Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Aerodünaamika IV töö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Aerodünaamika IV töö #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-09-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gtilauri Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
doc

Aerodünaamika

1.C Propelleri libisemine on positiivne kui propeller avaldab veojõudu ja negatiivne kui propeller pidurdab. 2.D Sirgelabalise propelleri korral seadenurk on sama kõigi propelleri elementide jaoks, iga elemendi jaoks on samm erinev 3.C Propelleri sammu muutmisex nimetataxe propelleri laba seadenurga muutmist. 4.A Lennuki liikumisel sirgelabalise propelleriga on propelleri osapoolsete elementide kohtumisnurgad suuremad kui tüvepoolsetel elementidel 5.C Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse propelleri poolt ajayhikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd. 6.A Püsisammuga prpelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt paigalseisus tõmme maksimaalne, kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine, tõmme 0 kiirusel kus propelleri geomeetriline samm on võrdne tegeliku sammuga. 7.A Püsisammuga propelleri kasutegur sõltub kiirusest järgnevalt kasutegur maksimaalne paigalseisus, kiiruse kasvades kasuteguri vähenemine, kasutegur 0 kiirusel kus tõmme võrdub nulliga 8.A P�

Füüsika loodus- ja...
thumbnail
4
docx

Aerodünaamika

I osa Kas on võimalik, et aerodünaamiline kogujõud on risti õhuvooluga? Definitsiooni järgi on takistusjõud selline aerodünaamilise kogujõu komponent, mis mõjub paralleelselt õhuvooluga. Aerodünaamiline kogujõud on aga tõste- ja takistusjõu vektorsumma. Kuitahes suur ka tõstejõud poleks, ei saa takistusjõud kunagi võrduda nulliga, mistõttu aerodünaamiline kogujõud ei saa koosneda vaid tõstejõust ega olla seega õhuvooluga täiesti risti. Õige vastus on: ei, sest takistusjõud ei võrdu liikumisel kunagi nulliga. Kas on võimalik, et voolujoon pöördub 180 kraadi tagasi? Voolujoone suuna muutus pole põhimõtteliselt küll millegagi piiratud, kuid tuleb arvestada, et reaalne liikumine on pidev ja igas ruumipunktis peab kiirus olema määratav. Kui voolujoon pöörduks tagasi või muudaks suunda hetkeliselt, siis selles murdepunktis pole kiiruse väärtus määratav, mis on jällegi vastuolus mehaanilise liikumise seadustega. Ükski keha ega ka pidev keskko

Füüsika
thumbnail
11
docx

Aerodünaamika konspekt

Pideva keskkonna - (voolav vedelik või gaas) puhul on vaja aga teistsugust lähenemist, kuna pideva keskkonna liikumises üldjuhul ei eristu konkreetseid kehi, millega seostada kehade mehaanikast tuntud füüsikalisi suurusi. Skaalarväli - igale ruumipunktile vastavusse mingi skalaarne suurus Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav 2. Voolamisel puudub takistu

Masinatehnika
thumbnail
9
docx

Aerodünaamika konspekt

Tiiva plaan ­ tiiva kuju ehk vaadet ristisuunas(ülaltalla/ülevaltalla) 1. Ristkülikukujuline ­ plaan on ristkülik, kõige lihtsam ehituslikult. Puuduseks on suur takistus suurematel kiirustel ja ka suur induktiivtakistus. Alguspäeva lennukitel ja ka mõnel üksikul üle helikiiruslennukil. 2. Trapetsiline ­ tiiva plaan on trapets. Kõige levinum tiivaplaan tüüp kaasajal. Väiksem takistus suuremal kiirusel ja ühtlasem tõstejõujaguenemine pikki tiiba ja väike induktiivtakistus. See on keeruline aga see tasub ennast ära. Esineb ka komibinatsioone kus keskosa on trapertsiline ja tiivad on trapetsilased, kuid erineva kujuga. 3. Elliptiline- tiiva plaaniks on ellips. Alahelikiirusel head omadused. Sellel tiival on kõige ühtlasem tõstejõu jaotus tiival. See on keerukas, mistõttu seda enam ei kasutata väga palju aga, seda kasutati jõudsalt II maailmasõja ajal. 4. Nooljas ­ tiivad on kalluatud lenn

Materjaliõpetus
thumbnail
2
doc

Termodünaamika

Termodün.1.prints. termodün.-le süsteemile juurdeantav soojushulk läheb süsteemi poolt välisjõudude vastu tehtavaks tööks. A=- U ;Q= U +A Siseenergiaon molekulide soojusliikumise e.kin.ja vastastikmõju e.pot.energia summa.(J) Q=cm t ; t =(t2-t1); c=erisoojus(4200J/kg*C);cm=C Seda saab muuta soojusvahetuse käigus:kui soojusvahetuse käigus anda kahele kehale mingi soojushulk,siis tema temp.tõuseb. Seetõttu suureneb ka keha siseenergia.Kui soojusvahetuse käigus keha annab ära mingi soojushulga,siis tema siseen.väheneb.Töö gaasi paisumisel: Gaasidega võrreldes paisuvad vadelikud ja tahked ained suhteliselt vähe.Paisudes avaldavad nad küll väga suurt rõhku,mis võib aga masina konstruktsioonile isegi ohtlikuks osutuda.Pealegi on soojushulga kiire üleandmine vedelikule või tahkele ainele raskendatud.Kui gaasis saavutatakse see erinevate gaaside reageerimise teel(bensiiniaurude põlemine õhu juuresolekul),sis vedelike ja tahkete ainete korral pole võimalik sarnast

Füüsika
thumbnail
5
docx

Aerodünaamika esimese KT materjal

Tegijapoiss Aerodünaamika 1. KT konspekt ( Oma konspekti ja "Õpime lendame" põhjal) Dünaamiline rõhk on rõhk , mis tekib voolu liikumiskiiruse pidurdamise tulemusena . Õhuliikumine on gaaside ja kehade vastastikmõju uurimine. Staatiline rõhk on rõhk mis mõjub voolus ilma liikumis kiirust pidurdamata ühtlaselt igas suunas. Õhuhulga jäävuse seadus ­ ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstante sõltumata joa läbimõõdust. Lennuki õhus püsimiseks on vajalik õhu liikumine . Bernoulli seadus - Kui õhk liigub mõne pinna kõrval siis mõjub sellele pinnale väiksem rõhk kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ­ ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus pr

Aerodünaamika
thumbnail
3
docx

Dünaamika

Füüsika töö-Dünaamika 1. Mida nimetatakse vastastikmõjuks ja mis selle tõttu toimub? Vastastikmõju on, kui kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Selle tõttu muutub keha kuju, suund ja kiirus. 2. Kuidas jõudusid liidetakse? Jõudude liitmisel jälgitakse vektorite liikumise reegilt. Erisuunaliste puhul rööplüliku reeglit. 3 näidet-nurga all mõjuvad jõud, vastassuunaline ja samasuunaline 3. Mis on inertsus ja millest see sõltub? Inertsus on nähtus, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada. Inertsus sõltub kiirendusest ja jõust. 4. Mis on impulss, sõnastus ja valem? Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m korda v 5. Defineeri elastsusjõud ja kirjuta Hooke'i seadus? Millised on liigid? Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha kuju muutumisel. Deformatsiooni liigid-elastne, plastne ja rabe Habras- kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel puruneb, siis öeldakse, et see on habras. Elastne,

Dünaamika
thumbnail
40
odt

Tuuleenergia referaat - väga mahukas

TUULEENERGIA Referaat Table of Contents SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS........................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun