Javascript objektid,näited

meetod() · alert("teade") - toob ekraanile alert-akna OK nupuga · confirm("teade") - toob ekraanile confirm-akna OK ja Cancel nupuga · prompt("teade", "vaikeväärtus") - toob ekraanile sisestusväljaga promt-akna · open("URL","Akna_nimi",["valikud"]) - avab uue akna o alwaysRaised -aken "kõrgem" o directories - kataloogi nuppe näidatakse või mitte o height - kõrgus pikselites o left - uue akna kaugus vasakult o location - asupaiga aadressi kuvamine o menubar - menüüriba näitamine o outerWidth - välimise akna laius o outerHeight - välimise akna kõrgus o resizable - kas akna suurust saab hiirega muuta o status - olekuriba kuvamine o scrollbars - kerimisriba kuvamine o toolbar - tööriistariba kuvamine o top - kaugus ülemisest servast

AutoCad I

ka lisa 2) kasutamise alam- menüü väljakutsumine; · LAST ­ naasmine ülemmenüüle. Paketi AutoCAD installeerimise järel ekraanimenüüd ei ilmutata. Soovides teda edaspidi siiski kasutada, võib talitada järgmiselt: käivitada käsk OPTIONS või rippmenüüst Tools valik Options..., edasi avada dialoogakna Options vahekaart Display ja aktiveerida valik Display screen menu (vt. joonis 3). Samas võiks soovitada valik Display scroll bars in drawing window välja lülitada ­ kerimisribade kaotamisega joonise piirkond mõnevõrra suureneb (ribade puudumine kompenseeritakse käskude `ZOOM, `PAN ja `DSVIEWER võimalustega). Sama vahekaardi väljadelt Colors... ja Fonts... saab avada dialoogalam- aknad, millede abil on võimalik anda joonestuspaketi ekraanipiirkondadele sobivad värvused ning valida käsurea ja ekraanimenüü jaoks sobivad tekstistiilid ja tähekõrgused. Ülal- nimetatud valik Options..

Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil

Vaikimisi välimus Kui sinu töölaud ei näe samasugune välja, siis leia tööriista seadete ribalt üles viimane nupp Workspace. Vali sealt eelsalvestatud profiil Essentials ja siis Reset Essentials. See annab meile võimaluse ühtemoodi alustada. 18 Menüüriba Menüüriba sisaldab programmi põhikäske ja erinevaid valikuid. Juhendis annan reeglina menüüle viitavad käsud kujul Image>Image Size jne. Tihti on levinumad käsud asendatud lühikäskudega klaviatuurilt. Näiteks Image>Adjustments>Levels valimise asemelt vajuta klaviatuuril Ctrl+L. Tööriistad Tööriistapaneel, asub reeglina programmi vasakus servas. Siit leiad näiteks kustutamise, suumimise, selekteerimise jne käsud. Enamusel nuppudest on all pisike nooleke, mis tähistab seda, et selle tööriista all on veel teisigi. Teiste tööriistade valimiseks hoia hiireklahvi natuke pikemalt all.

ÜLESANNE III KLAMBER

geomeetria alusel – käsu OSNAP alamkäske END, INT ja CEN, mis tuleb eelnevalt seadistada järgmisel moel:. OSNAP ↵ Töö 3 Klamber 6  Punkti asukoha täppismääramise seadistamise aknal klõpsame väljal [ Clear All ] ja teeme „linnukesed ruutu” järgmiste ridade ette: Endpoint, Center ja Intersection Sihiku suuruse määrame käsuga APERTURE ↵ ↵ Oleme sellega nõus. Kontrollime, kas OSNAP on sisse lülitatud – vajutame [ F3 ] ja kui käsureale ilmus teave < Osnap off >, tähendaski see, et punkti asukoha täppismääramine joonise geomeetria alusel oli kasutusel, aga nüüd enam ei ole. Vajutame uuesti [ F3 ] ja nüüd ilmub sinna käsu OSNAP sisselülitatust kinnitav teade käsureale < Osnap on >, Kutsume välja käsu PLINE

AutoCad

Valides käskluse ARC, küsib esiteks arvuti kaare alguspunkti. Vastuseks võib olla kas kaare alguspunkti sisestamine, kaare keskpunkti sisestamine (kirjutades eelnevalt CE) või lihtsalt . Viimasel juhul võetakse kaare alguspunktiks joonisel olev, viimasena sisestatud joone, kaare või liitjoone viimane punkt ning kaar kujundatakse puutujana sellele joonele. 1) Kaar läbi kolme punkti 2) Kaar alguspunkti, keskpunkti ja kesknurga järgi (first point, center point, angle) 3) Kaar alguspunkti, lõpppunkti ja kekspunkti järgi (irst point, endpoint ja center point)  5 CIRCLE ­ ringjoone joonestamine Käsku saab välja kutsuda järgmiselt: 1) Valides DRAW ribalt ikooni ( ) 2) Kirjutades käsuribale ­ CIRCLE Kui kirjutada ribale CIRCLE: C ja R - Kuvatakse tekst: Specify center point for circle or [3P/2P/Ttr (tan tan radius)] Kui meil on teada ringi keskpunkt ja raadius või diameeter,

Veebistuudium arendus ASP.NET

alternatiivtekst, mis sisestusaknast küsituna vastavasse kohta kirjutati. Kes veebilehte koodina kirjutab, mõistab selle sobivasse alt-kohta ka ise paigutada. Ning võibki pilti vaadata.

Koolipidu

Septembri viimasel reedel kell 19 kooli saalis rebastega tutvumise ning nende ristimise pidu. Kogu koolirahvas oodatud!

Monitorist, graafikakaardist...

Vt allolevat joonist. 9  10 Trükitööstuses kasutatakse värvide esituseks teistsugust tehnikat. Siin luuakse värvid kolme või nelja baastooni (enamasti tindid) üksteise peale/kõrvale doseerides ning samas arvestatakse alusmaterjali peegelduvust. Sellist värvimudelit nimetatakse CMY-ks või kui on kasutatud ka musta värvi, siis CMYK-ks - Cyan, Magenta, Yellow, Black ehk tsüaan, magenta, kollane ja must. Sellest tulenevalt ei koosne väljatrükid korrapärasest punktide maatriksist, vaid luuakse kõiki punkte vastavalt vajadusele . Sellega saavutatakse erinevad värviintensiivsused ja toonid. Bitisügavus (värvide arv) Pildi värvidünaamika ehk bitisügavuse määrab ära see, kui palju toone on pikselid võimelised kuvama ning samuti pikselite heledusvõime. Need karakteristikud määravadki 10

TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL

Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................

Autocad II

joonestamine, sisestades vastusena viibale Enter an option [Box/Cone/DIsh/DOme/Mesh/Pyramid/Sphere/Torus/Wedge]: ühe või kaks esitähte. "Lõhestamine" käsuga EXPLODE tekitab siin objektid 3DFACE. Risttahuka ai_box joonestamisel tuleb esmalt sisestada XY-tasandiga paralleelse alus- põhja üks tippudest ja seejärel risttahuka pikkus (positiivne, piki X-telge). Pikkuse võib anda arvuna või kahe punkti vahelise kaugusena. Nüüd tuuakse käsureale viip Specify width of box or [Cube]:. Sisestades tähe C, toimub kuubi joonestamine (rohkem mõõte temalt ei küsitagi). Sisestades aga positiivse arvu (klaviatuurilt või kahe punkti vahelise kaugusena), loetakse seda risttahuka laiuseks (piki Y-telge). Kolmandana tuleb sisestada kõrgus (ana- loogiliselt eelmistele mõõdetele, piki Z-telge). Lõpuks tuleb vastusena viibale Specify rotation angle of box about the Z axis or [Reference]:

Teksti ja lõigu vormindamine - MS Word 2003

misi poole tolli ehk 1,27cm võrra). Lõigu taanet saad määrata ka joonlaual olevate eriliste liugurite abil neid lohistades. Kui haarata kinni ülemisest „tagurpidi kolmnurgast“ ja seda lohistada, siis määrame esireataanet (ingl. First Line Indent); kui aga haarata kinni alumisest „õigetpidi kolmnurgast“ (jälgi, et ei haaraks kinni „nelinurgast“) ja seda lohistada, siis määrame lõigutaanet (v.a esimene rida; ingl. Hanging Indent); alumise neljanurkse liuguri (ingl. Left Indent) abil saab määrata terve lõigu taanet korraga. Paremal pool olev „õigetpidi kolmnurk“ on realõpu piiraja (ingl. Right Indent), millest kaugemale ükski rida ei ulatu. Kui neid liugureid liigutada, siis need nagu „hüpaksid“ edasi/tagasi. See on tingitud sellest, et vaikimisi on määratud taande sammuks 1/8 tolli ehk ≈ 3,2 mm, mille järgi Word liugurid paigutab ehk positsioneerib. -4-

Arvutigraafika I TIHEND

4 Avaneb jooneliikide valiku aken Load or Reload Linetypes. Otsime üles vajaliku jooneliigi – iga nime taga on ka tema joonekuju – ning klõpsame sellele, nime väli muutu siniseks ja klõpsame siis [ OK ] , see aken kaon ja nimi CENTER koos oma joonepildiga ilmub aknasse Select Linetype Ülesanne II Tihend 5  klõpsata real CENTER, see rida muutub siniseks ja siis väljal ning kihile TELGJOON ongi omistatud jooneliik CENTER – kriips-punkt-joon: Nagu edaspidi näeme (õigemini – insener peab ette nägema!), on kaarte KL ja LF joonestamiseks teha abikonstruktsioone. Sellised abikonstruktsioonid on otstarbekas paigutada omaette kihtidesse ja need abikonstruktsioonid on kasulik teha erineva värvusega. Loomegi nende tarvis punasevärvilise kihi ABI:

Microsoft access

hüperlinkidele. Kuni 3 x 2048 märki. Lookup Wizard Otsingutarga-tüüp. Käivitab otsingutarga, mis laseb valida tabeli või loenditüübi, mis kuvatakse andmete sisestamisel kasutatavas ripploendis. Access- lihtne ja vajalik 10 Igal väljatüübil on oma omaduste komplekt: Omadused Mida määrab Field Size Välja surus. Teksti- või arvuvälja pikkus. Valitakse vaikimisi välja tüübist lähtudes, mida võib vastavalt vajadusele muuta. Näide. Kui on teada, et tekst on tekstivälja vaikepikkusest lühem või pikem. Format Formaat. Andmete kuvamise/esitamise viis. Decimal Places Kümnendkohtade arv. Kümnendkohtade arv pärast koma. Input Mask Sisestuseeskiri

EXCEL - Tabelitöötlus

Avanenud menüs on järgmised võimalused: · Down - märgistatud piirkonna ülemises reas oleva info kopeerimine sellest allapoole jäävatesse märgiststud ridadesse · Right - märgistatud piirkonna vasakpoolseimas veerus oleva info kopeerimine sellest paremale jäävatesse märgistatud veergudesse · Up - märgistatud piirkonna alumises reas oleva info kopeerimine sellest ülespoole jäävatesse märgistatud ridadesse · Left - märgistatud piirkonna parempoolseimas veerus oleva info kopeerimine sellest vasakule jäävatesse märgistatud veergudesse · Across Worksheet - kopeeritakse aktiivselt töölehelt märgistatud lahtrite sisu teisele töölehele. Seda käsku saab kasutada, kui vähemalt kaks töölehte on märgistatud. · Series - aktiivse(te)s lahtri(te)s oleva(te) numbri(te) järgi teiste lahtrite täitmine mingi arvutuseeskirja abil. · Justify Excel-Edit-Fill-Series

Wordi kasutusjuhend

Merge Cells - märgistatud lahtrite ühendamine Split Cells - aktiivse lahtri jaotamine mitmeks väiksemaks lahtriks Select Row - tabeli rea märgistamine Select Column - tabeli veeru märgistamine Select Table - terve tabeli märgistamine Table AutoFormat - saab valida erinevaid tabeli kujundamise võimalusi Distribute Rows Evenly ­ ridade kõrguse ühtlustamine Distribute Columns Evenly ­ veergude laiuse ühtlustamine Cell Height and Width - saab muuta lahtrite kõrgust ja laiust Headings - seda käsku saab kasutada ainult tabeli esimese rea kohta. Kui see on sisse lülitatud ja tabel ulatub mitmele leheküljele, siis näidatakse iga lehekülje alguses tabeli esimeses reas olevat teksti Convert Text to Table - teksti tabeli kujule viimine Sort ­ tabeli lahtrite järjestamine Formula - saab tabelisse valemeid lisada Split Table - saab tabeli mitmeks väiksemaks tabeliks jagada

Nimetu

Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele

ÜLESANNE IV KANN

25  Käsu AREA / O kasutamine liitjoone pikkuse leidmiseks (ruuduke – objektivalik; viirutus – pindala nii, nagu oleks tegemist suletud liitjoonega; kaarjas mõõtjoon (joonisele ei kuvata) – liitjoone pikkus antakse sulgemata liitjoone pikkuse järgi vastuses Perimeter, kusjuures teavi- tatakse, et eiratakse liitjoone laiust: Polyline's width ignored in area calculation ) NB! Käsuga SOLID kujundatud ala pindala ei saa käsuga AREA / O, (s.t. et valitakse see ala kui objekt) mõõta, küll aga nii, et sisestatakse ükshaaval ala määramispunktid. 3) A ↵ (valitakse pindalade liitmise mooduse) Specify first corner point or [ Object / Subtract ]: (ADD mode) Select objects: (vaikimisi – esimene punkt või [objekt / lahutada])

Lõputöö veebileht treeningute broneerimiseks

eraldada. See annab parema ülevaate lehekülje ülesehitusest ja on abiks lehekülje hilisemal muutmisel. Lihtsamaks muutub kogu lehekülje haldamine ning eelkõige kujunduse muutmine. CSS ei ole programmeerimiskeel - tegemist on koodiga, mille abil saame veebilehitsejale "öelda", kuidas HTML sisu kuvada. Näide: lõik styles.css failist body{ font: 12px Arial, Helvetica, sans-serif; /*paneb paika kirjastiili*/ color: #ffffff; /*paneb paika värvi #ffffff , see on valge*/  13 background: url(images/bg_top.jpg) center top no-repeat #000000; /*taustaks keskele üles ainult 1 korra pilt bg_top.jpg, tagataust must*/ line-height: 18px; /*paneb paika reavahe*/ } 1.6.7 Veebilehitseja

PHP ALUSED RAAMAT

01 - PHP - Sissejuhatus Antud moodul on järgmine samm veebitehnoloogia õppimisel pärast HTML5 ja CSS3 õppimist. Siin õpime kuidas puuta koduleht PHP ja MySQL abil dünaamiliseks. Antud kursuse puhul olen aluseks võtnud vanema php kursuse, mis pärineb aastast 2009 ning oli toetatud e- ope.ee poolt. Et vanemast materjalist mingi jälg maha jääks, lisasin selle PDF dokumenti. Kui materjal on juba olemas, siis miks uuesti? Selle aja jooksul on tekkinud parem arusaam, kui hästi õpilased materjali omandavad ning milline võiks olla parem struktuur. Lisaks sellele tahan iga materjaliga anda kaasa kenasti esitluse ning luua videoõpetused. Kellele on kursus mõeldud? Kursuse loomisel olen eelkõige silmas pidanud oma õpilasi, kellele tuleb see kõik kenasti selgeks teha. Kuid loodan, et sellest on ka teistele kasu, kellega ma kokku otseselt ei puutu. Kursus on ülesehitatud selliselt, et üheskoos tehakse läbi harjutused ning ülesanded

Access

Exceli tüüraamatud,pildid), 2  mis on loodud teiste raakendusprogrammidega Hüperlink Kuni 64000 märki Välja detailne kirjeldus sisestakse lahtritesse, mis ilmuvad tabeli disainivaates akna alumises osas General. Field Size ­ välja pikkus (tekstidel ja arvudel Format ­ väärtuse vorming, enamasti valitav. Teksti tüübil on olemas formaadi sümbolid, mis määravad väärtuse esitusviisi. Näiteks Sümbol Kirjeldus @ Nõutud täht, number või tühik (@@@-@@@ 656-9881) & Tekstisümbol ei ole nõutud < Kõik tähed väikeasteks (JÄNES) > Kõik tähed suurteks

Programmeerimine PHP

$y = NULL; var_export (!is_null($y)); // valjund: false $z = 1234; var_export (is_null($z)); // valjund: false ?> gettype() Tagastab muutuja väärtuse tüübi Näide