kõiki võimalikke laenude andmisi ja taashoiustamisi (st asetleidvat multiplikaatorefekti) mis võivad tekkida sellise üksiku monopoolse panga piires. Aktiva Passiva Kassareserv Nõudehoiused DD Laenud Kokku Kokku 8. Keyneslikus rahaturu mudelis raha nõudlus väheneb ( raha nõudluskõver nihkub vasakule), kui a) intressimäär langeb b) tulutase suureneb c) hinnatase tõuseb d) intressimäär tõuseb 9. Oletame et jooksvates hindades e turuhindades mõõdetud SKP oli 2005. Aastal 25 000 dollarit elaniku kohta ja 2006. Aastal 25 300 dollarit. Kui hinnaindeksi e deflaatori väärtus 2005. a. oli 100 ja 2006. a. 98, siis reaalne SKP ühe elaniku kohta a) ei muutunud 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga b) kasvas 2006. aastal võrreldes 2005. aastaga 3,3% võrra c) kasvas 2006
Laenud: 800 000 OK = 0 1 000 000 1 000 000 1.2. Kui hoiustaja Mari, laenates Jürile 15 000 krooni arvuti ostmiseks, võtab laenatava summa oma hoiuarvelt sularahana välja, siis raha pakkumine majanduses sellise tegevuse tagajärjel a) väheneb b) suureneb c) ei muutu Kas väide on õige või vale? Parandage vale väide õigeks. 2. Negatiivse SKP lõhe olemasolust annavad tunnistust suurenev tööpuudus ja langev tulutase. ÕIGE 3. 4. a) ülikooli poolt raamatukokku ostetavate raamatute maksumus b) trükikoja laos olevate raamatute maksumus c) eraülikooli arhiivides hoitavate rariteetsete väljaannete maksumus d) eraisiku koju ostetavate uute raamatute maksumus 5. Inflatsiooniline majanduskasv tekib juhul, kui a) tehnoloogiliste täiustuste tõttu tööviljakus suureneb ja kogupakkumine kasvab b) raha pakkumine kasvab c) streigiähvarduste survel tõstetakse ettevõtetes palku
Varade maksumuseks tuleks võtta varade aastane keskmine maksumus. Investeeringute puhasrentaablust võib arvutada ka Du Ponti valemi järgi. Investeeringute puhasrentaablus = müügikäibe puhasrentaablus x varade käibesagedus = (puhaskasum / müügi netokäive) x (müügi netokäive / varade maksumus) Valem näitab, et varade rentaablus koosneb kahest komponendist, milleks on müügikäibe puhasrentaablus ja varade käibesagedus. Komponentide osakaal sõltub ettevõttest. Koguvara tulutase ehk ROA = [ kasum + intressikulu ( 1- maksumäär)] / keskmine koguvara Kordaja hindab, kui hästi on firma oma varasid kasutanud. Siin viiakse intressikulu enne puhaskasumile liitmist maksujärgsele alusele. Intressid liidetakse puhaskasumile, et saada kasumi suurust, enne kui kreeditoridele on väljamaksed tehtud, ning sel teel kõrvaldatakse varade finantseerimise allikad tegevustõhususe hindamisel mõjurite hulgast.
suudavad osta igal antud üldisel hinnatasemel. Kogunõudlus AD = C + I + G + (X-M). Kogunõudluskõver väljendab vastassuunalist ehk negatiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Üldise hinnataseme ja nõudluse mahu (Yd) negatiivne seos on tingitud : jõukusefektist, välissektori asendusefektist, intressimäära efektist. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, maksud T, tranferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav piirtootlikus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. Kogupakkumine AS rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel. Mõjurid: üldine hinnatase P, kapitali hulk K, tööjõu hulk L, tehnoloogia A, reaalpalk W/P. Retsessioon kogutoodangu langus vähemalt kahe järjestikuse kvartali jooksul.
· turundusmeetmestiku (marketing mix) - toote, selle hinnakujunduse, väljapaneku, toetusvahendite (promotsioon, reklaam jne) kujundamisel · turundusuuringutes 2. Tarbijate käitumist mõjutavate tegurite liigendus. Psühholoogilised tegurid: · Vajadused; · motivatsioon; · hoiakud; · isiksusetüüp; · emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid: · vanus · rahvus · haridus · pere · elukoht · tulutase · töökaaslased, sõpruskond · huvid, elustiil · religioon jne Sotsiaal-majanduslikud tegurid: · ühiskonna struktuur · seadusandlus, normid · konkurents, pakkumine, hinnatase jne 3. Millised on hinnaelastsuse erinevad variandid? Kuivõrd mõjukas võib olla hinnasoodustuskampaania erinevates tooterühmades, mida iseloomustab erinev hinnaelastsus? · Ülielastsed tooted (nõudluse suhteline muutus on suurem kui hinna
#DIV/0! Varude käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Varude käibevälde #DIV/0! #DIV/0! Debitoorse võla laekumine #DIV/0! #DIV/0! Põhivara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Koguvara käibekordaja #DIV/0! #DIV/0! Kapitaliseerituse tase #DIV/0! #DIV/0! Tegevustulukus #DIV/0! #DIV/0! Koguvarade tulutoovustase #DIV/0! #DIV/0! Omakapitali tulutase #DIV/0! #DIV/0! Koguvarade puhasrentaablus #DIV/0! #DIV/0! Käibe puhasrentaablus #DIV/0! #DIV/0! Lehekülg 8 Bilanss Lehekülg 9 Bilanss Lehekülg 10
väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Näiteks World Competitiveness Scoreboard 2007 alusel on Eesti 22. kohal ehk kaks kohta kõrgemal kui Jaapan või kuus kohta Prantsusmaast parem (IMD 2007). Neid tabeleid nähes ei tohiks kaotada reaalsustaju: selliste pingeridade koostamisel kasutatakse laialdaselt eksperthinnanguid ja nende põhjal hinnatakse sageli vaid potentsiaalset konkurentsivõimet. Elanikkonna tulutase, ekspordi struktuur ja teadmusmahukus ei ole veel võrdsustunud kõrgelt arenenud riikide sellekohaste näitajatega,. eriti palju jääb Eesti maha tootlikkuselt. Arvan et potentsiaali hinnatakse metodoloogiliselt ühekülgselt või on alginfo ebakvaliteetne Eesti majandus on kiiresti kasvanud Seni on Eesti majanduse edu aluseks olnud 1990. aastate makromajanduslikud reformid, mis aitasid kaasa majanduse kiirele ümberstruktureerimisele ja võimaldasid hästi ära kasutada meie kulueelise
Kui jaotus on ebaefektiivne, siis vähenevad inimeste töömotivatsioon või ettevõtluse stiimulid. Selle tulemusena võib väheneda aga tootmisressursside pakkumine. Kõrvuti jaotuse efektiivsusega kerkib alati üles küsimus jaotuse õiglusest. Jaotuse õiglust on käsitletud majandusteaduses mitmeti. Üldiselt on jaotus siis õiglane, kui kõik saavad võrdse osa toodetud hüvistest. Teised on arvamusel, et inimestele tuleb garanteerijad minimaalne vajalik tulutase ning ülejäänu tuleb jaotada juba teistel alustel. On ka arvamusi, et teatud osa hüvistest tuleks jaotada inimeste vahel võrdselt, samal ajal aga teine osa hüvistest võib olla jaotatud mittevõrdselt. Alternatiivne lähenemine tulujaotusele põhineb aga arusaamal, et ühiskonnas peab olema tagatud teatud printsiipidest, nagu omandiõiguse kaitse ja diskrimineerimise puudumine, kinnipidamine. Selle lähenemisviisi korral on põhitähelepanu
Väärtused 0-1ni. Väärtust alla 0,5 on madal, 0,5-0,8 on keskmine ja üle 0,8 on kõrge inimarengu tase. Eesti inimarengu indeks on 0,858, mis näitab, et Eesti kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka.(40. kohal) Eesti peamised inimarengu probleemid on madal keskmine eluiga ja suhteliselt madal SKP. Kuid kirjaoskuselt on eestlased maailma mastaabis kindlalt esirinnas 8. Arengumaade sarnasused: madal keskmine tulutase ühe elaniku kohta, põllumajanduse osakaal SKP-s suur; Väliskaubanduse struktuur (nt primaartoodete eksport); Rahvastiku kasv arengumaades tunduvalt kiirem: sellest tulenevalt erinev rahvastiku struktuur; Urbaniseerumine: 1995. aastal elas linnades 39% arengumaade ja 81% arenenud riikide elanikkonnast. Hetkel toimub arengumaades kiirem linnastumine kui arenenud riikides; Tulude jaotus: arengumaades varad ja sissetulekud jaotunud väga ebavõrdselt; Tehnoloogia: tehnika elaniku kohta
kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega; 3 3. intressimäära efektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, mida omakorda mõjutavad maksud T ja transferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav kapitali piirtootlikkus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel.
kaubad suhteliselt odavamaks muutunud importkaupadega; 3 3. intressimäära efektist kui üldine hinnatase tõuseb, siis intressimäär kasvab ning laenuvahendite arvel tehtavad kulutused kaupadele ja teenustele vähenevad. Kogunõudluse mõjurid: üldine hinnatase P, nominaalraha hulk ringluses M, majapidamiste kasutatav tulu Yd, mida omakorda mõjutavad maksud T ja transferdid TR, oodatav tulutase Ye, intressimäär i, oodatav kapitali piirtootlikkus MPKe, avaliku sektori kulutused G, valuuta vahetuskurss e. YD = YD (P, M, Yd, Ye, i, MPKe, G, e) -+++-++- Kogupakkumine (AS aggregate supply) on rahvamajanduse kogutoodang, mida firmad tahavad ja suudavad pakkuda igal antud hinnatasemel, ceteris paribus. Kogupakkumiskõver väljendab positiivset seost reaalse kogutoodangu ja üldise hinnataseme vahel.
Majanduse uus kasvutsükkel peab toetuma ideele, et Eesti kui piiratud siseturuga väikeriigi puhul on majanduskasvu peamine allikas müügiedu maailmaturul. - Arvan et kui suurendada müügiedu maalimaturul, siis peaks Eesti hakkama ise rohkem mõtlema asjade tootmisele kohapeal. Mitmes rahvusvahelises võrdluses on Eesti majandusliku konkurentsivõime alusel paigutatud väga kõrgele kohale, paljudest arenenud majandusega riikidest ettepoole. Elanikkonna tulutase, ekspordi struktuur ja teadmusmahukus ei ole veel võrdsustunud kõrgelt arenenud riikide sellekohaste näitajatega,. eriti palju jääb Eesti maha tootlikkuselt. Arvan et potentsiaali hinnatakse metodoloogiliselt ühekülgselt või on alginfo ebakvaliteetne Majanduskasvu toetanud tegurid Eesti väga kiiret majanduskasvu on viimastel aastatel toetanud järgmised tegurid: a) kodumajapidamiste nõudluse kiire kasv, mida rahastati suures osas laenukoormuse suurenemise najal
toetusvahendite (promotsioon, reklaam jne) kujundamisel turundusuuringutes Tarbijate käitumist mõjutavate tegurite liigendus. TARBIJAST ENDAST JA TEMA SUHESTATUSEST ÜMBRUSEGA TULENEVAD TEGURID Psühholoogilised tegurid vajadused, motivatsioon, hoiakud, isiksusetüüp, emotsionaalsed ressursid jne Sotsiaal-demograafilised tegurid vanus rahvus haridus pere elukoht tulutase töökaaslased, sõpruskond huvid, elustiil religioon jne ÜMBRITSEVAST KESKKONNAST TULENEVAD TEGURID Sotsiaal-majanduslikud tegurid ühiskonna struktuur seadusandlus, normid konkurents, pakkumine, hinnatase jne Millised on hinnaelastsuse erinevad variandid? Kuivõrd mõjukas võib olla hinnasoodustuskampaania erinevates tooterühmades, mida iseloomustab erinev hinnaelastsus? Toodete jaotamine sõltuvalt nende hinnaelastsusest Eristatakse:
Kuigi esmapilgul tundub säästude jagunemine suurema hulga inimeste kätte majanduskasvu pidurdavat, võib tegelikult realiseeruda hoopis vastupidine tulemus. Tulujaotuse mõõtmine ja võrdlev analüüs Tulujaotuse ühtluse hindamisel on aluseks eri tulugruppidesse kuuluvate isikute tulu osatähtsus kogutulus. Tavaliselt võetakse vaatluse alla kümme (tuludetsiilid) või viis (tulukvintiilid) tulugruppi. Esimesse tulugruppi kuulub seejuures vastavalt 10% või 20% elanikest, need kelle tulutase on kõige madalam, viimasesse sama hulk kõige kõrgema tulu saajaid. Kui tulujaotus oleks täiesti ühtlane, oleks iga grupi tulu osatähtsus kogutulus samuti 10% (või 20%). Tulujaotuse ühtluse üldnäitajana on kasutusel Gini indeks (koefitsient), mis leitakse tulugruppide kumulatiivset osatähtsust kogutulus väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt ühtlase tulujaotuse korral joonistuva sirge vahelise pindala suhtena mainitud sirge alusesse pindalasse (protsentides)
) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS ettevtte vime tasuda tähtaegselt ettenähtud kohustisi. SUHTARVUANALÜÜS - bilansi ja kasumiaruande baasil koostatud suhtarvud - rahavoo suhtarvud - turuandmetele tuginevad suhtarvud. A. RENTAABLUSE, TASUVUSE SUHTARVUD (profitability ratios). 1. Käibe puhasrentaablus ehk tegevustulukus (profit margin) 2. Koguvarade tulutase, investeeringute rentaablus (return on assets,ROA; return on investment, ROI) 3. Omakapitali rentaablus, tulukus (return on equity, ROE) 4. Tulutoovuse baassuhtarv (basic earnings power, BEP) B. VARADE KASUTAMISE EFEKTIIVSUSE NÄITAJAD (asset utilization ratio). 5. Debitoorse võlgnevuse käive (receivable turnover) 6. Keskmine raha laekumisvälde (average collection period) 7. Kaubakäive, tootmisvarude käive (inventory turnover) 8. Põhivarade käive (fixed asset turnover) 9
on Y/L ja K/L väärtused madalamad Praktikas aga ainult kapitali kõrgemast tulususest ei piisa, tuleb arvestada ka riskidega- riigistamine, poliitilised riskid, majandus võib muutuda ebastabiilseks ● … seega peaks sissetulekute erinevus vaeste ja rikaste riikide vahel aja jooksul vähenema ● Tegelikkuses paljud vaesed riigid ei kasva kiiremini kui rikkad Konvergentsi toimumise tingimused Y-tulutase g- kasvutempo II loeng- Majandustsüklid Majandusarengu tsüklilisus ● Majanduskasv ei ole enamasti pidev ja stabiilne ● Tegeliku reaalse SKP perioodilist kõikumist oma pikaajalise trendi ümber nimetatakse majandustsükliks Tsüklite põhjused: Tsükleid põhjustavad mitmesugused šokid: ● Pakkumisšokid (tootmissisendite kallinemine) ● Poliitilised šokid (muutused maksudes) sõjalised konfliktid mis mõjutavad toodangut
Majandustsükli langusfaasis tavaliselt a. eratarbimine suureneb b. inflatsioon kiireneb c. tööpuudus suureneb d. tööpuudus väheneb Pikaajaline majanduskasv peegeldab ka ühiskonna potentsiaalse tootmismahu kasvu. Kui majanduses on tegemist niinimetatud likviidsuslõksuga, siis majanduse elavdamiseks majanduslanguse tingimusteks peaks suurendama fiskaalpoliitilisi instrumente majanduskasvu stimuleerimiseks. Kui ühiskonna tulutase on suurem kui planeeritud kulutuste tase, siis kauba ja toorainevarud suurenevad. Monopolistliku konkurentsi tingimustes on uute ettevõtete sisenemine turule suhteliselt lihtne. Monopolistliku konkurentsi tingimustes on ettevõtte nõudluse kõver a. seda elastsem, mida rohkem konkurente b. täielikult mitte-elastne c. horisontaalne sirge d. järsem (suurema negatiivse tõusuga) kui monopoli tingimustes Monopolistliku konkurentsi tingimustes võrdub ettevõtte toodangu nõudlushind tema
aluseks on loogika, et kuna vaestes riikides on vähem kapitali, siis on kapitali piirtootlikkus seal kõrgem ja majanduskasv seega kiirem. Maailma riikide praktika paraku ei kinnita üleüldise absoluutse konvergentsi toimumist. On hakatud rääkima tingimuslikust konvergentsist, mille kohaselt toimub maailmas nii-öelda konvergentsiklubide moodustamine, ehk omavahel võrdsustuvad ainult sarnaste algtingimustega riikide tulutasemed. Seejuures on määravaks mitte niivõrd esialgne tulutase, vaid laiemat ühiskonna majanduslik, sotsiaalne ja institutsionaalne korraldus. 5.Majanduskasvu allikad Eristatakse nelja liiki ressursse loodusressursid, füüsiline kapital, inimressursid ja tehnoloogia. Kasvu aluseks saab olla ka nende ressursside hulga suurenemine või kvaliteedi paranemine ja nende efektiivsem kasutamine. Oluline on ka nende kiire ümberpaigutamine ühest majandusharust teise juhul, kui majanduskonjuur muutub.
tervikuna siis tegevustes. tootlikkuse oskused, mis majandusaren täiend. Piisav kiireneb Aktiivne kasvule: suurendavad gut ja hulk majanduskasv heaoluriik algmaterjalist heaolu nii majanduskasv sotsiaalset Otsene: peaks ehk oskusteta indiviidi kui u. Sotsiaalne kapitali aitab kõrgem õhutama tööjõust ka riigi kapital on luua osaleva tulutase inimesi toodetakse tasandil.Harid oluline kodanikuühis ja tootlikkus töötama, kuna õppimis- ja ustee kestus, vaesuse konna, mida Kaudne: tööhõive on koolitusprotse kvalifikatsioo leevendamise nähakse tervis, kõige parem ssi kaudu n,palk ks moodsa ühiskondlik garantii haritud ja parema võimaldades liberaalse
Tänase kasvukiiruse juures kahekordistub rahvastik iga 65 aasta jooksul.Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel.Kuna mitmed tootmistegurid nagu maa ja kodumaine kapital on (lühiajaliselt) fikseeritud,siis tööjõu kui muutuvteguri kasvades tema piirtootlikkus väheneb.Piisavalt suure languse korral,kui piirprodukt langeb keskmisest produktist madalamale tasemele,hakkab ta tulutase ühe elaniku kohta alanema.See analüüs ei võta arvesse tehnoloogia arengu ja mastaabisäästuefeki mõju,mis mõlemad aitavad suurendada tööjõu tootlikkust ja kiirendavad seeläbi majanduskasvu. 19. Sündivust mõjutavad tegurid- Rahvastiku säilimiseks vajalik sündimus on 2,1 last ühe naise kohta.Arenenud riikides on sündivus tänapäeval 1,6 last naise kohta. 20. Valitsusepoolne sekkumine turule- kuna turg ei ole suuteline rahuldama paljusid
ehk intressi kapitaliseeritakse. Nominaalne intressimäär – on laenude eest makstava rahalise hüvitise määr teatud ajaperioodil. Reaalne intressimäär – on inflatsiooniga kohandatud intressimäär- Efektiivne intressimäär - kui rahapaigutused toimuvad erineva liitintressi juurdearvestuse sagedusega, kasutatakse nende võrdlemiseks aastast efektiivset intressimäära. 11. Investori nõutava tulunormi mõiste. Investori nõutav tulunorm on onvestori poolt minimaalne aksepteeritav tulutase investeeringult. 12. Laenude tagasimaksmise meetodid ja vastavate graafikute koostamine. Tagasimakse viisid: Annuiteet Võrdsed põhiosamaksed Põhiosa ühekordne makse Muud 13. Laenu hinna ehk kulukuse määra mõiste ja arvutamine. Laenu hind on laenu kogumaksumus ehk kulukuse määr. Laenu kogumaksumuse mõiste hõlmab kõiki laenuga seotud laenusaaja kulusid. Teema 3 Pangandus 14
Regionaalpoliitika- *sektoripoliitika, *ettevqtluspoliitika *tööhõivepoliitika *infrastruktuuripoliitika *koolituspoliitika (nõuanne) *ümberõppepoliitika Maaelupoliitika- *asustus, *maaline elulaad *rahvuspoliitika *kultuuripoliitika *looduskeskonnapoliitika *julgeolekupoliitika Agrpoliitika ülesanded *põllumajanduspoliitikaga stabiliseerida hindu, et säilitada põllumajandustootmises teiste rahvamajandusharudega enam-vähem võrdne tulutase, hoidmata sealjuures hindu liiga kõrgel *maamajanduspoliitika kaudu tasakaalustada põllumajandustootmist, töötlemist, kaubastamist ja siseriiklikku tarbimist ning kaasa aidata eri tasandite konkurentsivõime suurenemisele *regioonalpoliitikaga soodustada riigi piirkondade toimetulekut ja nende erisuste vähendamist *sihipärase maaelupoliitika kaudu kaasa aidata maapiirkondade asustuse, inimsõbraliku elukeskonna ja elulaadi kujundamisele, vähendades ühiskonna sotsiaalseid pingeid.
bilanss. Lõppkokkuvõttes näitab ta ettevõtte tulutoovust ja tasuvust ning on väga ülevaatlik ettevõttest kiirpildi saamiseks. Du Pont'i süsteemi töötas välja E. I. du Pont Nemours. Pakutud süsteem annab meile võimaluse Silvia Kuusk "lõhkuda" tulusuhtarv komponenideks, aidates meil identifitseerida erinevate perioodide tulutasemes aset leidvatemuutuste põhjusi. Omakapitali tulutase (ROE) on mõõduks, kuidas ettevõte toob tulu oma aktsionäridele. Tavaliselt on omakapitali tulutase finantsvõimenduse tõttu suurem kui koguvarade tulutase. Kui aktivad, millesse vahendid on investeeritud, teenivad suuremat tulu, kui on makstav intress, siis on finantsvõimandus positiivne, kui aga teenitav tulu on väiksem, siis negatiivne. Finantsvõimenduse allikateks on pikaajaline laen ja jooksvad kohustused. ROE-d võib väljendada ka turuväärtuse baasil, st
reegel. Kuna mitmed tootmistegurid, nagu maa ja kodumaine kapital on (lühiajaliselt) fikseeritud, siis tööjõu kui muutuvteguri kasvades tema piirtootlikkus väheneb. 6 Piisavalt suure languse korral, kui piirprodukt langeb keskmisest produktist madalamale tasemele, hakkab ka tulutase ühe elaniku kohta alanema. See analüüs ei võta aga arvesse tehnoloogia arengu ja mastaabisäästuefekti mõju, mis mõlemad aitavad suurendada tööjõu tootlikkust ja kiirendavad seeläbi majanduskasvu. Rahvaarvu suurenedes kahaneb rahvastiku kindlustatus majanduskasvuks vajalike ressurssidega. See kehtib nii individuaalsete rahvuste kui kogu maailma kohta. Teadlased on püüdnud leida optimaalset rahvaarvu nii Maale kui ka üksikutele riikidele
bilanss aasta lõpu seisuga ning võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise aasta lõpu seis 43. Raha multiplikaator ehk rajakordaja. Tekkiv raha leitakse rahakordistit e. raha multilpikaatori abil. Raha multiplikaatori lihtsaim versioon on "laenuprotsessist väljalangeva" raha (kohustusliku reservi) pöördväärtus mm*. 44. Rahanõudlus on niisuguste rahaliste vahendite kogus, mida inimesed soovivad hoida. Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Kui hinna- või tulutase tõuseb suureneb raha nõutav kogus. Kui intressimäär tõusev väheneb raha nõutav kogus. 45. Rahapakkumine - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. Rahapakkumine on tähtis indikaator makromajanduse analüüsimisel. 46. Raha ringluskiirus näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47
............................................................................................ 30 10.2. Maksevõime ............................................................................................................. 33 10.3. ROE - omakapitali rentaablus e kasumitootlus ........................................................ 35 10.4. ROA e varade puhasrentaablus ............................................................................... 36 Koguvara tulutase hindab, kui hästi firma varasid on kasutatud. Väljendatakse seda protsentides. ( 6 lk 28 -29 )................................................................................................ 36 10.5. Müügikatte tase ....................................................................................................... 37 10.6. Ärikasumi tase ......................................................................................................... 38 10.7. Puhaskasumi tase....
maksude tõstmise abil. 7. Raha nõudluse motiivid on seotud kolme aspektiga: A) tehingumotiiv ehk soov omada raha, et teostada igapäevaseid kindlaid tehinguid; B) ettevaatusmotiiv on soov omada raha ettenägematuteks juhtumiteks; C) spekulatsioonimotiiv ehk soov omada raha juhuks, kui intressimäär peaks tulevikus tõusma. 8. LM kõver väljendab seost tulutaseme ja intressimäära vahel. Mida kõrgem on tulutase, seda suurem on reaalraha nõutav kogus ja seda kõrgem on tasakaaluintressimäär. Konstantse kogutulu korral põhjustab rahapakkumise vähenemine intressimäära tõusu. Selle tulemusena nihkub LM kõver ülespoole/vasakule. 9. IS ja LM kõverate lõikepunkt näitab intressimäära ja kogutulu taset, mis rahuldab nii hüviste turu kui ka raha turu tasakaalutingimusi. 10. Keynesi rist seletab IS kõverat ja likviidsuseelistuste teooria seletab LM kõverat. IS kõver ja LM kõver
teised demokraatiad, tõelised inimeste eest seisjad, pole tegelikult rahval võimu. Tavaliselt kommunistlikud maad, tavaliselt palju pööratud pilk industrialiseerimisele, kuid näiteks Hiinas hoopis on põllumajandus selle kommunismi tähtis osa. 32. Konvergents Riikide arengutasemete ühtlustumine majanduste avanemise ja integreerumise tulemusel. Mitu erinevat liiki – reaalne konvergents on see kui erinevate riikide reaalne keskmine tulutase võrdsustub; nominaalne konvergents on hinnatasemete võrdsustumine erinevates maades; institutsionaalne konvergents on seadusandluste ühtlustumine. Konvergents on erinevate protsesside liikumine ühes suunas või millegi kokkulangemine, tähendab ka lähenemist, põimumist ja koondumist. Majanduses mõeldakse selle all hüpoteesi, et riikides kus sisemajandusekogutoodang ühe inimese kohta on madalam ehk riik on vaesem, siis need
inflatsioonimäär määrab ära …………………… intressimäära: ex ante reaalse, ex ante nomonaalse 55. Emissioonitulu ehk nn müntimismaksu saab käsitleda ka kui:senjooriõigust, inflatsioonimaksu, monopoolset õigust emiteerida raha 56. 1980-ndate aastate Boliivia hüperinflatsioon suurendas kõiki näitajaid, välja arvatud: kogutoodang 57. Mõõduka inflatsiooni üks võimalikest kasudest on: tööturgude parem funktsioneerimine 58. Mida kõrgem on tulutase Y, seda suurem on reaalraha nõutav kogus, mida kõrgem on intressimäär i, seda väiksem on reaalraha nõutav kogus. Tõene 59. Raha neutraalsuse all mõistame raha irrelevantsust ehk ebaolulisust nominaalsete muutujate suhtes. Väär 60. Kui aga rahanõudlus sõltub nominaalsest intressimäärast, on inflatsiooni pidurdamine raske. Hinna alanemine võib alandada raha hoidmise kulu ja seega suurendada reaalraha kogust
Eratarbimine C kulutused sõltuvad eelkõige indiviididetulude suurusest. Tarbimiskulutusi selgitavate teooriate põhialuseks on Keynesi arusaam:tarbimine kasvab tulude suurenedes, kuidosa tulude kasvust suunatakse ka säästudeks Investeeringud I uute kapitalikaupade soetamise kulutused, uusehitus ning akumuleeritud kaubavarud. Prognoos on keeruline, sest maht sõltub paljudest teguritest (tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad, investeerimiskliima üldiselt). Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Valitsuse kulutused G sõltuvad valitsuse funktsioonidest ja käsutada olevatest eelarve vahenditest, mis saadakse peamiselt maksudest. Puhaseksport ekspordi ja impordi vahe Hinnatase P näitab, kuidas on hinnad võrreldes baasperioodiga muutunud, levinuim näitaja on SKP deflaator
Efektiivsus sõltub konkurentsist. Ettevõtted ikka toimivad samamoodi pole vahet mis sektor. Turu puudulikkus: Mittetäiuslik konkurents Välismõjud Turu välised vajadused Majandussubjektide ebaratsionaalne käitumine Muud põhjused Nõudlus-kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma sõltuvalt antud hinnatasemel Nõudlus ja pakkumine määravad hinna ja hind määrab piiratud ressursside jaotuse tootmisalade lõikes Hind (P) (kogus Q, nõudlus D, pakkumine S) Ostjate tulutase (Y) Täiend- ja asenduskaubad Tulevikuootused Tarbija maitse Nõudluskõver (D) nihkumine paremale: Tarbija sissetuleku suurenemine Muude hüviste hindade langus Tarbijate eelistuste muutumine Neg langusega Seos koguse ja hinna vahel C.p. – kõik muud nõudlust mõjutavad tegurid peale hinna ei muutu 5 4 3 Hind 2 1 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8
Investeeringuid käsitletakse sageli autonoomsetena ehk sõltumatutena tegelikust tulutasemest. Investeeringud koosnevad peamiselt uute kapitalikaupade soetamise kulutustest, uusehitusest ning akumuleerunud kaubavarudest. Investeeringute maht sõltub väga paljudest erinevatest teguritest, mis teeb nende prognoosimise keeruliseks. Nii mõjutavad investeeringute mahtu tootmissisendite ja lõpptoodangu hinnad, intressimäär, oodatav tulutase, maksumäärad ning investeerimiskliima üldiselt. Majanduskasvu seisukohalt on olulised mitte koguinvesteeringud, mis sisaldavad ka väljalangenud tootmisvahendite asendamise, vaid puhasinvesteeringud, mis näitavad majanduse kapitalivaru reaalset suurenemist. Puhasinvesteeringu arvutamiseks lahutatakse koguinvesteeringust amortisatsioonikulud. Kolmandaks oluliseks komponendiks kogunõudluse kujunemisel on valitsussektori kulutused (G).
saavad tootmistegurite müügist. Kui jaotus on ebaefektiivne, siis vähenevad inimeste töömotivatsioon või ettevõtluse stiimulid. Selle tagajärjel võib väheneda aga tootmisressursside pakkumine. Kõrvuti jaotuse efektiivsusega kerkib alati üles ka jaotuse õigluse küsimus. Siin on arvamusi mitmeid. Ühe võimaluse kohaselt on jaotus õiglane siis, kui kõik saavad võrdse osa toodetud hüvisest. Teise võimaluse kohaselt tuleks inimestele garanteerida minimaalne vajalik tulutase ning ülejäänu jaotada juba teistel alustel. On ka arvamusi, et osa hüvistest tuleks jaotada inimeste vahel võrdselt ning samal ajal teine osa hüvistest võib olla jaotatud mittevõrdselt. Alternatiivse lähenemisviisi korral oleks põhitähelepanu pööratud võrdsete võimaluste loomisele, mitte aga tulu võrdsele jaotusele. Efektiivsuse ja õigluse omavaheline kõrvutamine on
annaabi.ee 
