrdub nulliga 8.A Püssammuga propelleri puhul lennukiiruse kasvades propelleri tõmme väheneb ja väheneb ka
m1 =(0,56...0,58) , meie võtame et M1=0,56 Tooriku mõõde pärast I tõmmet d I =m 1∗D t =0,56∗331=185,36 mm Tõmme II. Määrame tõmbeteguri M2 esimesel tõmbel tabeli 23. [1] abil järgneva suhte järgi s∗100 1,5∗100 = =0,81 D2 185,36 m2 = (0,74... 0,76) , meie võtame et M2 = 0,74 d II =m2∗d I =0,74∗185,36=137,1664 mm Leiame meie nõutava tõmbe teguri M2 d 140 M 2= 2 = =0,7553 d I 185,36 Mõõtmete arvutus I Tõmme Matriitsi ja templi ümarusraadiused s∗100 1,5∗100 = =0,45 Dt 331 Kasutades joonist 78 või tabelist 25 [1]. saame r mI =8,3 s r tI =5,25 s Edasi arvutame raadiused välja r mI =8,3∗s=8,3∗1,5=12,5 mm r tI =5,25∗s=5,25∗1.5=7,9 mm rtI võtame vastavaks 10mm, et templi raadius ei oleks väiksem lõppdetaili raadiusest ja vastaks
Keha ülestõmbamine lõua alla 3 max Keretõste kõhupingil 3 max Jalgrattaga sõit/hüpenöör 1 5-10 min 3. Treening - Õlad, trapets, jalad Harrjutus Seeriad kurdus Kangiga kükitamine(kang õlade peal) 4 4-6 Kangiga tõmme eespool üles 4 4-6 Jalgade kõverdamine trenazööril 4 4-6 (Supperseeria) Õlatõste kangiga 3 6-8 Hantli tõstmine küljelt, käed poolkõverad hüpenöör 1 10.15 min
Keha ülestõmbamine lõua alla 3 max Keretõste kõhupingil 3 max Jalgrattaga sõit/hüpenöör 1 5-10 min 3. Treening - Õlad, trapets, jalad Harrjutus Seeriad kurdus Kangiga kükitamine(kang õlade peal) 4 4-6 Kangiga tõmme eespool üles 4 4-6 Jalgade kõverdamine trenazööril 4 4-6 Õlatõste kangiga 4 4-6 Hantli tõstmine küljelt, käed poolkõverad 4 4-6 hüpenöör 1 10.15 min
Tegijapoiss Aerodünaamika teise KT konspekt (peamiselt eksamiks ja oma konspekti ja "Õpime Lendama" põhjal) Lennates kasulikul kohtumisnurgal on horisontaallennul vajalik tõmme minimaalne . Väljalastud tagatiibade korral suureneb tiiva tõstejõu koefitsent. Läbivooluga esitiivad parandavad tiiva tõsteomadusi suurtel kohtumisnurkadel Jääva kiirusega tõusul on jõudude jaotus järgnev : tõstejõud on võrdne lennusuunaga risti oleva raskusjõu komponendiga , tõmme on võrdne tahapoole suunatud raskusjõu komponendi ja takistuse summaga. Lennuki maksimaalne lauglemiskaugus on kõige suurem kui mitte kasutada esi ega tagutiibu. Lennukiiruse suurendamiseks horisontaallennul tuleb suurendada tõmmet ja vähendada kohtumisnurka (vist). Tõusureziimis lendavas lennukis mõjuvad normaalkoormus alla 1g ja negatiivne pikikoormus alla 1g . Ühtlase kiirusega sooritatud surmasõlmes mõjuvad lennukis ülemises ja alumises punktis vaid
Leidaka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. 1) Lähteandmed r = 10mm R = 8,5mm s = 1,5mm d1 = 140mm d2 = 160mm h = 130mm H = 140mm Materjal: Teras 20, ГОСТ1050-74 𝜎𝑏 = 412Mpa Tooriku mõõdud: 𝐷𝑡1 = √𝐷2 + 4 ∙ 𝐷 ∙ 𝐻 − 1,72 ∙ 𝑟 ∙ 𝐷 − 0,56 ∙ 𝑟 2 = √1602 + 4 ∙ 160 ∙ 140 − 1,72 ∙ 10 ∙ 160 − 0,56 ∙ 102 ≈ 336mm Valim: 𝐷𝑡1 = 340mm, s = 1,5mm Esimene tõmme: 𝑆 1,5 Materjali suhteline paksus 𝐷 ∙ 100 = 340 ∙ 100 = 0,441 𝑡 Valin m1 = 0,56 [1:66] Tallinn 2017 17 Ivo Hein Detaili läbimõõt pärast esimest tõmmet d1 = m1 ∙ Dt = 0,56 ∙ 340 = 190,4mm Teine tõmme: 𝑆 1,5
Tugevusanalüüsi alused 2. DETAILIDE TUGEVUS TÕMBEL JA SURVEL · varda pikkuse muutuse l väärtus vastava koormuse F väärtuse mõjudes sõltub materjali omadustest ja ristlõike pindalast; · varda pikkuse muutuse ja seda esile kutsunud koormuse väärtuste sõltuvus on lineaarne (Hooke'i seadus). Tõmme varras pikeneb (l võrra) Surve varras lüheneb (l võrra) MÄRGIREEGEL: Pikenemine on positiivne (+) Lühenemine on negatiivne (-) Pikideformatsioon = varda telje sihiline deformatsioon (pikenemine ja/või lühenemine) (ka joondeformatsioon, normaaldeformatsioon, pikkedeformatsioon, lahknemine)
1.RINNULIUJUMINE EHK KONNAUJUMINE Asend peab olema sirge, õlad ühekõrgusel, rütm õige ning hingamine, tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöök on sümmeetriline ja terav. Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Tõmbe alguses peavad käelabad olema pööratud väljapoole. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid peavad kogu tõmbe vältel olema kõrgel. Käed viiakse ette korraga kas veepinna peal või selle all. Kõige tähtsamad neist on: · õige rütm · käelabade õige asend · käte sirutus ette · jalgade löögitaoline liigutus Rinnuliujumine e. konnaujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu
Poldi ReH= Keerme samm P= 1,5 mm Lubatud tõmbepinge poldile: Fµ = 1,2 Ft = 1,2 20 10 3 = 24kN 1,2 Ft 1,2 20 10 3 Eelpingutus F p = = = 80kN iµ 2 0,15 Farvutuslik = 1,3 F p =104kN Tugevustingumusest: 4 Farvutuslik 4 104 10 3 d1 = = 0,020mm [ ] tõmme 341 10 6 Plaadi tugevus tõmbele: kN Ülesanne 2.2. Arvutada konksu keermetatud osa keerme nimiläbimõõt. Maksimaalne tõstekoormus F. Koormus on muutuv. Poldid valitakse alljärgnevatest tugevusgruppidest: 5.6; 6.8 ; 8.8; 10.9 ja 12.9 . Meeterkeerme mõõtmed on antud samal leheküljel: Teha poldi tugevuskontroll. Lahendus: Ft=20kN Lubatud tõmme poldile 8.8 on 640MPa.
pöiad sissepoole · Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev/ hinga välja suu ja nina kaudu · Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk kõrgemal kui käelaba · Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke · Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud · Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel · Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub/ suru käelaba kiirenevalt taha, suru küünarnukk vastu külge siruta käsivars · Tõukeliigutus on kiirenev · Käsi väljub veest lõdvalt/ pööra käelaba sisse, kui käsivars on peaaegu sirge, tõsta turi
Detaili sisemine raadius R=9mm Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1.72 R d 2-0.56 R 2=¿ 1202+4 * 120 * 120-1.72* 10* 120-0.56* 10 2= 264,34mm D-detaili välisdiameeter (mm) H-detaili kõrgus (mm) R-detaili välisnurga raadius (mm) Võtan tooriku läbimõõduga D=280mm ja paksusega s=1mm Kasutan kaheoperatsioonilist stantsimist seega, I tõmme Tõmbeteguri m1 leian tooriku suhtelise paksuse järgi: s 1 D 100% = 280 100% =0,36 m1=0,56 Tooriku diameeter dt1 peale esimest tõmmet (mm): dt1=D*m1=280*0,56=156,8mm II tõmme t1 120 Tõmbetegur m2 = d2 ¿ = = 0,77 d¿ 156,8 Lubatud tõmbetegur suhtelise paksuse järgi s 1
Terastrossile lubatav sisejõud F => tarandile lubatav koormus F => F ¿ 67,16 ¿ 0,95kN Teades tarindile lubatavat koormust, saame arvutada puitvardale optimaalse läbimõõdu u , Tõmme Np ¿ S¿ d2 40,956,28103 ¿ S¿ Ap u , Tõmme => 4 => d 80
ümbritsevast alust ja loodusest. Nad maalisid tavalisi esemeid, maastikke, linnavaateid ja oma kaasaegseid inimesi. 3. Loobusid teravatest piirjoontest ja mustadest varjudest. Maalisid esemeid, ümbritsevat õhku ja valgust. Kasutasid puhtaid värve. 4. Maali esimeseks tunnuseks on asjaolu, et kunstnik püüab edasi anda ilmastikutingimusi, aastaaegu. Maal on hele, koloriit väga nüansirikas. Varjundid kanti lõuendile väikeste komataoliste pintslitõmmetega, iga tõmme eri tooni. Valgus oli pildi peategelane. 5.Jooned:nõtked,vahel taimeväätidega läbi põimitud. Toonid: sinine, lilla ja roheline. Sümbolid: paabulind, lehvik; iirise, tulbi, liilia ja orhidee stiliseeringud. 6. Arhitektuuris püüti pidurdada kõikjal vohavat sisteemitut eklektikat ja vanade stiilide imiteerimist. Loobuti tellisseinade krohvimisest. Näited: Pauluse kirik, Lindgren - Vanemuine, Draamateater, Ammende Villa. 7. Edvard Munch (1863 -1944): *Sündis 12.detsembril arsti peres
Teisipäev ( selg, õlad,) Lõuatõmme Reede ( selg, biitseps ) Kaldpingil hantliga ületõmme Lõuatõmme Plokil allatõmme sirgete kätega Kaldpingil hantliga ületõmme Alablokil tõmbed ülevalt taha Plokil allatõmme sirgete kätega Alablokil tõmbed ülevalt kitsa haardega Alablokil tõmbed ülevalt taha Alablokil tõmbed eest Alablokil tõmbed ülevalt kitsa haardega Kangiga rinnani tõmme jalgade vahelt Alablokil tõmbed eest Ettekallutatult ketta tõmbed vastu kõhtu Kangiga rinnani tõmme Hantlite surumine õlgadelt Ettekallutatult hantli tõmbed vastu kõhtu Kangi surumine rinnalt istudes Küünarvarte kõverdused hantlitega Lendamine kõrvale Keskendatud küünarvarte kõverdused Lendamine ette Küünarvarte kõverdused risti ette
Kõrval- ehk orbitaalkvantarv l - määratleb orbitaallaineid, mis on sündinud tuuma läbiva telje ümber ringlevaist laineist. Magnetkvantarv ml määrab orbitaallainete tiirlemistelje orientatsiooni ruumis. 5. Spinn kujutab endast imepisikest magnetit, mida iseloomustav suurus, magnetmoment, võib olla kahtpidi orienteeritud. 6. Samas aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni. 7. Ioonside on positiivse ja negatiivse iooni vahel tekkinud tõmme. Aines on osakesed - aatomid või ioonid - alati vastastikuses mõjutuses, mis näitab, et nende vahel on sidemed. Keemilises reaktsioonis need sidemed kas katkevad või tekivad, mistõttu neid nimetataksegi keemilisteks sidemeteks. Väliselektronide tasemed paisutab aatomite elektriline vastastikmõju laiadeks, mitme elektronvoldi laiusteks energiavöötmeteks ehk energiatsoonideks. 8
y Mz Fyl O1(y1;z1) l + + + + + + + tõmme Fzl + Mz x z + +
Rinnuliujumine on ujumisstiil, mida rahvapäraselt nimetatakse ka konnaujumiseks. Rinnuliujumine on võistlusalana kasutusel ka ujumisvõistlustel. Rinnuliujumine on tehniliselt küllaltki raske ja suhteliselt aeglane edasiliikumise viis. Tehniliselt õige rinnuliujumine nõuab näiteks väga head põlvede liikuvust. Rinnuliujumine on üks põhilisi viise ujumistehnikast ja seepärast tervisesportlased seda ka tavaliselt kasutavad Asend on sirge, õlad ühekõrgusel, rütm on õige, hingamine, tõmme ja jalgade löök ajastatud. Jalalöögid on sümmeetrilised ja teravad. Käed ja õlavöö tuleb hästi ette sirutada. Käelabad on pööratud väljapoole tõmbe alguses. Tõmme on kaarjas, käelaba juhib kogu liigutust. Küünarnukid on kõrgel kogu tõmbe vältel. ettesirutuse alguseks. Käed viiakse ette korraga kas veepinnal või selle all. Kõige tähtsam on õige rütm, käelabade õige asend, käte sirutus ette, jalgade löögitaoline liigutus. .
põlved pisut kõverdunud. Selili krool: Kehaasend sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Käelaba on õiges asendis ja juhib liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõpeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja ja üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Esmapilgul tundub, et rinnuli- või selilikrooli jalgadeliigutustes on lihtne orienteeruda. Tuleb vaid pöiad painutada ning jalgu kordamööda üles-alla liigutada. Brass (konn):
B Lineaarne funktsioon uB l F l Varda pikkuse F l Ühtlane tõmme muutus x Joonis 9.2 Ühtlaselt tõmmatud ühtlase varda punkti N N u= x ehk u B = xB (koordinaadiga x) siire: EA EA
vajaliku tööga. A=Fx S=2lx 2 F x F A = = = 2 l x l S Kui vedelik satub kokkupuutesse mõne teise ainega, siis vedeliku pinna kohal ei ole enam vaba ruum vaid teise keha molekulid, mis mõjutavad vedeliku molekule. Seetõttu püüdleb vedelik teise aine poole või sellest eemale. Kui teise keha molekulide tõmme on suurem kui vedeliku enda molekulide tõmme, püüab vedelik kleepuda aluse külge. Siis öeldakse, et vedelik märgab keha. Vesi märgab enamust tahkeid aineid. Kui teise keha molekulide tõmme on väiksem kui vedeliku enda molekulide tõmme, püüdlevad vedelikupinna ääred alusest eemale. Elavhõbe ei märga peaaegu ühtegi pinda. Märgamisega seotud nähtusi peenikestes torudes nimetatakse kapillaarsuseks. Tänu kapillaarsusele saab toimuda tõusev vedelikuvool taimedes
max (mõlemad peavad kehtima välisserval üheaegselt) eA R + hVälis A kus: []Tõmme/Surve lubatav tõmbe- või survepinge (sõltuvalt sellest, kas vastava(te)s punkti(de)s on tõmme või surve), [Pa]; hSise/Välis ohtliku ristlõike ristlõike sise- ja välisserva suurim kaugus kõverusraadiusega R ristuvast kesk-peateljest (z-telg), [m]; 14.1.5.2. Väikese kõverusega varras Väikese kõverusega varraste tugevusanalüüsiks R
Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Kuu ,,tõmme" ehk külgetõmbejõud mängib suurt osa Maal esinevate tõusude ja mõõnade puhul. Kuu tõmme mõjub kõige tugevamini otse Kuu vastas asuvale ookeaniveele ja põhjustab tõusu. Samal ajal esineb tõus ka Maa vastaspoolel, Kuust kõige kaugemas punktis. Seda seetõttu, et Maa ja Kuu liikumisel maailmaruumis tekib tsentrifugaaljõud. See jõud lükkab ookeanivett Maast eemal, nii nagu vesi ämbris surutakse väljapoole, kui ämbrit ringiratast keerutada. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. 7.Kuu külastamine
Surumine kangiga lamades 3x10 Lendamine hantlitega kaldpingil 3x10 Surumine kangiga kukla tagant istudes 3x10 Lendamine küljele hantlitega seistes 3x10 Ploki alla surumine triitsepsile 3x10 Keretõste kõhupingil 3x15 2. päev - Selg, biitseps, jalg, säär Seeria Tõmme plokil ülalt ette 3x10 Alatõmme trenazööril, kitsas haare 3x10 Keretõste alaseljapingil 3x10 Küünarvarte kõverdamine kangiga seistes 3x10 Kükk kangiga, kang turjal 3x10 Jalgade kõverdamine trenazööril kõhuli 3x10 Pöiasirutus trenazööril seistes 3x10
enesessetõmbumine; soovimatus lõpetada töö või mängimine arvutis; väliste sündmuste märkamata jätmine või ignoreerimine; halb kohanemine reaalse eluga; ärritus sunnitud arvutist eemaldamise korral; pidev soov kontrollida oma e-postkasti, pidev ootus minna jälle võrku; kirglik suhtumine töösse (mängud, programmeerimine või muud tööd) ja ületamatu tõmme otsida võrgust uut infot; võimetus planeerida töö või mängu lõppu arvutis; suurte summade kulutamine arvutiprogrammide (s.h mängude) ja arvutitarvikute uuendamisele; koduste tegevuste, töö- ja õppekohustuste ning tööalaste kokkulepete unustamine, seda asendavad arvutimängud; hoolimatus oma tervise, hügieeni ja une suhtes pikaajalise arvutis viibimise tõttu; kohvi ja teiste psühhostimulaatorite kuritarvitamine;
ÜLESANNE NR.4 Variant 11. Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Lähteandmed: r = 10 mm R= 8,5 mm s = 1,5 mm d1 = 120 mm d2 = 140mm h = 150 mm H = 160 mm Materjal: teras 20, ГОСТ 1050-74 � b = 420 Mpa 1,5 150 160 O 120 O 140 Tooriku mõõdud: D= √ d + 2 πr d + 8 r + 4 d 2 1 1 2 2 h = = √ 120 + 2 π∗10∗120+8 ¿ 10 + 4∗140∗150 2 2 = 326,71mm [2:122] d1 – detaili sise diameeter (mm) d2 – detaili välis diameeter (mm) r – detaili sisenurga ...
𝐷𝑡 = √𝑑12 + 2𝜋𝑟𝑑1 + 8𝑟 2 + 4𝑑2 ℎ = √1102 + 2𝜋 ∗ 10 ∗ 110 + 8 ∗ 102 + 4 ∗ 130 ∗ 135 = 300,013 𝑚𝑚 Ümardan suurima täisarvuni ja saan tooriku õige läbimõõdu Dt 𝐷𝑡 = 301 𝑚𝑚 d1 – detaili sise diameeter (mm) d2 – detaili välis diameeter (mm) r – detaili sisenurga raadius (mm) h – detaili kõrgus (mm) 4.2.1 Tõmme 1 Tooriku suhteline paksus, tabel 23 [1] 𝑠 1 ∗ 100 = ∗ 100 = 0.33 𝐷𝑡 301 s – detaili paksus (mm) Tõmbetegur, tabel 23 [1] 𝑠 ∗ 100 = 0.33 → 𝑚1 = 0.58 𝐷𝑡 Tooriku läbimõõt peale tõmmet d1t
pööra pöiad sissepoole • Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingaminetugev/ hinga välja suu ja nina kaudu • Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk kõrgemal kui käelaba • Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke • Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud • Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel • Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub/ suru käelaba kiirenevalt taha, suru küünarnukk vastu külge siruta käsivars • Tõukeliigutus on kiirenev • Käsi väljub veest lõdvalt/ pööra käelaba sisse, kui käsivars on peaaegu sirge, tõsta turi ja õlavöö, alusta sissehingamist
2.2 sõltuvussümptomid enesessetõmbumine; soovimatus lõpetada töö või mängimine arvutis; ei märka või ignoreerib väliseid sündmusi; kohaneb halvasti reaalse eluga; ärritus sunnitud arvutist eemaldamise korral; pidev soov kontrollida oma postkasti Internetis, pidev ootus minna jälle Võrku; kirglik suhtumine töösse (mängud, programmeerimine või muud tööd) ja ületamatu tõmme otsida Võrgust uut informatsiooni; võimetus planeerida töö või mängu seansi lõppu arvutis; suurte summade kulutamine arvutiprogrammide (s.h. mängude) ja arvutitarvikute uuendamisele; koduste tegevuste, ametialaste ja/või õppetöö kohustuste, tööalaste kokkulepete unustamine, seda asendavad arvutimängud; hoolimatus oma tervise, hügieeni ja une vastu seoses pikaajalise viibimisega arvutis;
pöördemomendi Varrast painutav koormus Zoom F Välisjõud Tõmme Sisejõudude teooria M = Fl Pöördemoment Varda struktuuri vaadeldakse homogeensena Elementaarosakeste vaheline M = Fl
pöördemomendi Varrast painutav koormus Zoom F Välisjõud Tõmme Sisejõudude teooria M = Fl Pöördemoment Varda struktuuri vaadeldakse homogeensena Elementaarosakeste vaheline M = Fl
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Pike Tõmme Surve Tallinn 2007 E D C B F1 = 14kN p F2 F2 = 22kN F1 p = 5 kN m l = 3m l l l 3 -31
Kuu ja Päike, kusjuures Kuu osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Kuu ,,tõmme" ehk külgetõmbejõud mängib suurt osa Maal esinevate tõusude ja mõõnade puhul. Kuu tõmme mõjub kõige tugevamini otse Kuu vastas asuvale ookeaniveele ja põhjustab tõusu. Samal ajal esineb tõus ka Maa vastaspoolel, Kuust kõige kaugemas punktis. Seda seetõttu, et Maa ja Kuu liikumisel maailmaruumis tekib tsentrifugaaljõud. See jõud lükkab ookeanivett Maast eemal, nii nagu vesi ämbris surutakse väljapoole, kui ämbrit ringiratast keerutada. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel.
osatähtsus on 2,17 korda suurem kui Päikesel. Kuu ja Päikese põhjustatud looded on perioodilised ja nende periood on kõikjal samasugune. Kuid looded kujutavad endast mitme erineva perioodiga võnkumise summat ja nende komponentide amplituudide suhe varieerub. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Kuu ,,tõmme" ehk külgetõmbejõud mängib suurt osa Maal esinevate tõusude ja mõõnade puhul. Kuu tõmme mõjub kõige tugevamini otse Kuu vastas asuvale ookeaniveele ja põhjustab tõusu. Samal ajal esineb tõus ka Maa vastaspoolel, Kuust kõige kaugemas punktis. Seda seetõttu, et Maa ja Kuu liikumisel maailmaruumis tekib tsentrifugaaljõud. See jõud lükkab ookeanivett Maast eemal, nii nagu vesi ämbris surutakse väljapoole, kui ämbrit ringiratast keerutada. Eriti tugevad looded esinevad siis, kui Päike, Kuu ja Maa paiknevad enam-vähem ühel sirgel. 7. Omalt poolt midagi, nt külastus jne
4) kõhrkude (elastne, moodustab tugistruktuure) 5) luukude (jäik, kollageen on immutatud kaltsiumi- ja fosforisooladega) 6) veri (kannab toitaineid, antikehi, hormoone, hapnikku) Rakud paiknevad hajusalt, palju vaheainet. Kollageen moodustab sidekoe põhimassi. 3) Lihaskude on kahte liiki: 1) silelihaskude 2) vöötlihaskude Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, ei allu tahtele, tõmme on aeglane. Kude paikneb siseelundites, v.a süda. Vöötlihaskude koosneb lihaskiududest, mis on paljutuumalised rakud. Sellest ka ristipidine vöödilisus. Jaguneb kaheks: 1) skeletilihased tõmme on kiire, allub tahtele 2) südamelihased rakud on väikesed, on ühendatud võrgustikuks, ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt 4) Närvikude on moodustatud närvirakkudest e. neuronitest. Tal on lühikesed jätked e
Mehhanosüsteemide komponentide õppetool Kodutöö nr 1 õppeaines TUGEVUSÕPETUS I (MHE0011) Variant Töö nimetus A B Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele 3 5 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud P.Põdra Tarind, mis koosneb kahest komponendist, terastrossist 7x7 ja männipuit-ümarvardast, on koormatud vertikaalse koormusega F, mis mõjub komponente ühendavale liigendile. Arvutada puitvarda optimaalne läbimõõt d jakoormuse F suurim lubatav väärtus lähtudes komponentide omavahelisest asendist ja komponentide tugevusomadustest (valmistam...
Liittööseisundid: detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon Priit Põdra, 2004 111 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1.2. Lihttööseisundid Lihttööseisunditeks loetakse: · tõmme ja surve (ehk pike) detailis mõjub vaid pikijõud N; · vääne detailis esineb vaid väändemoment T; · puhas paine detailis mõjub ainult üks paindemoment M; · lõige lühikeses detailis (vardas) mõjub vaid põikjõud Q; "Puhas" lõige tekib vaid põik-koormatud varda sellisel lühikesel osal, kus paindemomendi mõju on väike.
2) Priit Põdra, 2004 2 Tugevusanalüüsi alused 1. TUGEVUSANALÜÜSI EESMÄRK JA PÕHIPRINTSIIBID Kruvipress Varras Spindel Vääne Tõmme Mutter Messing Rist-tala Varras Toorik Teras Surve Spindel Teras Alus
5. Crunches trenazööril 3 x 25 20 * Ära võta kohe suurt raskust, muidu ei tunneta kõhulihaste tööd 6. Jalgade tõsted või midagi kõhule veel 3 x 15 12 korduse vahel Võta aeg ajalt sisse ka ,,Hacki" kükke, väljaasteid ja sääre sirutamisi!!! REEDE 1. Jõutõmme 4 x 8 5, esimesed 4 5 nädalat hoia kordused 10 8 vahel. Tehnika korralik, kumera seljaga ei tõmba!!! 2. Sõudmine istudes 4 x 10 7 * Trennist trenni vaheta haardeid ja haardelaiusi 3. Tõmme ülalt istudes rinnale lai haare peopesad vastamisi 4 x 12 8 * Vaheta seda harjutust ,,Tõmme istudes kaela taha" ga 4. Õlgade tõstmine seistes trenazööril või seistes hantlitega 4 x 15 10 5. Surumine lamades kitsa haardega 4 x 12 8 * Varieeri ,,Prantsuse" surumisega 6. Ploki allasurumine 4 x 12 8 * 3 esimest seeriat tavalised seeriad, viimast tee kummagi seeria korral veel 3 langevat seeriat peale 7
Esmaspäev - Rind, kõht Kaldpinnal kangi surumine 4 x 8 12 Negatiivse kaldega kangi surumine 4 x 8 12 Kaldpinnal hantlitega surumine 4 x 8-12 Ületõmbed hantlitega 4 x 8-12 Lamades hantlitega lendamine 4 x 8-12 Kõhulihased 3 x max Teisipäev - Selg Lõuatõmbamine lai haare 4 x 8-12 Ettekallutatult kangi tõmbed vastu kõhtu 4 x 8-12 Ploki tõmbed ülalt kitsas althaare 4 x 8-12 Ühe käega hantli tõmme küljele 4 x 8-12 Ploki tõmbed vastu kõhtu istudes 4 x 8-12 Alaseljale keretõsted pukil lisaraskusega 4 x 8-12 Kolmapäev-Biitseps, käsivars , kõht Istudes kangi surumine eest 4 x 8-12 Lendamine küljele istudes hantlitega 4 x 8-12 Lendamine ette lamades plokk 4 x 8-12 Eest ülestõmbed lai haare 4 x 8-12 Lamades prantsuse surumine 4 x 8-12 Ploki alla surumine seistes 4 x 8-12 Istudes ühe käega hantliga kukla tagant või ettekallutatult 4 x 8-12 Pühapäev-õlg -triitseps
Maxwell-Cremona meetod sisejõudude määramiseks Maxwell-Cremona meetod on graafiline meetod, kus kõigepealt on tarvis teada sõrestiku koormusskeemi ja geomeetriat Kuna sõrestik on sümmeetriline ja ka koormus on sümmeetriline, siis ka sisejõud nii ühel kui teisel pool sõrestiku on sümmeetrilised ja lihtsuse mõttes vaatleme ainult poolt sõresestiku. Seejärel tuleb sõrestik jagada nn. ,,tsoonideks" ja need tähistada. Tsoonisid eraldavad ka välisjõud või sõrestiku vardad Liikudes ühest tsoonist teise, peame ületama mingit välisjõudu või varrast, mis kantakse graafiliselt paberile oma suuna ja suurusega. Liikudes tsoonist a tsooni b ületame toereaktsiooni, mille kannama mõõtkavas ja õige suunaga paberile, edasi liigume b-st tsooni c ja c-st d-sse jne: Edasi liikudes näiteks a-st g-sse saame küll sisejõu suuna, kuid mitte suurust: Edasi peaks vaatama, mis piirkondade kohta meil infot on, liikudes c-st g-sse (c teame) saame sise...
MHE0011 TUGEVUSÕPETUS I Variant nr. Töö nimetus: A9 B-0 Varrastarindi tugevusanalüüs pikkele Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Antud: Dtross = 10 mm FLim = 58,3 kN u,Tõmme = 80 MPa u,Surve = 40 MPa [S] = 6 H = 4,8 m L = 1,7 m 1.0 Tarindi joonis antud andmetega: 1.1 Tarindi varraste sisejõud Lõige Tasakaalutingimuseks on Np Ntcos62,16 + Fcos135 = 0 Ntsi n62,16 Fsin135 = 0 Nt = 0,8F Np = 1,08F 2. Puitvarda tugevusarvutus Puitvarras on ühtlaselt surutud: Np = 1,08F = const (-) Puitvarda tugevustingimus: p = Np/Ap 1,...
8.Vee pindpinevuse uurimine ,vee tilkumise uurimine Uurisin vee piiskasi märgunud pudeli peal (vaata eelmist punkti 7.) ning oli märgata kuias vesi on justkui pool kera , mitte ei valgu laiali. Selle põhjus on järgmine : vedeliku sees on iga molekul ühtlaselt ümbritsetud teiste samasuguste molekulidega. Vee piiril, on molekulid seotud vees olevate molekulidega ning väljast gaasis leiduvate molekulidega. Kuna väljas(gaasis) on molekule vähem, siis pindmisel kihil on tõmme ainult vedeliku suunas. Nii tekib väike niitsike,kuna tõmbe jõud takistab veepiisal laialivalgumast. Sama nähtus on ka vee tilkumisel. Esialgselt tekib kraani otsale seesama mütsike. Vee kogumisel ja massi kasvamisel hakkab mütsike suurenema. Kuna pindmine kiht tõmbub alati kokku proovides saavutada kera siis täpselt enne piisa kukkumist näemegi meile tuntud tilga kuju.
Rinnulikrool liigutuste tehnikas on üldtunnustatud 2 erinevat varianti: nn. Kuuelöögiline krool ja nn. Kahelöögiline krool. Nimetatud stiilid omavad olulisi erinevusimitteainult jalalöökide arvu poolest tsükli vältel, vaid ka käte liigutuste tempos, jõurakenduses tõmbe vältel, kooskõlastuses ja faaside ajalises rütmis. (R. Haljand 1986: 33) Rinnulikrooli üks liigtuste tsükkel koosneb kahest ühesugusest pooltsükklist: I pooltsükkel – parema käe tõmme koos vasaku käe etteviimisega. II pooltsükkel- vasaku käe tõmme koos parema käe etteviimisega. (R. Haljand 1986: 33) Et mõlemad pooltsükklid on teineteise peegelpildid, kirjeldatakse allpool ainult ühte neist. Teise kirjeldamisel vahetuvad kõik sõnad „parem“ sõnaga „vasak“ ja vastupidi nii käte kui ka jalgade töö juures. (R. Haljand 1986: 33) Vaatamata variantide erinevustele liigutuste sooritamisel faasides, koosneb üks pooltsükkel alati neljast faasist
Oli kade Iisaku peale. · Barbro Brede tütar. Hiljem elas Akseliga koos, oli väga töökas. Sattus peaaegu vangi lapse tapmise tõttu. Abiellus Akseliga, kuid ka pettis teda. · Aksel Storm Armastas Barbrot. Rajas Kuumaa. Oli väga lahke, hea, helde ja töökas. · Fredrik Akseli vend. Kolis oma naisega Avarvaatele. · Andersen Aronseni ärijuht. · Jesiine Kaugemaa talus koduabiline. Ilma temata ei saanud Inger enam hakkama. Tal oli Ingeri pojaga tõmme. · Aaron ( Aronsen ) Tal oli oma kauplus. · Gustav Mäetööline. Tal oli Ingeriga väike flirt. Ajas Ingeri pea segamini, kuid siis kadus jäletult. · Rebekka - Iisaku ja Ingeri esimene tütar . · Leopoldiine - Iisaku ja Ingeri teine tütar. Viimane neljas laps.
ei pelga avalikult tunnistada, et ta on lasknud oma rinnapartiid suurendada. Veelgi enam Angela julgustab ka teisi naisi probleemi korral oma enesekindlust ja -väärikust ihu plastilise kohendamise teel tõstma. Kunagi küsita Angela käest: Milline tunne on olla aheldatud valesse kehasse? Kas seda tunneb inimene ka füüsiliselt kuidagi (ma ei pea silmas anatoomiat)? Kas avastus, et tahate olla naine, tuli hingelise sokina ja mis eas see teadmine tuli? Kas tõmme naisena elamise poole ei tekitanud küsimust, et kui jumal mind selliseks lõi, siis jumal on eksinud? Tunne, et midagi on väga valesti, on nii vaimne kui ka füüsiline. Sa elad kogu aeg nagu mingi raske koormaga, mida ei öösel ega päeval ei saa ära visata. Ei saa ka end vabaks ja puhtaks mõelda nii, nagu see paljude asjade puhul muidu aitab. Ühel hetkel olid lihtsalt kõik mosaiigikillud paika nihkunud. See ei olnud sokk, vaid pikaajaline kurbus, sest ma ei olnud tol ajal
2,5 tonni ahi 500 tellist. Segu koti 25 kg peal on kiri 30 tellist. 20% on segu 2500 kg ahjus on 500 kg segu. 60 *80 *200 cm ahi. Selle maht on 1 m3. Ahi on tavaliselt uksekõrgune. P.3.1 Tõmmet mõjutavad tegurid. Tõmme on võimsam korstna all. Soe õhk peab liikuma üles, kuna ta on kergem. Korstna asend katusel. Puud maja lähikonnas. Korsten on liiga palju katuse harjast eemal. Kõrval olev kõrge hoone võib häirida tõmmet. Keset metsa olev maja. Tõmme on parem. Probleemide vältimiseks teha pikem korsten. Teha korstnale müts, mis ei lase tuule löökidel sisse minna. Mida siledam on korsten seest, seda parem on tõmme. Korstna sees ei tohiks olla üle 4 mm ebatasasusi. Ümar korsten peaks tõmbama paremini. Kandilises korstnas keskel toimub suitsu voolamine ja ääre peal rullimine. Mida pikem on korsten seda parem on tõmme. Korstna pikkus annb juurde kiirust. Lahtisel kaminal võiks olla korsten vähemalt 6 m
see üle omakorda maksavähiks. Chepatiiti on võimalik diagnoosida arsti/perearsti visiidi käigus võetava vereproovi lihtsa analüüsi põhjal. Vajaduse korral saadab arst teid edasisteks uuringuteks ja raviks gastroenteroloogi või infektsionisti vastuvõtule. Chepatiidi süvenemine on seda enam kui sul on: kõrgem vanus, meessugulisus, ülekaalulisus, samaaegne infektsioon (HIV), tõmme alkoholile, suhkrutõbi, tõmme suitsetamisele RAVI Iga kroonilise chepatiiti nakatunu võib ravist abi saada. Kui ravi on näidustatud , siis on oluline alustada seda nii vara kui võimalik ravi aitab vätida maksakahjustust ja suurendab tervenemise võimalusi. Ravi käigus võetakse kaht ravimit : pegüleeritud interferooni ja ribaviriini.Interferoon aitab võidelda nakkusega ja ribaviriin
on 8 võimalust saada soovitud tulemus Mastitõmme 4,1:1 Sinul on käes: laual: Iga risti annaks sulle parima võimaliku masti ( kaardipakis on veel 9 ristit ) ehk sul on 9 võimalust saada soovitud tulemus Sisemine reatõmme 10,5:1 Sinul on käes: laual: Iga kuus annab sulle parima võimaliku käe ( kaardipakis on neli 6-t ) ehk sul on 4 võimalust saada soovitud tulemus On väga palju erinevaid tõmbeid ( 2 paari tõmme, kolmiku tõmme jne ) et väljaarvutada, milline on tõenäosus , selleks kasuta allolevat valemit: Üldvalem ( 46-x )/ x:1 Arvesta mitu erinevat kaarti ( mitu võimalust ) annab sulle soovitud tulemuse, siis lahuta 46 ( kaartide arv mida sa ei tea ) kaardist see number, jaga saadud number kaartide arvuga, mis annab sulle soovitud tulemuse ( võimaluste arv ) ja ongi tõenäosus teada. Näiteks. Sinul on käes: laual: Sul on nii kolmiku kui ka masti võimalus
Koostada on vaja ka puitvarda ning trossi tugevustingimused, leida puitvarda läbimõõt täissentimeetrites ning arvutada lubatav koormus "F" täiskilonjuutonites. Lõpuks tuleb arvutusi kontrollida kasutades varutegurit ning koostada järeldus. Etteantud algandmed: H = 4,8 m = 4800 mm L = 1,8 m = 1800 mm T = 6,1 m = 6050 mm Trossi läbimõõt Ø= 10 mm ning nimiläbimõõt 8 mm Trossi piirjõud Flim= 40,8 kN = 40800 N Puitvarda tugevus pikikiudi tõmbel u, Tõmme = 80 MPa Puitvarda tugevus pikikiudi survel u, Surve = 40 MPa Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6 4 2. Varrastarindi skeem joonmõõtkavas 5 Joonis: 1.1 Tervik 3. Trossi ja puitvarda sisejõud ja funktsioonid Joonis: 1.2 Lõige 1 6 Joonis: 1.3 Lõige 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
