Kodanikupäev Kodanikupäeva tunnustus LISA: Aasta kodanik Kultuuriministeerium kuulutab igal aastal välja aasta kodaniku konkursi. Tiitlile saavad kandideerida Eesti Vabariigi alalised elanikud ja kandidaate saavad esitada kõik soovijad. Taotluses tuleb põhjendada kandidaadi sobivust ja seost kodanikupäeva motoga, mis on igal aastal erinev. Aasta kodaniku aunimetusega tunnustatakse tegusana ja Eesti ühiskonna suhtes hoolivana silma paistnud inimesi. Vaadake ka varasemalt aasta kodaniku aunimetuse saanud inimesi ja kodanikuaasta varasemaid motosid. Riik ja kodanik LISA: Riik koosneb mitmetest inimestest, mis teeb rahva. Eesti on demokraatlik Vabariik, mis tähendab, et rahval on otsustusvõime, et valida valitsus, mis peab rahvast teenima. Valitsus saab võimu rahvalt, ning teda piiravad inimõigused. Kodanik ja tema õigused LISA: Kodaniku õigused on määratud Eesti Vabariigi põhiseaduses. Kodanikul on õigus: hääl...
Doris Karev a Elukäik Sündis 28. novembril 1958 Tallinnas. Õppis 1966 – 1977 Tallinna 7. Keskkoolis. 1977 Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. 1979 asus ta tööle ajakirja Sirp ja Vasar toimetuses korrektorina. Aastal 1982 sai Doris Kareva Kirjanike Liidu liikmeks. Alates aastast 1992-2008 oli UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Looming "Päevapildid" (1978) "Ööpildid" (1980) "Puudutus" (1981) "Salateadvus" (1983) "Vari ja viiv" (1986) "Maailma asemel" (1991) "Armuaeg" (valikkogu, 1991) "Hingring" (1997) "Fraktalia" (2000) "Mandragora" (2002) "Aja kuju" (2005) Doris Kareva luuletusi Õrnus iseloomustav Hellus märksõnad Kirglikkus Isamaalisus Jõulisus Naiselikkus Julgus Romantilisus ...
....................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Mina sain loosiga Doris Kareva nime. Praegu ei tea ma temast väga palju ning ma loodan, et saan palju uusi teadmisi tema elu ja loomingu kohta. Tean vaid seda, et Doris Kareva on luuletaja ja tõlkija ning ta on pälvinud erinevaid tunnustusi. 3 1. ELULUGU JA LOOMING 1.1 Elulugu Doris Kareva on Eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on sündinud 28.novembril 1958 Tallinnas. Naine sündis helilooja Hillar Kareva perekonda. 1966-1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis ning asus 1977 aastal Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu ülikoolist 1979. Aastal seoses süveneva survega dissidentlikele rigkondadele. 1979
Märt Avandi Märt Avandi sündis 26. veebruaril 1981. aastal.Ta on väga tuntud Eesti näitleja.Märt lõpetas Rapla ühisgümnaasiumi 1999. aastal ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli aastal 2004. Märt Märt Avandi abiellus 11. augustil 2007 Rapla kirikus Tõnis ja Laine Mägi tütre Liis-Katrin Mägiga. Neil on kaks poega Albert, kes pulmade ajal oli aasta ja kolm kuud vana, ja Herman.2012. aasta alguses suri nende poeg Albert vähki. Märt on saanud ka tunnustusi-2005 Eesti teatri festivali Draama 2005 laureaat (särava episoodilise rolli eest etenduses "Pidusöök", Rakvere teater).2007 Eesti teatri festivali Draama 2007 laureaat koos Piret Laurimaaga "võluvaimad armastajad" ("Karge meri", Endla teater).2009 Draamateatri kolleegipreemia 2009 laureaat Suur Ants (meespeaosa preemia, Asafi rolli eest lavastuses "Because ehk Mängud tagahoovis") 2013 Oskar Lutsu huumoripreemia.Ta on näidelnud ka paljudes
• "Hangolas/Häälestamine" (2010) • "kunagi" (2015) Looming • Lisaks proosale ja luulele on Sommer avaldanud tõlkeid: 1. Richard Brautigani "Hanguga elavhõbedat pildudes" (2007) 2. Richard Brautigani "Et tuul seda kõike ära ei puhuks" (2010) 3. Matsuo Bashō "Valik haikusid" (2011) •. Ajakirjanduses on Sommeril ilmunud artikleid, esseid, muusikaarvustusi, Tunnustused Lauri Sommer on oma loomingu eest saanud mitmeid tunnustusi: • Gustav Suitsu stipendium (2005) • Loomingu aastapreemia (2001) ja (2007) • Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (2010, 2012) • Bernard Kangro kirjanduspreemia (2012) • Juhan Liivi luuleauhind (2014) Luuletused • “märg põld ei igatse lund” https://luuleleid.wordpress.com/tag/l auri-sommer/ • http://www.looming.ee/artiklid/luule/ • “Kui pika ringi pealt” https://arhiiv.err.ee/vaata/luuletus-la uri-sommer-kui-pika-ringi-pealt
liige. 1980. aastal emigreerus ning asus elama Lääne-Berliini, naases tagasi Eestisse 2005. aastal. Pärdil on mitmeid teoseid, kõige uuemad on: "Für Lennart in memoriam" (2006), Sümfoonia nr. 4 "Los Angeles" (2008) – pühendatud Venemaa naftafirma Jukos eksjuhile ja praegusele vangile Mihhail Hodorkovskile, "Adam's Lament" ("Aadama itk") (2009) ja "Silhouette, Hommage à Gustave Eiffel" (2009). Samuti on saanud Arvo Pärt palju tunnustusi, üks neist saadi 15. Oktoobril 2014. aastal- Praemium Imperiale (rahvusvaheline kunstipreemia, mida antakse välja alates aastast 1989 nende kunstivaldkondade esindajatele, mida Nobeli preemia ei kata). Kati Kollom 12.C
kirjanikega. Sõja järel tahtis ta realiseerida oma kauaaegset unistust ning astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu aseesimees 19511953; esimees 19531971. Oli NSVL Ülemnõukogu 5. ja 6. koosseisu, ENSV Ülemnõukogu 4. koosseisu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi: Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950; Stalini preemia 1952; Lenini preemia 1961, ENSV teeneline kirjanik 1955, rahvakirjanik 1965. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa ajalehekorrespondendina või kirjanikuna: heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 19571958,
Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. 1976. aastal sündis pika vaikuse järel taas muusika valmis klaveriminiatuur, mis sai pealkirjaks "Für Alina" (Aliinale). Arvo Pärdi muusika ilu ja sügava vaimsusega sõnum on puudutanud ja mõjutanud paljusid kuulajaid, hoolimata nende rahvusest, kultuuritaustast, vanusest vm. 2007. aasta märtsis teatati, et Pärt on järgmine Sonningi fondi muusikaauhinna laureaat. Tunnustused Tunnustusi on tal kokku 27 19902011 http://www.youtube.com/watch?v=0zrD9JiA_i4&feature=related http://www.youtube.com/watch?v=QtFPdBUl7XQ Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Arvo_P%C3%A4rt http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/part/elu.htm
esmasalvestisi aastatest 19902005. Sellel plaadil kõlavad lisaks nimiteosele "Salve Regina" meeskoorile ja ansamblile, marimbakontsert "Andor" ning "Dedication" tsellole ja klaverile. 2007. aasta augustis andis EMI Classics välja Tüüri plaadi "Magma", mille peateos on Tüüri neljas sümfoonia, mida samuti "Magmaks" nimetatakse. Veel on plaadil Lennart Merele pühendatud meeskooriteos "Igavik" (1992) ning "The Path and the Traces" (2005). Erkki-Sven Tüür on pälvinud mitmeid tunnustusi, milleks on Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1997), Suure Vankri auhind (1996, 1997), Aasta kodanik (2009).
"Don Juan Tallinnas", "Kapsapea", "Vana daami visiit" ja "Lotte reis lõunamaale". Samuti muusikat teatrilavale: "Lumekuninganna", Kümme neegrit", "Memme musi", "Thijl Ulenspiegel" ja "Buratino". Lisaks esineb Ehala pianistina ning osaleb ansamblite töös. Tihedam koostöö seob Ehalat ansambliga Kiigelaulukuuik, kus ta 1989. aastast tegutseb helilooja, klaverisaatja ja arranzeerijana. Olav Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi: Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002), Eesti Muusika Nõukogu aastapreemia põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest (2005), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005), Eesti Muusikaauhinna panuse eest Eesti muusikasse (2007). Olav Ehala on Eesti Muusikaõpetajate Liidu
Ta on minu jaoks väga sümpaatne kirjanik ja muusik. Oma lauludele kirjutab ta sõnad ja loob viisi ise. Valisin selle kirjaniku, kuna ta oli nimekirjast mulle kõige tuttavam. Samuti oli mul endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära lavastused, raamatud ning näidendid. Jaan Tätte on saanud ka mitmeid tunnustusi, millest referaadis ka juttu tuleb . Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks. Tema loomingud on peamiselt lihtsad ning see just haarabki inimesi kaasa. 2. JAAN TÄTTE Jaan Tätte on sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis. Ta on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Ta sündis velsker Jaan Tätte peres.
Teatriinstituut (GITIS). Filmi- ja teatrimaailm 10. klassis osales edukalt olümpiaadis Kutsuti näiteringiga liituma. Samal aastal pakuti nimiosa Arbuzovi ,,Tanjas". Järgnes rida teisi rolle, kus ta mängis peamiselt peaosi- noori naisi. 3 aastat pärast õpinguid GITIS-es ootas teda ees Tallinna Draamateater. 1978. aastal mängis peaosa Arvo Kruusemendi filmis ,,Naine kütab sauna". Näitlejakarjäär ja tunnustused Ta on saanud palju tunnustusi ja preemiaid: 1985. aastal sai ENSV riikliku preemia näidendite: ,,Pilvede värvid", ,,Polkovniku lesk", ,,Armastus ja surm" ja filmide: ,,Naine kütab sana", ,,Nukitsamees", ,,Musträstaste saladus" eest. Detektiivi roll Ita Ever on miss Marple'it kehastanud kolm korda. Mosfilmi mängufilmis ,,Musträstaste saladus" (1983). ETV seriaalis ,,Miss Marple'i lood" (1990). Poja Roman Baskini tänavuses lavastuses ,,Mäng peeglitega".
aega on ta töötanud „Sirbi ja Vasara“ (hiljem „Sirbi“) toimetuses, algul korrektorina, hiljem kirjandustoimetajana. Alates 1992. aastast on ta ka UNESCO Eesti rahvuskomisjoni peasekretär. Kareva sai kuulsaks 1980. aastatel kaunite armastusluuletuste kirjutajana, kuid ta loomingus on ka religioosseid püüdlusi, ilu – ja harmooniaotsinguid jm. Alguspärase loomingu kõrval on ta avaldanud luuletõlkeid. Tal on tütar Maria Lee. Kareva on pärinud ka tunnustusi nagu: Vabariigi Kultuuripreemia luulekogu „Maailma asemel“ eest; Eduard Vilde preemia „Mandragora“ eest; Juhan Liivi luuleauhind 1991.aastal. Eesti teatrilaval on etendatud tema „Mandragorat“ (Tallinna Linnateatris, lavastaja Jaanus Rohumaa, esietendus 30.aprillil 2003). 3 3. Looming
Lennart Meri oli teist korda abielus. Ta abikaasa Helle Meri (1949) töötas aastani 1992 Tallinna Draamateatris näitlejana. Esimene abikaasa Regina Meri emigreeris 1987 Kanadasse. Õppimine: Koos perekonnaga lahkus ta varakult Eestist ning on pidanud üheksa korda kooli ning neli korda keelt vahetama. Kõige soojemalt meenutab ta oma õpinguid Lycée Janson de Sailly's Pariisis. Oma heade õpitulemustega on ta saavutanud mitmeid erinevaid tunnustusi. Näiteks on ta kahel korral saanud endale Juhan Smuuli preemia. Kõige silmapaistvamad saavutused on aga Soome Kirjanike Liidu auliige, Helsingi Ülikooli audoktor, Lapi ülikooli audoktor, aasta eurooplane ja Liberaalse Internatsionaali vabaduse auhind. Tegevus sise- ja välismaal: Eestis on L. Meri pidanud mitmeid erinevaid töökohti: 1953 1955 Vanemuise teatri kirjandusalajuhataja 1955 1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent 1963 1971 Tallinnfilmis
rahvapillidele. Rahvaluulega kõrvuti kasutab Tormis ka eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Tormis ühendas ka vokaalsümfoonilise ja lavamuusika. 1980. aastal valmis tal kantaat-ballet ,,Eesti ballaadid". Tormise kooriteoste plaadistamistel ja tutvustamisel maailmas oma kontserdireisidel on panuse andnud Eesti filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel ning ka paljud teised koorid esitavad rahvusvahelistel koorifestivalidel Tormise teoseid. Veljo Tormis on saanud ka palju tunnustusi: 1970 ja 1972 ENSV riiklik preemia, 1974 NSV Liidu riiklik preemia, 1980 ja 1986 ENSV muusika-aastapreemia, 1987 NSV Liidu rahvakunstnik, 1995 EV kultuuripreemia, 1998 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutööpreemia. Tormise vanemad olid muusikalembesed. Kuusalus, kus helilooja sündis, laulsid nad nii kiriku- kui külakooris. Isa mängis orelit ja viiulit ning omandas köstri kutse. Sellega käis kaasas ka koorijuhtimine. Kodus laulsid nad toonaste laulupidude laule.
Tulevi teoste pealkirjad viitavad sageli rändamisele teises ajas ja ruumis, nagu näiteks teoses tsellole ja löökpillidele "He rejoices in This World and He rejoices in the Next World" ("Ta rõõmustab siinses ja tulevaseski maailmas", 1999). Kammeransamblile loodud nägemuslik "Gare de l'Est" ("Idavaksal", 1999) on nimetatud küll konkreetse koha järgi Pariisis, ent see seos on pigem väga tinglik ja isiklik. Toivo Tulev on saanud ka mitmeid suursuguseid tunnustusi loomingu eest. Aastatel 1996 ja 2002 valiti Toivo Tulevi "Opus 21" (kammerorkestrile, 1994) ja viiulikontsert (2001) UNESCO heliloomingu rostrumil kümne parema teose hulka, viiulikontsert pälvis ka eesti muusika aastapreemia. Tema muusika on kõlanud Tokyo uue muusika festivalil "Composium 1998"; teos kammerorkestrile "Quella Sera" ("Sel õhtul", 1996) valmis festivali "London Baltic Arts" tellimusel.
(1966) vabavärssi sealhulgas "Vihm teeb toredaid asju" napilt üle kolmandiku. (1969) "Voog ja kolmpii" (1971) 13 Tunnustused 1971 Eesti NSV teeneline kirjanik Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1996 Riigivapi I klassi teenetemärk 2004 Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind 2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest 2006 aasta eurooplane Ja palju teisi tunnustusi. 14 Eraelu 1954–1958 oli Jaan Kross abielus Helga Roosiga, Kristiina Ross (sündinud 1955) on nende tütar. 1958. aastast oli Jaan Kross abielus luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. Maarja Undusk (1959), Eerik-Niiles Kross (1967) ja Märten Kross (1970) on nende lapsed. 15 “ Sel aastal, kui ma sündisin oli Einstein ammu ütelnud, et valguse kiirus on suurim kõikidest võimalikest kiirustest.
toimetusse korrektorina tööle. 1982. aastal sai temast Kirjanike Liidu liige. Alates 2001. aastast kuni 2013. aastani oli ta ajalehe ,,Sirp" toimetaja. (Vikipeedia) Doris Kareva esimene avaldatud luuletus 1960.aastal ning 1978. aastal avaldati tema esikkogu ,,Päevapildid". Eestis on nimetatud tema luulekogu ,,Aja kuju" raamatumessi peaesinejaks. Ta on kirjutanud ka mitmeid luuleraamatuid, ,,Päevapildid", ,,Armuaeg", ,,Aja kuju" ning paljusid veel. Doris Kareva on saanud ka mitmeid tunnustusi, mille hulka kuuluvad ka Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001.aastal ning Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993. aastal. (Vikipeedia) Joonis 1 Doris Kareva. Allikas: Vikerraadio.err.ee 4 2 LUULUEKOGU ,,AJA KUJU" ANALÜÜS Doris Kareva luulekogu ,,Aja kuju" koosneb neljast osast, ,,Päras maailma", ,,Deo et die", ,,Aja kuju" ja ,,Nullpunkti peegeldus"
(,,Ohvrilaev", ,,Õekesed", ,,Pagejad" jt.) *loomingus kasutab: psühholoogiat, müstikat *eksistentsialismi küsimus(elu) *sümbolid, seksuaalsus 5.Jaan Krossi elu ja looming *19 veebruar 1920 Tallinn -27. Detsember 2007 *õppinud: Jakob Westholmi Gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis õigusteadust *1938 Eesti Üliõpilaste Seltsi *1940-41 koostöö Noorte Häälele *1944 arreteeriti Saksa Julgeolekupolitsei ja SD poolt ->Keskvangla *1946 arreteerimine Nõukogude võimude poolt ->GULAG Tunnustusi : *mitmekordne Nobeli preemia kandidaat *Herderi auhind *Tallinna vapimärk *EV kultuuripreemia elutöö eest *2006 a eurooplase tiitel jne... Kirjutanud: luuletusi, novelle, romaane, näidendeid, tõlked (Romaanid nt: ,,Tahtamaa", ,,Wilkmani poisid") On kirjutanud ka ajaloolist proosat : tegelasteks valib eestlasi, ajaloolisi tegelasi (NT: ,,Kolme katku vahel") *Sõnameister (mõtleb välja uusi sõnu, võõrkeelsete fraaside kasutamine,liitsõnad,sidekriipsutamine)
Voltaire aga leidis, et kirjanik maksab sedasama lõivu, kuid ei saa mingit vastutasu; omaenda lõbuks on ta laskunud areenile, ta on ise mõistnud ennast kiskjate saagiks. Ma arvan, et ka raamatute osas on inimestel eri arvamusi. Iga kirjanik on omanäoline ja ei saagi kõigile meelejärgi olla. Inimesed valivad ise endale need lemmikud välja. Kuid ma ei arva, et kirjanik ei saaks mingi vastutasu, nad teenivad raha ja saavad preemiaid ja tunnustusi nagu teisedki avaliku elu tegelased. "Mõistkem hukka röövleid, kui nad riisuvad, kuid ärge pidage neid arutuiks, kui nad naudivad."(Voltaire, lk 47) Tõendatakse, et varas ei tohtivat kunagi süüa einet, mis ta on omastanud, ega kanda riiet, mis ta on varastanud, ega ehtida end sõrmusega, mis ta on kelleltki üle löönud. Voltaire aga oli arvamusel, et inimestele tuleb panna pahaks vargust, aga neid ei tohi pidada arutuiks kui nad naudivad oma saaki
nagu vanasti. Uude riiki minnes pead sa oma mootorsõiduki ära registreerima. Edasi on sul võimalus saada samadel tingimustel tööd kui selle riigi kodanikud. Sinu suhtes kehtivad samad töötingimused vabastuste, töötasu ja tervisehoiu kohta. Sa ei pea täitma mingeid tingimusi lisaks nendele, mis kehtivad antud riigi kodanike suhtes. EL annab sulle võimaluse ükskõik mis riigis töötada, aga osad töökohad nõuavad mõeldud ametite puhul diplomeid, ametinimetusi või tunnustusi. Põhjuseks on koolituskursuste ja diplomite oluline erinemine igas riigis. Igal inimesel on omad õigused EL. Pensionäridel, invaliididel ja rasedatel on samuti õigused, aga paraku natuke teistmoodi. EL kaitseb eriti rasedaid ohtude eest. Sellega kaasnevad mitmed eritingimused. Erinevalt riigis, kus sa oled on sul õigus saada vähemalt 14 nädalat puhkust enne sünnituspuhkust. EL annab kõikidele oma kodanikele head õigused.
Teema : Edgar Valteri elulugu, näitused, lemmiktöö analüüs ja arvamus Edgar Valter sündis 21. Septembril 1929 Tallinnas ja suri 4. Märtsil 2006 Tartus ning ta maeti Metsakalmistule.Õppis Tallinnas, töötas mitmes ametis ja töö kõrvalt õppis ise kunsti. 1950. aastast vabakutseline kunstnik. Viimased poolteist aastakümmet elas Edgar Valter Võrumaal, kus hakkas ka lasteraamatuid kirjutama. Sai kunsti- ja kirjandusloomingu eest mitmeid tunnustusi. Edgar Valter oli maalikunstnik, graafik ja karikaturist. Ta tegi plakateid, filmi- ja lavakujundusi. Ta illustreeris ajakirju ja mitusada raamatut, nii ilu-, aime- kui tarbekirjandust, enamasti aga lasteraamatuid. Ta lõi Sipsiku, Krõlli, naksitrallide, Kunksmoori, Aatomiku ja veel mitme eesti lastekirjanduse tegelaskuju.1987. aastal tuli Edgar Valter Võrumaale Urvaste valda Koigu külla. Algul oli ta Pöörismäe talus suvitaja, varsti aga juba pärisperemees. Talle
Alates 2007 aastast töötab Priit Võigemast Tallinna Linnateatris. Tema viimased rollid Linnateatri lavastustes on : Melesk A.H.Tammsaare / E.Nüganen ,,Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.",Valja O. ja V. Presnjakov, ,,Ohvrit mängides," C. Gozzi "Ronk" - Smeraldina, Brighella, Ratsu, Meigas A.H.Tammsaare / U.Lennuk ,,Wargamäe Wabariik". Olgugi et Priit Võigemast on alles noor näitleja, on ta oma töö eest saanud mitmesusugseid tunnustusi: · 2000: Voldemar Panso nimeline preemia · 2003: Publikupreemia Kuldõun 2003 Gerry rolli eest lavastuses "Minu pere ja muud loomad" · 2004: Kuldõun 2004 laureaat Toomas Nipernaadi rolli eest lavastuses "Toomas Nipernaadi" · 2004: Kristallkingakese auhind · 2005: Kuldõun 2005 Jim Hawkins'i roll eest lavastuses "Aarete saar" ning "Terrorismi" lavastajatöö eest. Kokkuvõte
tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Sõja järel tahtis ta astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega ajalehe"Sirb ja Vasar" toimetaja asetäitjana ning ajakirja "Pioneer" toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu esimees 1953.1971. aastani. Oli NSVL Ülemnõukogu ja ENSV Ülemnõukogu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, Muhus, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa Tema enamik raamatuid on seotud tema enda eluga ja koduga. Üks tuntumaid teoseid on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Kuna Smuulile meeldis palju rännata ja merel sõita, siis ta on sealgi teoseid loonud. Juhan
· "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) · "Vaikuse lävel" (2011) Doris Karve on tõlkinud ja kirjutanud luulet, näidendeid, esseid, artikleid, saatesõnu raamatutele ning näitustele, tekste teatri ja muusikatesotele ning pidanud mitmeid ettekandeid hariduse, ultuuri ja eetika teemadel. Ta on töödanud Prantsusmaal, Rootsis, Taanis, USA-s, Kreekas, Itaalias, Iirimaal ja Flandrias stipendiaadina. Dors Kareva on oma töö eest saanud mitmeid tunnustusi : · Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 · ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 · Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 · Eduard Vilde preemia luulekogu "Mandragora" eest 2003 · Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006 Doris Kareva loomingu näited Et olla daam, ma kannan kõrgeid kingi
ilus ning musikaalne. Ropendamine, argikeel, keelelõhkumised ja sõnamängud kaanonis ette tulla ei tohiks. Ka autori taust ning uskumused mängivad kaanonisse kuulumises rolli. Ta võib olla veidi hull, kuid mitte riigitruu. Ta on tähtis ja haritud persoon, kellele tuleb esitada kõrgeid nõudmisi. Alverit peetakse üheks eesti luulekaanoni keskseks autoriks. Luuletusi hakkas ta avaldama aastal 1931, kujunedes üsna kiiresti ka silmapaistvaks luuletajaks. Talle on omistatud mitmeid tunnustusi, sealhulgas ka Juhan Liivi luuleauhind. Ühtlasi annab Eesti Kirjanike Liit igal aastal välja temanimelise debüüdipreemia, mille nominendiks oma 2009. aastal ilmunud esikkoguga on olnud ka Jüri Kolk. Betti Alveri luuletust ,,Ei vaibu" ning Jüri Kolgi luuletust ,,Veel kord luule" võrreldes tekib vaieldamatult küsimus, kas nad saavad mõlemad samaaegselt olla osa eesti luulekaanonist, võttes arvesse kahe luuletuse erinevusi.
Contra proosalugusid lastele leidub veel paaris kogumikus (jutt esimesest boršisöömisest kirjanike lapsepõlvemälestuste kogus "Rosinad", mõned absurdimaigulised lood raamatus „Ruttu tuttu!: isade unejutte“). Võrukeelsete lastenäidendite kogus „Kuldmuna“ on avaldatud näidend "Mõmmi-Piitre löüdmine". Contra lasteluuletusi on ilmunud ajakirjades, kogumikes "Esimene esimene september" ja "Isa sokk on matkasell" ning kolme raamatuna. Contra on saanud läbi aastate ka mitmeid tunnustusi: 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007. aastal Oskar Lutsu huumoripreemia 2009. aastal telesaate MI korraldatud kaebelaulude konkursi võitja sõnade autorina 2011. aastal "Järje hoidja" koos Urmas Nemvaltsiga "Poiste aabitsa" eest 2013. aastal konkursi Uma laul võitja lauluga "Näkinäkjä" Valisin Contra loomingust kaks luuletust. Mulle meeldib, et tema luuletused riimuvad, on
2008: Eesti ulmeauhind Stalker parim algupärane raamat[2] 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad")[3] 2011: Läti Janis Baltvilksi lastekirjanduse preemia[4] Kokkuvõte Andrus Kivirähk on teinud väga palju raamatuid ja jutustusi, nii väikestele kui ka suurtele inimestele. Kõige populaarsem väikeste laste või noorte seas on ,,Kaka ja kevad". Andrus on saanud mitmeid tunnustusi. Juba peaaegu 20 aastat tagasi, 1993. Aastal sai ta preemia nimega ,,Lutsu huumoripreemia". Soovitan igaühele sellist kirjanikku. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kivir%C3%A4hk
(koos Hasso Krulli, Contra, Lauri Kitsniku, Andres Langemetsa ja Jürgen Roostega), 2004 Marcel Proust "Taasleitud aeg", 2005 Marie Catherine d'Aulnoy "Valge kassike ja teisi Madame d'Aulnoy haldjajutte", 2009 Oscar Brenifier "Suured vastandid filosoofias", 2009 Fernando Pessoa "Tubakapood", 2012 E. M. Cioran "Sündimise ebaõnnest", Tunnustused Tõnu Õnnepalu on saanud oma töö eest mitmeid nimekaid tunnustusi. 1995 Balti Assamblee preemia romaani "Piiririik" eest. 1995 Kultuurkapitali preemia romaani "Hind" eest. 2002 Loominguline stipendium "Ela ja sära". 2002 Kultuurkapitali artiklipreemia. 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk. 2007 Juhan Liivi luuleauhind Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest. 2007 Kultuurkapitali esseistikapreemia "Flandria päeviku" eest.
Jan Uuspõld on kahtlemata üks viimaste aastate Eesti populaarsemaid näitlejaid. Näitlejahariduse sai ta Eesti Kõrgemas Lavakunstikoolis, peale mille lõpetamist asus tööle Eesti Draamateatrisse. Ta on naerutanud publikut üheaegselt nii kinolinal, teleekraanil kui ka lavalaudadel. Laiema üldsuse huviorbiiti tõusis ta kindlasti Zorro tegelaskujuga komöödiaseriaalis "Wremja". Oma näitlejatööga sai Jan ka palju tunnustusi. Esimese sai ta 2001. aastal Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldmängurolli eest (Jörgen "Linnud", Karl Raismik "Noored hinged", Ekke "Domini Cane") Teise tunnustuse sai Jan 2003. aastal Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale (Osvald Alving "Kummitused") Kolmanda tunnustuse sai Jan 2006. Aastal Balti Teatri Festivali "OmaDRAAMA" näitlejaauhind (Eduard Wiiralt, "Põrgu wärk").
A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedebert Tuglase novelliauhind 4)2001:Virumaa Kirjandusauhind 5)2006:Nukits-parim lastekirjanik(teos´´Limpa ja mereröövlid) Tegelased:Leemet(Peategelane) Vootele(Leemeti onu) Salme(Leemeti õde) Leemeti ema Leemeti vanaisa Mõmmi(Salme karu) Tambet(Hiie isa) Mall(Hiie ema) Hiie(Leemeti naine)
stsenarist ja luule tõlkija. Õppinud Arula, Vana-Otepää, Nõuni ja Rannu koolis. Tegi sovhoosis põllutööd, töötas mitmel pool traktorijaamades. Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi, 1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi ja 1969 sealsamas kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused. Töötas 19651968 toimetajana Tallinnfilmis. Praegu on Traat kutseline kirjanik Tallinnas. Mats Traat on saanud mitmeid tunnustusi, sealhulgas kolmel korral Tuglase novelliauhinna, Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning Jaan Krossi kirjandusauhinna. Tema tähtsamateks teosteks on novellikogu ''Koputa kollasele aknale'', lühiromaan ''Tants aurukatla ümber'', romaan ''Karukell, kurvameelsuse rohi'' ning romaan ''Inger''. Ilmunud palju luulekogusid ''Kandilised laulud'', ''Ajalaulud'', ''Soe õhtu'', ''Tule rüütamine'' jne. Luulekogus ''Ilmakaared'' on luuletusi aastatest 1962-1967. Kogu ilmus aastal 1970. Eesti
1899 Edisonile anti Edward Longstrethi medal Franklin instituudi poolt . 1908 Edison sai John Fritzi medali. 1915 anti talle Franklini medali Franklini Instituudi pool avastuste eest, mis aitavad kaasa sihtasutuse tööstuse ja inimrassi heaolule. 1927 sai ta liikmeks Riiklikus Teaduse Akadeemias. 29. mai 1928 Edisonile anti Kongressi Kuld medali. 11. veebruarist 1983. Ühendriikides , Edisoni sünnipäeval toimub Üleriigiline Leiutajate päev. Edison on saanud üle aastate palju tunnustusi. Tema nime kannavad paljud ettevõtted , tema auks on nimetatud paljusi kohti ja inimesi. Talle on tehtud palju muuseume ja mälestusmärke. On ka antud sõjalaevale ja allveelaevale Edisoni järgi nimi. Auhindu on sammuti nimetatud Edisoni nimeks. Kokkuvõte Thomas Alva Edison (11. veebruar 1847 18. oktoober 1931) oli ameerika leidur ja ärimees. Edisoni loetakse üheks 20. sajandi viljakamaks leiutajaks tema nimel on ligi 1100 patenti.
aastal professionaalseks kirjanikuks. Samal aastal abiellus Helga Roosiga, kellega tal on tütar Kristiina. Aastal 1958. abiellus Kross kolmandat korda, seekord laastekirjaniku Ellen Niiduga, kellega tal on tütar ja kaks poega. 1958. aastast on ta Kirjanike Liidu liige. ENSV teeneline kirjanik 1971 a. ENSV rahvakirjanik 1985 a. On võitnud Tuglase novelliauhinna, Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, NSVL ordeni ,,Austuse märk" , Riigivapi I klassi ordeni ning saanud palju teisi tunnustusi. Kross on öelnud, et hobisid tal ei ole. Tema jaoks töö ja hobi oli üks ja see sama. Ta kirjeldab seda nii: ,,Lõõgastuse, mille kalastav insener spinninguga kätte saab või komponeeriv arst klaverist välja toksib, saavutan lihtsalt sel moel, et panen koormavaks kippuva pooleli töö ajutiselt kõrvale ja võtan tiivustust pakkuva pooleli töö ette." Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks
TALLINNA POLÜTEHNIKUM JAN KAUS - HETK Kirjandus Tallinn 2012 JAN KAUS Jan Kaus on eesti kirjanik. Ta sündis 22. jaanuaril 1971. Ta on õppinud pedagoogikat ja EHI-s filosoofiat. Ta on saanud palju tunnustusi. Nagu näiteks 2001 aastal Loomingu kriitikapreemia, 2003. aastal sai Eesti Vabariigi presidendi noore kultuuritegelase preemia ja Ponkala Fondi preemia, aastal 2007 sai ta stipendiumi ,,Ela ja sära" ja Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna. Jan Kaus oli 19982001 ja alates 2007 kultuurilehe Sirp toimetaja. Aastatel 2004 2007 Eesti Kirjanike Liidu juhatuse esimees, peale selle oli ta Tallinna rahvusvahelise kirjandusfestivali korraldaja ja Eesti Filmiajakirjanike Ühingu liige. Ta on
Ettepanekud ja arvamused õppekäigu kohta Kondiitritooted väga hästi varustatud, ruumi piisavalt suur, et võimaldab suur hulk töötajaid paljud tüüpi tooteid samaaegselt. Ka töö selline koht annab stabiilse sissetuleku. Kokkuvõte Pikaajaline kogemus, mida evivad siinsed leivameistrid, pagarid ja kondiitrid, on taganud toodete kvaliteedi sellisena, et neid on hinnatud EESTI PARIM RAHVUSLIK TOIT nimetustega ja kuldmärgiga EESTI PARIM TOIDUAINE. Lisaks on saavutatud hulgaliselt tunnustusi ja au hinnalisi ära märkimisi arvukatelt kutsemeistrivõistlustelt ning konkurssidelt. Eesti Leivatööstuse nime all valmivad leivad, saiad, sepikud ja kondiitritooted, mida eelistasid oma toidulaual mitmed põlved enne meid. Neid maitseid mäletatakse. Tänane tootmine järgib nii kvaliteeti kui ka traditsioone, et edasi anda seda, mis on tegelikult tähtis. Kasutatud kirjandus http://eestileib.ee/ http://www.goodnews.ee/vaata-videot-eesti-leivatoostus-ttv-saates-suvemiks-
Koosnes see Tallinna Muusikakooli õpilastest. Lisaks esineb Ehala pianistina ning osaleb ansamblite töös. Koos saksofonisti Lembit Saarsaluga on Ehala esinenud koolides, et tutvustada noortele džässi ja selle ajalugu. Samuti annab ta džässikontserte klubides ja kontserdisaalides. 6 Tunnustused Olav Ehala on oma mitmekülgse tegevuse eest pälvinud rohkelt tunnustusi: Eesti muusika aastapreemia (1992), Suure Vankri preemia (1997), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia joonisfilm "Lotte" loomingulises kollektiivis (2000), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2001), Riho Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumi (2002), Eesti Muusika Nõukogu aastapreemia põlvkondi, maitseid ja südameid ühendava heliloomingu eest (2005), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (2005),
Koit Toome esituses, ,,Kuku sa kägu kuldalindu" laulumängust ,,Murueide tütar solistide ansambli esituses ning ,,Kerjuse laul" operetist ,,Ainult unistus" Koit Toome esituses. Huvitav oli kuulata Tanel Jonase, Maarja Miti ja Hannes Kaljujärve esitusi, kuna neid just väga tihti pole võimalik laulmas kuulda. Maarja Mitt ja Tanel Jonas töötavad mõlemad Vanemuise draamanäitlejatena. Hannes Kaljujärv on peale teatrilavade tuntud ka teleekraanidelt ning ta on pälvind ka mitmeid tunnustusi. Tänapäeva noorte seas on esinejate seast arvatavasti tuntumad Gerli Padar, Koit Toome ning Lauri Liiv. Gerli Padar alustas laulmisega juba varajases nooruses. 1994. aastal tuli esimene võit ,,Laulukaruselli" lauluvõistlusel, 1997 võitis ta lauluvõistluse ,,Kaks takti ette". Hetkel on ta ansambli ,,Glive" solist. Koit Toome õppis Tallinna Muusikakeskkoolis klassikalist klaverit ja G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis dzäss-klaveri ja pop-dzässlaulu erialal
On erinevaid lähenemisi, kuidas tõlgendada inimeste valmisolekut lülituda poliitilisse tegevusse. Sotsioloogia näeb selles võimalust vabaks eneseteostamiseks. Politoloogiline perspektiiv on, et osaletakse pigem väliste signaalide või surve ajel. Neid kahte dilemmat on üritanud seletada ratsionaalse valiku teooria - näiteks teoreetik Mancur Olson ütleb, et valitsused, erakonnad ja kodanikuliikumised peaksid pakkuma inimestele sihistatud ajendeid ehk materiaalseid hüvesid, tunnustusi, rõõmu ühisest tegevusest, mis motiveeriksid neid osalema. Poliitiline osalus ei saa olla kõigi jaoks ühesuguse tähendusega. OSALEMIST MÕJUTAVAD SOTSIAALDEMOGRAAFILISED TEGURID Poliitikasse kaasatuse järgi võib inimesed jagada kolme rühma: 20-30% jäävad kõrvale ehk ükskõikseks; 50-60% osaleb aeg-ajalt mitmesugustes aktsioonides eelistades justnimelt pealtvaataja rolli; Ülejäänud ehk umbes kümnendik moodustavad tõsiselt aktiivsed inimesed
Eesti maapinnale on kõige sobilikumad keskmise klassi motoplokid kaaluga 80-100 kg ja võimsusega 5,5-8 hobujõudu. Nendesse parameetritesse jääb ka antud töös kirjeldatud masin. Aiatraktor MB-2 on kõige tuntum mudel, omamoodi tehase visiitkaart. Tootmist alustati 1984. aastal, kui tehas lasi välja esimese kaherattalise traktori MB-1. Tasub mainida, et tänapäeval on see aiatraktor Venemaal populaarseim ja kõige ostetavam ning on pälvinud siseriiklikult erinevaid auhindu ja tunnustusi. 1. AJALUGU «JSC Krasnõi Octiabr - NEVA» on tütarettevõte tuntud vene lennunduse seadmete tootja - OJSC «Krasnõi Octiabr», mis loodi 1891. aastal Peterburis.JSC «Krasnõi Octiabr - NEVA» on Venemaa juhtivaim väikepõllumajandustehnika tootja Venemaal, tehes koostööd selliste tuntud kaubamärkidega nagu «Briggs & Stratton», «Honda», «Subaru» JSC «Krasnõi Octiabr - NEVA» müügivõrk hõlmab 150 ettevõtet kogu Venemaal. «Mototekhnika
Soome kirjandusest enamasti Aino Kallast ning vene kirjandusest peamiselt Ivan Turgenevit. Kogu tema tegevus vajas suurt julgust ning pealehakkamist, mida tal kindlasti kunagi väheks ei jäänud. 7 Mälestus Johannes Aavikust Peale tema surma oli inimeste igapäeva elus oluline roll temast. Kõiki tema teadmisi ja emakeelde toodud sõnu kasutati ja kasutatakse siiani igapäevaselt. Ta sai mitmeid tunnustusi ning elas inimeste südameis väga pikka aega. Kuna ta oli väga oluline isik, siis 26. septembril asutati Tallinnas, Nõmmel Johannes Aaviku Selts. Seltsi juhib Helgi Vihma. Et ka Kuressaarel oleks temast lähedasem mälestus, siis 19. Juunil 1992 aastal avati Kuressaares Aaviku vanematekodus Saaremaa Muuseumi filiaalina Johannes ja Joosep Aaviku Majamuuseum, mida on kõikidel võimalik külastada. Ise olen samuti käinud Kuressaares asuvas muuseumis ning seal
Olles ise läbi lugenud tema teostest ainult kaks lasteraamatut,võin ma siiski kindel olla, et kõik tema väikelastele mõeldud teosed on kindlasti suurepärased ja väärivad läbi lugemist nagu väärivad läbi lugemist ka tema teised teosed,. Niipaljudki lapsevanemad peavad Andrus Kivirähki fenomeniks lastekirjanikuna ja seda mitte asjata, seega võib järeldada, et Andrus Kivirähk ei ole ka asjata pälvinud neid tunnustusi ja preemiaid. [4] 9 Kasutatud kirjandus 1. Andrus Kivirähk, "Kaelkirjak" kirjastus Tänapäev, kolmas trükk 2007, esmatrükk 1995, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas [1] 2. Andrus Kivirähk "Sibulad ja sokolaad" Varrak 2002, trükikoda OÜ Greif [2] 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Andrus_Kivir%C3%A4hk [3] 4. http://eppppp.tahvel.info/2008/06/10/killukesi [4] 10
Doris Kareva on olnud ka paljude luulekogude koostaja ja tõlkija · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Doris Kareva on oma luulega rikastanud rahva meelt. Tema loomingus leidub nooremas eas loodud teoseid ning ka kõpsemas eas looduid. Igale maitsele sobiv luule. Doris Kareva on saanud järgnevaid tunnustusi luule eest: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind, Apollo 2008. aasta lemmiku tiitel. Arvamus ja kokkuvõte Doris Kareva tundub loomult tagasihoidlik, väga udupeen ja daamilik, keda võib ka tänava peal kohata igapäevaselt kübaraga. Sellist peensust ja samas ka mängulisust õhkub ka tema luulest. ,, Luulepisik" on temas sees olnud juba päris noorest east, kui ilmusid esimesed kirjanduslikud katsetused
kontsentreeritud (võib luua paralleeli Beethoveniga). Kümnes sümfoonia (1953) väljendab helilooja sõnul inimlikke emotsioone ja kannatusi, kasutas selles esmakordselt oma nimelist teemat D-Es-C-H (viitega oma nime rahvusvahelisele kujule: D. Schostakovich). Süvenes Bachi huvi, valmisid 24 prelüüdi ja fuugat klaverile (1950-51). III periood 195375. Poliitiline sula-periood. Reisis palju, sai mitmeid auhindu ja tunnustusi. Isiklik elu ebastabiilne: esimene naine suri vähki, abiellus peagi uuesti ja lahutas; tervis nõrgenes, esimesed märgid halvatusest. Pidi loobuma klaverimängust. XI (1957) ja XII (1961) sümfoonia pühendatud vastavalt 1905. ja 1917. a. revolutsioonidele. XIII sümfoonia "Babi Jar" (1962) meenutab helikeelelt varast modernistlikku loomingut, ettekanne oleks peaaegu keelatud; kasutab koori, kes laulab Jevgeni Jevtusenko tekste, mis viitavad ühiskonna mandumisele,
muuseum, park. 3. Panga pank Lääne-eesti paekalda kõrgeim osa. Suurim kõrgus 21,7m. Panga kivimeis leidub fossiile. Muistne ohverdamispaik. 4. Kaali meteoriidikraater tuntuim looduslik huviväärsus Eestis. 2400-7500a tagasi kukkus meteoriit. Kaali järv on suurim peakraater, lähedal veel 7 väikekraatrit. 5. Pädaste mõis 5* hotell, spaa, restoran Alexander. Nii spaa kui hotell on saanud kõrgeid tunnustusi. Hiiu maakond 1. Ristimägi Risti külas, 1200 rannarootslase mälestuseks, kes 18saj Ukraina küüditati. Legend pulmarongist, kus hukkunud pruutpaari mälestuseks pandi ristid. 2. Käina kiriku varemed,kultuurikeskus, ujula, kardirada. 3. Kõpu tuletorn 1531, maailma vanuselt 3-s tegusev torn, jalamil kohvik ja külastuskeskus. 4. Mälestusmärk ,,Estonial" hukkunud lastele Tahkuna poolsaarel. Pronkskellal on
ehituskomitee või 2) ehitustoode erineb märkimisväärselt harmoneeritud standardist või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Vabakaubandusühendusega (EFTA) liitunud riigi standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud standardist, mille on heaks kiitnud Euroopa Liidu alaline ehituskomitee. § 9. Tunnustusasutus (1) Tunnustusasutus võib olla: 1) isik, kelle põhikirjalise tegevuse eesmärk on koostada ja avaldada ehitustoote tehnilisi tunnustusi ning esindada Eestit Euroopa Tehnilise Tunnustuse Organisatsioonis (edaspidi Eesti tunnustusasutus) või 2) isik, kes tegutseb Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Vabakaubandusühendusega (EFTA) liitunud riigi territooriumil ja on saanud riigilt õiguse koostada ja avaldada ehitustoote tehnilisi tunnustusi ning kellest on teavitatud Euroopa Komisjoni. (2) Eesti tunnustusasutus on kohustatud:
1968-76 loominguline ümberorienteerumine 1976 ''Aliinale'', tintinnabuli-tehnika sünniaeg 1976-77 15 tintinnabuli-kompositsiooni, sh. ''Tabula rasa'', ''Cantus in Memory of Benjamin Britten'' ja ''Fratres'' 1980 emigreerumine Viini, leping kirjastusega Universal Edition a-st 1981 Berliinis vabakutseline helilooja 1981-82 DAAD stipendiaat a-st 1984 loomingule koostöö plaadifirmaga EMC, kes on teinud kõigi tema suurteoste autoriseeritud esmasalvestused Tunnustusi Audoktor 1990 Eesti Muusikaakadeemia 1996 Sidney ülikool 1998 Tartu Ülikool 2002 Durhami ülikool 2003 San Martini ülikooli humanitaarteaduskond Auliige 1991 Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia 1996 American Academy of Arts and Letters 2001 Belgia Kuninglik Kunstide Akadeemia 2003 Suurbritannia Kuninglik Kirikumuusika Kool 2004 Accademia Nazionale di Santa Cecilia Grammy nominatsioonid 1989 ''Passio'', parim kaasaegne heliteos 1991 ''Miserere'', parim kaasaegne heliteos
...................................................................................................................11 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda ülevaade lastekirjanikust Kristiina Kassist. Referaat kirjeldab Kristiina Kassi elulugu, inspiratsiooniallikaid, loomingut, mõjutajaid, ja toeste eest saadud tunnistusi tunnustusi. Otsustasin valida just Kristiina Kassi, kuna ma temast ega ta loomingust väga palju ei teadnud ja tema looming tundus kohe esmapilgul huvitav. Töö koostamisel on kasutatud internetiallikaid ning loomingu tutvustuseks ka kahte Kassi kirjutatud lasteraamatut. 3 1. Elulugu Kristiina Kass sündis 14. mail 1970. aastal Tartus. Kass on Soome-Eesti lastekirjanik, illustraator ja tõlk
aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega. Viidingul ilmus lisaks “Ma olin Jüri Üdi”-le (1978) veel kolm kogumikku: “Elulootus” (1980), “Tänan ja palun” (1983) ning “Osa” (1991). Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. Tema loomingu tippaeg oli seitsme- ja kaheksakümnendad. Juhan Viiding on kirjutanud ka näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume ("Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor Trio") Juhan Viiding on saanud ka mitmeid tunnustusi: 1977 – Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia, 1980 – Eesti NSV teeneline kunstnik, 1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia, 1985 – Juhan Liivi luuleauhind. Luulekogu „Elulootus“ kirjutas Viiding oma luuletajakarjääri lõpu poole (1980). Selles luulekogus ilmnevad juba selged viited enesetapule. Juhan Viiding Riimianalüüs Lõppriim: Ma mustas öös näen valget laululindu, - lk 7
Samuti kaitsevad keskkonda ka Keskkonna Kontrolli ajutised määrused. Näiteks Hiina Seadus Nr. 339 juhib ka välisinvesteeringute kasutamist, et vältida majanduslikku langust. Hiina keskkonnaseaduste baas on tugev. Praktikas, siiski, neid seadusi tihti ei jõustata. Vastavalt erinevatele aruannetele on Daya Bay tuumajaamaga seotud operatsioonid saanud Rahvusvaheliselt Aatomienergia Agentuurilt (International Atomic Agency) IAEA'lt kõrgeid tunnustusi. IAEA juhtis Daya Bay tuumajaamas 1993. aastal 3-nädalast `ohutusülevaate' operatsiooni. Seega paistis, et Hiina tuumaenergia tehnoloogia ja varustuse kasutamine toimub vastavalt rahvusvahelistele standartitele. Kaubandusküsimused Tuumajaama varustus Tuumajaam esindab Hiina jaoks esimest laiaulatuslikku energiaprojekti, mis haarab kaasa ka välisriikide osavõtu. See projekt julgustas rahvusvahelisi tuumajaama varustuse
annaabi.ee 
