Friedebert Tuglase novell "Popi ja Huhuu" (0)

Popi ja Huhuu
Isand
Popi
Huhuu
Sel hommikul tõusis Isand väga vara, pani end riidesse ja veeretas paela küljes olevaid musti helmeid näppude vahel. Helmeste lõhn Popile ei meeldinud ning siis ta ka ärkas. Isand näis imelikuna ja oli olnud seda juba mõnda aega. Isand köhis pidevalt ja Popi kuulis läbi une teda raskelt ohkamas. Talle tunuds, et Isand näeb hirmsaid unenägusi nagu ta isegi. Isand silitas veel korra koera pead, pani karvamütsi pähe ja läks nurka, kus oli Huhuu suur puu. Popi tundis korraks kadedust, kui Isand oli Huhuu ligidale läinud. Peale seda Isand lahkus. Popi jäi Isandat koju ootama ja lootma, et too toob talle liha, kuigi Isand polnud seda juba mitu päeva toonud . Popi mõtles oma elu üle. Ta arvas , et ta on hea ning seetõttu on Isand ka temaga hea. Ta oleks nagu Isanda headust väärinud. Kõik teised Isandad , keda ta oli tänavail näinud tundusid talle halvad, et tema Isand pidi teda rihma otsas teiste eest tänaval kaitsma. Ta ei teadnud küll, kes on Huhuu, kuid tema tundus Popile samuti halb, sest miks muidu Isand teda puuris hoidis. Ta ei mäletanud küll palju, kuid ta mõtles minevikule ning unista . Popil oli kõht tühi ning ta otsis süüa, käies köögis ja teistes tubades uudistamas ning Isandat oodates. Samuti oli juba Huhuu rahutu ja käis puuris edasi-tagasi, vahel salatilehte närides. Popi vaatas teda ja jõudis järeldusele, et ta on seda väärt, et ta peab puuris olema. Ta näris näljast lihata konti . Korraga läks päike pilve taha. Huhuu liikus ikka edasi-tagasi ja raputas puuri pulki, siis aga raksatas puuri uksepeel. Huhuu ehmus küll veidi, kuid siis läks ta puurist välja. Huhuu uuris tuba ja narmastega vaipa ning hakkas toitu otsima . Sõi köögis porgandit ning lõi juurviljakorvi laiali ning veeretas maas kõrvitsat. Teisteski tubades ringi liikudes lõi Huhuu kõik laiali. Ta magas Isanda voodis ta riietega ning veetis mitmeid tunde peegli ees end sättides ja ümber riietudes väga imeliku stiiliga. Huhuu oli kui väike laps, kes tundis huvi uute asjade üle, kuid pildus siis kõik laiali, kui leidis jälle midagi uut. Kõike seda pealt nähes kartis Popi Huhuud veelgi, eriti siiskui õhtuti hakkas ahv taksikoera kiusama ning torkima. Popi nägi und, kus ta oli koos Isandaga teel koju. Tänavad oolid hämarad ja ta oli väsinud. Isand aga liikus taha vaatamata edasi. Mida rohkem ta väsis seda kaugemale Isand temast jäi. Ta vaatas eesmineja kätt ning veendus, et see pole Isand. Tal olid süsimustad sõrmed, pikad küüned. Seda taibates pidi nöör ta pea otsast kaksama ning siis keeras eesmineja pea Popi poole. Ta ärkas üles ning tema ees oli Huhuu, sama oli olnud ka unes. Popi ei mõistnud enam midagi. Ta toitus jäänustest, mille Huhuu oli maha pillanud. Ta hakkas Huhuud oma Isandaks pidama, kuigi Huhuu tegi kõike vastupidiselt tegelikule Isandale. Ta käis väljas läbi akna, mitte ukse. Kord kui Popi uut Isandat väga koju ootas, tuli Huhuu toidukorviga, kus olid juurviljad ja verine lihatükk. Verd nähes ehmus Huhuu ja jättis korvi sinnapaika. Popi arvas, et uus Isand tõi talle liha ning koer sõi seda tükki mitu päeva kirstu all. Ta igatses igakord isegi Isanda julmust ja tujukust kui too ära oli. Ta austas teda ja harjus temaga. Kord kui Huhuu tänavakoerte saatel jälle koju tuli, oli ta riided lõhki ja käpad jätsid veriseid jälgi. Ta ronis kõige üksildamasse nurka, kus ravitses urisedes oma haavu ja oli kaua haige. Popi käis ta juures ja haletses teda. Ühel päeval leidis Huhuu köögist ankru, mille tuppa veeretas. Ta kuulis selles sulinat ja tundis magusat ja joovastavat lõhna. Sellest päevast peale hakkas ta jooma. Ta jõi, magas ja tundis pohmelli, kuni kogu tegeliku Isanda pudelid said otsa. Popi tundis purjus Huhuus oma Isanda ära – Isand jõi õhtuti tule juures. Nad mõlemad istusid ja olid purjus, Popi lõhnast, mis täitis maja. Ühel päeval hakkas lund sadama. Lumi langes läbi katkise akna mööblile. Huhuu tuikus lööki viina järele, kuid kui aru sai, et seda enam pole leidis ta kõik pahupidi pöörates ühe nõu. See oli nelinurkne karrast kast, mille ta tuppa viis. Ta püüdis kasti avada ja viskas selle vastu põrandat. Toimus plahvatus ja leek tõusis laeni , Huhuu lendas vastu üht ja Popi teist seina ning maja vajus mürinal pooleks.