mänd). Kuusepuidu kvaliteediklassid on VK (väheokslik kuusk), TK (terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. MÕÕDUD JA NIISKUSSISALDUS Saetud ja hööveldatud puitmaterjali mõõdud on toodud ehitusinfokaardis RT 211010750-et. Mõõdud on toodud millimeetrites (paksus x laius x pikkus) ja kehtivad niiskusel 20%. Kui puitmaterjali niiskus sellest erineb, tehakse mõõduparandus selliselt, et niiskuse suurenedes või langedes 5%
jämehööveldatud sisepind. PUIDU OMADUSED Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või Väliskoor Mähk ehk INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin kambium vastava märgiga. Välisosa ehk KVALITEEDI JA MÕÕTMETE VALIK maltspuit
jämehööveldatud sisepind. PUIDU OMADUSED Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga Sisekoor katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või Väliskoor Mähk ehk INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse ehk korp ehk niin kambium vastava märgiga. Välisosa ehk KVALITEEDI JA MÕÕTMETE VALIK maltspuit
VK (väheokslik kuusk), TK (terveoksaline kuusk) ja OK (okslik kuusk). Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud Puidu omadused ja kasutamine sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. 4.2 Kvaliteedi ja mõõtmete valik Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri
Hüdrauliste mörtide sideaineks on tsement või mõni muu vesisideaine. Müürimörtide omadused Plastsus- iseloomustab mördi töödeldavust, mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. Veehoidvus- on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett, mördi veegoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideaineid ja peenlisandeid. Tugevus- on müürimörtide tähtsaim omadus, tugevuse järgi jagatakse mördid tugevusklassidesse. Nake kividega- sõltub nii mördi kui ka kivide omadusest, mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Müürimört peab kive siduma ja kandma koormust ülemistelt kividelt ühtlaselt alumistele. Koos kividega moodustab ta kandekonstruktsiooni. Tsementmört- koosneb tsemendist, liivast ja veest ja on hea tugevusega, kuid plastus ning veehoidvus on tal halb. Lubimört- koosneb lubjast, liivast ja veest, on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vetthoidev.
klassid A1-A3. Sisevoodrilaudade kvaliteediklassid on männil EM (erivalikmänd), VM (väheokslik mänd), TM (terveoksaline mänd) ja OM (okslik mänd). Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides on eraldi tugevusklasside liigitus. Liigitamine toimub kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16, või INSTA klassidesse. Puit tähistatakse vastava markeeringuga. Kandekonstruktsioonid ja kattelauad tehakse tavaliselt kuusest, kuna see imab vähem niiskust kui mänd. Mändi kasutatakse põhiliselt puusepa töödeks. Kuna mänd näeb parem välja kui kuusk, siis kasutatakse mändi põhiliselt läbipaistva viimistluse korral, sisevoodrilaudadeks, aknaraamideks ja profiil-liistudeks. Suurt rolli mängib ka see, et mänd on kuusest kergemini
Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. · Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse või markidesse. · Nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake. Seepärast on telliste puhul minimaalne veeimavus normeeritud. Samuti sõltub nake ka kivide siledusest. Mördi täitematerjalid Mördi täitematerjalina kasutatakse enamasti looduslikku liiva. Kuna mördi kiht on enamasti suhteliselt õhuke siis on liivaterade suurim jämedus piiratud:
täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10..
Veehoidvus - on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda 9 mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus - on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1... 15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. Nake kividega - sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on mört ja mida suurem on kivide veeimavus, seda parem on nake
2. Kirjelda portland-põlevkivitsementi- eripärad, kasutus? Ehitusmaterjalide kordamisküsimused 2013 (koostas Sirle Künnapas) Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem, pragusid tekib vähem. Betoon 4.Betooni koostiskomponendid ning liigitus tugevuse järgi? mingi sideaine, vesi ja täitematerjal (80-90 % ). Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse tugevusklassid C8/10…C45/55; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. 6. Mis nõuded on esitatud betooniveele- millist vett peaks ning ei tohiks kasutada?
(okslik kuusk). Hööveldatud välisvoodrilaudadel on oma kvaliteedisüsteem, mis põhineb pinna kvaliteedil (saetud, peensaetud või hööveldatud) ning oksakohtade arvul. Levinuim variant on peensaetud välispind ja jämehööveldatud sisepind. Kandekonstruktsioonides (näiteks sarikate ja põrandatalade jaoks) kasutatav 5 ehituspuit liigitatakse kas visuaalselt või masinaga katsetatult tugevusklassidesse C40, C30, C24, C18 ja C16 või INSTA-tugevusklassidesse. Puidu tugevusklass markeeritakse vastava märgiga. KVALITEEDI JA MÕÕTMETE VALIK Ehituspuiduks eelistatakse kuuse-, puusepatööks aga männipuitu. Väliskonstruktsioonides on kuusepuit vastupidavam, kuna neelab vähem niiskust kui männipuit. Kui kahtlete, valige pigem paks kui õhuke puittoode, sest puidu vastupidavus ja tugevus sõltuvad selle paksusest. Üle nelja meetri pikkuste sillete korral on mõistlik kasutada liim- või spoonliimtala.
Seepärast on proovikehade mõõdud normeeritud või kasutatakse erineva suurusega proovikehadega saadud näitajate ühtlustamiseks paranduskoefitsiente. Materjalide tugevuse hindamiseks kasutatakse ka mittepurustavaid meetodeid. Mõned neist põhinevad ultraheli läbivusele, mõned resonantsile omavõnkesagedusega jne. Materjal jääb seejuures terveks, kuid nende meetodite täpsus on enamasti väiksem. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevuse järgi tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6- ortoklaas, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant.
..5% kuni 10...15% (madalamate nõudmiste korral saadava kipsi kvaliteedile). *Looduslik anhüdriit CaSO4 Madalatemperatuursete kipssideainete tardumine ja kivinemine Kipssideainete segamisel veega moodustub plastne segu (taigen), mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside tõttu kivineb. Kivistumisel kips paisub 0,5...0,8%. Seepärast kips täidab täpselt vormid ja tiheneb. Kipsi omadused. Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeensuse järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse. Kui kõrgtugevad kipsid kaasa arvata, siis kipssideainete tugevusklassid võivad olla 2…25. Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine -Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine - Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks - Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides - Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte - Arhitektuursete elementide valmistamiseks
Protsessi kui sellist nimetatakse kipsi tardumiseks, mille juures eraldub soojust. Hiljem tekivad kipsi kristallid, mis kasvavad üksteisega kokku, tekitades tehiskivi. Võrreldes teiste sideainetega on kips väga kiire tardumisega. Kipsi taignale lisatakse 0,1-0,2% maalriliimilahust, et kipsi tardumist vaja aeglustada. Kivistumisel kips paisub 0,5-0,8% ja tänu sellele täidab täpselt vormid ja tiheneb. [3], [4] Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeenuste järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse või sortidesse. Kips-sideainete tugevusklassid võivad olla 2-25. [3] Tabel 2 Omadused Enam levinud tugevusklassid 6 5 4 Jahvatuspeenus (jääk sõelal max %) 15 20 30 N /mm 3 2,5 2 Min paindetugevus (¿¿ 2) ¿
Veehoidvus on mördi omadus hoida endas teatud hulka vett. Küllaldane veehoidvus on vajalik selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (M1…M15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Mördi liigist sõltuvalt valitakse proovikehade hoidmise keskkond. Täpsem katsekehade valmistamise ja katsetamise kirjeldus on toodud standardis EVS-EN 1015-11 Müürimörtide katsemeetodid Osa 11: Kivistunud mördi painde- ja survetugevuse määramine. Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betooni puhulgi. Nake kividega sõltub nii mördi kui ka kivide omadustest. Mida plastsem on
terad kokku. Sideaineks kasutakse: harilikult portlandtsementi, põlevkivitsementi või muud tsemendi eriliiki. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale: · liiv, · killustik, · kruus, · muud lisandid, · klaas · freesitud asfalt Nad moodustavad kogu betooni mahust 80-90%. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Betooni tugevus Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Betooni vesi Peab olema joogivesi või vesi, mille pH4(aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib kasutada kui soolsus pole üle 2%
) 22. Kipssideained- eelised, puudused, kasutuskohad Kasutuskohad : • Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine • Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks • Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides • Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte • Arhitektuursete elementide valmistamiseks Eelised: Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeenuse järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse. Kui kõrgtugevad kipsid kaasa arvata, siis kipssideainete tugevusklassid võivad olla 2…25. Puudused : Kipsi puudusteks on tema suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus; seetõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Oma kiire tardumise tõttu on ta siiski paljudes kohtades asendamatu sideaine. Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 23
Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80…90% Betooni liigitatakse: • Survetugevus • Tihedus • Keskkonnaklass • Kloriidisisaldus • Konsistents • Viskoossus • Läbivus • Kihistumine 2. Tiheduse järgi liigitatakse betoone: Raskebetoon Normaal ehk tavabetoon Kerge 1. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10…C100/115 - Väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kõrgtugev betoon - betoon, mille survetugevuse klass on normaal- ja raskebetooni puhul kõrgem kui C50/60 ja kergbetooni puhul kõrgem kui LC50/55. 1. Muud jagunemised
tuleb lähtematerjalid valida nii, et betoonisegus oleks minimaalne kogus tsementi ja maksumus võimalikult väike (Otsman, 1976: 24). Tähtsamad omadused: · Survetugevus on betooni tähtsaim omadus betooni kasutataksegi ehitistes just survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid tugevusklassidesse: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C50/60. Kaldjoone ees olev arv näitab standardse silindrilise proovikeha (150 x 300 mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev kuubilise katsekeha (150 x 150 x 150 mm) survetugevust (Mpa) (Otsman, 1976: 24); · Veepidavus. Õige koostisega ja hästi tihendatud betoon on vett mitteläbilaskev. Surve all olev vesi võib betooni tungida vaid vähesel määral. Veetiheda betooni
plaati, mis on äärtest piiratud paksema ribiga. 15. Raudbetoondetailide tõstmiseks peavad elementidel küljes olema vastavad tõsteaasad, mis tehakse vajaliku jämedusega sarrusterasest. Tõsteaasad asetatakse betooni sisse detaili valamise ajal. Piklikel elementidel on kaks ja paadikujulistel vähemalt neli tõsteaasa. 10. Mördid 1. Mördi plastsus oleneb peamiselt vee hulgast, sideaine hulgast ja plastifikaatorite sisaldusest. 2. Tugevuse järgi jagatakse mördid tugevusklassidesse või markidesse. 3. Müürimört peab olema küllalt tugev, sest ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. 4. Tsementmört on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. 5. Lubimört on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vetthoidev. 6. Savimört ei kivistu. Tal on kõrge kuumakindlus, hea plastsus ja veehoidvus. 7. Krohvimört peab olema hästi töödeldav ja küllaldase veehoidvusega, et kuiv aluspind mördist liialt vett välja ei imeks
tasakaaluniiskuse olukorrale 200C temperatuuri ja 65% suhtelise niiskuse juures. See standard annab meetodi vastavate normväärtuste määramiseks visuaalselt ja/või mehaaniliselt sorteeritud puidukogumi tugevusklasside määramiseks. Visuaalset sorteerimist Eestis teostatakse standardi EVS 806:2002 "Puidu visuaalse tugevussortimise reeglid" kohaselt. Nimetatud standard koostati selliselt, et Eesti saeveskid sordiksid ehituspuidu igapäevaselt tugevusklassidesse C16 ja C24. Standard näeb ette ka tugevussortimist tugevusklassi C18 ja C35. Puitu tugevusklassiga C18 tuleb saeveskilt eraldi tellida.Ehituspuit tugevusklassiga C35 sorditakse liimpuidu tehastes liimpuitelementide valmistamiseks. Siit tulenevalt tuleks projektides kasutada ehituspuitu tugevusklassidega C16, C18 ja C24. Projekteerijad on kohustatud ehitusprojektides näitama puidust kandekonstruktsioonides kasutatava puidu tugevusklassi
Viimased kolm näitajat on isetiheneva betooni kohta. 16 Tiheduse järgi liigitatakse betoone: * Raskebetoon üle 2600 kg/m3, * Normaal ehk tavabetoon 2000...2600 kg/m3, * Kerge 800...2000 kg/m3, ei käi gaas-, vaht- (poor- või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste (terasuurus alla 4mm) kohta. Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. EVS-EN 206 järgi tähistatakse normaal- ja raskebetooni survetugevusklassid C8/10...C100/115; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha normsurvetugevust. Kui kuubikujulise proovikeha tugevuseks võtta 100%, siis silindrilise proovikeha tugevus on ca 80%. Kergbetooni survetugevusklasside tähistus vastavalt LC8/9...LC80/88.
selleks, et mört seismisel ja transportimisel ei kihistuks. Samuti võivad kuivad kivid imeda 8 mördist enamuse veest endasse, mis võib takistada mördi normaalset kivistumist. Mördi veehoidvus on seda parem, mida rohkem ta sisaldab sideainet ja peenlisandeid. Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsamaid omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse (1...15). Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm²), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumistingimused, võrreldes müüris kivistumisele. JOONIS 9.2.2. Mördist proovikuupide valmine (kuubi serva pikkus 7,1cm).
Kaks tsemendiveskit on varustatud tsemendijahutajatega (18). Tsemendiveskitest väljunud tsement pumbatakse silodesse (19) 4 tk a´-5000 t ja 6 tk a´-4000 t. 1.3 Tsemendi tähtsamad omadused - Survetugevus Survetugevus on betooni tähtsaim omadus, sest ehituses kasutataksegi betooni just survejõudude vastuvõtmiseks. Survetugevus määratakse kindlaks betoonist valmistatud kuubilise või silindrilise proovikeha survekatsega. Survetugevuse järgi jaotatakse betoonid tugevusklassidesse: C12/15, C16/20, C20/25, C25/30, C30/37, C35/45, C40/50, C50/60. Kaldjoone ees olev arv näitab standardse silindrilise proovikeha (150*300mm) survetugevust (Mpa) ning kaldjoone taga olev arv kuubilise katsekeha (150*150*150mm) survetugevust (Mpa). Kasutatakse ka GOST- standardi järgset tähistust: B-5...B55. Number näitab survetugevust (Mpa).
määratakse ketsekehade lühiajalisel koormamisel. 62. Mis tingib puiduliikide erineva lõhestatavuse? Kas puitu saab lõhestada ka ristikiudu? Puitu saab lõhestada ainult pikikiudu, ristikiudu pole see võimalik. Kergeid puuliike on lihtsam lõhestada kui raskeid, kuid raskemaid puuliike on jälle värskelt raiutult (märjana) kergem lõhestada. 63. Kuidas liigitatakse saepuitu tugevusklassidesse? Millise omaduse alusel? Aluseks on tugevus ja jäikus ning tihedus. Visuaalne liigitamine: valiku kriteeriumideks on okslikkus, oksakohtade asukoht ja iseloom; praod, keerumus, kõverus või muud defektid; mahumass ja suvise puidu osatähtsus. Mehaaniline liigitamine: mõõdetakse saepuidu painutamisel elastsusmoodul. Puidu tugevust hinnatakse elastsusmooduli ja puidu tugevuse suhte alusel. Mehaanilist tugevuse liigitust täiendatakse alati visuaalse hinnanguga. 64
15. Savitellised- täistellis, auktellid, viimistlustellis, samott-tellis, porotherm kärgtellis Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitelliste tootja "Wienerberger". Eesti tellised on värvuselt punased, pruunid või oranzid. Telliste põhisuurused on 250x120x65mm ja 250x120x88mm. Täistellis on ilma õõneteta kompaktne risttahukas, mõõtudega on 250x120x65mm. Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10. Tugevusklass näitab tellise survetugevust (N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema _8%. Külmakindlus peab olema _15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3, ühe tellise mass on 3,5...3,8 kg. Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Täistellist kasutatakse peamiselt seinte ja sammaste ladumisel.
Igal mineraalil on kindel 10 keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. Sama liiki kivim võib olla väga erinevateomadustega, sõltuvalt tema tekkimise tingimustest ja lisanditest. Kivimid jagunevad massiivseteks ja sõmerateks (teralisteks). Survetugevuse järgi jagatakse looduskivist materjalid tugevusklassidesse või markidesse, mis näitavad kivimi survetugevust (N/mm2 või kg/cm²). Kivimid jagatakse veel külmakindlusemarkidesse, mis näitab külmatsüklite arvu, mida kivim talub. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse : Tard- ehk magmakivimid (Graniit) · massiivsed · purdsed settekivimid( liiv, kruus, savi, kips, dolomiit, lubjakivi, kriit) · keemilised · mehaanilised · organogeensed moonde- ehk metamorfsed kivimid (marmor, kiltkivi) 3.1
Nad tekitavad tehiskivi, mis liidab täitemtaerjalide terad kokku. Täitematerjalid on harilikult inertsed; nad ei reageeri vee ega sideainega. Täitematerjalidena kasutatakse lihtsaid ja suhteliselt odavaid materjale (liiv, killustik, kruus jne) ja nad moodustavad kogu betooni mahust 80...90%. Mahumassi järgi jagatakse betoonid ülirasketeks (mahumass _> 2500 kg/m3), rasketeks (1800...2500 kg/m3), kergeteks (500...1800 kg/m3) ja ülikergeteks _< 500 kg/m3 Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Eestis on praegu kasutusel erinevaid tugevusklasse. SniPi järgi on tugevusklassi tähiseks B3,5...B60 ja see arv näitab betooni garanteeritud survetugevust N/mm2. EPNi järgi tähistatakse tugevusklassid C12/15...C50/60; väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust. Mõnevõrra kasutatakse meil ka Soome tugevusklasse: K10..
Rp = 3Pl/2bh² = ...(N/mm², MPa,kg/cm²), kus P - purustav jõud (N või kg), l - tala tugede vahe (mm või cm), b - tala laius (mm või cm), h - tala kõrgus (mm või cm) Antud valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks koondatud koormis.Materjalide tugevuse hindamiseks kasutatakse ka mittepurustavaid meetodeid. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevuse järgi tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab materjali tugevust N/mm² kohta. 9. Materjali elastsus, mõni elastse materjali näide Elastsus on materjali omadus koormise mõjul deformeeruda ilma pragunemiseta ja peale koormise kõrvaldamist võtta tagasi oma esialgne kuju. Elastsuspiiri ületamisel tekivad juba jääv-deformatsioonid. Suure elastsusega on kumm, paljud plastmassid, puit jne 10. Materjali plastsus, mõni plastse materjali näide
Täistellist reeglina välismüüritises ei kasutata. 3.4. Savitellise kasutamine Savitellis on kõige enamkasutatav keraamiline ehitusmaterjal. Neid on palju eriliike. Eestis on praegu suurim savitellise tootja Wienerberger. Eesti tellised on värvuselt punased , pruunid või oranzid. Telliste põhisuurused on 250×120×65mm ja 250×120×88mm. Täistellis. On ilma õõnteta kompaktne risttahukas, mõõtudega on 250x120x65mm.Tugevuse järgi jagatakse tellised tugevusklassidesse: 30; 25; 20; 17,5; 15; 12,5 ja 10.Tugevusklass näitab tellise survetugevust (N/mm2). Et tellis imeks endale mördi külge, peab tema veeimavus olema 8%. Külmakindlus peab olema 15 tsüklit, tihedus 1800-1900 kg/m3.Tellised peavad olema põletatud ühtlaselt. Ülepõletatud tellis on osaliselt paakunud ja tumedam, alapõletatud tellis on kahvatu värvusega. Hariliku tellise puudus on väike soojapidavus. Seetõttu kasutatakse välisseinas kärg- võiõõnestellist.
välisjõuga kuni tardumise lõppemiseni- tardumise aeg · Tardumise lõppedes on moodustunud kivitaoline tehiskivi, mis tema tugevust ületava välisjõu toimel puruneb. · Kivistumisel kips paisub 0,5...0,8%. Seepärast kips täidab täpselt vormid ja tiheneb. 05.05.2014 · Kipsi omadused. Mehaaniliste omaduste ja jahvatuspeensuse järgi jagatakse ehituskipsid tugevusklassidesse. Kui kõrgtugevad kipsid kaasa arvata, siis kipssideainete tugevusklassid võivad olla 2...25. · Madalatemperatuursete kipssideainete kasutamine · Kipsplaatide, seinapaneelide, ventilatsioonisahtide elementide valmistamine · Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks · Ehituskipsi, mis on keskmise või aeglase kivinemisega kasutatakse krohvides · Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte
Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. Rt=Purustav jõud/ ristlõike pind Paindetugevus määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. Katseid tehakse harilikult terve seeria (3tk) ja arvutatakse nende keskmine. Lisaks kontrollitakse materjali tugevust ka märjalt ja kuivalt. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse 3 Pl R p= 2 b h2 P purustav jõud (N või kg), l tala tugede vahe (mm või cm), b tala laius (mm või cm), h tala kõrgus (mm või cm). Kõvadus On materjali võime vastu panna teiste materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Metallide ja teiste deformativsemate materjalide kõvadust
sisaldusest. Plastifikaatoriteks nimetatakse orgaanilisi pindaktiivseid aineid, mis parandavad mördi töödeldavust Kuna mördis puudub jämetäitematerjal, siis on täitematerjali terade üldpind suurem kui betoonis ja sideainet kulub selle katmiseks rohkem, ka vajab märt sideainet rohkem kui betoon. Mörte võib~almistada märksa madalama tugevusklassiga sideainest Tugevus on müürimörtide puhul üks tähtsaim omadusi. Tugevuse järgi jagatakse mördid, sarnaselt betoonidega, tugevusklassidesse või markidesse Tugevusklass näitab proovikuupide survetugevust (N/mm2), peale 28 päevast kivistumist. Kuubid valatakse imavale alusele (kuiv tellis) asetatud ilma põhjata vormis. Tellis imeb osa vett endasse ja sellega luuakse mördile sarnased kivistumis-tingimused, võrreldes müüris kivistumisele Mördi tugevus oleneb samadest teguritest kui betoonigi. Tsemendimärdi ligikaudset tugevust võib leida järgmise valemiga 45. Mördi plastilisuse ja tugevusklassi määramine
betoonide saamisel, kõrgendatud korrosiooniohu korral. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal Tiheduse järgi Raske üle 2600 kg/m3 Normaal betoon 2000...2600 Kerge 800...2000 kg/m3* kg/m3 * ei käi gaas, vaht (poor või mullbetoonid), korebetooni ja peeneteraliste kohta Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm² peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tugevusklassid: C8/10... C45/55 (väiksem arv näitab silindrilise ja suurem kuubikujulise proovikeha garanteeritud survetugevust) Külmakindluse järgi jaotuvad betoonid külmakindlusklassidesse: KK1 (F50), KK2 (F100), KK3 (F150), KK4 (F200). Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusklassidesse (W2...W20)
h – tala kõrgus (mm või cm). See valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks koondatud koormis. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Sageli kontrollitaksegi materjalide tugevust märjalt ja kuivalt. Materjali kõvadust mittepurustavate meetoditega mõõdetakse näiteks 18 ultraheli ja resonantsiga. Kandekonstruktsioonide materjalid jagatakse tugevusklassidesse. See näitab materjali tugevust N/mm² kohta. Mõnede materjalide kohta kasutatakse vana mõistet – tugevusmarki ( kg/cm³). Tugevusklass on margist 10 korda väiksem arv. Kõvadus. See on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete (ühtlaste omadustega) kivimaterjalide kõvadust mõõdetakse 10-pallise skaalaga. Näiteks 1 – talk, 6 – ortoklaas, 10 – teemant. Hõõrduvus
Kiirelt kivistuv, suure tugevusega sideaine. tardumisel ja kivistumisel eraldab palju soojust. Kasutatakse kohtades, kus on vajalik kiire kivistumine, suurem keemiline püsivus ja talvistel töödel. 42. 24. Betooni liigitus erinevate näitajate põhjal 43. 1) Tiheduse järgi liigitatakse betoone: 1. Raske betoon üle 2600 kg/m3 2. Normaal ehk tavabetoon 2000-2600 kg/m3 3. Kerge betoon 800-2000 kg/m3 44. 2) Tugevuse järgi jagatakse betoonid tugevusklassidesse. Tugevusklass näitab betooni survetugevust N/mm2 peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Tähistatakse C8/10 .... C45/55, väiksem arv näitab silindrilise ja suurem arv kuubikujulise proovikeha survetugevust. 45. 3) Külmakindluse järgi jagunevad betooni külmakindlusklassidesse, tähistatakse nt KK1 (F50) 46. 4) Veepidavuse järgi jagunevad betoonid veepidavusmarkidesse, tähistatakse W2.....W20 47
Sarruse põhiülesandeks on vastu võtta tõmbejõude ja sellega kõrvaldatakse üks betooni peamine puudus-haprus.Sarrustena kasutatakse, kas sileda-või reljeefse pinnaga ümarterast. Reljeefse pinnaga sarruse külge nakkub betoon tunduvalt paremini. Peale kuumalt valtsitud sarruse kasutatakse ka külmalt muljutud reljeefset sarrust.Peenem sarrus (Ø 14 mm) turustatakse rulli kerituna (kerateras), jämedam, aga sirgete varrastena.Mehaaniliste omaduste järgi jagatakse sarrusterased tugevusklassidesse:A-I...A-IV ja nende tõmbetugevus on 380...900N/mm2, voolavuspiir 240...600N/mm2ja suhteline pikenemine 23...6%. Metallpeen-materjalidest tähtsamad on: ·Naelad tehakse madala süsinikusisaldusega traadist, naelad võivad olla ümmargused või kandilised, eritüübilistest naeltest tähtsamad on laiapealised papinaelad, peened sindlinaelad, vintnaelad, püstolinaelad jne; ·Puidukruvidon kumer-, lame-või kantpeaga, kruvid võivad olla kattekihita, kroomitud, tsingitud või fosfaaditud;
MÄRKUS. Poltide M14, M18, M22 ja M27 kasutamist ilma olulise vajaduseta ei soovitata Teras 1 76 7.2.2 Poltliidete klassid 7.2.2.1 Nihkejõuga koormatud liited Nihkejõuga koormatud poltliited tuleks projekteerida kuuluvana ühte allpool toodud klassi: a) Klass A: muljumistüüpi liide Selles klassis võib kasutada tugevusklassidesse 4.6...10.9 kuuluvaid polte. Polte ei tarvitse eelpingestada ja liidetavate osade kontaktipindadele ei esitata erinõudmisi. a) Klass B: kasutuspiirseisundis nihkumatu liide b) Klass C: kandepiirseisundis nihkumatu liide B- ja C-klassi poltliidete puhul tohib kasutada ainult tugevusklasside 8.8 ja 10.9 kontrollitud eelpingestusjõuga polte. Selliste liidete teostamine eeldab eriseadmeid ja -oskusi ning on tehniliselt suhteliselt keerukas ja kallis
annaabi.ee 
