Popi ja Huhuu kokkuvõte (1)

Friedebert Tuglas
„Popi ja Huhuu “
Tegelased:
Isand – inimene, kes hoolitses Popi ja Huhuu eest.
Popi – (taksi)koer, kes oli Isandale truu ja hoolis temast.
Huhuu – ahv, keda hoidis Isand puuris.
Tegevuskoht:
Maja, kus elasid Isand, Popi ja Huhuu.
Kokkuvõte:
Ühel hommikul tõusis Isand väga vara. Ta pani riided selga ja ohkas. Isanda nägu oli igav ja kurb. Isand jäi vait ja vaatas liikumatult küünla leeki. Isand ohkas veel kord ja pani pähe karvamütsi, puhus küünla ja kükitas Popi ette ja patsutas teda. Siis läks Isand ukse poole, Popi jooksis korvi juurde, mõeldes, et Isand läheb turule, kuid Isand kõnidis otse uksest välja ja jättis Popi ukse taha ootama.
Popi jäi Isandat ootama, kuid teda ei tulnud ja ei tulnud. Popi hakkas kartma , et Isandat ei tulegi kunagi tagasi ja nii läkski.. Ta oli oma Isandasse väga kiindunud ja nägi temast magades und. Une lõpus nägi ta, et Isanda asemel on hoopis Huhuu, kes on temale ka päriselt väga sarnane.
Ühel päeval, kui Huhuu omas puuris märatses ja ringi jooksis, tuli tema puuriuks lahti ja ta astus välja. Popi kartis Huhuud, sest ta tegi kõike, mida tahtis. Alguses ta soras Huhuu Isanda riietes ja pani neid endale selga. See hakkas meenutama Popile oma Isandat. Hiljemalt hakkas Huhuu Popit kiusama ja Popi hakkas teda veel rohkem kartma ja peitis ennast Kirstu all, kuhu ta jäi pikemaks ajaks. Popi mälu ja haistmismeel hakkas halvenema, ta hakkas järjest rohkem mõtlema, et Huhuu on tema uus Isand.
Kord Huhuu hakkas väljas käima ja varastas turult toidukorvi , milles oli sees juurviljad ja tükki liha. Huhuu hakkas liha kartma ja läks korvi juurest ära. Popi kasutas juhust ja sõi selle liha ära. Liha meenutas talle head Isandat, kes tallegi pidevalt liha tõi. Popi hakkas veelgi rohkem mõtlema, et Huhuu on ta isand.
Teisel korral, kui Huhuu läks turule asju varastama, tuli ta koju tänavakoerte käreda haukumise saatel ja ta oli vigastatud . Ta tõmbus nurka ennast ravima. Popi hakkas sellel hetkel Huhuule lähenema.
Ühel päeval leidis Huhuu köögist pudeli ja avas selle ning jõi ennast purju ja jäi magama. See meeldis Popile, sest see meenutas talle tema vana Isandat. Nüüd ei kartnud Popi enam Huhuud. Nad magasid üheskoos ja soojendasid teineteist.
Nad joobusid mõlemad, Huhuu joomisest ja Popi peamiselt viina lõhnast. Ühel päeval ei leidnud Huhuu enam uut pudelit ja keeras terve maja segamini seda otsides . Lõpuks leidis ta neljanurkse karrast kasti. Huhuu arvates oli selles viin ja läks selle karraga tuppa . Huhuu püüdis kasti avada, ta urgitses küüntega ja katsus hambaga. Siis tõstis ta kasti üles ja viskas selle vastu põrandat.
Kuuldus hirmus plahvatus ja leek tõusis laeni. Huhuu lendas vastu üht ja Popi vastu teist seina. Ning maja vajus mürinal pooleks.