Koostada on vaja ka puitvarda ning trossi tugevustingimused, leida puitvarda läbimõõt täissentimeetrites ning arvutada lubatav koormus "F" täiskilonjuutonites. Lõpuks tuleb arvutusi kontrollida kasutades varutegurit ning koostada järeldus. Etteantud algandmed: H = 4,8 m = 4800 mm L = 1,8 m = 1800 mm T = 6,1 m = 6050 mm Trossi läbimõõt Ø= 10 mm ning nimiläbimõõt 8 mm Trossi piirjõud Flim= 40,8 kN = 40800 N Puitvarda tugevus pikikiudi tõmbel u, Tõmme = 80 MPa Puitvarda tugevus pikikiudi survel u, Surve = 40 MPa Tugevusvaruteguri nõutav väärtus [S] = 6 4 2. Varrastarindi skeem joonmõõtkavas 5 Joonis: 1.1 Tervik 3. Trossi ja puitvarda sisejõud ja funktsioonid Joonis: 1.2 Lõige 1 6 Joonis: 1.3 Lõige 2
· Normid annavad nõuded geotehniliste uuringute, arvutusmudelite, koormuste ja mõjurite kohta o EQU ehitise või pinnase tasakaalukaotus; materjali tugevus ei mängi rolli o STR ehitise purunemine, mille juures on määrav ehitusmaterjali tugevus o GEO ehitise purunemine, mille juures on määrav pinnase tugevus o UPL ehitise tasakaalu kaotus vee võstva mõju tõttu o HYD purunemine hüdrodünaamilise surve mõjul · Kehtestavad varutegurid ja teised piirangud, näiteks piirvajumite suurused. Must kast valge kast on süsteem, kus me oskame infot analüüsida. Must kast tähendab, et me saame info, üritame seda töödelda kuid ei mõista päris täpselt mis seal juhtus. Sealt edasi liigume me nö tiigri naha suunas, mustad ja valged triibud. Valge näitab seda osa, millest me aru saame ja mida me mõistame. Ideaalis võiks
materjal puruneb. Koormust, mis tekitab keha purunemise nim. purustavaks koormuseks. Pinget, mis esineb kehas enne purunemist, nim. tugevuse piiriks. Suurimat pinget, mille katkemisel veel materjali mõõdud ja kuju taastuvad, nimetatakse elastsuse piiriks. Deformatsioonide põhiliigid. Välisjõud võivad mõjuda puidule erinevalt, seepärast tekivad ka puidus ka erinevad sisepinged ja deformatsioonid. Nende seas põhilisteks on: tõmme, surve, paine, vääne, nihe. Kuna puit on anisotroopne materjal (omab erisuundades erinevaid omadusi), siis uuritakse puidu mehaanilisi omadusi erisuundades e. eritasapindades. Mehaanilised omadused: Tugevus - on puidu omadus taluda väliskoormusi, seejuures purunemata. Kõvadus - puidu omadus osutada vastupanu teise tugevama keha sissetungile. Jäikus - omadus säilitada kuju ja mõõtmed mehaaniliste mõjutuste korral. Elastsus - puidu omadus taastada oma kuju ja mõõtmed
Liittööseisundid: detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon Priit Põdra, 2004 111 Tugevusanalüüsi alused 7. DETAILI TÖÖSEISUNDID JA PINGETE ANALÜÜS 7.1.2. Lihttööseisundid Lihttööseisunditeks loetakse: · tõmme ja surve (ehk pike) detailis mõjub vaid pikijõud N; · vääne detailis esineb vaid väändemoment T; · puhas paine detailis mõjub ainult üks paindemoment M; · lõige lühikeses detailis (vardas) mõjub vaid põikjõud Q; "Puhas" lõige tekib vaid põik-koormatud varda sellisel lühikesel osal, kus paindemomendi mõju on väike.
*väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ristlõike kesk-peatelgede ümber; Detaili telg kõverdub 7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? Ristlõiked kulgevad üksteise suhtes detaili telje ristsihis; Ristlõiked jäävad paralleelseteks 7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos? sisejõu väärtuse saab pinge avaldist integreerides ; 7.9. Mis on pingus?
*väändemoment T mõjub sisepinnal pööravalt ümber sisepinna normaali; *paindemomendid My ja Mz mõjuvad pööravalt sisepinnaga risti ümber sisepinna kesk-peatelgede. 7.3. Mis on liht-tööseisund? detaili lõigetes mõjub vaid üks sisejõud (N või Q või T või M) või teiste sisejõudude mõju saab lugeda tühiseks 7.4. Mis on liit-tööseisund? detaili lõigetes mõjub mingi sisejõudude kombinatsioon 7.5. Nimetage kõik liht-tööseisundid? *tõmme ja surve *vääne *puhas paine *lõige 7.6. Millistel tingimustel tekib puhas paine? Ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ristlõike kesk-peatelgede ümber; Detaili telg kõverdub 7.7. Millistel tingimustel tekib puhas lõige? Ristlõiked kulgevad üksteise suhtes detaili telje ristsihis; Ristlõiked jäävad paralleelseteks 7.8. Defineerige sisejõu staatiline seos? sisejõu väärtuse saab pinge avaldist integreerides ; 7.9. Mis on pingus?
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ KODUTÖÖ nr. 2 Sisejõudude süsteem ja epüürid Juhendaja: emeriitprofessor Maido Ajaots Kuressaare 2012 Kood: 111972 Arvutan algandmed. ° = (16,5 + 7 * 1,5)° = 27° Xp = (3,475 - 7 * 0,275) = 1,55 m XF2 = (3,5 + 2 * 0,1) = 3,7 m XF3 = (4,75 + 2 * 0,075) = 4,9 m M = (1 + 2 * 0,5) = 2 kNm Leian tasapinna sihis mõjuva jõu (Fpike). Leian ülessuunas mõjuva jõu. Leian rõhu tekitatud jõu pikkuse pinnal. Xr = 4,9 1,55 = 2,45 m Leian rõhu tekitatud jõu. F = 4 * 2,45 = 9,8 kN Leian kogu ülalt alla mõjuva jõu (ilma momendita). 9,8 + 4 + 6 11,345 = 8,455 kN Leian resultantjõu lõigul Xf2 (ilma momendita). R2 = 22,5752 + 11,3452 = 638,34 R = 638,34 25,3 kN 2 Talale mõjuvad jõud ja moment Jõudude epüür Momendi epüür 3 Suurima nihkepinge ehk kolmas tugevusteooria. Piirseisund tekib siis (sõltumatult pindsuse liigist), kui suurim nihkepinge antud punktis sa
Kõik kommentaarid