Tuumaavariist operatiivse teatamise konventsioon (Convention on Early Notification of a Nuclear Accident) Konventsioon · Jõustumise kuupäev 09.06.1994; avaldatud - RT2 1994, 8, 26 · Konventsiooni kohaldatakse, mis tahes avarii puhul, mille tagajärjel radioaktiivsed ained paiskuvad või võivad paiskuda keskkonda ja on toonud või võivad tuua kaasa heitmete üle riigipiiride kandumise rahvusvahelises ulatuses, millel kiirgusohutuse seisukohalt võiks olla tähendus teisele riigile. · Iga osalisriik teeb Rahvusvahelisele Aatomienergia Agentuurile (IAEA-le) ning vahetult vôi IAEA kaudu
Rahvusvaheline mereõigus Mandrilava merepõhi väljaspool riikide territoriaalmerd. Www.un.org eng international law oceans and the law of the sea saab vaadata, kes on liitunud konventsiooniga. EL on liitunud organisatsioonina, mitte terve konventsiooniga vaid nendes pädevustes, mis lr-id on andnud. Agreement relateing to the implementation...... - rakenduskokkulepe tänu sellele õnnestus jõustada see konventsioon. 11 osa räägib sävamere põhja mineraalrikkuste ammutamisest ja räägib Jamaikal loodud rv org tegevusest. Ta on ülimuslik konventsiooni 11. osa suhtes. Iga rik, kes õhineb konevnts on kohustatud ühinema ka selle agreemendiga ( rakenduskokkuleppega) Declarations saab vaada, milliseid riigid on teinud. Art 287 para 1 osas on võimalik teha deklaratsioone. Kohustuslik menetlus piisab ühe riigi taotlusest ja teisel vaidluses osaleval poolel on osalemine kohustuslik. 1
Rahu ja julgeoleku tagamine, terrorismivastane võitlus. 13 Eesti on ratifitseerinud ja täidab 12 kõige olulisemat ÜRO terrorismivastast konventsiooni, täiendavalt kirjutas Vabariigi President 2005. a. sügisel alla ÜRO rahvusvahelise tuumaterrorismi tõkestamise konventsioonile. Eesti peab väga oluliseks võtta ÜROs lähiajal vastu üldine terrorismivastane konventsioon ning osaleb ka konventsiooni ettevalmistamisel New Yorgis. Alates Eesti esmakordsest osalusest rahuvalveoperatsioonil 1995. aastal Horvaatias on erinevates rahvusvahelistes rahutagamise ja kriisireguleerimise operatsioonides osalenud üle 1300 Eesti rahuvalvaja. Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel Bosnia- Hertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis-Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 1996-1997 ÜRO UNIFIL missioonil Lõuna-Liibanonis
RAMSARI KONVENTSIOON SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................................2 RAMSARI KONVENTSIOON EESTIS................................................................................................... 3 MILLEKS KAITSTA MÄRGALASID?.............................................................................................................4 LEPPEGA SEOTUD KOHUSTUSED...................................................................................................... 5 MÄRGALADE KAITSE EESTIS...............................................................................................
41. Põhiseadus ütleb ka, et Eestis riigikirikut ei ole. USA välisministeeriumi demokraatia, inimõiguste ja töö büroo on avaldanud rahvusvahelise usuvabaduse aruande 2000. aasta kohta. Eestit puudutav aruanne on ilmunud väljaandes: Kristlik kogudus ja postmodernne maailm : aastaraamat 2000. Tallinn, 2001, lk 59-64. 2.5 Lapse õigused Lapse õigused inimõigustena on väljendatud ÜRO lapse õiguste konventsioonis, mis võeti vastu 20. novembril 1989. Konventsioon hõlmab lapse elu kõiki tahke. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga 26. septembril 1991 ja see jõustus Eesti suhtes 20. novembril 1991. Lapse õiguste konventsioon toetub neljale põhimõttele: · tegutseda tuleb lapse huve esikohale seades; · diskrimineerimine ei ole lubatud; · igal lapsel on õigus elule ja arengule; · igal lapsel on õigus osalemisele.
Tahtlikult põhjustatud kahju; kahju või kulutused või loovutused. Põhilised muudatused on toimunud: Kaubandusliku meresõidu koodeksi põhiosa tühistamisega, s.h 2 seadust: Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus Laeva asjaõigusseadus nende alusel hakati laeva kui kvaasi-kinnisasja käsitlema. + vastutuse piiramise konventsiooniga ühinemise seadus + võeti vastu veel vastutuse piiramist käsitlev Ateena konventsioon Kolossoment ehk Bill of lady on non negotiable. 1. Kolossomendile on peale märgitud lasti saaja, kes on kauba tegelik omanik (ostja pank) ja kellele tuleb teatada, laeva kirjeldus, laeva laadimise sadam ja sihtsadam, kauba kirjeldus ja kauba kogus. Oluline on, et kolossomendis peaks olema kirjas ka kauba väärtus. Kolossomendi õigsust eeldatakse (eeldatakse, et sinna kirjutatud kauba väärtus on õige). Kui
kuritarvituse eest, kui laps viibib vanema(te), seadusliku hooldaja või seaduslike hooldajate või mõne teise lapse eest hoolitseva isiku hoole all. 2. Niisugused kaitseabinõud peaksid hõlmama tõhusaid vahendeid sotsiaalprogrammide ellurakendamiseks, mis tagaksid vajaliku toetuse lapsele ja nendele, kes tema eest hoolitsevad, samuti ka muude eelpool nimetatud lapse väärkohtlemise juhtude vältimise, kindlakstegemise, neist teatamise, nendele osutamise, nende uurimise, käsitlemise ja järelmenetluse ning vajadusel kohtuliku sekkumise. Artikkel 20 1. Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. 2. Osalisriigid kindlustavad vastavalt oma seadustele alternatiivse hoolitsuse sellise lapse eest. 3
atmosfääri paiskamisest tingitud globaalse soojenemise pidurdamine. Üldsus tunneb neid kokkuleppeid Montreali ja Kyto protokolli nime all. Graafik 3Hõrenenud osoonikiht Euroopa kohal 14 14 http://www.horisont.ee/node/1851 Osoonikihi kaitse Erinevad riigid on läbi viinud paljusid erinevaid kokkuleppeid, et säästa osooni kihti edasist hõrenemest ja aidata selle taastumist. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll, millega on liitunud 195 riiki (Eesti ühines nii Viini konventsiooniga kui ka Montreali protokolliga 1996. aastal). Montreali protokoll on üks tulemuslikumaid ülemaailmseid keskkonnalepinguid ilma selles loetletud abinõude rakendamiseta väheneks Maad kaitsev osoonikiht aastaks 2050 poole võrra. See tooks kaasa miljoneid nahavähi ja silmakae lisahaigestumisi.15
Neljandaks peavad rikkad riigid tagama, et vahendid jätkusuutliku arengu tagamiseks jõuaks ka vaesemate riikideni. Ainult bioloogilise mitmekesisuse, maakasutuse ja kliima alane jutluse pidamine siin ei aita. Rikkad riigid on tavaliselt küll heldelt oma abi lubanud, kuid kohale on sellest jõudnud märksa vähem. (Sepp 2010) 7 Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped Üheks tähtsamaks on Ramsari (1971) konventsioon – veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse konventsioon on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on märgaladesäilitamine ja nende jätkusuutlik kasutamine. Lepinguga tunnistatakse märgalade ökoloogilist tähtsust ja püütakse piirata nende kadu. Konventsiooni täielik pealkiri on Rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade konventsioon. Konventsioon sõlmiti Ramsaris Iraanis 2. veebruaril 1971ning see jõustus 21. detsembril 1975
nõusolekul Avatud lepingud: liitumiseks või sellest lahkumiseks kõigile avatud. Osapoolte geograafilise paiknemise järgi saab liigitada: Universaalsed lepingud: seovad valdavat enamust maailma riikidest. Partikulaarsed e regionaalsed lepingud. Sisu järgi saab liigitada õigustloovateks (üldised käitumisreeglid) ja õigustoimingulisteks (regul üksikjuhte, ei ole enam aktuaalne). Rv leping e konventsioon, pakt, protokoll, lepe, statuut, harta, põhikiri. Sõlm ja jõustum: sõlm algab tekstis kokkuleppimisega. See toim kahe- või mitmepoolsetel läbirääkimistel; rv-se organisats või selle allasutuse tööorganis; teksti vastuvõtm-ga rv-l konv-l. sõlm viiakse lõpuni sellele allakirjutamisega. Allakirjutajad peavad tõendama oma volitust riiki esindada. Tõendamiskohustust ei ole ex officio esindajatel: riigipea, valitsusjuht, välismin, diplom esindus
2009. aastal enesetappude arv ületas kaheteistkümnendat aastat järjest 30 000 piiri. Enesetapp on Jaapanis peamine põhjus miks alla 30 aastased inimesed surevad. Majandusorganisatsioonid Jaapan kuulub sellistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse nagu: · WTO (Worlds Trade Organization) · APEC (Asia-Pacific Economic Cooperation) · IMF (International Monetary Fund) · IEA (International Energy Agency) · IAEA (International Atomic Energy Agency) · NEA (Nuclear Energy Agency) · WANO (World Association of Nuclear Operators) · WNA (World Nuclear Association) · IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) · APP (Asia-Pacific Partnership on Clean Development & Climate) · ÜRO(Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) Tuntumad rahvusvahelised firmad · Hitachi · Toshiba · Mitsubishi · Matsushita · Sony · Nintendo · Electric · Honda
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Jaanus K. ja Ott K. RADIOAKTIIVSE KIIRGUSE SEIRE JA VAJADUS EESTIS Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Jaan Jõgi Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 AJALUGU.............................................................................................................................. 4 IONISEERIV KIIRGUS.......................................................................................................... 5 LIIGID.................................................................................................................................... 5 Alfakiirgus ().......................
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi väljavalitute hüve, vaid tegemist on nn igaühe õigusega, mis tähendab seda, et õigust privaatsusele on õigus nõuda igal inimesel sõltumata tema ühiskondlikust, majanduslikust vm kuuluvusest. Privaatsus on igaühe õigus. Igal inimesel on õigus enesemääratlusele ning õigus, et tema isiklikke valikuid austataks nii riigi kui teiste isikute poolt. Et mõista, mis kuulub privaatsusõiguse kaitsealasse, tuleb esmalt aru saada, mis on privaatsus ja millest
kuritarvituse eest, kui laps viibib vanema(te), seadusliku hooldaja või seaduslike hooldajate või mõne teise lapse eest hoolitseva isiku hoole all. 2. Niisugused kaitseabinõud peaksid hõlmama tõhusaid vahendeid sotsiaalprogrammide ellurakendamiseks, mis tagaksid vajaliku toetuse lapsele ja nendele, kes tema eest hoolitsevad, samuti ka muude eelpool nimetatud lapse väärkohtlemise juhtude vältimise, kindlakstegemise, neist teatamise, nendele osutamise, nende uurimise, käsitlemise ja järelmenetluse ning vajadusel kohtuliku sekkumise. Artikkel 20 1. Lapsel, kes ajutiselt või alaliselt on ilma jäetud perekondlikust miljööst või kellel tema enese huvides ei ole lubatud jääda sellesse keskkonda, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. 2. Osalisriigid kindlustavad vastavalt oma seadustele alternatiivse hoolitsuse sellise lapse eest. 3
WWF on rahvusvaheline riikidest sõltumatu maailma suurim looduskaitseorganisatsioon. · OECD ehk Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (Organization for Economic Co-operation and Development) millega on liitunud 34 liikmesriiki, kaasaarvatud Eesti. OECD tegeleb peamiselt majanduspoliitikaga: üldise teabevahetuse, andmete kogumise, statistika avaldamise, majanduse analüüsi, prognooside ja muu sellisega. · IAEA ehk Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur (Atomic Energy Agency) millega on liitunud 144 riiki, kaasaarvatud Eesti. IAEA eesmärk on edendada aatomienergia rahuotstarbelist rakendamist ning ära hoida selle kasutamise militaarsel otstarbel. · IMO ehk Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (International Maritime Organization) millega on liitnud ka Eesti. IMO tegeleb rahvusvaheliste koostööga
Inimõigused Aine sisukokkuvõte Inimõiguste ajalugu ja areng ÜRO 1948.a. inimõiguste deklaratsioon ECHR (Euroopa Inimõiguste Konventsioon. 1950) Genfi Pagulaste Konventsioon1954.a. New Yorgi konventsioon,1954 EL inimõiguste harta, 2000 Ksenofoobia ja rassism, selle põhjused Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioonid Rahvusvahelised varjupaigamenetluse põhimõtted Valik kirjandust Kohustuslik kirjandus: 1. C. De Rover. Teenida ja kaitsta, lk.337350. 2. H. Uibopuu. Inimõiguste rahvusvaheline kaitse, lk 122127. 3. ÜRO pagulasseisundi konventsioon (RT II 1997, 6, 26).
International Fund for Agricultural Development (IFAD) International Labor Organization (ILO) International Monetary Fund (IMF) International Maritime Organization (IMO) International Maritime Satellite Organization (INMARSAT) International Olympic Committee (IOC) International Organization for Standardization (ISO) International Telecommunications Satellite Organization (INTELSAT) International Telecommunication Union (ITU) Islamic Development Bank (IDB) League of Arab States New York Convention of 1958 on the Recognition and Enforcement of Foreign Arbitral Awards Nonaligned Movement (NAM) Organization of American States (OAS) (observer) Organization of Arab Petroleum Exporting Countries (OAPEC) Organization of the Islamic Conference (OIC) Organization of Petroleum Exporting Countries (OPEC) United Nations (UN) United Nations Conference on Trade and Development (UNCTAD) United Nations Educational, Scientific, and Cultural Organization (UNESCO)
Tegutses alates 1896 Suured korstnad 1925-1927, väävli emissioon õhku, mõjud Washingtonis, USA's. 1928-1931 USA-Kanada ühiskomisjon: Emissiooni vähendada ja kahjutasu USA'le. 1941 otsus: Ükski riik ei tohi kasutada OMA territooriumi nii, et see tooks kahju TEISE riigi territooriumile. Varajased lepingud keskendusid eelkõige looduskaitsega seotud teemale, näiteks: 1911 hüljeste küttimine ja kaitse 1931 vaalade küttimist puudutav konventsioon Hiljem lisandusid ka muud teemad: 1954 naftasaaste vähendamine meredes 1956 rahvusvaheline aatomienergia agentuur 1967 kosmose uurimist ja kasutamist puudutavad kokkulepped Suurem osa olulistest konventsioonidest on vastuvõetud alates 1960ndatest. Rahvusvahelise koostöö olulisemad sündmused: Konverentsid: 1972 ÜRO inimkeskkonnakonverents, Stockholm 1992 Keskkonna- ja arengukonverents, Rio de Janeiro 2002 Säästva arengu konverents, Johannesburg
aastast IdaEuroopa gruppi. Eesti osa ÜRO tegevuses rahvusvahelise julgeoleku, inimõiguste ja arengu edendamiseks Rahu ja julgeoleku tagamine, terrorismivastane võitlus Eesti on ratifitseerinud ja täidab 12 kõige olulisemat ÜRO terrorismivastast konventsiooni, täiendavalt kirjutas Vabariigi President 2005. a. sügisel alla ÜRO rahvusvahelise tuumaterrorismi tõkestamise konventsioonile. Eesti peab väga oluliseks võtta ÜROs lähiajal vastu üldine terrorismivastane konventsioon ning osaleb ka konventsiooni ettevalmistamisel New Yorgis. Alates Eesti esmakordsest osalusest rahuvalveoperatsioonil 1995. aastal Horvaatias on erinevates rahvusvahelistes rahutagamise ja kriisireguleerimise operatsioonides osalenud üle 1300 Eesti rahuvalvaja. Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel BosniaHertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 19961997 ÜRO UNIFIL missioonil LõunaLiibanonis
· kõik ülejäänud liigid (sh kodustatud liigid), kes on nii-öelda "kaitse all mitteolevad liigid" Liigikaitset reguleerivad õiguaktid: · Looduskaitseseadus (LKS, 2004) · Loomakaitseseadus (LoKS, 2003) · Jahiseadus (JahiS, 2002) ja kalapüügiseadus (KPS, 1995) · Metsaseadus (MS, 2007) ja vääriselupaiga klassifikaator ja valiku juhend (keskkonnaministri määrus 2007. aastast) Rahvusvahelised lepingud: · Ramsari konventsioon · Bern`i konventsioon · Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon · Washington'i konventsioon · Linnudirektiiv · Loodusdirektiiv Liikide ja nende elupaikade kaitse alla võtmise eeldused: · Ohustatus · Haruldus · Teaduslik väärtus · Looduskaitseline või esteetiline väärtus · Rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus (konventsioonid, direktiivid) Taimestikku ja loomastikku ohustavad peamised tegurid: · Põllumajandus · Elupaikade hävitamine · Metsamajandus · Kasutamine (korjamine) · Saastumine · Ehitustegevus · Keavandamine
Siim Jaansoo VAKa09 RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOON (CMR) PREAMBULA KONVENTSIOONIOSALISED, TUNNISTADES vajadust ühtlustada kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu tingimusi, iseäranis sellel veol kasutatavaid dokumente ja vedaja vastutust, LEPPISID KOKKU järgmises: I peatükk KONVENTSIOONI KOHALDAMISALA Artikkel l 1
b. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) · Loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT) ühinenud riikide baasil · Reguleerib riikide omavahelist kaubandust · 164 liiget (2016) · Peakorter Genfis c. Maailma Tolliorganisatsioon (WCO) · Asutatud 1952 kui Tollikoostöö Nõukogu, praegune nimi alates 1994, liikmed 180 tolliadministratsiooni, peakorter Brüsselis Rahvusvaheline konventsioon kaupade kirjeldamise ja kodeerimise kohta (HS Convention) Tolliprotseduuride lihtsustamise ja harmoniseerimise konventsioon (Kyoto konventsioon, 1974, 1999 ) Rahvusvaheline konventsioon tolliprotseduuride lihtsustamiseks ja kooskõlastamiseks (RKC, 1982) ATA-konventsioon ja ajutise impordi konventsioon (Customs Convention on the ATA Carnet for the Temporary Admission of Goods, 1961, Istanbuli konventsioon 1990)
TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. TUUMAENERGIA KASUTAMINE MAAILMAS.............
a. sõlmiti Marokos Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (Eesti liitus 13.11.1999)6 kokkulepe nn. intellektuaalse omandi kaubanduslike aspektide kohta. Ülaltoodud lepped on aluseks rahvusvahelisele kaubandustegevusele ning tänaseks on moodustatud kõikide ülaltoodud organisatsioonide juurde Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide komisjonid kelle ülesandeks on lepetega seotud päevaprobleemide arutamine nende kaasajastamine. 4 Paris Convention for the Protection of Industrial Property. RT II 1994,4/5,19 5 Nice Agreement Concerning the International Classification of Goods and Services for the Purposes of the Registration of Marks. RT II 1996,4,14. 6 Agreement on Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights. RT II 1999,22,123 8 2. Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik regulatsioon 2
humanitaarõigusest. Sõda on suurepärane olukord inimõiguste rikkumiseks ja kus erinevate õiguste tagamine on keeruline, nt tagada õigust haridusele, tööle, liikumisvabadust. Sõda paratamatult hakkab piirama õigust elule, eelkõige võitleja puhul. Humanitaarõigus on normide kogum, mis püüab saavutada tasakaalu inimõiguste kaitse ja sõja vajaduste vahel. · 1864 võetakse vastu esimene konventsioon humanitaarõiguse kohta, ,,kõiki haavatuid ja haigeid tuleb kohelda võrdselt". Aga lubatud positiivne diskrimineerimine - kui on objektiivsed põhjused, siis võib paremini kohelda, nt kui inimesel on raske kõhuhaav, siis teda ravitakse enne, kui isikut, kes on saanud kuuliga õlga kergelt riivata. · Inimõigused ja humanitaarõigused ei välista üksteist. Nad kehtivad kohati samaaegselt. Ei saa öelda, et humanitaarõigused kehtivad ainult sõjaolukorras
USAs. Eesti on ratifitseerunud e. ühinenud ja heakskiitnud rahu ja julgeoleku tagamise ja terrorismivastase organisatsiooni põhimõtted ja täidab 12 kõige olulisemat ÜRO terrorismivastast konventsiooni, täiendavalt kirjutas Vabariigi President 2005. a. sügisel alla ÜRO rahvusvahelise tuumaterrorismi tõkestamise konventsioonile. Eesti peab väga oluliseks võtta ÜROs lähiajal vastu üldine terrorismivastane konventsioon ning osaleb ka konventsiooni ettevalmistamisel New Yorgis. Eesti esmakordne osalus oli rahuvalveoperatsioonil 1995. aastal Horvaatias. Järjepidevusega on erinevates rahvusvahelistes rahutagamise ja kriisireguleerimise operatsioonides osalenud üle 1300 Eesti rahuvalvaja. Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel Bosnia- Hertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis-Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev
Kodakondsuseta isikud: Riik võib neid oma riigist välja saata igal ajal nende enda riiki tagasi. Leidlapsed-see riik kus nad leitakse, siis enamasti antaksegi neile selle riiki kodakondsus, et neil oleks mingi riigi kaitse olemas. Rahvusvaheliste lepete õigus Igal riigil on pädevus sõlmida rahvusvahelisi leppeid. Lepped enamasti kirjalikus vormis, võib olla ka suulisi. Lepped mida peetakse siduvateks või mida ei peeta siduvateks. Viini lepete konventsioon VLK (Enamasti kehtib see ja paljud riigid on sellega ka ühinenud) Sõlmiti 1969 ; jõustus 1980 Nüüdseks u 100 riiki, kes on sellega liitunud, sealhulgas ka Eesti. VLK seab norme lepetele, mis on sõlmitud riikide vahel, mis on kirjalikus vormis lepped, mille aluseks on RÕ normid. Ei tõlgendata VLK alla: Nt Uus Meremaa ja Austria Pr vastu (mingi leping vms) Helsingi pakt mittesiduv lepe; ei kohusta riike formaalselt sellest kinni pidama; olu
Tööleht. Õigus taotleda asüüli Eesmärgid: - selgitada otsustamisel tolerantsi ja sallivuse vajalikkust; - selgitada asüüliandmisega seotud probleeme. Allikas 1. Pagulasseisundi konventsioon Esimene rahvusvahelisel tasandil varjupaigataotlejate õigusi puudutav õigusakt on 10. detsembril 1948 ÜRO peaassambleel vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsioon, mille artikkel 14 sätestab iga inimese õiguse tagakiusu eest varjupaika otsida teistes maades ja seda varjupaika kasutada. ÜRO Pagulasseisundi Genfi konventsiooniga (inglise Convention Relating to the Status of Refugees) määratleti 1951.
Gustav Adolfi Gümnaasium Vjatseslav Mihhailovits Molotov Referaat Martin Põhjakivi 9. A klass Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus - 3 Päritolu ja varajane elu - 3 Varajane karjäär - 3 Peaminister - 3 Välisminister - 4 Sõjajärgne karjäär - 5 Kokkuvõte - 6 Pildid - 7 Kasutatud kirjandus - 8 SISSEJUHATUS Vjatseslav Mihhailovits Molotov (9. Märts 1890 8. November 1986), Vene poliitik ja diplomaat, ta oli 1920. aastatest Nõukogude valitsuse juhtkuju, mil ta tõusis võimule Joseph Stalini toetajana, kuni 1957. aastani, kui ta arvati välja Keskkomitee poliitbüroost Nikita Khrushchevi poolt. Ta oli peamine Nõukogude Liidu Molotovi- Ribbentropi pakti allkirjastaja. Tema järgi sai soomlastelt Külma sõja ajal nime molotovi kokteil. PÄRITOLU JA VA
TALLINNA VANALINNA ÕHTUKOOL 12K KLASS Kaisa Tilga EUROINTEGRATSIOON Referaat Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 Globaliseerumine........................................................................5-6 Eesti suveräänsus.........................................................................6-9 ÜRO...............................................................................................10 NATO.......................................................................................11-12 Kasutatud materjalid......................................................................13 2 Sissejuhatus Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud
5. Muud teemad - RV õiguse-majanduse-keskkonna terminid: RV õigus ei ole päris õigus- ei ole ühtset seadusandjat, ei ole igal pool sama, ei ole ühtset seadusandjat, iga riik otsustab ise, mida ta rakendab ja mida mitte (ÜRO). Kui riik ei taha ÜRO poolt kehtestatud seadusi täita, siis sellele ei ärgne mingeid sanktsioon ÜRO poolt. RV õigus tekkis alles hiljuti u. 19.saj. alguses. 1969. a. võeti vastu RV-te lepingute õiguse Viini konventsioon. Esimene eraõigustega (inimeste rv erinevast riigist abielupaar) tegelev konventsioon HAAGI konverent 1883.a. esimene konverents; esimene konventsioon 1902 a. Siiani on 20 konverentsi. Esimene püüdlus RV suhtlust korraldada: liikmed kõikjal maailmast; esimene konventsioon tegeles abielu , jurisdiktsiooni, lastega; praeguseks teemasi seinast seina (palju erinevaid). RVÕ allikad * üld-ja erikonventsioonid, mis sisaldavad riikide poolt tunnustatud sätteid; * RV tava, kui
Nõo Reaalgümnaasium Jaapan pärast II maailmasõda Referaat Koostaja Aron Alt 12.A Nõo 2011 SISSEJUHATUS Minu referaadi teemaks on Jaapan pärast Teist maailmasõda ja selle teema valisin isiklikel põhjustel, mitte suvaliselt. Jaapan on väga huvitav maa, millel on tõeliselt teistsugune kultuur. Asjaolu teevad veel huvitavamaks jaapani keel, seal valitsev usk ning tema ääretult huvitav ja mitmekülgne ajalugu. Samuti on Jaapan hästi tuntud oma looduskatastroofide poolt. Selle ehtsaks näiteks võiks tuua hiljuti toimunud Sendai maavärina. Teemad, millest referaat räägib, on üksteisest üsna erinevad, kuid kajastavad kõige paremini seda, mis on Teise maailmasõja lõpust tänapäevani juhtunud ja mis on muutunud paremaks või mis halvemaks. Suhteliselt põhjalikult kirjutan ma Hiroshima ja Nagasaki linna kohta, mis teatavasti rünnati 19
aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel mõnes riigis (nt Eestis) rahvusvahelise kaitse saanud isik (Pagulasteema: küsimused-vastused 2016). Sisserände kvoot (edaspidi kvoot) on vastu võetavate varjupaigataotlejate piirarv (Eesti Vabariigi immigratsiooniseadus). Varjupaiga saamine on inimese põhiõigus ja selle võimaldamine on rahvusvaheline kohustus. 1951. aastal toimus Genfis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Peaassamblee koosolek eesmärgiga töötada välja konventsioon, mis reguleeriks täpsemalt põgenike staatust ja sellest tulenevaid mõisteid. 1997. aastal 1951. aasta Genfi konventsiooni (edaspidi konventsioon) ja selle 1967. aasta protokolliga liitunud riigid võtsid kohustuse võtta vastu varjupaigataotlejaid ja pakkuda kaitset riiki asunud pagulasstaatust omavatele isikutele ning mitte saatma neid tagasi riiki, kus on põhjendatud oht nende elule, turvalisusele ja vabadusele. Pagulasstaatus antakse isikule,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
