TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. TUUMAENERGIA KASUTAMINE MAAILMAS........
TUUMAENERGIA KASUTAMINE KELLY T. 9A aprill 2008 Sisukord I Tutvuseks lk 3 II Vajadus tuumaenergia järele lk 3 III Kuidas tuumaenergia tekib? lk 4 IV Tänapäevased reaktorid lk 4 V Tuumaenergia kasutamine maailmas lk 5 VI Tuumariigid VII Varitsev oht lk 6 VIII Tuumaenergia kasutamine Eesti lähisriikides lk 7 IX Korduma kippuvad küsimused lk 8 X Kokkuvõte lk 10 Kasutatud materjalid lk 11 2 I. Tutvustuseks Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia,
Referaat Virgo Ernesaks EÜ12 Tuumaenergia kasutamine Jaanuar 2015 Sissejuhatus Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses.
JÕGEVA ÜHISGÜMNAASIUM 11.A klass Siim Kaaver Tuumaenergeetika Uurimustöö Juhendaja: õp. Heli Toit Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................... 1. Mis on tuumaenergia?........................................................................................... 2. Kuidas tuumaenergia tekib?.................................................................................. 3. Tuumaenergia kasulikkus...................................................................................... 4. Tuumkütus............................................................................................................. 5. Tuumareaktor........................................................................................................ 6. Levinuimad reaktoritüübid.....
mis otseselt mõjutab meie igapäeva elu. Käesoleval ajal ei kujutaks ette elu ilma elektrita, kogu majapidamine võib olla ülesehitatud elektrienergiale – küttesüsteem, veevarustus (pumbad), valgustus, majapidamise seadmed jne. Kuna viimastel aastakümnetel on tarbimine kasvav, paneb see suurema koormuse ka energia tootjatele. Energiaturu tarbijate vajaduste rahuldamiseks otsitakse pingsalt lahendusi erinevate tootmisvõimaluste leidmiseks ja laiendamiseks – põlevkivi, taastuvenergia (tuulegeneraatorid, päikesepaneelid) ja ka tuumaenergia. Nendest viimase ehk tuumaenergia otstarbekusest Eestile on hakatud pingsamalt rääkima viimasel aastakümnel. Kus Eesti ja ka maailma energiaturul on olnud muutused ja üha laialdasemalt on alustatud taastuvenergia kasutuselevõttu. Tuumaenergia tootmisel on saadava energia hulk suur, ent peamised probleemid tekivad jääkproduktide ja keskkonnasaate näol. 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG
1.1.1. TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia Õpperühm: TEI-21 Tallinn 2015 SISUKOR Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.Ajalugu.......................................................................................
magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on. Kuid maailmas on söe, gaasi ja hüdroelektrijaamades tunduvalt rohkem õnnetusi kui tuumajaamades. Praegu on maailmas umbes 443 töötavat tuumareaktorit ja ajast, mil esimene tuumajaam aastal 1954 NSVL tööd alustas, on olnud vaid 3 suuremat avariid. Ja tuletagem kasvõi meelde ajaloost seda, kuidas 1906. aastal hävis terve San Fransisco linn USA-s. Linn ei hävinud mitte niivõrd maavärina läbi, kui sellega seoses puhkenud tulekahju tõttu. Selle aga põhjustasid linna läbinud gaasitrassid. Kas need energiakandjatena on vähemohtlikud? Ka praegu teostatav Nord Streami projekt meie ranniku lähistel kujutab meile ohtu
..............................................................................................................9 Probleemid..........................................................................................................................9 Mida on probleemide lahendamiseks tehtud?...................................................................10 Mida peaks tegema?..........................................................................................................10 Tuumaenergia........................................................................................................................10 Probleemid........................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................11
1 Ajalugu Mis on ökoloogia? Kas ta on üks mõtlemisviisidest? Kas ökoloogial on oma uurimisobjekt nagu on see olemas keemial, kus see on väga täpselt määratletud? (Keemia uurib aineid ja nendega toimuvaid muutusi). Millal tekkis ökoloogia? Nii võiks küsimusi jätkata. Termini ökoloogia võttis kasutusele Saksa teadlane Ernst Haeckel (1834 1919) 1869 aastal. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest, sõnadest "oikos", mis tähendab maja või majapidamist ja "logos", mis tähendab õpetust. Õpetus looduse majapidamisest. See on kena interpretatsioon. Ökoloogia on teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. 19.saj. lõpul ja 20.saj. algul arenes ökoloogia suhteliselt aeglaselt. Ökoloogia tähtsustamine ning tema uurimismeetodite ja teooria täiustamine algas hoogsalt pärast teist maailmasõda. See oli tingitud inimmõju järsust kasvust kogu loodusele, suurte muutuste ilmnemisega eluslooduses ning ini
fossiilkütused. Orgaanilistest maavaradest eralduvad ühendid on aga saastavad, millega kaasneb üks suurim probleem - globaalne kliima soojenemine. Lisaks süsihappegaasile eralduvad atmosfääri taastumatute energiaressursside põletamise tagajärjel ühendid nagu CO ja erinevad lämmastik- ja vääveloksiidühendid. Need keemilised ühendid põhjustavad näiteks hingamisteede haigusi ja happevihmasid. Võttes Eestit näiteks, siis siin on põhiliseks energiaressursiks põlevkivi, mille maavarad lõppevad umbes 50 aasta pärast. Euroopas on hakatud sulgema tuumajaamasid, sest nad on põhjustanud katastroofe (suurimad neist 1986. aastal toimunud Tsernobõlis ja 2002. aastal toimunud Fukushima Daiichi tuumajaamas) ja eraldavad toksilisi aineid. Taastumatutest maavaradest eralduvate jääkainete kasutusala on piiratud. Tuumakütuste aatomite lõhustumisel tekkivad jääkained on radioaktiivsed. Enamuste reaktorite kütuseks olev uraan koosneb eelkõige kahest isotoobist,
..................................57 5.2.7 Auruturbiinid..................................................................................................................................58 5.2.8 Gaasiturbiinid.................................................................................................................................59 6 SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMINE................................................................................................61 6.1 ELEKTRIENERGIA TOOTMISE JA SOOJUSE VAJADUSE SUHE...........................................................................61 6.2 VASTURÕHUTURBIINIGA AURUJÕUSEADE.....................................................................................................62 6.3 REGULEERITAVATE VAHELTVÕTTUDEGA AURUJÕUSEADE...........................................................................62 3(113)
mõni laba ja mille efektiivsus on elektri tootmiseks tunduvalt suurem. Teine tuuleenergia pioneer Poul La Cour (1846-1908) oli oma ametilt meteoroloog. Teda võib lugeda modernsete elektrit tootvate tuuleturbiinide isaks ja seda tänu tema uurimistööle aerodünaamika vallas. Poul La Cour oli ka esimene leiutaja kes ehitas spetsiaalse tuuletunneli eksperimentide läbiviimiseks. Poul La Cour teostas uurimusi elektrienergia salvestamiseks ja kasutas enda tuulegeneraatoritega toodetud elektrit elektrolüüsi teel veest vesiniku tootmiseks. Vesinikku kasutas ta oma kooli lampides valguse saamiseks. La Cour asutas ka tuuleelektrikute ühenduse millel 1905 a., üks aasta pärast asutamist oli 356 liiget. Ka esimene tuuleenergia ajakiri on asutatud Poul La Cour’I poolt. Järgnevad tuulearendajad F.L. Smidth’i turbiinid: II maailmasõja ajal ehitas energiakompanii F.L. Smidth mitmeid
Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................... 5 2. Rehvidest üldiselt.......................................................................................................... 7 2.1 Rehvi ehitus ja koostis.............................................................................................7 2.2 Rehvide mõju keskkonnale......................................................................................8 2.2.1 Autorehvide utiliseerimise riskid......................................................................8 2.2.2 Rehvide põlengud.............................................................................................8 3. Kasutatud rehvide kogumist ja käitlemist reguleeriv seadusandlik taust....................10 4. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Euroopa Liidu liikmesriikides........................... 11 5. Kasutatud rehvide kogumissüsteem Eestis..
................................................................................................52 Energia alaliigid...............................................................................................................54 Puhas Energia...............................................................................................................54 Tuuleenergia.................................................................................................................57 Tuumaenergia...............................................................................................................57 Kokkuvõte.......................................................................................................................58 Kasutatud Kirjandus........................................................................................................60 Lisad............................................................................................................................
hind turule uusi pakkujaid, aga monopolist ei pea arvestama iga tarbija soovidega ja pakub vaid sellises koguses, mis maksimeeriks tema kasumid. Kui puuduvad konkurendid, siis vaatamata kõrgele hinnale pakkumine ei suurene ning reisijateveo teenuse pakkumine jääb väiksemaks kui oleks ühiskonnale optimaalne. Tarbijate poolt makstav kõrge hind küll näitab, et antud teenus on vajalik, ent turg kõrgele hinnale ei reageeri ja jätkab pakkumist endises mahus. Seega on ettevõtete valitsev seisund turul konkurentsi piiravaks teguriks. Sellisel juhul võib üks või väike arv ettevõtteid mõjutada oluliselt tasakaaluhinda ja kogust. Mida suurem on konkurents turul, seda efektiivsemalt kasutatakse tootmisvahendeid. Täieliku konkurentsiga turul suunab tarbijate nõudmine tootmisressursside kasutamist. Turu efektiivsel toimimisel peavad toodetud hüviste hinnad peegeldama nende kasulikkust ühiskonnale ning ühiskonna poolt aktsepteeritud kulutusi
Laenata on võimalik teistelt inimestelt ja raha laenamisega tegelevatelt finantsvahendajatelt ( pangad jt asutused ) Enn on säästnud 40000 kr ja pangast võtab laenu 20000kr. Enn on teinud kaupluse avamiseks äriplaani, mille järgi ta müüb iga kuu plaate ja kassette 50000 kr eest. Kulud ühes kuus on 40000 kr. Seega teenib Enn oma ettevõtmisega 10000 kr kasumit. Võrreldes eelneva palgaga on Ennu sissetulek suurem ja see on ka ettevõtlusega alustamise põhjuseks. Kui kasumit ei tekiks ei oleks sellisel tegevusel mõtet. Tulud Kulud = Kasum Kaupluse tulud kuus: 50000 Kaupluse kulud kuus: 40000 Kasum: 10000 20 2. Alternatiivkulu. Ettevõtte hindamisel on oluline ka alternatiivkulu hindamine. Alternatiivkulu on kulu, mis on seotud valikuga ressursse teatud viisil kasutada. Mõõdetakse
Alternatiivsete energiaallikate, sh puiduenergia kasutamise võimalused meil ja maailmas. EL-i eesmärgid taastuvenergia kasutamisel. Taastuvad on loodusvarad, mis tekivad loodusliku ringe käigus uuesti, kui neid õigesti majandada. Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse. Taastuvad taimed, loomad, muld, vesi, mets, energiavarud Taastumatud kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumaenergia Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt hapnik eraldub suurel hulgal soojust. Fossiilkütuste all mõeldakse põlevkivi, erinevaid söeliike, naftat, maagaasi ja teisi mittetaastuvaid fossiilsest orgaanilisest ainest pärinevaid kütusena kasutatavaid põlevmaavarasid. Nafta on orgaanilise päritoluga põlev maavara, tume õlitaoline, enamasti florestseeruv iseloomuliku lõhnaga vedelik
Mida saaks ette võtta: Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat; Kasutada taastuvaid energiallikaid; chryssy 5 Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb
Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisest rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikides tõusevad hinnad kiiremini kui teistes. Valitsused: ehk miks valitsused teevad otsuseid raha kulutamise osas ning mis juhtub kui valitsus otsustab oma kulutusi kas suurendada või vähendada. Rahvusvaheline kaubandus: ehk mis määrab kindlaks selle, millega ja missuguses mahus kaubeldakse ning missugust mõju avaldavad tollid ja kvoodid rahvusvahelisele kaubandusele. Heaolu: ehk mis on see, mis põhjustab erinevusi riikidevahelises heaolujaotuses, muutes ühe riigi elanikke rikkamaks ja teise riigi elanikke vaesemaks. Kõikide nende probleemide põhjuseks on tõsiasi, et mitte alati ei ole võimalik saada seda, mida me tahame. Me elame maailmas, kus ei ole piisavalt vahendeid selleks, et rahuldada kõiki oma vajadusi.
· Põletatav prügi kõigepealt kuivab. · Osa orgaanilisi ühendeid laguneb, lendub ja süttib kiiresti. · Tahked põlemisjäägid: mineraalne osa+ raskestilagunevad ühendid inertne põletusjääk. · Põlemist saab kiirendada prügi eelneva purustamise või aktiivse segamisega koldes. · Põlemise ühtlustamiseks tuleb prügile sageli lisada tavakütust Kütteväärtus: 1 t segaolmejäätmetest saab 2 MWh soojust ja 0,66 MWh elektrit. kütteväärtus ligilähedane põlevkivile. põlevkivi kütteväärtus on 4 korda väiksem kui naftal Kütteväärtuse suurendamine : inertsete materjalide väljasortimine; · põlemisgaaside koostis sõltub jäätmete koostisest (nt sõeludes jäätmetest välja raskmetallirikkama peenfraktsiooni (< 50 mm); · peenprügi ladestamine oluliselt lihtsam; · töödeldud jäätmeid on lihtsam vedada ja lattu koguda; · töödeldud jäätmed on ühtlase suuruse, tiheduse ja niiskusega. · kütus põleb paremini ning tekib vähem tuhka.
JK Otsa Talu OÜ-lt. Põlevkiviõli on AS Tamsalu Kalor 1993. aastast ostnud Eesti Energiale kuuluvast Narva Elektrijaamast ehk suurimalt põlevkiviõli müümisega tegelevalt ettevõttelt Eestis.37 Enne Tamsalu katlamaja üleminekut aastal 1993 põlevkiviõlile, oli peamiseks küttematerjaliks DKVR aurukatelde juures kasutatav raske kütteõli (masuut). Enne hakkepuidukatla paigaldamist 2001. aastal kasutati küttematerjalina väiksemates kogustes ka küttepetrooli, põlevkivi ja kivisüsi. Aastatel 2007-2010 oli AS Tamsalu Kaloril litsents ohtlikke raudteeliiprite kütmiseks hakkepuidukatlas.38 Eesti kaugküttevõrkudes kasutatakse enim biomassi (36%), järgnevad maagaas (33%), põlevkivi (18%), põlevkiviõli (11%) ja uttergaas (2%). 39 Odavaimaks küttematerjaliks on neist põlevkivi, järgnevad biomass, maagaas ja põlevkiviõli.40 Aastatel 1993-2000 oli Tamsalu katlamaja põhiliseks küttematerjaliks põlevkiviõli, mida kasutati keskmiselt aastas 1900 t
Tootmise piirkulu kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Sotsiaalne piirkulu liites tootmise piirkulu saaste piirkuluga saame sotsiaalse piirkulu. Situatsioonis, kus ei esine välismõjusid, võrdub ettevõtte tootmispiirkulu sotsiaalse piirkuluga. Pigou-maks = väliskuluga võrduv maks. Konkreetselt soovitas Pigou maksustada negatiivse välismõju tekitajat (kelleks võib olla näiteks looduse saastaja) maksuga iga ühiskondlikult efektiivses mahus Qa toodetud ühiku pealt. Seda maksu nimetataksegi Pigou maksuks. Protseduuriliselt toimub Pigou maksumäära leidmine nii, et sotsiaalse piirkulu ja piirtulu põhjal määratakse sotsiaalselt efektiivne tootmise maht Qs. Samuti on meil teada tootmise piirkulu väljendav kõver. Nende kahe kõvera vahe sotsiaalselt efektiivse tootmismahu juures annab meile Pigou maksu ulatuse. Teisiti öeldes, selle maksu suurus määratakse antud tootmismahu
patendid majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Mastaabiökonoomia-Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga Loomulik monopol-Suudab majanduses pakkuda kaupu ja teenuseid efektiivsemalt kui seda teeks konkurentsiturg.Vesi ja kanalisatsioon, raudtee, elektrienergia, sadam Konkurentsitõrked ·Ideaalne on täieliku konkurentsi turg ·Mittetäielik turg ei taga majanduses efektiivsust, seega esinevad konkurentsitõrked ·Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine ehk interventsioon majandusse (vt loeng 6) ·Konkurentsi tagamiseks rakendatakse seadusi Konkurentsi reguleerivad seadused reguleerivad:
· 1.20 · 260 · 140 · 1.40 · 240 · 180 · 1.60 · 220 · 220 · 1.80 · 200 · 260 · Leia kauba tasakaaluhind ja kogus : o Tasakaalhind 1.6 o Tasakaalukogus 220 · Kui kauba hind oleks 1.80 krooni, tekiks turul ülejääk [260(pakkumine)-200(nõudlus)] mis võrdub 60 kg. · Kui kauba hind oleks 1.20, tekiks turul puudujääk [260(nõudlus)-140(pakkumine)] mis võrdub 120 kg. · Joonista kauba C nõudlus- ja pakkumiskõver: · · Kaubal A on ainult 3 ostjat. Joonista toodud andmete alusel kauba A turunõudluskõver. · Hind(kroon · I osja · II ostja · III ostja
Tekstiilivabrikutest ning õmblustehastest võib leida tohututes kogustes materjalide jäätmeid ning ümbertöötlemata tooteid. [8] Oluline on leida kõige ökoloogilisemad ja ökonoomsemad tootmislahendused. Kui ei leita õiget lahendust, läheb hind väga kalliks, sest palju materjali läheb lihtsalt raisku. [30] Näiteks Esimese maailmasõja ajal kujundati lõiked nii, et need raiskaksid võimalikult vähe riiet ning tekiks vähem jääke. Niiviisi vähendati riideprügi 10% võrra. [4] 7.2.4. Alternatiivsed kütused ja kahjuritõrjevahendid Vajaminevat energiahulka saab vähendada tootmisprotsesside efektiivsemaks muutmisega. Uuringud on näidanud, et energiakulu saaks mugavust oluliselt muutmata edukalt vähendada. [14, lk 88] Teine võimalus on fossiilsete kütuste asemel kasutada taastuvaid allikaid (päikese-, tõusu- või geotermilist energiat). [14, lk 83]
Majanduse mõisted Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides. Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamised ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid piiratud ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumist. Makroökonoomika kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvi
Keskmine kulu AC – näitab kulu tooteühiku kohta ja leitakse kogukulu jagamisel toodangukogusega – nii saadakse keskmiselt ühe toodanguühiku peale kulunud summa: AC=c/q 10 leiba, 1tk on 5 euri. 50/10=5 euri kulus keskmiselt ühe leiva tootmisel. Keskmine muutuv kulu AVC Keskmine püsikulu AFC Mingi kindla tootmismahuni AVC kahaneb, selle tootmismahuni on tootmistehnoloogia mastaabisäästuga ja suuremas mahus on odavam toota. Kui MC ja AC (nii muutuv kui ka kogukulu) on võrdsed, siis sellise tootmismahu korral oleks keskmine kulu (AC) minimaalne. pii Kasulikkuse maksimeerimine: samakulujoon ja samatootekõver Tootmismahu suurenemine eeldab tootmisressursside koguse kasvu ja piirtoode MPl väheneb. Tootmismahu ökonoomsus tähendab optimaalse tootmismahu valimine, kulud minimaalsed, tootmismaht suureneb. KASUMI MAKSIMEERIMINE ETTEVÕTTES Rat
7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 70. Millist liiki turutõrkeid esineb? Erinevate turutõrke vormidena on konspektis toodud konkurentsitõrked, avalikud hüvised, välismõjud, infotõrked ja tööpuudus. 71. Kuidas kutsub informatsiooni asümmeetrilisus esile turutõrke? Tõrge tekib näiteks tervisekindlustusturul, kus mõlemad pooled ei valda olukorrast täielikku infot ning seega tekiks ilma reguleerimata olukord, kus ravikulud oleksid ühe indiviidi jaoks väga kõrged. AS sekkub, pakkudes kindlustusteenust avaliku hüvisena läbi avaliku sektori ettevõtte. Samuti tekib turutõrge nt kasutatud autode turul. Auto müüja on auto seikukorras rohkem informeeritud kui potentsiaalne ostja. Veel enam, auto müüjal võib olla motivatsioon seda infot ostjale mitte avaldada. Samuti on suurem soov autot müüja nendel auto-omanikel, kelle autol on midagi viga
Viimane näitaja selles nimekirjas iseloomustab võlakoormat: D b= Y Seega võib öelda, et isegi juhul kui võlakoorem ei saa enam suureneda, võib maksebilansi defitsiit siiski jätkuda. Kui välisvõla muutus on võrdne koguprodukti muutuse ja võlakoormat iseloomustava kordaja korrutisega, s.t. D = b × Y , siis näiteks koguprodukti 4 protsendilise kasvu korral võib ka välisvõlg kasvada protsentuaalselt samas mahus. Samas on küsitav, et kas riik võib omada pidevat jooksevkonto defitsiiti ilma, et võlakoorem kasvaks. Põhjuseks on asjaolu, et teatav osa jooksevkonto defitsiidist kulutatakse intressimakseteks. Seega iseloomustaks muutust võlgnevuses järgmine seos: D = i × D - ( X - M ) , kus i on laenu teenindamisega seotud nominaalne intressimäär. Eeldades, et võlakoorem ei muutu võib võlgnevus suureneda vastavalt järgmisele seosele: D = b × Y = b × g × Y ,
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keeles economics OIKO
Majandusteooria majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati
Näiteks kuusemets kasvab taas raieküpseks umbkaudu saja aastaga. Lisaks metsale loetakse taastuvate ressursside hulka veel 4 vesi, muld jne. Taastuvate ressursside õige ja otstarbekas kasutamine täna ei välista nende kasutamise võimalust ka tulevikus. Mitte-taastuvad ressursid on need, mille ärakasutamisega täna jätame tulevased põlved neist ilma. Mitte-taastuvate ressursside hulka kuuluvad enamik maavarasid, näiteks maagaas, nafta, kivisüsi, põlevkivi jne. Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmistamiseks. Tööjõu moodustavad kõik tööealised töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed. Tööealise elanikkonna hulka kuulub lisaks tööjõule ka mitteaktiivne rahvastik. Sõnal ,,kapital" on majanduses mitu erinevat tähendust. Ressursi mõistes tähendab kapital kõiki
Mittetulundusettevõteteks on näiteks kirikud ja koolid. Sellised organisatsioonid ei sea eesmärgiks kasumi saamist. Kui tulud peaksid ületama kulusid, siis ei jagata seda omanike vahel vaid säilitatakse tulevaste kulude katteks. Natsionaliseeritud ettevõtete tegevust kontrollib valitsus. Telekommunikatsioon, raudtee, gaas ja elektrienergia on sellisteks valdkondadeks kus on tavaliselt tegemist natsionaliseeritud ettevõtetega. Poolt ja vastuargumendid Kuivõrd kõik ettevõtluse vormid siiski eksisteerivad, peab igaüks neist omama mingisuguseid positiivseid külgi. Samuti peavad olema ka mingid negatiivsed omadused. Tabel 5.1 summeerib ainuomanduses oleva ettevõtte, täisühingu ja aktsiaseltsi poolt ja vastuargumente. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 27 Tabel 5.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
