Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit
Tänapäeva tänavapildis on märgata üha rohkem inimesi, kes jalutavad ringi suits suus või suitsupakk käes. Kuna uuringud näitavad, et kolmandik alla kümneaastastest lastest on juba suitsetamist proovinud, on levinud arvamus, et suitsetamine on omane vaid nooremale generatsioonile ning inimesed kasvavad sellest välja, kuid viimase poole aastaga olen siiski märganud suurt hulka vanureid, kes rahumeeli jalutavad linnapeal, ühes käes kepp ja teises sigaret. Julgen arvata, et enamik neist on alustanud juba nooruspõlves ning sattunud nikotiini-sõltuvuse küüsi. Võib-olla on just see põhjuseks, miks rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon käsitleb suitsetamist haigusena ning selgitab seda kui tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäiret. On tõestatud, et nikotiini- sõltuvuse tugevus on võrdväärne heroiini ja kokaiiniga sõltuvusega, mistõttu on suitsetamisest väga raske loobuda.
Sisukord 1. Sissejuhatus. Referaadi teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. 2. Mis on suitsetamine? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega (1). Mida sigaretid sisaldavad? Kui paljud teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: · Ammoonium leidub puhastusainetes · Ammoniaak- uriinis
Suitsetamine Raili Tiits Ettevõtlus 2012 Raili Tiits 1 Info tubaka kohta On vaid kaks tõsiseltvõetavat põhjust, miks inimesed suitsetavad: 1. sõltuvustekitav nikotiin 2. Kasum tubakataimest on suur Sõltuvus suitsetamisest kui tegevusest. Kõiki sigarette, ka Light ja Superlight kaubamärgiga sigarette suitsetades satub sinu organismi üle 4000 erineva keemilise aine, neist vähemalt 60 on tõestatult vähkitekitavad. Raili Tiits 2 Tubakatooted Suitsetatavad tubakatooted: Suitsuvabad tubakatooted
Juhendaja: 22.03.15 SISUKORD KASUTATUD MÕISTEID............................................................................................3 SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. PASSIIVNE SUITSETAMINE..................................................................................5 1.1 Täpsemalt passiivse suitsetamise tähendusest......................................................5 1.2 Tubakasuits ja selle koostis...................................................................................5 1.3 Suitsetamise mõju teistele inimestele...................................................................6 1.4 Ulatuslikud uuringud passiivsest suitsetamisest................
õpilased seda kasutavad. Essee kirjutamiseks kogusin materjale Eesti snusi teemalistelt veebilehtedelt, lisaks kasutasin Kjell Asplundi artiklit snusi kasutamise riskidest südameveresoonkonnahaiguste tekkeks ja parema ülevaate saamiseks nikotiini mõjudest organismile ka Jaanus Harro raamatut ,,Uimastite ajastu". 2 Mis on snus ja millal seda kasutama hakati Kõigepealt siis, mis on snus? Snus on niiske jahvatatud tubakas, mida on eelnevalt fermentiseeritud. Kõige levinum viis snusi tarbimiseks on see panna suhu ülemise huule alla, kus seda hoitakse mõnest minutist kuni mõne tunnini sõltuvalt harjumusest. Tavaliselt tarbitakse kahte sorti snusi. Esimeseks oleks nii nimetatud original snus, mis on lahtine ja niiske pulber, mida rullitakse näppude vahel sobiva suurusega rulliks, tavaliselt on see pakendatud 50 grammi kaupa kas papist või plastikust karpi. Teiseks oleks portionsnus,
kuivatatud. Snusi hoitakse ülemise huule all. Närimistubakas Nagu nimigi ütleb, seda näritakse. Närimistubakas sisaldav vähemalt 2500 eri kemikaali! Närimistubaka koostisse kuuluvad lisaks mürkidele ja ärritavatele ainetele ka vähki tekitavad ained. Närimistubakast saadud nikotiini sisaldus on suur, kuna suurem osa nikotiinist neelatakse alla ning päevane kasutusaeg võib ulatuda isegi 10 tunnini. Närimistubakas sisalduv nikotiin põhjustab igemetes vereringe häirumisi, mille tagajärjeks on igemepõletik. Suitsuvabade tubakatoodete mõju Inimesi, kes tubakatooteid ise ei tarbi, ei ohusta suitsuvabade tubakatoodete tarbijate läheduses olles ka pasiivne suitsetamine, kuid tarbija jaoks ei ole suitsuvabad tubakatooted kahjutud. Nagu teisedki tubakatooted sisaldavad suitsuvabad väga kergesti sõltuvust tekitavaid aineid. Arvatakse et nuusktubakas tekitab kiiremini sõltuvust kui sigaretid. Nuusktubakaga satub
Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................................................................... 14 3. JÄRELDUSED TEEMA KOHTA ..................................
.............................................................1 Sisukord ............................................................................................... 2 ........................................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas.............................................................................................3 Nikotiin :.............................................................................................................................. 4 5 fakti suitsetajast.................................................................................................................4 Vingugaas:.............................
Inimesed on hakanud rohkem reisima ning muutunud ka muidu avatumateks teistest kultuuridest pärilt positiivsetele asjadele. Paljud eestimaalased on vesipiibud reisilt mõnda araabiamaasse kaasa toonud ja ka erinevatel üritustel on võimalik neid proovida olnud. Vesipiip on eelkõige egiptlaste, aga ka muude araablaste levinud meelelahutus. Tuletame meelde, et alkoholi musulmanid juua ei tohi ja seetõttu vähemalt avalikult sellest ka enamasti hoidutakse. Seega tuli suitsetamine muuta võimalikult meeldivaks tegevuseks. See on ka väga hästi õnnestunud. Traditsiooniliselt on vesipiibu otstarve olnud stressi leevendamine ning mõnus ajaviide sõprade seltsis. Ajalugu Vesipiibu kodumaaks peetakse ekslikult Türgit, tegelikult on see kaunis ja huvitav ese pärit Indiast, kus arvatavalt enam kui 500 aastat tagasi meisterdati esimene kookospähklikoorest tehtud piip
PALDISKI GÜMNAASIUM 9.klass Agnes Blank SUITSETAMINE Uurimistöö Juhendaja Natalia Sidorova Paldiski 2010/2011 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Suitsetamine 4 Suitsetamine ja noored 5 Tervis ja rasedus 6
12 ei ole üldse levinud 10 pigem ei ole levinud 8 on väga levinud 6 4 2 0 Joonis 4. Uimastite levik Kullamaa Keskkoolis Antud küsimusel oli neli vastusevarianti. Kõige enam vastati (75%), et pigem ei ole levinud uimastid Kullamaa Keskkooli õpilaste seas. Järgmisel kohal oli vastusevariant ei ole üldse levinud ning nii arvas viis õpilast 24-st (21%). Üks õpilane siiski arvas, et Kullamaal siiski pigem on levinud uimastid. Mitte keegi ei arvanud, et uimastid on väga levinud Kullamaal. 16 2.2.2 Kas oled kunagi tarvitanud narkootikume? 8 7 6 Ei ole kunagi 5 tarvitanud.
Suitsetamise mõju tervisele referaat Emilie Rand 7.A Juhedaja:Margit Pärn Tallinn 2018 Sissejuhatus Ma valisin teemaks suitsetamise mõju tervisele, sest see on tänapäeval väga aktuaalne teema nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus see tuleb tubakas sisalduvast nikotiinist, mis on tugev närvimürk. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne. Sigaretid on Euroopa Liidus selgelt kõige levinum tubakatoode. Enamik inimesi teab, et
Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU......................................................................................8 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED...............................................................................................9 2
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU.............
Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist? Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation, ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Eestis suitsetas 1998. aastal regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti
Töö esimeses peatükis on täpsustatud suitsetamist, antud ülevaade tubaka ajaloost, kirjeldatud tubaka koostist ning toodud välja tähtsaimad suitsetamise põhjused. Teises peatükis on käsitletud suitsetamise otsest mõju inimese füsioloogiale ning psüühikale. Kolmandas peatükis on välja toodud kuidas võitleb Eesti suitsetamise leviku vastu ning millises vanuses on suitsetamise oskaal suurim. 1.Tubakast ja suitsetamisest üldiselt Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Põhiliselt kasvatatakse tubakat USA-s, kust eksporditakse seda sigarettidena peaaegu 93% ulatuses. Suitsetamist alustatakse enamasti noores eas. Noortest, kes jätkavad suitsetamist pärast 20. Eluaastat, hakkab igapäevasuitsetajaks üle 90%. Suitsetamise mahajätmine õnnestub esimesel üritusel vaid 25%-l. Enamikul on vaja 3-4 katset, enne kui saavutatakse püsiv tulemus
Poiste seas on populaarsem huuletubakas. Uueks tendentsiks on aga e-sigarett, mida on tarvitanud 33% 11-15. aastastest õpilastest. Tubaka tarvitamise põhjused 3. Enamik inimesi hakkavad tarvitama tubakat sotisaalsest survest, psühholoogilistel põhjustel jätkavad, ning mille tagajärjel jäävad sõltuma. Noorte seas levinumad põhjused: tahtmine kuuluda gruppi, mistõttu on vaja sarnaneda teistega; eksiarvamus, et suitsetamine teeb populaarseks, seksikaks, edukaks; arvamus, et suitsetamine annab energiat ning vähendab stressi; ei usuta, et suitsetamine kahjustab tervist. 4. Lastest, kelle vanemad on igapäevasuitsetajad, saavad tõenäoliselt ka suitsetajad, kuna nad on kasvanud suitsu-keskkonnas. Tubakast loobumise nõustamine 5. 70% igapäevasuitsetajatest soovivad pahest loobuda. Kui ilma nõustamiseta loobub
Suitsetatakse peaaegu igal pool: sünnipäevadel, tänavatel, sõpradega koos olles ,koolis jne. Noored on aga lausa nii julgeks läinud et enam ei minda suitsu tegema koolimaja nurga taha, vaid täiesti häbenematult pannakse sigarett ette otse koolitrepil, sagedamini aga WC-des. Sellist olukorda saaks ehk parandada sellega kui mittesuitsetavad õpilased hakkaksid võitlema oma kooli suitsetajate vastu. Kui õpilaste seas tekiks hoiak, et suitsetaja on mittesuitsetajast kehvem. Kui suitsetamine oleks äärmiselt ebapopulaarne ja nii mõnigi suitsetaja võiks kaotada oma sõbra vaid seetõttu, et ta suitsetab. Aastatel 1988-1996 viidi Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Keilas, Hiiumaal ja Saaremaal läbi suuremad terviseuuringud. Neis osalesid 2., 6. ja 9. klassi õpilased. Selgus, et 9. klassi jõudnutest on suitsu proovinud 71,5% poistest ja 43,2% tüdrukutest. Esimene sigarett tehti keskmiselt 10. ja 13. eluaasta vahel.
Tallinna Tööstushariduskeskus TUBAKAS Referaat Juhendaja: Aire Brük Koostaja: Ainiita Karu Kursus : 104 RS 2012 Sisukord: 2) Sisukord. 3) Sissejuhatus. 4) Mis on tubakas? Miks tarvitatakse tubakat? 5) Mida tubakasuits täpsemalt sisaldab? Kuidas mõjutab tubaka tarvitamine sinu keha? 6) Erinevad tubakad. 7) Kasutatud kirjandus. Sissejuhatus. Valisin teemaks ''Tubakas'' Sest arvan, et sellest valdkonnast teatakse väga vähe. Noored tarbivad tubakatooteid erinevatel põhjustel. Peamiseks põhjusesks julgen pakkuda kaaslaste ässitust või tahet kusagile kuuluda. Mingil põhjusel arvatakse, et tubaka toodete tarbimine aitab kuuluda kusagile.
Jakob Westholmi gümnaasium TUBAKAS Autor: Eliise Jõgi 7.d klass Juhendaja: Marge Ensling Tallinn 2018 1.Mis on tubakas? Tubakas on tubaka taimeperekonna lehtedest saadud aine. Tubaka ladinakeelne nimetus on Nicotiana. Tubakas on ainus looduslik alkaloid, mis sisaldab sõltuvust tekitavat ainet- nikotiini. Tubaka taim kasvab enamikes maailmajagudes. Pilt nr 1. Tubakataim. 2.Miks tarvitatakse tubakat? Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjuseid. Noortel on peamiseks põhjuseks just uudishimu ja sõprade, tuttavate, perekonnaliikmete või iidolite eeskuju. Levinud on ka arvamus, et kui tarvitada tubakat, siis ollakse iseseisvam ja täiskasvalikum. Tihti tahetakse
11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Aravete 2012 SISUKORD 2 ANNOTATSIOON Töö pealkiri Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused Uurimistöös on teksti ....5.....lk tabeleid, jooniseid .......15....tk lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7.... tk Referaat Töö probleem oli noorte suitsetamine ja alkohol, selle tarbimine ja tarbimisharjumused. Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisprobleeme, tarbimisi ja tarbimisharjumusi noorte seas. Andmeid kogusin veel koostatud küsimustikust, mis sisaldas kokku 14 küsimust. Küsitlusele oli vastanud 66 noort.
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 10b klass Oliver Jõesaar 10b klass Alkoholi tarbimine koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Marina Kamenskaja Ülenurme 2012 SISSEJUHATUS Ühiskond saab eksisteerida siis, kui elanikkond on terve, töövõimeline ja jätkusuutlik. Vundament tervisele ja tervise hoidmisele luuakse juba lapseeas ning eriti tähtis väärtushinnangute kujundamise periood on kooliiga (Oolo jt 2010). Kui laps ei tarbi alkoholi, siis on ka tema õpitulemused koolis paremad. Seetõttu on oluline välja selgitada, mil määral tarbitakse hetkel noorte hulgas alkoholi, missugused on ajendid noorte hulgas alkoholi tarbimiseks, kuidas teadvustada alkoholi kahjuliku mõju tervisele ja tegeleda ennetustööga. Alkohol on olemuselt antidepressant. Paljud usuvad ekslikult, et alkohol on erguti. Esmalt tekitab see sundimatuse ja pingevaba tunde,
SUITSETAMINE SISSEJUHATUS Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab üks uus liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu
Tulemustest selgub, et küsitletud Keila Kooli 12-18 aastaste õpilaste seast tarvitavad energiajooke sellepärast, et jookidel on hea maitse ning noored usuvad, et need annavad energiat. 52% ehk 34 vastanut leiab, et energiajookide tarvitamise põhjuseks on see, et see on hea maitsega. 14% ehk 7 õpilast tarbib seda jooki energia saamiseks. 4 õpilast ehk 9% tarvitavad energiajooke, et olla ärkvel. 2% ehk 1 õpilane vastas, et tarvitab energiajooke allahindluste tõttu. 1 õpilane arvas, et energijookide hulka kuuluvad ka kokakoola ja limonaad. 13 Joonis 2 4. Kas olete energia jookide kahjulikkusega kursis? Selle küsimusega saime oma uurimistöö põhilise vastuse, kas noored on teadlikud energijookide kahjulikkusest või mitte. Kõige vanematest vastanutest 39% ehk 11 õpilast ei teadnud midagi nende kahjulikkusest. Küsitletavatest 61% ehk 17 õpilast olid teadlikud nende kahju tegevast toimest
Laps ja tubakas Sissejuhatus Tänapäeva maailmas on tubakas muutunud väga suureks probleemiks. Kõige enam just laste suhtes. Kõigile on teada, et suitsetamine kahjustab tervist. Sellele vaatamata suurem osa noortest inimestest suitsetab. Tubakas on ka kergesti kättesaadav. Mida meie ühiskond teeb, et suitsetamist noorte seas vähendada? Mis on tubakas? Tubakas on taim, mis kasvab enamikus maailmajagudes. Tubakataime kuivatatud lehtedest tehakse sigareid, sigarette, piibutubakat, vesipiibutubakat, närimistubakat, nuusktubakat. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust nagu teisedki uimastid. Tubakatarvitamise põhjused ja tagajärjed Tubaka tarvitamisel võib olla mitmeid põhjusi. Noortel on selleks peamiselt uudishimu ja
Suitsetamine Referaat ...... VII klass Veebruar 2012 Tubakatarvitamine Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima suitsuvabasid tubakatooteid. Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse: ühed on need, mida suitsetatakse ja teised on tubakatooted, mis on nii-öelda suitsuvabad ning mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel. Suitsetamine Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja. Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda, tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud. Võivad tekkida
helkur on. Linnakoolid tüdrukutest 8 teadsid, et helkurit peab kandma paremal pool, 1 vastas et mõlemal pool ja 2 tüdrukut arvasid, et helkurit peaks kandma vasakul pool. Tulemused on näha joonisel 7. Joonis 7: Kummal pool peaks olema helkur? Uuriti, kui paljud õpilastest teavad, kui kõrgel peab helkur olema. Tulemused on näha joonisel 8. Maakoolis teadsid kõik tüdrukud, et helkur peab olema põlve kõrgusel, poistest teadis seda 85,7% ja ülejäänud poistest arvas, et helkur peaks olema puusa kõrgusel. Linnakoolis teadis 72,7% tüdrukutest, et helkur peab olema põlve kõrgusel, ülejäänud arvasid, et helkurit peab kandma puusa kõrgusel. Poistest 58,8% teadis, et helkur peab olema põlve kõrgusel, 11,8% arvas, et õla kõrgusel, 23,5% arvas, et puusa kõrgusel ja 1 poiss valis muu variandi, milleks ta kirjutas, et helkur peaks olema varba kõrgusel. Joonis 8: Kui kõrgel peab olema helkur?
Nooruses otsitakse uusi elamusi ja põnevust, tuleviku terviseriskidele siis ei mõelda. Põnevus ja uued elamused on tähtsamad. Noori ahvatlevad reisid. Mitte ainult tavalised reisid, vaid ka "põgenemine", olgu kas või narkootikumide abiga. Õnneks on enamik narkootikume keelatud ja raskesti kättesaadavad. Sigarette leidub aga igas kommikioskis. Snuffi teevad vanemad sõbrad. Ja "kui teevad Snuffi nemad, siis ei saa see ju olla väga kardetav" . Kui noorel on Snuffist kujunenud sõltuvus, usub ta tihtipeale, et snuff leevendab stressi. Tegelikult on snuffi tegemine pigem stressi põhjuseks. Snuff lihtsalt vähendab pinget ja ärritust, mis tekib sõltuvuses oleval inimesel. Nuusktubakas sisalduv nikotiin on mürgine aine, mis tekitab sõltuvust ning suur annus nikotiini võib põhjustda hingamiskrampe, halvatuust, surma. Nuusktubakaga on oht, et sinna on segatud osta teadmata muid kahjulikke aineid või isegi mingeid narkootilisi aineid, mis samuti tekitavad sõltuvust
terve laps sünnitada. Siiski kohutavad teda rasedad naised, kes ei suuda suitsetamist maha jätta. Arsti sõnul sünniksid lapsed kindlasti tervematena, kui emad saaksid oma halva harjumuse kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. ,,Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida," rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski. Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas).
Alkohol kahjustab siseorganeid ning võib tekitada ka muid komplikatsioone, kasv võib kinni jääda või tekib mõistusega probleeme. Alkoholi hakatakse tarbima mitmel viisil, eelkõige sõprade eeskujul, kui ollakse seltskonnas ja kõik tarbivad alkoholi, ei saa olla see üks ja ainus kes ei tarbi. Hakatakse tarbima ka alkohoolikutest vanemate eeskujul, kuna kui igapäev on alkoholi pudelid kodus, proovib kindlasti noor ka seda ja võib hakata iga päev salaja tarbima. Ka tubakas on suureks probleemiks, nagu alkoholigi, hakakse tubakatki eelkõige sõprade eeskujul tarbima ning see võib muutuda harjumuseks. Tubakas muudab kopsud mustaks ja kahjustab nii sind kui ka sind ümbritsevate inimeste tervist. Suurel määral tarbitakse ka narkootikume ehk uimasteid, kõige levinuim on kanep. Mõnes riigis ei ole kanep illegaalne, ka Eestis tahetaks selleni välja jõuda. Väga paljud noored on narkootikumidest sõltuvuses. Levinuimad on ka LSD, meskaliin ja psilotsübiin
värske. Esimest korda mängiti seda Eestis 2001.aastal ning esimesed meistrivõistlused toimusid siin alles 2004.aastal, mis on kõigest 8 aastat tagasi. Curlingu mängijate arv vähehaaval kasvab, kuid olümpiaalana peaksime seda rohkem noortele tutvustama ka küsitlusi läbi viies ning seda spordiala populaarsemaks muutma. Uurimustöö eesmärk on saada Tallinna 32.Keskkooli õpilaste teadmisi curlingust. Uurimustööga proovin anda vastust küsimustele: Mida ja kui palju teavad Tallinna 32.Keskkooli gümnaasiumi ja põhikooli õpilased curlingust? Uurimistöö teema värskuse tõttu pole võimalik leida informatsiooni mujalt, vaid interntist. Kuid info on usaldusväärne ning kontrollitud ja Eesti Curlingu Liidu poolt ja võrreldud fakte teiste välismaa interneti lehekülgedega. Uurimustöö alguses on referatiivselt curlingust, maailma ning ka Eesti suhtes. Seejärel
Häädemeeste Keskkool Suitsetamine ja nikotiini sõltuvus Referaat Koostaja:Gerda Türin Juhendaja: õp. Marika Ristmäe Häädemeeste 2012 Sisukord. 1. Sisukord......................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
