Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus
Popi ja Huhuu Isand Popi Huhuu Sel hommikul tõusis Isand väga vara, pani end riidesse ja veeretas paela küljes olevaid musti helmeid näppude vahel. Helmeste lõhn Popile ei meeldinud ning siis ta ka ärkas. Isand näis imelikuna ja oli olnud seda juba mõnda aega. Isand köhis pidevalt ja Popi kuulis läbi une teda raskelt ohkamas. Talle tunuds, et Isand näeb hirmsaid unenägusi nagu ta isegi. Isand silitas veel korra koera pead, pani karvamütsi pähe ja läks nurka, kus oli Huhuu suur puu. Popi tundis korraks kadedust, kui Isand oli Huhuu ligidale läinud. Peale seda Isand lahkus. Popi jäi Isandat koju ootama ja lootma, et too toob talle liha, kuigi Isand polnud seda juba mitu päeva toonud. Popi mõtles oma elu üle. Ta arvas, et ta on hea ning seetõttu on Isand ka temaga hea
Ümmarguste ähmaste ruutude kaudu voolas natuke rohekashalli valgust. Tuba oli veel pime, ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Ta ajas punase pihiku selga ja sinised püksid jalga, kõik see aeg kangesti köhides. Siis kängitses ta jalad ja tõmbas musta, maani ulatuva kuue selga. Kui ta kingapandlaid sidus, tuli tal kõva läkastus. Ta ohkas, võttis paela ümmarguste mustade helmestega ja hakkas neid näppude vahel veeretama, ise tasakesi huuli liigutades. Popi oma asemel valvas ta toimetusi ruskete, niiskete silmadega. Ta tundis nende helmeste lõhna. Neis oli midagi imalkanget ja nad ei meeldinud talle. Isanda nägu oli siis ikka igav ja kurb, kui ta helmeid veeretas. Isand jäi vait ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta lumivalge pea oli ette kummardunud ja värisevad sõrmed veel koos. Küünla taht põles pikaks, hakkas suitsema, kuid Isand ei pannud seda tähele. Ta oli viimasel ajal üldse imelik
,,Poppi ja Huhuu" kokkuvõtte. Tegelased: Popi- koer Huhuu- ahv Kokkuvõtte: Ühel hommikut tõusis Isand väga vara. Tuba oli veel pime ja Isand süütas küünla vasksel jalal. Isand riietas ennast riidesse ja vaatas liikumata küünla leeki. Ta oli viimasel ajal imelik. Ta tuli hilja öösel koju, istus küünla juures, murdis leiba, kuid unustas söömata, hoidis seda leivapala käes ja rääkis iseendaga. Öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Popi lähenes Isanda juurde, et lohutada teda, kuid Isand ei tundnud seda. Varahommikul tõusis Isand üles ja lahkus kodust. Otse Popi nina ees sulges Isand ukse. Mitu päeva polnud Isand koju tulnud ja Popi oli mõelnud, miks ta pole liha toonud,juba mitu päeva? Popi hakkas mööda tuba ringi jalutama, kuid asjata, Isandat ikka ei tulnud koju. Popi pöördus tagasi oma madratsile ja tõmbas kerra, mõeldes,et Isand tuleb varsti tagasi
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale
Friedebert Tuglas, Popi ja Huhuu Friedebert Tuglas Ta oli viimasel ajal üldse imelik. Ta tuli hilja öösi koju, istus küünla juures, POPI ja HUHUU murdis leiba, kuid unustas söömata, pidas palukest käes ja rääkis iseenesega. Tallinn, Perioodika, 1986 öösiti kuulis Popi Isandat läbi une raskelt ohkavat. Siis tõusis ta ja lähenes Isandale
Tuglase novellid ,,Popi ja Huhuu" -Loomade isand tõusis vara. Isand pani põlema küünla, ning riidesse pannes ta läkastas. Popi silmad olid niisked, ka isanda nägu oli kurb. Isand tuli viimasel ajal hilja koju, unustas süüa ja rääkis iseendaga. Öösiti ta ohkas raskelt, ning Popi läks teda lohutama, kuid isand ei tundnud tema lakkumist. Popi pidas isandat endale armsaks, ka isand kõnetas teda armastavalt. Popi oli kade, et isand läks ka Huhuu puuri juurde, kuid Huhuuga ei olnud isand nii armastav, kui Popiga. Popi muretses, miks isand neile liha ei too. Popi läks tagasi magama Mõtles sellele, mida isand teeb. Ta pidas isandast väga lugu. Popi ärkas aegajalt, kuid jäi uuesti magama. Popi ärkas alles õhtul, ning tundis vanasid, kuid õpetlikke lõhnu. Ta tundis palju kasutuid lõhnu, kuid isand ei olnud ikkagi kodus. Isanda seintel oli pilte, mis kujutasid võõraid isandaid, kuid tõelist isandat ei olnud kodus
F. Tuglas „Popi ja Huhuu“ 1. Novelli peategelasteks on koer Popi ning puuris elav ahv Huhuu. Ühel päeval lahkus loomade peremees kodust ning jäi väga kauaks ära. Popi ei sallinud oma kaaslast ning ei suutnud oodata, millal Isand koju jõuab. Ühel päeval aga sai Huhuu puurist välja ning hakkas peremehe asjadega laamendama. Ta proovis selga ta riideid, veeretas köögivilju mööda tuba ning kiusas Popit. Isepäine Huhuu käis kodust ära ning ühel päeval tõi ta süüa. Selle peale hakkas Popi teda austama kui uut peremeest. Aja pikku loomad sõbrunesid ning hakkasid üksteisest hoolima. Ühel päeval leidis Huhuu alkoholi ning jõi end purju, koer joobus viina lõhnast. Kui jook otsa sai, hakkasid kaaslased seda juurde otsima ning leidsid kasti, mida nad ei suutnud avada. Kui Huhuu kasti vastu põrandat katki viskas, käis hirmus plahvatus.
Kõik kommentaarid