Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TsÜS 2. seminar 2016". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
postkast, tahteavaldus, postkasti, kirjaga, jaanil, poni, tsiviilõiguse, 2016, teatab, hüpotees, korter, maini, juridica, jaanile, saadab, kustutab, saadetud, andreselt, üürileandja, pärs, leppisid, kingi, tähtaega, karli, kingade, seminar, privaatautonoomia, lepinguvabadus, tehingud, varul, sõiduauto, andes, pakutud, tahteavaldust, vanalinnasTsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 SEMINAR 1 Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviil õigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks: 1) kelle vahel, millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid?
Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044 2019/2020 I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad: 1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis; 2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine; 3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees: A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist (välja tuleb tuua nõudenorm)? A võib lepingust taganeda müügilepingust VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel. Nõude või õiguse formuleerimisel tuleb välja tuua nõudenorm (nt VÕS §-d 115, 15 lg 1, 113, 108); või õigust andev norm (VÕS §-d 112, 116 lg 1 jne). II NÕUDE EELDUSED - Kas poolte vahel on kehtiv leping/võlasuhte alus?
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu,
1. Milliseid suhteid reguleerib avalik õigus ja milliseid eraõigus? Avalik õigus reguleerib riigi ja teiste avalikku võimu teostavate institutsioonide (KOV, ülikoolid jt) suhteid. Eraõiguse alla kuuluvad normid, mis reguleerivad inimeste ja ka vabatahtlikul alusel põhinevate eraõiguslike ühenduste (nt ühingute) õigussuhteid. 2. Millised on eraõiguse põhilised valdkonnad? Tsiviilõigus, äri- ja ühinguõigus, tööõigus, majandusõigus, rahvusvaheline eraõigus. 3. Millised on tsiviilõiguse põhilised valdkonnad ja milliseid suhteid need käsitlevad? Tsiviilõiguse valdkonnad: tsiviilõiguse üldosa (reguleerib tähtsamaid eraõiguslikke suhteid), võlaõigus (käsitletakse eelkõige võlasuhte tekkimise, lõppemise, aga ka rikkumise probleeme), asjaõigus (peamisteks objektideks on valdus, omand vallasasjale ja kinnisasjale ning piiratud asjaõigused näiteks pant ja kasutusvaldus, perekonnaõigus (käsitleb abielu,
2. Äriõigus (kaubandusõigus); 3. Intellektuaalne omand; 4. Rahvusvaheline eraõigus; 5. Tööõigus. · Avaliku õiguse harud: 1. Riigiõigus; 2. Haldusõigus; 3. Finantsõigus; 4. Karistusõigus; 5. Rahvusvaheline õigus 6. Menetlusõigused (tsiviil, kriminaal, haldus) · Tsiviiõiguse mõiste. Tsiviilõigus on tsiviilõigusnormide kogum, mis reguleerivad isikute vahelisi varalisi ja isiklikke õigussuhteid poolte võrdsuse põhimõttel. · Tsiviilõiguse süsteemid: 1. Institutsiooniline süsteem (nt Prantsusmaa, Portugal, Itaalia, Hispaania). Seotud romaani õigusperekonnaga. 1.1 isikud, 1.2 asjad, 1.3 hagid 2. Pandektiline süsteem (nt Saksamaa, Austria, Jaapan, Brasiilia, Eesti). Seotud germaani õigusperekonnaga. 2.1 Üldosa 2.2 Eriosa: asja-, võla-, perekonna- ja pärimisõigus · Tsiviilõiguse areng Eestis 1
1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad. Tõlgendamisteooriad:
tahtevabadus AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus-, menetlus-, konkurentsiõigus EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma. Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik). 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui mittevaralisi) võrdsuse ja vaba enesemääramisepõhimõttel. Tsiviilõiguse süsteemid (lähtuvad ajaloolisest valdkonnale struktueerimise viisist): a) institutsiooniline süsteem – tsiviilnormide jagunemine: isikutega seotud normid, asjaõigused ja õiguste omandamise viisid
Reeglina ei saa kahepoolset suhet/lepingut kuidagi vaidlustada, tühistada vms kolmas isik. Erandeid on, aga üldiselt mitte. Kellegi sundravile (või vangi) saatmine on avalik õigusliku võimu realiseerimine. Tema hoidmine mingis raviasutuses on tervishoiuteenus. Halduskohtus on uurimispõhimõte ehk kohus võib ise tõendeid otsida. Ilma täitedokumendita pole kelleltki võimalik mingeid rahasid kätte saada. Nt võlgnikult 4. Tsiviilõiguse puutuvus teiste eraõiguse valdkondadega - tsiviilõigus ja äriõigus/kaubandusõigus (ius mercatoria, 12.-13. saj; unitaristlik Saksamaa, Sveits ja dualistlik Prantsusmaa - teooria - tsiviilõigus ja intellektuaalne omand (autori- ja patendiõigused; litsentsileping VÕS § 368-374) - tsiviilõigus ja rahvusvaheline eraõigus. Kollisiooninormid lahendavad küsimuse, millise riigi õigust kasutada, sest päris üle-Euroopalist õigust pole. On mingid mudelid ja konventsioonid
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus.
ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus täiendavad allikas professori poolt. 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist.
saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil) Justiitsministeerium ei saa nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist, kuna ta teatas, mõjutaval põhjusel ta ei saa täita kohustust, samuti Justiitsministeeriumil on võimalus tellida tõlge teiselt isikult. VÕS § 117 lg 1 alusel kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Kuna telefonivestluses ei ole ilmselgelt, et Maire Kuusik on teatanud, et ta oma kohustust ei täida 12.11.-ks (jutt on antud perioodi kohta ja ei ole teada, millal see periood lõpeb) vastavalt VÕS § 117 lg-le 2 lepingust Justiitsministeerium peab Maire Kuusikule oma taganemise kavatsusest teatama ja arvestades asjaolu, et tõlge peaks olema valmis 17 päeva pärast
ja avaliku õiguse vahel Neli eraõiguse suurt valdkonda! Mis on eraõigus – see koosneb neljast suurest valdkonnast, olulisim tsiviilõigus. See liigitus on õigusnormide liigitus! Siseriiklik! Kõiki seadusi pole võimalik kindlalt liigitada: tööõigus, konkurentsiseadus sisaldavad nii era- kui ka avaliku õiguse norme. Suures osas on Põhiseadus avaliku õiguse all, kuid sisaldab ka eraõiguse norme. 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Tsiviilõiguse mõiste võib olla objektiivses tähenduses (tsiviilõiguse normide kogum) ning subjektiivses tähenduses. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses – tsiviilõigusnormide kogum. Kuidas tsiviilõiguse normid on struktureeritud? Ajalooliselt tuntakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem – selle kohaselt on tsiviiõiguse normid jaotatud kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. See tuleneb Rooma õigusest
era- ja avaliku õiguse vahel Neli eraõiguse suurt valdkonda! Mis on eraõigus see koosneb neljast suurest valdkonnast, olulisim tsiviilõigus. See liigitus on õigusnormide liigitus! Siseriiklik! Kõiki seadusi pole võimalik kindlalt liigitada: tööõigus, konkurentsiseadus sisaldavad nii era- kui ka avaliku õiguse norme. Suures osas on Põhiseadus avaliku õiguse all, kuid sisaldab ka eraõiguse norme. 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Tsiviilõiguse mõiste võib olla objektiivses tähenduses (tsiviilõiguse normide kogum) ning subjektiivses tähenduses. Tsiviilõigus objektiivses tähenduses tsiviilõigusnormide kogum. Kuidas tsiviilõiguse normid on struktureeritud? Ajalooliselt tuntakse kahte tsiviilõiguse süsteemi: 1) Institutsiooniline süsteem selle kohaselt on tsiviiõiguse normid jaotatud kolme suurde gruppi: isikud, asjad ja hagid. See tuleneb Rooma õigusest
Haldusõigus ja ..kohtu menetlus) Eraõigus (NB 4!!) ...jne Äriõigus e kaubandusõigus Tsiviilõigus Rahvusvaheline õigus Perekonnaõigus Intellektuaalne omand Võlaõigus Muud normid, mis tulenevad Asjaõigus üksikutest seadustest. 1.2.Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem Kui me räägime tsiviilõiguse mõistest, siis mõiste puhul tuleb silmas pidada, et see mõiste võib olla nii subjektiivses kui ka objektiivses tähenduses. Kuid me räägime objektiivse õiguse süsteemist! Tsiviilõigus on normide kogum. Tsiviilõigusnormide NB! kogum on kuidas koostatud? Ajalooliselt tuntakse 2 tsiviilõiguse süsteemi (kuidas tsiviilõiguse normid on konstrueeritud): EKSAMIKS
ga lepingu, millega võeti osaühingule suured kohustused. Milliseid nõudeid võib osaühing seoses selle tehinguga esitada? 1.01-15.01 registreeriti A juhatuse liikmeks 15.01. A kutsuti tagasi 17.01. sai A otsusest teada 16.01. tegi A tehingu ühingu nimel B-ga 2 aspekti, sisesuhe (otsuse tegemine, ühingu ja juhatuse liikmevaheline suhe), välissuhe (A ja B tehing). Tsüs § 69 lg 1,2 § 69. Tahteavalduse tegemine (1) Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. (2) Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda.
4.2. Eeskirja p 10.2.1. ütleb, et reisija poolt veoeeskirja punktides 7.2. ja 7.3. sätestatud nõuete täitmata jätmise korral on rongipersonalil õigus vormistada leppetrahv veolepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise kohta summas kuni 40 EUR VÕI reisija rongist kõrvaldada. Kuna kaasuses on öeldud Ants tõsteti koos enda asjadega rongi pealt maha, siis reisija juba vastutas oma teo eest. Selles punktis toodud hüpotees on alternatiivne. 4.3. Võlasuhe on lõppenud VÕS § 186 lg 1 p 9 alusel. Järeldus: Kuigi AS-i Eesti Liinirongide (Elron) reisijateveo eeskirja p 10.2.1. on kehtiv tüüptingimus ja see on saanud Elroni ja Antsu vahelise lepingu osaks, kasutas Elron reisija vastutuseks tema rongist kõrvaldamise ning ei saa enam leppetrahvi nõuda. Suurus on ebamõistlik => § 7 lg 2 järgi kas 40 eurot on praktikas üldiselt kasutatav leppetrahvi suurus
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA Lepinguliste suhete üldiseloomustus Iga õiguskorda iseloomustab normatiivsus, mis tähendab teatud käitumisreeglite kehtestamist, millega määratakse inimkäitumise kohustuslikkus. Õiguslik regulatsioon peab tuginema põhiseadusele. Eesti õiguskord on kirjutatud õigusele tuginev õiguskord. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) §-le 2 on tsiviilõiguse allikad seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust. Eraõiguse üheks olulisemaks valdkonnaks on võlaõigus, mis hõlmab omakorda kahte suuremat õigussuhete gruppi - lepinguid ja lepinguväliseid võlasuhteid. Nii lepingulisi kui ka lepinguväliseid suhteid reguleerib võlaõigusseadus (edaspidi VÕS), mis jõustus 1. juulil 2002.a. Samas reguleeritakse
· Õpetatakse teed, kuidas on võimalik jõuda õiglase otsuseni. Selle jaoks lahendatakse kaasusi. Common law puhul kujundab inimese juristiks alles konkreetne töö erialal. Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. 2 Tsiviilõigus Füüsilised isikud Füüsiliste isikute õigusvõime Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode
Leping on kokkulepe, aga kokkulepe pole leping. Õiguslikuks tagajärjeks on kohustused (lepivad kokku, et ostavad muruniiduki on kokkulepe). Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, tulenevalt VÕS § 8 lg 2. Lepingu sõlmimiseks on vaja vähemalt kahte tahteavaldust. Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Otsene või kaudne tahteavaldus/vaikimine või tegevusetus. Kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Lepingutest tulenevad lepingu pooltele õigused ja kohustused, mida tuleb täita senikaua, kuni kohustused täidetakse nõuetekohaselt või kuni leping lõpetatakse Milliseid lepinguid võime tänasel päeval sõlmida
kuna ta jättis M-i teadmatusse oluliselt korteri puudusest. c. Täitmisnõude täiendavad eeldused: puuduse kõrvaldamine on võimalik ega põhjusta ebamõistlikke kulusid ega põhjendamatuid ebamugavusi. Asendamine / uue töö tegemine on võimalik ega põhjusta ebamõistlikke kulusid ega põhjendamatuid ebamugavusi, kulude võrdlus teiste ÕKV-ga. Kontroll § 221 lg 1 d. Hinna alandamise täiendavad eeldused: tahteavaldus, mittekohane täitmine on vastu võetud, M ei ole rikkumist enne avaldust heastanud (§ 224 seab piirangu). Mittekohase täitmise väärtus korda müügihind jagada kohase täitmise väärtus. Tagajärg tuleneb §-st 112 lg-st 3. e. Kahju hüvitamise täiendavad eeldused: O-l on õigus nõuda puuduse kõrvaldamist (§ 222 lg 5) ja ta satub sellega viivitusse s.t O on andnud täiendava tähtaja või M
B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peale lepingu sõlmimist B- le, et müüb korteri hoopis C-le. B nõuab A-lt notariaalse lepingu sõlmimist, A aga teatab, et nendevaheline kokkulepe on vormivea mittejärgimise tõttu tühine, mistõttu ei saa selle alusel nõuda notariaalselt tõestatud müügilepingu ega asjaõiguskokkuleppe sõlmimist. Liiatigi pidi B seda ise teadma, kuivõrd B töötab kohtu kinnistusosakonnas ja teab väga hästi, millised on kinnisasja võõrandamise
Õppides viited Rooma õigusele. Õpitavad teemad võrdluses Rooma õigusega. Ladina keelsed terminid välja tuua. Saksa tsiviilseadustik - näited/ võrdlus. Midagi juurde lisamata, saab hindeks vaid C. 1 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 1. TEEMA I - TSIVIILÕIGUSE ISELOOMUSTUS 1.1. Tsiviilõiguse koht õigussüsteemis TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA mõiste ÕIGUS/ius ERAÕIGUS/ius privatum AVALIK ÕIGUS/ius publicum (jaotatakse kaheks huviteooria + subjektiteooria alusel) 1) TSIVIILÕIGUS; 1) KARISTUSÕIGUS; Võlaõigus; 2) MAKSUÕIGUS;
ise võlgnikule täitmisnõuet esitada (VÕS § 80 lg 2), kui võlgniku ja võlausaldaja vahel sellekohane kokkulepe puudub. Vastuväiteid nõuetele saavad esitada samuti ainult isikus, kes on võlasuhte pooled. Lille toomise näide- kaks inimest lepivad kokku, et kolmas inimene peab ühele neist lilli tooma. Võrdsed pooled – 3-2-1-2-06. Kõik pooled on võrdsed, olenemata sellest kas üks pool on avalik organ või mitte. Võlaõiguse allikad - TsÜS § 2 lg 1: tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava - VÕS § 25 lg 1: tava ja praktika(subjektiivne õigus, tava- oodatav käitumine, mis tuleb mingisugusest valdkonnast või traditsioonidest, praktika- iseloomustab võlasuhte pooli ja pooltel on võimalik tugineda sellele, et nad on varem sarnaseid lepinguid sõlminud) - leping Hierarhia mida kõigepealt vaatame: leping, seadus, tava, praktika ning vaatame kas on dispositiivne? VÕS üldosa kohaldamine
istungi edasi lükata10. Protsessuaalselt eristatakse eelistungit ja põhiistungit. 8 Lk 38 9 Lk 48 10 Lk 48 14 14. Kohtuotsuse ja -määruse peale edasikaebamine ja jõustumine Otsus tehakse avalikult teatavaks selle kuulutamisega asja arutamist lõpetaval istungil või tehakse otsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu pärast kohtuistungit. Kui otsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu, teatab kohus asja arutamist lõpetaval istungil aja, millal otsus on kohtukantseleis kättesaadav (TsMS paragrahvid 452, 453). Kui kohtuotsust ei ole apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja jooksul edasi kae- vatud, apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud, siis kohtuotsus jõustub. (TsMS paragrahv 456)11. Kohtuotsuses selgitatakse alati edasikaebamise korda ning selle tähtaega. Kui kohtumääruse võib seaduse kohaselt edasi kaevata, tuleb määrus teha kirjalikult.
TsÜS § 34 lg 1: kui A juhatuse liikmena midagi teeb, siis see on juhatuse otsus. Esindatav (OÜ) esindaja (A) (sisesuhe) III isik (B) (välissuhe) Tuleb analüüsida sise- ja välissuhte kehtivust, et lahendada probleeme. Sisesuhte analüüs: ametisuhe on lepingulaadne suhe, mis tähendab, et suhte tekkimine ja lõppemine on sarnane lepingu sõlmimisele ja lõppemisele. Valimiseks on vajalik mõlemapoolne tahteavaldus (TsÜS § 67 lg 2). 01.04 valimisotsus on OÜ tahteavaldus. A peab andma nõusoleku. Antud juhul ei nähtu kaasusest nõusolekut, samas võiks tegu olla vaikimisega nõusolekuga. Tuleb eeldada, et nõusolek oli olemas. Ametisuhe algas seega 01.04 ja lõppes teatavaks tegemisega 22.04, kuna tahteavaldus peab olema kohale jõudnud (TsÜS § 69 lg 1). Välissuhte analüüs: registrikanne loob universaalse kehtivuse (ÄS § 34 lg 2). Seega hakkab välissuhe kehtima kande tegemisest 10.04 ja lõppeb kande kustutamisega 24.04. Negatiivsete
........................ 82 Kirjandus ........................................................................................................................................ 83 Autor ................................................................................................................................................ 84 6 Minu õpilastele! 7 Tehinguõiguse üldküsimused. Tehingu vorm. (Slaid 1) Tehingu tegemiseks on vajalik tahteavaldus. Tahteavalduse tehingu tegemiseks võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Otsene on tahteavaldus, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. Otsese tahteavalduse nt võiks tuua raha maksmise kassapidajale, mis õiguslikult tähendab soovi sõlmida ostu-müügileping. Kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg
muule juriidilisele instituudile, -terminile või koodeksile/seadustikule. Äriõigus polegi õigus - äriõigus on õppeaine! See on õppeaine, mis on mõeldud ja disainitud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise erialade tugengitele, andmaks neile vajalikud teadmised ettevõtluse ja juhtimise, laiemalt majandustegevuse 4 , õiguslikust korraldusest. Õpetatav aine ei piirdu kaugeltki äriseadustikus sätestatuga käsitlemist leiavad ka tsiviilõiguse üldküsimused, asjaõigus, lepinguõigus (ehk võlaõigus) ja paljud muud õigusteemad, ehk siis põhimõtteliselt need, mis leiavad käsitlemist käesolevas õppeaines. 4Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Vt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg 1. 14 Mis$on$äriõigus?$ ! Äriõigus!on!õppeaine!$$ 02.09
konsensuse. Lepinguvabadus on põhiseadusega tagatud põhimõte. Kõik isikud on vabad otsustama kas ja kellega leping sülmida (PS § 19,31, 32). LEPINGUD. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on ühepoolsed ja mitmepoolsed. Vajalik vähemalt 2 tahteavaldust, kas samaaegselt või üksteise järel. TAHTEAVALDUS mistahes viisil kui seaduse või poolte kokkuleppel pole määratud teisiti. Otsene tahteavaldus kui sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslikke tagajärgi. Kaudne tahteavaldus väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslikke tagajärgi (parkimine automaadis maksmime).
Kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita 18 oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või pole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke vahendeid. Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsuse ametnik, politseinik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta. Ühise hooldusõiguse lõpetamine Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus
ETTEVALMISTUSMATERJAL ASJAÕIGUSE SEMINARIDEKS Õppeaasta 2019/2020 kevadsemester Seminarideks tuleb eelnevalt läbi töötada loetelus märgitud põhimaterjal, kohtupraktika ja seadused. Seminarides lahendatavad õppekaasused on ilmunud kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ (K. Kullerkupp jt, AS Juura, Tallinn 2018). Seminarideks valmistumisel on kohustuslik tutvuda ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse, asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse asjaomaste paragrahvidega; kinnisasjaõiguse teemade puhul ka kinnistusraamatuseadusega. Nimetatud seadused peavad seminarides kaasas olema. Samuti tuleb eelnevalt läbi töötada kaasuste lahendamise tehnika kogumikus „Asjaõiguse seminariülesanded“ lk 9-24. I ÜLDINE ASJAÕIGUS 1.-2. Asjaõiguse põhimõtted, asi, asja osa, päraldis, vili Põhimaterjal: „Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne“ koostajad P. Varul, I. Kull
kaubanduslikke toiminguid (tehinguid) ja objekte (veksel, tsekk jms). Kaubandus ja ühinguõigus kuuluvad küll eraõiguse alla, kuid sisaldavad ka avaliku õiguse norme. Kaubandusõiguse seoste kohta tsiviilõigusega on kaks teooriat: a) Dualistlik (Prantsusmaa, Code de Commerce 1807) b) Unitaristlik (Saksamaa, Handelsgesetzbuch 1897) Kaubandusõigus on positiivses õiguses tsiviilõigust täiendav õigusharu. Seosed teiste eraõiguse harudega I) Seos tsiviilõigusega Seos tsiviilõiguse üldosaga, vt TsÜS kohaldatavus juriidiliste isikute osas (TsÜS § 24- 47); Seos võlaõigusega, vt VÕS üldosast lepingulise vastutuse süsteem (eelkõige kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1) ja VÕS eriosast deliktilise vastutuse süsteem (vt VÕS § 1043 jj); VÕS müügilepingu reeglid (tehingud osade ja aktsiatega, ettevõtte müük); Eraõigusliku juriidilise isiku asutamisleping kui mitmepoolne leping;
15 päeva seal paragrahvis on lihtsalt lisaaeg et 15 päeva jooksul võiks tugineda vanale kandele võib olla tühine juhul, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige (§ 34 lg 2 1. lause 2. pool) sel juhul tühisuse alus TsÜS § 129 lg 1 mida hakata peale juhatuse liikmega? o teatati ülejärgmisel päeval st tegi tehingu juhatuse liikmena o juhatuse liikmele teatamine on õiguslikus mõttes tahteavaldus => TsÜS § 69 o teadmisest sõltub, kas ta vastutab juhatuse liikmena (st lepinguline vastutus) või deliktilise vastutuse alusel o TsÜS § 130 räägib juhust, kui tehing ei jää kehtima o tuleks ilmselt rakendada kas üldist deliktilist vastutust (VÕS) või laiendada juhatuse liikme vastutust väljapoole tema juhatuse liikmeks olemise aega kas ühing saab esitada kahju hüvitamise nõude?
annaabi.ee 
