Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Txt - Html Tabeli loomine (0)

1 Hindamata
Punktid

Tabeli loomine


Tabel paikneb tagide ... vahel.
Element … - määrab tabeli rea. Element … - määrab tabeli lahtri.
Näide 1. Loome HTML - dokumendis järgmise tabeli:
Lahter 1
Lahter 2
Lahter 3
Lahter 4
Kirjutame HTML – koodis :
Lahter 1
Lahter 2
Lahter 3
Lahter 4
See tabel näeb välja niimoodi :
Lahter 1 Lahter 2
Lahter 3 Lahter 4
Nagu näeme tabelil puuduvad äärised. Ääriste lisamiseks on vaja kasutada elemendi jaoks kaks atribuuti :
border = … - määrab tabeli äärejoonte jämeduse;
cellspacing = … - määrab tabeli joonte jämeduse.
Lahter 1
Lahter 2
Lahter 3
Lahter 4
Nüüd see tabel näeb välja niimoodi:
Kui me muudame atribuutide väärtuseid ning paneme border = 10 cellspacing = 10, siis saame järgmise tabeli:
On veel kaks atribuuti, mis määravad tabeli ääriste kuju: frame (tabeli äärised) ja rules (tabeli sisemised jooned). Need atribuudid paiknevad sama algtagis . Nende väärtused on järgmised:
frame = void – äärised puuduvad:
= above – ülemine ääris;
= below – alumine ääris;
= hsides – ülemine ja alumine ääris;
= vsides – vasak ja parem ääris;
= lhs – vasak ääris;
= rhs – parem ääris;
= border –kõik äärised;
rules = none – sisemised jooned puuduvad;
= rows – horisontaalsed jooned;
= cols – vertikaalsed jooned;
= all – kõik jooned;
Näide 2. Teeme HTML - dokumendis järgmise tabeli:
Tabelis puuduvad sisemised jooned ja on ainult alumine ja ülemine äärised. Selle tabeli HTML – kood on järgmine:
Lahter 1
Lahter 2
Lahter 3
Lahter 4
Elementi kasutatakse veel atribuutidega:
align = left , (right, center ) – tabeli joondus ;
width = … - määrab tabeli laiuse;
bgcolor = … - määrab tabeli tausta värvi;
background = „fail“ – kasutatakse kui tabeli taustaks on pilt.
Näide 3. Teeme HTML - dokumendis järgmise tabeli:
Tabelis on kõik äärised ja jooned, kuid on muutunud tabeli laius ja taust. Kirjutame selle tabeli jaoks koodi:
Lahter 1
Lahter 2
Lahter 3
Lahter 4
Element
… - tabeli pealkiri, paikneb alati elemendi sees. Selle elemendi jaoks kasutatakse atribuuti align = top, ( bottom , left, right) – pealkirja joondus.
Näide 4. Lisame eelmise tabeli jaoks pealkirja „Tabel 1“ ja paneme teda alla.
Tabel 1
Lahter 1
Lahter 2
Lahter 3
Lahter 4
Ja nüüd tabel on pealkirjaga:
Elemendil on järgmised atribuudid:
bgcolor = värv - rea tausta värv;
height = … – rea kõrgus;
align = left, (right, center) – horisontaalne andmete joondus reas;
valign = topp , (center, bottom) – vertikaalne andmete joondus reas.
Elemendil on atribuudid:
bgcolor = värv - lahtri tausta värv;
width = … - lahtri leius ;
align = left, (right, center) – andmete joondus lahtris;
Näide 5. Teeme HTML - dokumendis järgmise tabeli:
Lahter 1
Lahter 2
Lahter 3
Lahter 4

Lahtrite ühendamine


Kui on vaja mõned lahtrid tabelis ühendada, siin kasutame elemendi jaoks kaks atribuuti: rowspan ja colspan:
Rowspan = n – ühendab lahtrid horisontaalselt
Colspan= n – ühendab lahtrid vertikaalselt.
Näide 1.
Teeme HTML – dokumendis järgmise tabeli:
Lahter 1
Lahter 2
Lahter 3
Lahter 4
Lahter 1 – see on ühendatud lahter, ja ta ühendab kolm veergu . Lahtrid 2, 3, 4 on tavalised .
HTML – koodis see tabel välja näeb niimoodi:
Lahter 1
Lahter 2
Lahter 3
Lahter 4
Näide 2.
Teeme HTML – dokumendis järgmise tabeli:
Lahter 1
Lahter 2
Lahter 3
Lahter 4
Lahter 5
Lahter 2 – on ühendatud lahter ja ta ühendab kaks rida. Kasutame atribuuti rowspan.
HTML – koodis see tabel välja näeb niimoodi:
Lahter 1
Lahter 2
Lahter 3
Lahter 4
Lahter 5
Vasakule Paremale
Txt - Html Tabeli loomine #1 Txt - Html Tabeli loomine #2 Txt - Html Tabeli loomine #3 Txt - Html Tabeli loomine #4 Txt - Html Tabeli loomine #5 Txt - Html Tabeli loomine #6 Txt - Html Tabeli loomine #7 Txt - Html Tabeli loomine #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jaak Aaso Õppematerjali autor
Kuidas luua oma kodulehele notebadis tabelit

Sarnased õppematerjalid

HTML
6
txt

HTML

HTML-KEELE LEVAADE WWW (World Wide Web) ehk veebi poolt teenindatavad tekstid on spetsiaalses HTML -keeles (HyperText Markup Language) kirjutatud dokumendid - lhtetekstid (Source), mis sisaldavad HTML-keele koode. HTML-keele pealesandeks on kirjeldada teksti struktuuri nii, et spetsiaalne vaatlusprogramm e. brauser (Netscape Navigator, Internet Explorer) sellest aru saaks ja soovitud kujul ekraanile tooks. HTML-dokumente vib koostada: Kirjutada tekstiredaktori abil lhtetekst (koos HTML-koodidega). Soovitatav on kasutada Notepad-i.

Informaatika
Arvuti tark- ja riistvara
46
doc

Arvuti tark- ja riistvara

Www ­ veebilehtede võrgu tähis Ng. ­ serveri nimi Edu ­ Haridusasutuse tähis Ee ­ Riigi tähis Kair ­ Kataloogi (kausta) nimi Esitlused ­ Alamataloogi (kausta) Barokk1.ppt ­ Faili nimi (laiendiga) WWW ( World Wide Web ) e. veeb -> Kogumik elektroonilisele kujule viidud tekste, nendega seotud pilte, videolõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste tekstide ja piltide juurde. Veebiserverites kasutatakse HTML - keelt . HTTP ­ hüperteksti edastusprotokoll ( HyperText Transfer Protocol ) HTTP ­ protokolli kasutavad serverid interneti võrgulehtede ( kodulehekülgede) edastamiseks. Ftp ­ failiteisaldus protokoll FTP ­ protokoll on kasutuses failide liigutamisel ühest arvutist teise üle . · Mingi FTP programm ( AceFTP 3? ) · Koht FTP ­ serveris (n! zone) (Üles) laadimiseks peab teadma kolme asja : 1. Host name = masina nimi, kuhu sa tahad minna (ftp.zone.ee)

Arvuti õpetus
Programmeerimine PHP
134
pdf

Programmeerimine PHP

Programmeerimine keeles PHP Andrei Porõvkin Tartu Ülikool (2009) 1 1.1 Üldinfo Alguses oli interneti lehed omavahel seotud staatiliste html dokumentide süsteemina, aga selleks, et mingis dokumendis muutusi teha oli vaja lehti failisüsteemis käsitsi muuta. Kahjuks selline staatiline mudel ei jõua kiirelt muutuva kaasaegse maailma progressile järgi. Seega võeti kasutusele dünaamiline mudel. Dünaamilise mudeli korral ei hoita serveris staatilisi html lehte vaid neid genereeritakse selleks spetsiaalselt välja töötatud programmidega, mis serveril töötavad. Antud kursuse jooksul tutvume klient-server arhitektuuriga, installeerime enda arvutisse veebiserveri ja php interpretaatori ning saame baasteadmisi serveripoolsest keelest PHP. Kursuse teemad on pühendatud ainult PHP keelele (väljarvatud seitsmes teema), aga see ei tähenda, et sellest piisab suure ja eduka veebilehe loomiseks

Allika?petus
PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT
210
docx

PHP EDASIJÕUDNUD RAAMAT

on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt. Kõik need kasutavad SQL päringukeelt. Selle keele abil saavad andmebaasivälised rakendusprogrammid, nagu näiteks PHP, andmebaasiga suhelda. SQL tuleb inglisekeelsetest sõnadest Structured Query Language, mis meie keeles võiks kutsuda struktuurpäringukeeleks. Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur Kui andmebaase kirjeldada, siis kõige sarnasem on sellele Microsoft Exceli töövihik, kus andmeid hoitakse samuti tabelites. Ning tabeli moodustavad tulbad ja read. Andmebaasi ridu nimetatakse ka kirjeteks (records). Tabelilahtreid nimetame aga andmeväljadeks (fields). Reeglina varustatakse iga tabeli esimene veerg unikaalse indikaatoriga (id), mida kutsutakse primaarvõtmeks. Igaks juhuks rõhutan üle, et unikaalne tähendab, et samasugust võtit tabelis enam olla ei tohi

Informaatika
Veebistuudium arendus ASP NET
212
docx

Veebistuudium arendus ASP.NET

NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma rakendust veebis serveerida ka läbi veebiteenuste. Ka ASP.NETist on olemas mitmeid versioone. Kui võrrelda ASP.NET versioone 1.1, 2.0, 3.5 ja 4.0 siis võib öelda, et palju on jäänud samaks, kuid üht teist on ka ümber tehtud ja lisatud. Hea uudis on see, et kõik vanad konstruktsioonid töötavad, kuid juurde on tulnud mitmed uued meetodid. Tänu provaideri(teenusepakkuja) põhisele lähenemisele on rakenduse loomine alates 2.0 versioonist muutunud märksa abstraktsemaks ja lihtsamaks. Palju koodi on viidud lehekülje tagustelt koodilehtedelt teenusepakkujatesse. ASP.NET versioonis 3.5 on juurde tulnud toetus AJAXile (Asyncronious Java and Xml), mõned uued serveri kontrollid ning LINQ kasutamise võimalus. AJAX võimaldab andmeid lehel reaalajas muuta ilma, et peaks kogu lehte selle tarbeks uuesti laadima. ASP.NET lehed koosnevad tekstifailidest, mida saab serveerida läbi IIS (Internet Information

Veebiprogrammeerimine
Javascript objektid näited
40
doc

Javascript objektid,näited

Steve Mägi A-08 13.03.2014 PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Arvutiteenindus A-08 Steve Mägi Javascript (Objektid, Sisseehitatud objektid, Html dom objektid, sündmused, näited) Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2009 1 Steve Mägi A-08 13.03.2014 Sisukord Javascripti keele objektid........................

Informaatika
Tabel-2-osa-- MS Word 2003
10
doc

Tabel (2. osa) - MS Word 2003

kas klõpsata ühe rea või lohistada ülalt alla mitme rea esiletõstuks. Veeru esiletõstuks tuleb kursor viia veeru ülaserva, et ta muutuks paksuks mustaks allanooleks ja klõpsata, mitme veeru esiletõstuks klõpsata ja lohistada vasakult paremale. Rea või veeru saab välja valida ka, viies tekstikursori esiletõstetavasse ritta või veergu (klõpsata mõnel rea või veeru lahtril) ja valides menüükäsu Tabel > Vali > Rida / Veerg (vastavalt vajadusele; ingl. Table > Select > Row / Column). Samade käskudega mitme rea või veeru esiletõstmiseks tuleb eelnevalt esile tõsta lahtrid esiletõstetavates ridades või veergudes. Kogu tabeli esiletõstuks tuleb klõpsata tabelil ja tuleb valida menüükäsk Tabel > Vali > Tabel (ingl. Table > Select > Table), või klõpsata tabeli vasakul ülemises nurgas olevale ruudukesele, milles neljas suunas nooleke.

Tekstitöötlus
EXCEL - Tabelitöötlus
40
doc

EXCEL - Tabelitöötlus

....................................................28 32.Tingimuslik formaat...............................................................................................................................28 33.Lehekulje kujundamine enne printimist.................................................................................................29 34.Andmete illustreerimine graafikute abil................................................................................................ 33 35.Graafiku loomine nõustaja abiga........................................................................................................... 34 36.Graafikute kujundamine.........................................................................................................................35 37.Piltide ja tabelite lisamine töölehele ..................................................................................................... 38 38.Kleepimise lisavõimalused...............................................

Arvutiõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun