Mida eestlased usuvad Juba kaugest minevikust teame väita, et inimestel on olnud eri piirkondades erinevad uskumised ning tõekspidamised. Kui see nii on, siis miks on muutunud tänapäeva ühiskond nii umbusklikuks? Järjest rohkem huvituvad inimesed sellest, mis toimub nende oma maailmavaate taga, ning mida usuvad need rahvad, kellega kokku ei puututa. Samuti on eestlase jaoks on usk küllaltki isiklik teema. Tänapäeva tolerantse inimese vaatenurga all mõtteainet andvaks küsimuseks kindlasti usuteemaliste koolitundide või koolide rajamine. Kui võrrelda Eesti inimesi tänapäeva eurooplastega ei saa meie rahvast kuigi usklikuks nimetada. Küll suur hulk inimesi usub, et kui inimene jumalasse ei usu, usub ta üldjuhul mõne kõrgema väe või ka elusageduse olemasolusse või teistesse. Miks on pöördunud suure hulga inimeste usk Jumalalt hoopis oletustele? Meie tänapäeva ühiskonda ning keskaja inimesi võrreldes ...
Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlik ühiskond on ühsikond, kus toimub kooskõlaline liikumine kõigi nelja jätkusuutlikkuse eesmärgi vahel. Eesti puhul on nendeks Eesti kultuuri elujõulisus, ühiskonna sidusus, ökoloogiline tasakaalustatus ja heaolu kasv. Mainimata on aga jäetud tänapäeva Eesti üht suurimat nõrka kohta, demograafilist jätkusuutlikkust. See on küll lähedaselt seotud teise 4 valdkonnaga, kuid tema mõju tänapäeva ühiskonnas on kõige laastavam. Juba kümme aastat tagasi, Eesti Vabariigi 83 sünnipäeva kõnes mainis Lennart Meri: ,,Mulle teeb tõsist muret kasvav tööpuudus eestis, millega sammub kummalisel kombel taktsammu kasvav tööjõupuudus Eestis". Ka praegu võime sarnast tendentsi märgata. Tööta jäänud kfalitseeritud tööjõud kolib välismaale, kus avanevad paremad võimalused. Toimub nn ,,ajude väljavool". Kuna me oleme vananeva rahvastikuga riik, on see äärmiselt suur kaotus, sest need...
Eetika Eetika tuleb kreeka keelsest sõnast ethos ning tähendab normide kogu. See põhineb õigel ja valel. Eetika üheks valdkonnaks võib lugeda tegu, mis võib olla seejuures, kas õige või väär ning kohustuslik või vabatahtlik. Loomulikult teo õigsuse ja ebaõigsuse otsustab iga indiviid ise. Kui vaadata tagasi alles olnud majanduskriisile, siis kerkis üles küsimus, kas oli eetiline see, et riigikoguliikmed enda palka ei vähendanud, kui samal ajal vähendati ametnike palku ja ministeeriumite eelarveid 10 % ? See tekitas nii mitmeteski Eesti kodanikus pahameelt. Kahjuks pole aga need samad kodanikud piisavalt kursis Eesti riigi seadustega. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ei saa võimul olev Riigikogukoosseis oma palku muuta. See- eest nad vähendasid vabatahtlikult kuluhüvitisi. Ühiskond on võtnud omaks eetilised kriteeriumid, mida enamik jälgib. Inimesed, kes neist kinni ei pea või tahtlikult hoiduva...
Ühiskonna kujunemine Sissejuhatus - põhiseadus 1. Eesto in iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus 3. Riigi võimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Ühiskonna koosluste tekkimise ajalugu Ürgkari - tekkis juba neandertaallastel -oskus süüa teha ja tööriistu valmistada, oskus kasutada tuld Sugukond - veresugulaste ühendus. Edasi neist HÕIMUD (iseloomulik ühine maa-ala, keel ja elukorraldus). külakogukond - tekkis peale raua kasutuselevõttu. Inimesed jäid paikseks ja tegelesid maaharimisega ja...
Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle? Demokraatia on valitsemisvorm, kus austatakse inim-, kodanikuõigusi ja vabadust, demokraatiale omases ühiskonnas saavad osaleda ka kodanikud. Demokraatia on siiski üldjuhul enamuse võim vähemuse üle. Kuid on ka demokraatlikus ühiskonnas ette tulnud, et vähemuse võim on suurem enamusest. Tänapäevane ühiskond on mitmekülgne- siin esineb nii demokraatiat, kui ka ehtsat diktatuuri. Demokraatlikus ühiskonnas võib inimene avaldada oma arvamust nii poliitika, kui ka poliitikute ja valitsuse kohta, aga kui võtta nt Iraan, kus on ehtne diktatuur, siis seal võid ainuüksi halbade sõnade eest ennast varsti kuskilt kongist leida. Tänapäeva maailm on väga erinev ja erinevates maades kehtivad vastavalt valitsemisvormile ka vastavad seadused ja reeglid, millest selle riigi kodanikud peavad teadlikud olema ning neid täitma. Eesti jaoks ei ole vähemuse võim enamuse üle probleemi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool kursus autor MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD Essee Õppejõud: õppejõud Mõdriku aasta MILLISED ERIALAD ON TÄNAPÄEVA EESTI ÜHISKONNAS ENIM VÄÄRTUSTATUD Oscar Wilde on öelnud, et tänapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. Tõetera on selles ütluses sees, kuna alati teatakse, kui palju saab koristaja palka, kuid keegi ei mõtle sellele, mis siis saaks, kui mitte keegi ei oleks miinimumpalga eest nõus tööd tegema. Ühiskond peab mõistma, et iga amet on väärtustatud, mitte ainult need, kus teenib piisavalt üle keskmise või ei pea füüsilist tööd tegema. Kuid siiski on igal ajajärgul väärtustatud erinevaid ameteid. Üheksakümnendate ...
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on sam...
Mina, kui osake ühiskonnast Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus, kuhu igaüks meist kuulub. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ühiskond on meie omanäoline. Kui poleks inimesi, ei saaks ka ühiskond eksisteerida. Seepärast tuleks mõtiskleda endast kui osakesest ühiskonnas. Seostades end ühiskonnaga, on lihtsam vaadelda ennast kui Eesti riigi kodanikku, kuna tihipeale kaugemal toimuv jääb vaateväljast välja. Kuuldes, et tänapäeva noorus on hukas, unustatud on väärtused ja väärikus ning kadunud tahe, vaatleme tihtipeale teisi, näitame näpuga. Kuid eelkõige tuleks tulla enda juurde, tuletada meelde, millal viimati vanemale inimesele bussis istekohta pakkusime, mis kujundab meie igapäeva elu ja harjumusi ning missugune on meie ...
TTÜ KURESSAARE KOLLEDŽ Liisa Suurhans Turismi- ja toitlustuskorraldus Vana- Rooma ja tänapäeva Eesti ühisjooned. Referaat. Kuressaare 2014 Sissejuhatus. Oleme kõik teadlikud kui palju meie elus on pärit ajaloost, kuid, kas tajume ka seda kuidas ajalugu kordub? Võrdlemise Eestiga, mitte kogumaailmaga valisin, kuna teema on uskumatult lai ja keeruline ning ka meie elus on palju ühisjooni. Alustades kalendrist ja lõpetades põhjustega miks Vana- Rooma riik langes. Aga ka meelelahutus ja ühiskonna kihid sarnanevad mineviku omadega. Orjanduslik ühiskond. Rooma riik oli orjanduslik ühiskond, kus jõukamad ja kõrgema seisusega isikud kasutasid madalamast kihist inimesi tööde korraldamiseks. Kui palju see siis tänapäeval teistmoodi on? Tegelikult mitte eriti. Lugedes artiklit " Kaasaegse orjastamise nähtamatud niidid - Ole tead...
Mis peaks muutuma Eesti koolis, et Eesti ühiskond oleks elujõuline? Mihkel Laan 12a Eesti ühiskond ja Eesti riik oma tänases koosseisus ja vormis on jõudnud oma arenguga teismeikka. Oleme läbinud nüüd juba kauge ja unustusehõlma vajuva lapseea, läbinud tormilise kasvuperioodi ja oleme nüüd, jõudes teismeikka, risttee ees. Kuhu minna edasi ja kuidas tagada meie väikse, kuid omapärase ühiskonna püsimajäämine? Öeldakse, et haridus on täisväärtusliku inimese alustala. Niisiis peaks ühiskonna vormimist alustama juba koolist. Kas aga tänapäeva Eesti haridussüsteemil leidub puudusi, mis takistavad elujõulise ühiskonna arengut? Kahjuks tuleb tõdeda, et leidub ja hulgaga! Võtame kas või selle, et paari aasta pärast muutub adekvaatsete õpetajate leidmise probleem veelgi teravamaks. Õpetajad on enamjaolt juba tublist üle keskea ja uus...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium TÄNAPÄEVA MAAILM Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Tänapäeva maailm Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Maailma ühtsus ja mitmekesisus.........................................................................4 1.1Peamised arengutrendid................................................................................. 4 1.2Globaliseerumise mitmesugused tahud.........................................................4 1.3Rahvusvahelise suhtluse tihenemine.............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..........................
Eesti noorte suhtumine seksuaalsusesse Suhtumist seksuaalsusesse ei saa mõista üheselt. Arvan, et niipalju kui on inimesi ja ka Eesti noori, niipalju on ka erinevaid arvamusi, suhtumisi ja tõekspidamisi, mis seostuvad seksuaalsusega. Arvan, et enamus Eesti noori suhtub seksuaalvahekorda pigem väikese kartuse, või pelgusega. Eestlased pole nii avatud, kui mõni soojamaa elanik, ja tahab pigem inimest enne pikalt tundma õppida. Eesti noori ja ka üleüldse eesti rahvast on mõjutanud niinimetatud seksrevolutsioon, mis viimaste kümnendite jooksul on toimunud. Inimesed on palju avameelsemad ja suhtlemisaltid. Lisaks veel ka suhtlusportaalide ja interneti levik, sest inimesed leiavad endale aina rohkem sõpru ja tuttavaid, korraldatakse pidusid ja kokkusaamisi, kus inimesed saavad üksteist tundma .Neil pidudel tarbitakse tihtipeale ka uimastavaid aineid, nagu alkohol ja narkootikumid, mis aitavad ja annavad julgust vahekorda astumisks. In...
Tänapäeva Eestit iseloomustavad mitmed positiivsed tegurid 21. sajandil on hakanud arenema Eesti ühiskond, majandus kui ka kultuur. Kuigi me ei saa öelda, et meie riik oleks sama arenenud nagu USA, Suurbritannia või Rootsi, võime väita, et Eesti liigub jõudsalt parema heaoluühiskonna poole. Tekib küsimus, millised positiivsed aspektid iseloomustavad tänapäeva Eesti elu? Tänapäeva Eesti on muutunud avatumaks, võimaluste rohkemaks. Meie riigi kodanike võimalused erinevates olukordades on paranenud. Arstiabi meie riigis on muutunud kättesaadavamaks, sest on avatud mitmeid tehnoloogiliselt uuenenud raviasutusi üle kogu Eesti. Meie noortel on nüüd soovi korral võimalus välismaale õppima või töötama asuda, sest riigilt võimalus saada selleks toetust. Samuti on hakanud arenema välisturism, sest juba 30 riiki Euroopas kuuluvad Schengeni viisaruumi, mis võimaldab reisida viisavabalt, ainult ID-kaardiga. 21. sajandi Eesti...
1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus ...
KOOL, KUS SA ÕPID FEMINISM Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Tallinn aastaarv Sisukord Sissejuhatus.................................................................Error: Reference source not found 1. Feministliku teooria põhiülesanne..............................Error: Reference source not found 2. Feminism kui ideoloogia.............................................Error: Reference source not found 3. Põhimõttelised probleemid..............................................................................................5 4. Juured Lõuna Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis...............................................................................................................6 5.1. Feminism Nõukogude Eest...
Kuidas seletada lahti, mis on ühiskond ja selle struktuur? Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 peamist sektorit: · Esimene ehk avalik sektor (riigi -ja omavalitsusasutused) · Teine ehk erasektor (eraettevõtted) · Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused) Millised on avaliku sektori põhiülesanded? Mis on riigi tunnused ja institutsioonid? Riigi tunnused: · Riik on alati seotud võimu teostamisega.Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena ja need on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma territooriumi üle. · Riigi instituitsioonid on avalikud; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi insituitsioonid: · Seadusandlik võim (rahandusministeerium) · Täidesaatev võim (riigikogu) · Järelevalveinstit...
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Tänapäeva paljud inimesed on nii öelda töönarkomaanid, emotsioonitud ning kaotanud huvi paljude tavaliste tegevuste ja asjade vastu. Pidevalt mõeldakse ainult rahast ning inimeste omavahelised suhted on liiga pinnapealsed. Inimesed pühendavad enamuse ajast tööle, sest maailm meie ümber on muutunud liiga materiaalseks. Järgnevalt püüan ette kujutada, milline võiks olla Eesti ühiskonnamudel tulevikus. Eesti riik on suhteliselt noor. Meil on väike rahvaarv. Arvan, et peame hindama ja väärtustama kõiki inimesi, kes siin elavad. Aga mis ootab meid ees ja milline on tuleviku ühiskond? Vaatlen ühiskonda neljast olulisemast aspektist: haridus, meditsiin, tööjõud ja poliitika ning püüan kujutleda, mis võiks tulevikus olla teisiti. Eesti haridus on läbi teinud väga suur...
Kas globaliseerumine süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Tänapäeva maailmas on igal riigil oma kultuur, inimestel on erinevad arusaamad ja tõekspidamised. Kuid arenev ühiskond ja tehnoloogia ning raha ja informatsiooni levik üle riigipiiride toob kaasa aina suureneva globaliseerumise. Globaliseerumine on tänapäeva maailmas üks levinumaid probleeme ning tekib küsimus, kas see süvendab või vähendab riikide ja kultuuride erinevusi? Üks peamisi globaliseerumisega kaasnevaid probleeme on kultuuri erinevuste vähenemine ning ka riigi kultuuri hävimise oht. Kultuuri hävingule aitavad kaasa just noorema generatsiooni esindajad, kes on nö. liitunud massikultuuriga. Oma riigi kultuurist teab noorem põlvkond vähe. Näiteks kuulavad Eesti noored välismaist muusikat, vaatavad Ameerika filme ja tantsivad hip-hopi. Niimoodi ei pööra mitte keegi tähelepanu enam eesti rahvalauludele, rahvatantsudele ja tulemuseks on Eesti ...
Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- väl...
2. 2014. aasta tähtsamad sündmused Eestis ja maailmas – oskad nimetada mõnda koos kirjeldusega. Läti läheb üle eurole Eestis vahetati rongid välja Seve Ehitus Taliolümpia Sotsis. 18 veeb allkirjastasid Eesti ja Vene välisministrid kahe riigi piirilepingu. See pole siiani jõustunud. Ansip astub tagasi Krimm Venemaale 45 Eesti õdurit Kesk-Aafrika Vabariigis Hispaania saab uue kuninga – Filipe VI Uus korrakaitsesüsteem - oorahureform ja avalikus kohas lubatud alkoholi tarbida. Ida-Ukraina kohal tulistatakse alla Malaisia reisilennuk Eestit ähvardab seakatk 3. Ühiskonnaelu tasandid – tabelite alusel. 5. Bioloogilised ja sotsiaalsed erinevused inimeste vahel – oskad tuua välja ka küsitavusi teatud tunnuste juures (rahvus, seksuaalne orientatsioon). Bioloogilised erinevused – sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orien...
Eestlased on täis imeväge? ,,Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,vaid metsad lõputud ja laukasood. Kuid siinne rahvas on täis imeväge ja kummalised on nende laululood." Eesti see on kui pärl kaelakeest.Oma ilusate metsade,järvede ja soodega paitab ta inimeste silmi ja toob südamesse sooja kodutunde.Kõik inimesed armastavad ja imetlevad meie ilusat ja puhast loodust ent nendeks armastajateks ei ole mitte eestlased, vaid välismaalased,turistid.Kurb on see,et meie,eestlased,ei oska hinnata oma kodumaa väärtusi,vaid kritiseerime kõike.Sellepärast peame me kõigepealt märkama väärtusi, mis on meile kingitud, ja siis alles muutma Eesti riigi majandust ja ühiskonda,sest südames teab iga inimene,et mets,heinamaa ja meri on ilusamad kui asfalt,tanklad ja autod. Toomas Hendrik Ilves,Eesti president,on öelnud,et riigi majanduse heaolu on tähtis,kuid niisama tähtis on ka meie vaimne heaolu, põhiväärtust...
1.1 1. Mis on kollektiivne identiteet? - Rahvuslikel, kultuurilistel, religioossetel, ajaloolistel, majanduslikel ja/või poliitilistel väärtustel ja eesmärkidel tuginev ühistunnetus, ,,meie". 2. Ühiskonnaelu tasandid. - *Mittemajanduslik hüve (kodanikuühiskond): 1)Ühistasand => Valitsemine. >>> valitsusasutused; sise- ja välisjulgeoleku tagamine; majanduselu ja õigusemõistmise korraldamine(valija, õpilane, parlamendisaadik, ametnik jne) 2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omani...
REFORMIERAKOND 1. SUHTUMINE MAJANDUSSE Reformierakonna majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustasemetõus. Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimelinemajandusstruktuur - just neist sõltuvad uued töökohad, pensionitõus,teenused lastega peredele, turvalisus ja Põhjamaade tasemel haridus.Eesti majanduskasvu võtmeks on edenemine ülemaailmses väärtusahelas - Eestistehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks jakonkurentsivõimelisemaks. Töö tootlikkus ja hind peab kasvama - vaidsellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Prioriteetseks onjust inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigija kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatavate vahendite piisavuse.Nende eesmärkide saavutamiseks viib Reformierakond läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid. 2. SUHTUMINE RIIKI/INDIVIIDI ROLLI, RIIGI JA INDIVIIDI VABADUSTESSE ...
Tänapäeva Eesti- ja Keskaegse ühiskonna seisuste sarnasused Keskaegne ühiskond jagunes kolmeks seisuseks : 1. Vaimulikud need kes palvetavad. 2. Aadlikud ja rüütlid need kes sõdivadc. 3. Talupojad, käsitöölised ja kaupmehed need kes töötavad. Võrreldes keskaegset ühiskonda ja meie tänapäeva Eestit, siis kindlasti on üks sarnasus demokraatlik valitsemisvõim (feodaalne hierarhia, keskajal) erinevates valdkondades. Alustagem meie riigi valitsemis viisist ja lõpetades selle kasvõi tänapäeva kooli/töö süsteemiga, kus kõige ülemusel astemel on siis valitsejad ja kõige alumisel on nn rüütlid ehk meie mõistes lihttöölised. Näiteks: Mina töötan Hedonis, kelle üks omanik on Margus Kangur. Hedon ise on tütar firma ning meie maja tegevdirektor on Sari Sopanen, kelle ülemus on Margus. Sari ise on meie maja juhtide ülemus, näiteks hotellijuht Signe Reimets on tema alluvuses ja täidab vastavalt olukorrale tema soove. Hotelli juhi Sig...
Ühiskonna töö materjal 1. Mis on sotsiaalne kihistumine ja varanduslik kihistumine ning milles nad avalduvad nii üldiselt kui Eestis? Sotsiaalne kihistumine avaldub ühiskonnaliikmete erinevas ligipääsus ühiskonna toodetud hüvedele, ennekõike jõukusele, sellest tingituna on inimestel erinevad võimalused oma elu edendada ja erinev positsioon. Varanduslik kihistumine on ühiskonnaliikmete erinev ligipääs ühiskonna toodetud hüvedele majanduslikul põhimõttel. 2. Nimetage erinevaid kihistumise mudeleid ja selgitage neid? Mudel A ehk keskaegne ja varauusaegne ühiskond – ühiskonda valitseb väikesearvuline eliit, keskklass on nõrk, valdav enamus ühiskonnast elab vaesuses, talupojad ja vaesed linnakodanikud Mudel B ehk varakapitalistlik ühiskond, tänapäeva arengumaade ühiskonnad – keskklassi osakaal tõusis märgatavalt, aga enamus siiski alamklassis – selle moodustasid töölised ja ...
Eesti noorte väärtushinnangud ja nende seos ühiskonnas toimuvaga- minu uurimisteema tulevikus Arutlev essee Noored inimesed, nagu vanem elanikkond armastab tihti öelda, on iga rahvuse tulevik. Võimalik, et see ongi nii, sest on ju iga põlvkonna noored need, kelle kätes on kõik võimalused luua ja edendada oma kodumaa kultuuri, majandust, poliitikat ning ,,toota" järgmine põlvkond, kes liiguks sama teed. Olen ka ise noor inimene ning seega tunnen endal kerget kohustust/tungi teha midagi oma riigi ja rahva heaks, sest nooruslik energia vajab rakendust ja ära kasutamist, kuna säärane entusiasm ei kesta kaua. Kas ka mind igapäevaselt ümbritsevad noored tunnevad teatavat ,,kohustust" kodumaa ees ning millised on üldse tänapäeva noorte väärtushinnangud ja ambitsioonid ning millist rolli mängib nende kujunemisel ümb...
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskonnaks nimetatakse inimeste kooselu vormi ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Võime öelda, et tänapäeva ühiskond on üks suur hall mass, mis töötab kindla etteantud rutiini järgi, et toota võimalikult palju raha. Emotsioonid on jäetud tahaplaanile ja suurt rõhku pööratakse materiaalsusele. Täna kui Eesti Vabariik saab 100 aastaseks, võime järgnevalt endale ette kujutada, milline võiks olla Eesti tuleviku ühiskonnamudel. Selleks, et tuleviku ühiskonnamudelit paremini prognoosida, vaadates seda neljast olulisemast aspektist: poliitika, meditsiin, haridus ja tööjõud. Poliitikast rääkides tänases Eestis, võib veeta mitmeid pikki kuid. Meie peamiseks märksõnaks on saanud võitlus, kuid tegelikult peaks see minu arvates olema koostöö. Iga kuu jõuab uudistesse teema, kuidas üks erakond püüab teise erakonna ministrit umbusaldada. See umbusaldamine on ...
Eestlased eesti keele eest Meie esivanemad ja vanema põlvkonna inimesed teavad seda hinda, mida on pidanud eestlased maksma, et saavutada iseseisev ühtne Eesti riik, selle kombed ning keel. Tänapäeva noorukitele tundub eesti keel iseenest mõistetavana ning seda ei väärtustata piisavalt. Ei mõelda sellele, et kui me eesti keelt väärtustama ja kaitsma ei hakka, võime tulevikus silmitsi seista suure probleemiga. Mida saaksid eestlased emakeele kaitsmiseks teha ja milliseid võimalused selleks on? Keele püsima jäämiseks on eelkõige vaja selle keele kõnelejaid. Eesti keelt valdab umbes üks miljon inimest, mida on väga vähe, võrreldes näiteks inglise, vene, saksa või hiina keelega. Me peame eesti keelt kaitsma teiste, tänapäeval mõjuvõimu omavate keelte eest. Inimesed peavad järjest rohkem oluliseks võõrkeelte õppimist, sest nii ärimaailmas kui ka igapäevaelus on ilma nendeta raske hakkama saada. Esmatähtsak...
Missugused ühiskondlikud protsessid on kaasa toonud muutused keelekasutuses ? Inimeste ühiskond on alati olnud pidevas arengus ja muutumises. Kui kiviajal olime me kõigest koopainimesed, kelle keelekasutus oli minimaalne ja kes pani oma tekste kirja joonistades või märkidega , siis aja jooksul arenes inimene aina rohkem edasi intelligentsemaks, õppides ära lugemise, kirjutamise, oma puhta emakeele oskuse ning sügavamalt mõtlemise. Inimene on olnud pidevalt läinud edasi. Kuid tundub, et tänapäeva kiire elutempo juures on näha keelekasutuses hoopis dekadentsi, mitte edasiminekut. Selle põhjuseks on tehnika kiire areng ning üleilmastumine, mis on põhjustanud keele allakäigu. Tänu tehnika arengule on muutunud oluliseks informatsiooni kiire vahetus. Meil on olemas tänapäeval kõik selleks vajalikud vahendid, et saata teade mõne minutiga ühest maakera punktist teise. Samuti on ka tänapäeva inimeste seas muutunud väga oluliseks t...
Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises. Internatsionaliseerumine-rahvusvahelistustamine; tihedam läbikäimine riikide ja rahvaste vahel; aktiivne kaubavahetus; Mcdonaldiseerumine- väljendab majandusliku ja kultuurilise üleilmastumise negatiivseid tahke. Iseloomustab niisugust tootmist või tegevust, mis ei arvesta kultuurilist eripära, vaid panustab kiirusele, odavusele ja võimalikult paljude klientide teenindamisele. Digitaliseerumine-info-ja suhtlusvõrkude levik; riigid kus internet, telefon, arvutid on luksusasjad; jäävad sots. Arengus järjest rohkem maha. Riskiühiskond-nüüdisaegne globaliseeruv maailm. Tänapäeva ühiskonnad peavad valmis olema jagama riske ja probleeme. Bumerangiefekt. Globaliseerumise mõõdud: ...
Kool kui ühiskonna peegel Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik, mis oma korda koosneb väiksematest ühiskondlikest kogumitest. Nii saame rääkida ka koolist kui ühiskonna väikesest mudelist. Ka koolis näeme konkurentsi, individualismi, kiusamist, alandamist, üksteise mittemõistmist, käegalöömist ja ükskõiksust. Kool on osa ühiskonnast ja seal on samad probleemid mis ühiskonnas. Kool ja ühiskond on ühte nägu. Ühiskonnas toimuvad protsessid mõjutavad koolis ja hariduselus toimuvat kõige otsesemalt. Kuigi kool on olemuselt konservatiivne ning allub muutustele aeglaselt, mõjutab tänapäeva infoühiskond koolis toimuvat tugevamini kui iial varem. Ühiskonna poolt on peale pressitud edukultus. Tänapäevane elu esitab inimesele suured nõudmised, seega loob ka sama suured hirmud. Praeguste noorte üks üldisemaid ja suuremaid hi...
Globaliseerumise mõju Eesti kultuuril Globaliseerumine on kaasaja maailmas üks kõige suuremaid püsivaid muudatusi põhjustav protsess, mis hõlmab nii poliitika, majanduse, tehnoloogia, ökoloogia kui kultuuri valdkondi. Globaliseerumise tõukejõuks on muutused tehnoloogias, eelkõige transpordi ja kommunikatsiooni areng, mille tulemusena on väidetavalt tekkimas nn. globaalne küla. Rääkides kultuurist, saab ütelda, et see on sündinud ühes kindlas kohas ning alles seejärel - pidevalt muutudes ja arenedes, kuid äratuntavaid ühiselemente säilitades - valgunud üle maailma. Mõnikord arvatakse, et ka globaliseerumine viib välja ühiste kultuurielementide omaksvõtmisele kogu maailmas. Seega saab globaliseerumist teatavate mööndustega käsitleda kultuuridifusioonina, mis aga, haarates kogu maailma, suunab kõiki ühtmoodi ja takistab mitmekesisust. Ajakirja Foreign Policy ja konsultatsioonifirma A.T. Kearney koostatud globaliseeru...
Artikli analüüs „Kungla mehed“ 1. Millisele ajakirjanduse kahele olulisele ülesandele viitab kolumnist A. Lobjakas? Selgita kahe näitega tekstist. 14. märtsil 2014 a. Postimehes avaldatud A. Lobjakase arvamusartikkel „Kungla mehed“ kirjeldab ajakirjanduse kahte olulist ülesannet ühiskonnas. Esiteks, võimu kritiseerimine, millele viitab järgnev lauseosa 1. lõigus: „/…/ kehvalt töötavat silindrit (poliitikuid) materdab oma igapäevast leiba ausalt teeniv ajakirjandus ning kokkuvõttes võib mootor nii päris kokku joosta.“ Teiseks, ühiskonna infoga varustamine ja rahva toimuvaga (artiklis põhirõhk poliitmaastikul toimuv) kursis hoidmine, mida võib välja lugeda 2. lehel olevalt rasvaselt väljatoodud kahest lausest: „Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstir...
Kas varanduslike erisuste alusel kujunenud nn. 2 Eestit võivad ohustada ühiskonna sidusust? Mis tähendus on sõnal ühiskond? On see suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis või siis kogum indiviide, kes peavad end ühe ja sama sotsiaalse rühma liikmeks? Ehk on ühiskond aga nagu mingisugune klubi, kus igal ühel meist on teistega midagi ühist ning midagi, mis meid kõiki omavahel seob? Iga viimnegi välja toodud seletus on loomulikult õige. Siinkohal soovin rõhutada aga siiski viimast- inimeste omavahelist sidusust. Just see aspekt on äärmiselt oluline ühiskonna normaalseks toimimiseks. Kuid kas on midagi, mis võib seda ohustada? Meie praegust ühiskonda iseloomustab kihistatus. See mängib olulist rolli ühiskonna korrastamisel ja sidumisel, sest paigutab iga inimgrupi teatud positsioonile. Seoses tänapäeva inimese jaoks ühe olulisima asjaga rahaga- on üheks põhilisemaks kihistumise aluseks muutun...
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned ÜHISKOND on inimeste kooselu norm. NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond ,mida iseloomustab kolme sektori eristatavus, rahva osalus ühiskonna elus , vabameelsus vaimuelus ,inimõiguste tunnustamine. Kolm etappi : 1. Tööstusühiskond (19saj-) majandus põhineb tööstusliku tootmisel. 2. Postindustriaalne ühiskond (20saj-)teenindusühiskond, kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. 3. teadmusühiskond 1980 -... majandus ja ühiskonna juhtimine põhineb teadusuuringute tulemustel .Olulised ühiskonna institutsioonid on ülikoolid ja uurimisasutused . Majanduse Tööaeg Töö Sotsiaalsed muutused Ühiskonna Majanduse sektor kvalifikatsioon juhtimine eesmärk Tööstusühiskond tööstussektor Tööaeg Konveiertö...
NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine TÖÖSTUSÜHISKOND tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives TEADMUSÜHISKOND ühiskond, kus nii majanduses kui ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi INFOÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse laialdaselt infotehnoloogiat majanduses, valitsmises ja igapäevaelus POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND ehk TEENINDUSÜHISKOND ühiskond, kus kasutatakse massiliselt kõrgtehnoloogiat, hõivatute ülekaal teenindussektoris ÜHISKONNA STRUKTUURI MOODUSTAVAD KOLM PEAMIST SEKTORIT: Esimene ehk avalik sektor riigi ja omavalitsusasutused. Teine ehk erasektor eraettevõtted. Kolmas ehk mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused. ...
Naise roll Vargamäel ja tänapäeval Aastatest aastatesse on naise roll olnud perekonnas ja ühiskonnas oluline. Eesti kirjandusklassikas ,,Tões ja õiguses" elasid peategelased Vargamäel, kus naistel oli palju töid ja tegemisi. Ei saa ka väita, et tänapäeval naistel neid vähem oleks. Milline oli naise roll Vargamäel, milline on tänapäeval? Vargamäel oli talu, kus elasid Krõõt ja Andres. Talu sai ostetud võlaga, kuid nad olid kindlad, et kui kõvasti tööd tehes jõuavad nad võla ära maksta ning nende lapsed saavad elada juba oma talus. Kahjuks nii see ei läinud hoolimata mehe ja naise kõvast töö tegemisest. Krõõt rabas mitmel rindel: aitas põllutöid ja heina teha, samal ajal õmbles riideid ja linu, kudus, tegi pererahvale süüa, hoolitses pere ja laste ning nende omavaheliste suhete eest, muretseda selle eest, et perel ka talvel süüa oleks. Võib öelda, et Krõõda ülesandeks oli ka sünnitada lapsi, kuid eelkõige siiski poegi. Tä...
INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE ÜHISKONNAÕPETUS KUTSEKESKKOOLIDELE INIMKAUBANDUS ON TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS · Inimkaubandus on kolmas suurim sissetulekuallikas kuritegevusele peale narko- ja relvaäri. Peamiselt toimub inimkaubandus prostitutsiooni ning teiste seksuaalse ekspluateerimise vormide huvides, kuid see võib toimuda ka sunniviisiliselt töö või teenistuse, orjuse või samalaadses seisundis pidamise või elundi eemaldamise eesmärgil. INIMKAUBANDUS ON TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS · Peamiselt ekspluateeritakse seksiäris naisi. Umbes pooled neist on alaealised. · Kui on tuvastatud ekspluateerimise fakt, pole ohvri nõusoleku puudumine või olemasolu oluline inimkaubitsejate karistamisel. Hoolimata sellest, kas kaubitsetav sai tasu, on tegemist inimkaubandusega, kui kolmas isik saab kasu isiku ekspluateerimisest. INIMKAUBANDUS ON TÄNAPÄEVA ORJAKAUBANDUS · Vaba tahe on raskelt defineeritav mõiste. S...
Noorte võimalused ühiskonnaelust osa võtta Tänapäeva Eesti noorte jaoks on kogu maailm valla, et oma unistusi ja võimalusi realiseerida. Seega oleneb see suuresti neist endist, kas ja kuidas nad end ühiskonnale tõestada soovivad. Kellel vähegi soovi on, leiab tänapäeval kergesti informatsiooni selle kohta, mis võimalusi ühiskonnal neile pakkuda on. Noortele, kes aktiivselt ühiskonnaelust osa tahavad võtta, on erinevaid võimalusi väga palju. Need, kes väidavad, et ei ole omale midagi sobivat leidnud, ei ole tihtipeale vaevunudki otsima. On noori, kes kasutavad kooliajal võimalust veeta semester või aasta vahetusõpilasena välismaal, et rohkem kogemusi saada, silmaringi avardada, uusi tutvusi luua ning ennast arendada. Selline variant sobib hästi ka neile, kes ei ole kindlad, mida edasi õppida, mida nad tulevikus teha soovivad või ka lihtsalt selleks, et aeg maha võtta. Tänapäeva noortel on laias valikus hobisid, millega tegeleda. Soovi ...
Elektroonikatööstus Üldiselt ● Tekkis 20. sajandil ● On muutunud globaalseks tööstusharuks ● Väärtus on miljardeid dollareid. Tänapäev ● Tänapäeva ühiskond kasutab kõige erinevamaid elektroonikaseadmeid ● Tootmine põhineb tööstuses toimivates automaatsetes või poolautomaatsetes tehastes Elektroonikatööstus Eestis ● On olnud üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis ● Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule – enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil ● Reaalselt tegutseb elektroonika- ja elektriseadmete tootmises ligi 200 ettevõtet Elektroonikatööstus Eestis ● Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks: – Ericsson Eesti AS (valmistab mobiilsidevõrguseadmeid) – Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele) – Scanfil OÜ (telekommunikatsiooniseadmed) ● Arvutite tootjaist o...
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.....................
Missuguste väärtushinnangute kasvatamisega tuleks Eesti ühiskonnas tegeleda? Väärtushinnang on midagi, mille abil inimesed teevad vahet heal ja halval. Väärtushinnangud ehk väärtused näitavad, mida inimene hindab kõrgelt ning mille poole ta püüdleb. Esmased väärtushinnangud saab laps kodust, kuid need pole lõplikud. Ühiskond meie ümber areneb pidevalt ning seeläbi on ka meie väärtushinnangud pidevas muutumises. Kui lasteaialaps väärtustab sõpru ja magusaid komme, siis nooruk ei pruugi enam samu asju hinnata. Talle on tähtis perekond, raha ja karjäär. Seega on ühiskonnal tähtis roll meie väärtushinnangute kujundamisel. Nõukogude Liidu ajal oli inimestel raske, kui mitte pea võimatu, reisida maailmas ringi ning näha teisi maid ja kultuure. Alates 1992-st aastast ehk ajast, mil Eesti taasiseseisvus, on aga maailm tulnud meile nö lähemale. Tänu internetile on võimalik leida endale kirjasõpru k...
Sallivus ja sallimatus Alustan oma kirjandit lausega, et eestlased on küll tolerantne rahvas, kuid siiski vaatame me sallimatu pilguga teisest rahvustes või teise nahatooniga inimesi, kes on tulnud meie kodumaale elama. Kirjandi põhiosas räägin pikemalt Eestis elavatest pagulastest ja nende juurde toomisest teistest riikidest. Veel arutlen teise emakeelega inimestest, kes siin terve elu elanud on ning peavad ennast eesti riigi kodanikukeks, kuid ei taha või ei oska sõnagi eesti keelt. Just sellistesse inimestesse suhtutakse sallimatult. Esimese näitena võib tuua siia Vaos elavad pagulased. Väga hästi on kõrvalt näha, et siinsetele inimestele ei meeldi see , et immigrandid elavad siin. Veel rohkem ajab meid marru see, et alguses oli jutt paarikümnest pagulasest, kuid praeguseks on neid juba 80. Ma ei oska täpsustada, kas Eestis veel elab neid aga hea näide on siit kõrvalt võtta. Praegu arutletakse juba ...
Kuidas ühiskond on enda kanda võtnud perekonna ülesanded Kumb on olulisem tänapäeva lapsele Eestis, kas kool või kodu? Kust saab laps olulisema kasvatuse? Kodus on laps sündinud ja sellest saati on talle hakatud õpetama eluks vajalikke kombeid ning oskusi, näiteks kuidas toitu süüa, vett juua, tualetis käia, kõndida, rääkida just selliseid toiminguid, mida me kõik tänapäeval teeme ja peame täiesti elementaarseks. Noorukitele on see kõik juba muidugi hästi selge. Kuid mida enam käib õpilane koolis, seda enam hakkab kodu tähtsus vähenema tema silmis. Tarkust saab ta juba koolist ning ei pea enam kodust saadud õpetusi vajalikuks. Koolis hakkab õpilane omandama tähtsaid tarkusi nagu arvutamine, õigekeelsus, tööõpetust, samas lihvitakse ka olemasolevaid oskusi nagu lugemine ja kirjutamine. Samuti õpetatakse lapsi ka korralikult käituma, vanematele inimestele aupaklikkust näitama. Kool on koht, kus püütakse lapsest kas...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, s...
Paleoliitikum-vanem kiviaeg,esiajaloo periood tööriistade kasutuselevõtust u 2,6 mln aastat tagasi kuni viimase jääaja lõpuni u 9700 a ekr Mesoliitikum-keskmine kiviaeg,esiajaloo periood alates viimase jääaja lõpust u 9700 a ekr kuni viljelusmajanduse alguseni(eestis u 4000 a ekr).Eestis on seda ajajärku nimetatud ka Kunda kultuuriks Kogukond-koos elanud ning ühte jahi-,kalastus-jakorilusala kasutanud inimeste rühm Biomass-mingil alal elavate organismide kogumass Rändkivi-jääliustiku poolt esialgsest kohast teise paika kantud kivi Egalitaarne ühiskond-võrdsustav,võrdsust taotlev ühiskond Antsülusjärv-jääaja järel läänemere nõos u 9000-7800 ekr paiknenud mageveeline järv Neoliitikum-noorem kiviaeg,esiajaloo periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni tööriistade materjalina,eestis u 4000-1800 a ekr Pronksiaeg-esiajaloo periood,mil vähemalt osa tööriistu valmistati pronksist,eestis u 1800-500 a ekr Asustusük...
Avatud ja suletud nimekirjad- iseloomustab sellist valimisreeglit partei nimekirjadega valimistel, kus valijal on võimalus partei esitatud kandidaatide nimekirja järjekorda muuta. Erinevalt kinnisest nimekirjast on avatud nimekirja kasutamisel suurem võimalus valituks saada sellel kandidaadi, kes kogub rohkem hääli. Avatud nimekirjadega valimisi kasutatakse enamikus maailma riikides. Demokraatia - rahvavõim; poliitilise korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, eksisteerivad kodanikuvabadused ja demokraatlikud õigused Erakond - ideoloogiline poliitiline rühmitis Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, mille korral rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu Koalitsioon - riikide v. parteide vaheline (ajutine) liit ühiste eesmärkide saavutamiseks Korruptsioon - ametiseisundi kuritarvitamine omakasu eesmärgil; ametiisi...
Mõisted Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Teadmusühiskond-Teadmusühiskond (teadmispõhine ühiskond) on ühiskonnatüüp, kus majanduse ja ühiskonna juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi ning uued avastused ja leiu...
1. Tänapäeva ühiskonna tunnused. -ühsikonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus -tööstuslik kaubatootmine -rahava osalemine ühiskonnaelu korraldamises -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõiguste tunnustamine 2. Tööstusühiskonna põhijooned -Suuremate ja rohkemate tehaste teke -,,aeg on raha" ideoloogia -ratsionaalsus (min töö,max raha) -bürokraatia- ametnike võim 3. Sotsiaalsed muutused tööstusühiskonna tulekuga -tööhõive majanduse põhivaldkondades -linna-ja maarahvastiku suhtarv -leibkonnamudelid (väiksemaks) -laiem tööjaotus-süsteem ja sellega koosluste sõltuvuse suurenemine 4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv -kõrgtehnoloogia massiline kasutamine -mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud- tugev keskklass -masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus är...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
