POPI JA HUHUU 1 Sel hommikul tõusis Isand väga vara. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna
Friedebert TUGLAS „POPI JA HUHUU“ 1 Sel hommikul tõusis Isand väga vara. Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale
Popi ja Huhuu Isand Popi Huhuu Sel hommikul tõusis Isand väga vara, pani end riidesse ja veeretas paela küljes olevaid musti helmeid näppude vahel. Helmeste lõhn Popile ei meeldinud ning siis ta ka ärkas. Isand näis imelikuna ja oli olnud seda juba mõnda aega. Isand köhis pidevalt ja Popi kuulis läbi une teda raskelt ohkamas. Talle tunuds, et Isand näeb hirmsaid unenägusi nagu ta isegi. Isand silitas veel korra koera pead, pani karvamütsi pähe ja läks nurka, kus oli Huhuu suur puu. Popi tundis korraks kadedust, kui Isand oli Huhuu ligidale läinud. Peale seda Isand lahkus. Popi jäi Isandat koju ootama ja lootma, et too toob talle liha, kuigi Isand polnud seda juba mitu päeva toonud. Popi mõtles oma elu üle. Ta arvas, et ta on hea ning seetõttu on Isand ka temaga hea. Ta oleks nagu Isanda headust väärinud. Kõik teised Isandad,
Proosaanalüüs „Popi ja Huhuu“ – Friedebert Tuglas Tundus, et tegemist oli suletud narratiiviga: teoses oli olemas sissejuhatus – hommiku sündmustik, tegelaste tutvustus; sõlmitus – isanda lahkumine kodust, mis käivitas sündmustiku; teema arendus – Huhuu saab puurist välja, tema suhted Popiga; kulminatsioon – Huhuu käitumise mõju Popile, Popi ähmane piir tõelise ja une vahel; pööre – Huhuu toob Popile süüa, üksteisega leppimine; lõpp-pinge – leitud kast, mis oli igast servast kinni joodetud, milles oli arvatavasti lõhkeaine; lahendus – kasti plahvatus, maja pooleks vajumine. Teos ei olnud realistlik. Sündmuste areng on esialgu aeglane, ei toimu konkreetselt midagi veel. Sündmused hakkavad kiiremini arenema sellest hetkest, kui Huhuu puurist välja pääseb. Ausalt öeldes ei saanud arugi, kui pikk aeg lõpuks oli möödunud, see jäi veidi selgusetuks
Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" Tegelased: Isand inimene, kes hoolitses Popi ja Huhuu eest. Popi (taksi)koer, kes oli Isandale truu ja hoolis temast. Huhuu ahv, keda hoidis Isand puuris. Tegevuskoht: Maja, kus elasid Isand, Popi ja Huhuu. Kokkuvõte: Ühel hommikul tõusis Isand väga vara. Ta pani riided selga ja ohkas. Isanda nägu oli igav ja kurb. Isand jäi vait ja vaatas liikumatult küünla leeki. Isand ohkas veel kord ja pani pähe karvamütsi, puhus küünla ja kükitas Popi ette ja patsutas teda. Siis läks Isand ukse poole, Popi jooksis korvi juurde, mõeldes, et Isand läheb turule, kuid Isand kõnidis otse uksest välja ja jättis Popi ukse taha ootama. Popi jäi Isandat ootama, kuid teda ei tulnud ja ei tulnud. Popi hakkas kartma, et Isandat ei tulegi kunagi tagasi ja nii läkski.. Ta oli oma Isandasse väga kiindunud ja nägi temast magades und
Friedebert Tuglase novellid „Popi ja Huhuu“ Kirjalik individuaaltöö IX klassile 1. Kes on Popi? Kes on Huhuu? Iseloomusta neid novelli alguse põhjal Popi on taksikoer ja Huhuu ahv. Popi on ilmselgelt väga alandlik ja oma peremehele truu kaaslane. Rahulik ja malbe vajab peremehelt palju tähelepanu. Huhuu on Popi vastand, ta pole eriti vaimustunud oma peremehst ning ei näita absoluutselt üles alandlikkust, isepäine. 2. Millest unistas Popi pärast peremehe lahkumist? Ta unistas peremehest ja ajast mil ta oli alles väike ning ta ei mõistnud veel end ümbritsevat nii kui praegu. Unistas, kuidas peremees on tema vastu alati hea ja annab talle toitu ja head liha ning on Huhuu vastu kuri. 3.Kuidas käitus Huhuu pärast peremehe lahkumist?
F. Tuglas „Popi ja Huhuu“ 1. Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus.
,,Popi ja Huhuu" 1. Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus.
Proosaanalüüs Friedebert Tuglas Popi ja Huhuu Teose alguses tundub, et tegemist on suletud narratiiviga, kuid mida rohkem lugu edasi areneb, seda selgemaks saab, et tegemist ei ole realistliku teosega. Lugu algab selgitusega sellest, mis tundeid Isand Popis tekitab ning kuidas koer Isandat austab ning temast hoolib. ,,Kui hea oli ometi Isand, kui seal tema ees istus, must kuub põrandal voltis! Ta nägi vaevalt ta pehmet naeratust hommiku videvikus." Lugu keerleb edasi ning lõppeb väga ootamatu püandiga, jättes lugeja endiselt toimunud sündmuste üle mõtisklema. Autor kirjutab küll, et Huhuu viskab maha puruks kasti, mille sees peitub ilmselt lõhkeaine ning nii tema kui Popi lendasid vastu seinu ning maja vajus mürinal pooleks. Kuid mis saab edasi? Kas nad ehk pääsevad rusude alt? Mis sai üldsegi Isandast ja kas ta
F. Tuglas „Popi ja Huhuu“ Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus.
Arvestades teose tegevustiku kulmineerumist on narratiiv klassikaline ehk suletud, kuigi novellis ei pruugi kõik sellele narratiivitüübile vastavad omadused välja tulla ning teos ei ole ka realistlik. Sõlmitusele vastab Isanda põhjendamatu lahkumine kodust, mis käivitaski tegelikult kogu sündmustiku, kusjuures see kujutab ellipsit ehk tegevust või sündmust, mida tekstis ei kirjeldata. Autor jätab lugejale fantaseerimise jaoks ruumi ''unustades'' lisada selgitusi sellest, miks oli Isand viimasel ajal olnud tusane ning miks ta oma vabaduses ning puuris olevaid koduloomi nii mõtlemata üksipäi jättis. Pinge tõusu iseloomustab Huhuu puurist välja pääsemine, mis põhjustab Popis hulgaliselt negatiivseid emotsioone. Ammuseid vaenlasi ei eralda üksteisest enam ükski puur, nad on jäänud kahekesi üksteise seltsi oma väikestesse maailmadesse. Popit pole enam keegi kaitsmas ning Huhuud pole keegi peatamas. Kätte jõuab kulminatsioon, kus Huhuu käitumine
Selles novellis meeldis mulle see kuidas Tuglas kirjeldas Maali mõtteid. Samas aga oli mul seda lugedes vahepeal tunne, et ega see Kusta pole ainuke, kes ei tea mida ta tahab. Maali mõtted olid samuti segased. Novell oli mulle südame lähedane, sest milline inimene ei tahaks, et teda armastataks ning armastusest rääkides probleemidest puudust ei tule. Kõige rohkem segadust tekitav novell oli ,,Popi ja Huhuu". See novell rääkis koerast kelle nimi oli Popi. Popi isand oli hea mees, kes Popile igapäevastelt käikudelt tagasituues liha ja muud maiuspala tõi. Ühel päeval, ei tulnud isand enam õhtul koju ning jäigi kadunuks. Isand oli jätnud Popi koju koos puuris rahmeldava elukaga, keda oli Huhuuks kutsunud. Huhuu pääses välja oma puurist, peksis Popit ning kasutas Isanda asju. Aeg möödus ning Popi oli juba oma ,,uue Isandaga" harjunud. Tal polnud enam ajataju. Lõpuks hakkas Huhuu jooma
rääkimata musitamisest ja teineteise embuses olemisest. Leeni silmad olid selle kõige tunnistajaks, tema jaoks oli see niivõrd vale, kuidas ta oma õde, julges nõnda teha. Leeni ei mõistnud, Kusta oli ju kõigest lihtne sulasepoiss, mida nägi Marie Kustas, mille pärast nad siin olid, väga palju küsimusi käis Leeni peast läbi kuid ei ühtegi vastust. Kõik see tundus nii uus ja nõnda huvitav, kuid samas tundis ta sügavat häbi. Ei oleks ta tohtinud sealt põõsast piiluda nende tegemisi, ning neid enda mureks teha. Leenil endalgi armuvalu südames, nõnda suur, et sööb hinge seest. Vidrik oli see, kes pani Leeni südame kiiremas rütmis tuksuma. Ei ta soovinud muud kui Vidriku armastus, kuid seda oli enesestmõistetavalt palju palutud. Vidriule oli isegi kalapüük tähtsam kui Leeni, teda ei huvitanud mida Leeni tundis või mida ta ei tahtnud tunda. Ainuke mis luges oli
1.Tutvustan lühidalt iga novelli sündmustikku. 1.1 Popi ja Huhuu: Popi oli koer, Huhuu ahv. Esialgu oli kõik korras peremees toitis ning hoolitses nende eest, kuid kui peremees kodust lahkus ning enam tagasi ei tulnud, muutus kõik. Loomad nälgisid ning ootasid kannatamatult peremeest koju. Popi vihkas Huhuud ning ustutavasti Huhuu ka Popit. Ühel õhtul pääses Huhuu oma puurist välja ning kui tal igav hakkas, siis kiusas ta Popit väga jõhkral viisil. Iga päevaga igatses Popi oma vana head peremeest aina rohkem. Kuid peremeest ei tulnudki enam koju ning Popi pidi leppima Huhuuga. Pärast seda kui Huhuu Popile ühe lihakäntsaka oli toonud, hakkas ta Huhuud austama ning mõistis, et Huhuu tegelikult hoolib temast. Ta tegi seda küll oma kalgil ja tujukal moel, kuid õnneks oskas Popi seda hinnata. 1.2 Toome helbed:
,,Üle rahuti vee" romaan paadipõgenikest;,,Kas mäletad, mu arm" romaan väliseestlastest, kes räägivad Rootsis kodumaast Eestist. Idealiseeritud Eesti. ,,Leegitsev süda" 7. Gailit kui viimane romantik eesti kirjanduses - kirjanduses valitses juba realism aga ta oli ikka romantik; teosed romantiliste sugemetega 8. ,,Toomas Nipernaadi" või ,,Ekke Moori" lähivaatlus ,,Ekke Moor" romaanis paralleelid Ibseni ,,Peer Gyntiga". Noormees lahkub kodust end otsima, leidma lahtisi allikaid. Ema Neenu ning pruut Eneken jäävad koju. Ekke otsib erinevaid rolle ja elab neid ka reaalselt läbi. Teater elus. Erinevad rollid annavad kogemusi, teadmisi ning Ekke jõuab endas selgusele. Tagasipöördumine koju. Mõistab, et armastus on tähtsaim. Eneken ootab teda kodus. Ekke ei leia lahtisi allikaid, sest vastasel juhul oleks ta elu ammendunud. Kodus leiab ta eest oma poja. 9. Tuglase elu ja loomingu ülevaade
Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogozin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatsinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust
Ühiskonnas valitseva ebaõigluse pilt. Toetub palju looduskirjeldusele. Novell läheb edasi vanglas, kus saavad kokku 2 meest, kes räägivad üksteisele oma lugusid. Kohalikele polnud mõisa põletamisega mingit pistmist aga süü langes ikka neile. Tugev ühiskonnakriitika sees. "Popi ja Huhuu"- SÜMBOLISM. Lugedes tekib ettekujutus, et tegemist on maaliga. Isan ärkab, paned end riidesse ja rohkem temast ei räägita. Tal oli koer Popi ja ahv Huhuu, kes oli puuris. Koera patsutab aga ahvile viibutab näppu. Terve lugu räägib ahvist ja koerast. Dialoog puudub. Kirjeldab Popi mõtteid. Huhuu pääseb puurist välja, hakkab laamendama ja jooma. Popile tundub ühel hetkel, et Huhuu on isand. Varastas korvi, kus verine lihakänts, ehmus ära. Popi arvas, et see talle toodud. Üha rohkem tundus talle, et ahv on tema isand. Lõpus toimus nende vahel vennastumine. Huhuu viskab ümmarguse asja maha, mille tõttu maja läheb keskelt pooleks
Sel ajal oli kroonu 25 aastat. Teose püänt on selles, et püänti pole. ,,Vari" 1894 Enne selle teose kirjutamist võttis end töölt lahti ja ütles, et see on raamat, mis saab kuulsaks. Peale avaldamist, ei tulnud sellist menu nagu ta lootis ning haigus süvenes. On koos realism ja romantism. Tugevam pool puudutab realismi, kirjeldab vaeste elu, sest seda ta teadis. Nõrk koht on mõisa elu kirjeldamine, aga see on ka elu, millest ta midagi ei teadnud, see saigi vist teosele saatuslikuks. Teose peategelane on Villu, kelle vanemad surid kui ta oli noor ning ta kasvab üles oma vanaema juures. Vanaema on vaene. Tegevus vaestele mõeldud linnas - Kukulinn. Kõik mis puudutab Kukulinna on realistlik. Saab hea ülevaate sellest, mida nimetatakse vaesuseks (muldpõrandad, katkised aknad, jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on
Järgneb neile. N. Ei suuda valida, ta armastab M. Aga samas jookseb altari juurest Rogozini juurde. M koos ei ole ta selle pärast, et tema arust on M liiga täiuslik tema, oma ilu müüja, jaoks. Hiljem saab M aru ,et ta tunneb raohken kaasa N, armastus puudub. Siiis märkab ta et Aglaja armastab teda ja nad teatavad kihlusest. See neil väja ei tule. M põgeneb koos N. Altari eest laseb jalga N jälle. Rogozin N ei mõista ja tapab ta. Ja siis läheb otsima lohutust M käest. Selle hingelise erutuse pärast läheb M arust ära ja ta saadetakse uuesti Sveitsi, paratamatu idiootsuse ravimiseks. Pilet nr 10 Juhan Liiv 1864-1913 "Liivi" nimelise preemia on saanud : *Beti Alver "Tähetund" ja "Hinge maania" *Toris Kareva "Pühitsus" *Debora Varandi
üldistustega. Kirjanik pidas oma ülesandeks propageerida uut esteetikat: Seetõttu kirjutas ta artikleid naturalismi kohta ning koondas enda ümber noori kirjanikke. 13)M.Twaini elu ja looming. (1835-1910) Elulugu- Peetakse esimeseks kirjanikuks, kes oskas näha Ameerika igapäevaelus midagi üllatavat. Samuel Langehorne Clemens võõtis endale pseudonüümiks Mark Twain, kui temast sai kirjanik. Omal ajal oli noor Mark Twain siirdunud otsima seiklusi, rikkust ja kuulsust. Ta rändas paigast paika, pidas mitmesuguseid ameteid: alustas õpilasena trükikojas, oli ajalehes jooksupoiss, seejärel juhtis lootsina laevu suurel Mississippi jõel. Kui Mark oli loots ,,luges ta jõge nagu raamatut,, , aastaid hiljem kirjutab Mark Twain oma kõige parema raamatu just tänu sellele, mida ta oli jõel läbi elanud. Seal sündis ka tema pseudonüüm. Kui põhja-ja lõunaosariikide vahel algas kodusõda, osales tulevane kirjanik selleski.
värsimõõdus. Nii on 241 laulutõlget sisaldav "Neu Ehstnisches Gesangbuch" esimeseks (kiriku)laulude koguks. Lõunaeestikeelne lauluraamat "Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat" ilmus Adrian Virginiuse toimetamisel. Sellegi täiendatud ja redigeeritud teine trükk "Tarto-Ma Kele Laulu-Ramat" oli värsimõõtu arvestavam ning keelelt ühtlasem. Antud etapil olid olulisemad tegijad Kullamaa pastor Heinrich Göseken ja Urvaste pastor Johann Gutslaff. Göseken tundis hästi eesti keelt ja piisavalt ka värsitehnilisi võimalusi. Vene-Rootsi sõja ajal Tallinna põgenenud Göseken ja Gutslaff töötasid koos Uue Testamendi tõlke kallal. Selle viis lõpuni katkust pääsenud Göseken. Kirikukirjanduse tõlkimise- avaldamise järgmine etapp algas Liivimaal kindralsuperintendendi Johann Fischeri tegevusega. Ta oli saanud loa trükikoja asutamiseks, eelkõige Piibli avaldamiseks. Ta kutsus
Esimesed teadmised kunstist sai ta emalt. Oscar Wilde õppis Dublinis klassikalist filoloogiat ja jätkas õpinguid Oxfordis, kust sai 1878. aastal humanitaarteaduste bakalaureuse. Oxfordis kujunes välja ka ta kunstifilosoofia, mille kandvaks põhimõtteks oli ,,kunst kunsti pärast" (puhta kunsti pooldajate juhtlause). Sellega tõusis Wilde inglise estetismi juhtfiguuriks. Wilde´il olid erakordsed teadmised antiikpoeesias, eriti andekas oli ta klassikaliste keelte alal, ent tuleviku kohta arvas ta järgmist: ,,Igatahes ei saa minust mõnd kuivetunud Oxfordi õppejõudu. Minust saab luuletaja, kirjanik, dramaturg. Igal juhul saan ma kuulsaks, ja kui mitte kuulsaks, siis vähemalt kurikuulsaks." Alates 1879. aastast elas ta dändi ja kunstikriitikuna Londonis. Kunstiteemalised loenguturneed viisid ta Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. Wilde katsetas kõiki kirjanduslikke vorme:
PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma arvamuse eesti muistsete jumalate kohta.
eest võideldes, mitte kodus egoistliku naise juures, Randlase surm Andres ei suuda hoolimata haigusest voodis olla ning läheb salaja kalale, kus sureb, Mere annid psühholoogilise rõhuasetusega, Pikasääre peremeest süüdistatakse rannale joksnud laevast omavoliliselt tükkide võtmises, kuid pääseb siiski kergelt. Ta ei pea end kurjategijaks, kuid et kohus on seda mõista andnud, tagastab viimsegi kui jupi. Otsustab, et kui need on juba meres, siis võib uuesti otsima tulla. Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Põhiline on saavutada elamise rahu. Rannatriloogia: ülesehituselt lihtsad, sündmustik suures osas etteaimatav, keel rahvapärane, sageli kasutatud murret, positiivne, igal inimesel on koht päikese all, oma hea sadam. 1935 "Õitsev meri" rannaküla traditsiooniline maailm ja põhilised tegelastüübid kõige ilmekamad 1937 "Taeva palge all" Tuisu kustas ei tea, mida elus teha, kuid kui vend Tui sureb, abiellub
toiduaineid ei jätkunud, vilja oli vähe ja selle tõttu hinnad tõusid. Haie Westhus kaevas auke, oli hea omada sõbrana sõjas Hinnad tõusid kümneid kordi. Isa Goriot võis vilja saada ükskõik kui Kat nende ülem, toob alati hea ilma ja hangib head toitu palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Isa Goriot oli loomult lahke ja Kemmerich tulevane metsamees abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot hästi, kuid keegi ei teadnud kuhu ta oma raha paneb. Temaga suhtles üks noormees nimega Räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid Rastignac, kellesse ta suhtus kui oma poega. Rastignac oli elukogemusi, oli vaid koolitarkus, millest rindel ei piisanud. Kõik armunud Isa Goriot ühte tütresse. Ta taipas, et tütred Goriot ei see, mis senini oli neile tundunud tähtis, muutus nüüd mõttetuks ja armastanud ja ,et neil plaanis mõlkus isa raha
rindele, et kaitsa oma kodumaad. Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Neil kujunevad välja kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud sõja käigus hukkusid või said raskelt haavata. Iga kaotus, mida sõpruskond kandis muutis meeleolu süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega. Pärast puhkust oli ta veidi aega treeninglaagris, kus hoiti lähedal ka vene sõjavange. Paulil hakkab neist hale, sest need inimesed polnud ju milleski süüdi, et nad niimoodi peaks nüüd kannatama. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel oma inimlikkust kaotanud. Rindele tagasi pöördudes satub ta
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas
tekitada isandale maj kahju. Orje nähakse siiski ka inimesena, mõningal määral allusid siiski riigi ja religioossetele seadustele. Seadusi orjadele võisid anda ainult isandad, kuid mõningad aspektid üh olid, kus h kui riik võis sekkuda isanda ja orja suhetesse aka isandal ei olenud piiramatut võimu orjade üle. Isandal ei olnud õigus tappa oma orja, kui ori võis anda välja riigile isanda kuriteod. Orjad ei saanud olla ametlikud tunnistajad , vaid informandid. Isand ei saa piiramatult oma suvast lähtuvalt orja tappa,kuna sellisel juhul saastab ta ennast religiosselt. Seda on nähtud ka teistest allikatest, et kreekas on hakatud üha enam tabuks pidama kui isand heast peast orje tapab. Draconi seadustes on see juba sisse kirj( 7 saj), mida aksepteeris ka Solon ( teatud kaitse omavolilise tegevuse eest). Ori võis põgeneda templitesse, kus templisse põgenev ori või
Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga terve su elu koos olnud siis on ta sulle ikkagi rohkem isa kui sinu päris isa, arvas Ann. Ühel päeval kui Ann koolist koju jõudis avastas ta oma ema jälle rõdult suitsetamast. Annil ise polnud suitsetamis viga. Ta lausa vihkas suitsetamist nagu ka joomist. Ann jõi ainult seltskonnas, sõpradega, lahjat õlut. Seda võis ta küll endale lübada, kuid kangemat kraami ta ei puutunud
Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis Anni kompsiku seest saia, ja hammustas seda, pakkus ka Jaanile, kuid Jaan ei tahtnud. Jaan ei julgenud Annile öelda, kuid ta pidi ise minema saia ostma, kuid tal oli raha vaid kuue väikese saia jaoks, mida ta ise poleks söönud, vaid lastele
Müüdid: Pilet 1 Titaanid ja kümme suurt Olümposlast Kronos ehk Saturnus, valitses teiste üle, Zeus, oli tema poeg ning kihutas ta troonilt minema Okeanos jõgi, mis voolas ümber maa Tethys Okeanose naine Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa Themis õiglus Iapetus Atlase ja Prometheuse isa Atlas kandis maailma oma õlgadel Prometheus päästis inimkonna, tuues neile tule Zeus ehk Jupiter ülemvalitseja, taeva isand,vihmajumal äikesejumal. Kotkas, tamm, piksenool, valitsuskepp. Hera ehk Juno abielu kaitsja, kangelaste kaitsja, taevajumalanna. Lehm, paabulind, granaatõun. Argos. Poseidon ehk Neptunus mere valitseja, tormijumal. Sõnn, hobune, kolmhark. Hades ehk Pluto ehk Pluton allmaa isand, jõukuse jumal, väärismetallide isand, surmajumal. Athena ehk Minerva lahingujualanna, Ateena jumalanna, tsivilisatsioonijumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja, ratsutamiskunsti rajaja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
