Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tsiviilõigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hooldus, kehtetu, kinnistu, valdus, registrisse, eraõigus, subjekt, kandis, tsiviilõigus, hädaseisund, kanti, torm, nõudeõigus, õigusharu, õigusnormid, autoriõiguste, tapmine, volituse, arendamiseks, autole, korteriühistu, üldkoosolek, korterelamu, viitegaLoomuõigus (IUS naturale) igale elusolendile kuuluv õigus. Allajoonitud sõnad on mõiste lahti seletamisel kõige olulisemad, ülejäänud võib olla oma sõnadega. Kas õigus ei ole moraal? (SEMINARIS!) Õigus on kõigile üks. Moraale on niipalju, kui on erinevaid inimesi, inimgruppe. Moraali järgi seadused seadused on moraalsed. Kas riik kehtestab moraali? Ei. Eetika=moraal. ÕIGUS Eraõigus Avalik õigus - selline õigusharu, kus - selline õigusharu, kus subjektid on võrdsed subjektid on alluvussuhtes Karistusõigus Tsiviilõigus Äriõigus Majandusõigus Maksuõigus e kaubandusõigus Menetlusõigus (nt politsei)
Võlaõigus,asjaõigus (puudutab omandit), perekonnaõigus, pärimisõigus Äriõigus (ERA Õ. JUR. IS LOOMISE, TEGUTSEMISE JA LÕPETAMISEGA) Kõige rohkem sekkub riik majandusõigusesse, kõige vähem tsiviilõigusesse. Mõju ühiskonnale suur (õe-venna vaheline tehing vs) Miks jaguneb õigus kaheks? Eraõiguses läbiv põhimõte vabadus, avalikus õiguses läbiv põhimõte piiritlus. Lubatud on kõik see, mis pole keelatud; keelatud on kõik see, mis pole lubatud! Miks jaguneb eraõigus kolmeks? Erinevate eraõiguste valdkondadesse riigi sekkumise m äär erinev Era- ja avaliku õiguse määratlus/definitsioon Tsiviilõiguse mõiste? Reguleerib varalisi ja mittevaralisi suhteid võrdsuse alusel. Eristab kriminaalõigusest, sest krimaalõiguses pole VÕRDSUSE põhimõtet Miks on tava õigusallikas? Seaduse puuudmisel on võimalus kasutada tava Kas kohtupraktika on õigusallikas? Ei ole. Miks ei ole? Ei vasta meie õigussüsteemile. Eraõigus vs tsiviilõigus? tsiv
Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. - Kas õigus ei ole moraal? - Miks on tava õiguallikas? Kõike ei ole võimalik reguleerida ja seetõttu võetakse kasutusele tava, on vabaduse põhimõte.Seadus ei jõua kõike reguleerida ja ei ole ka vaja Seadusest madalamal seisev õiguakt- määrused,eeskirjad Õigus Eraõigus Avalik õigus - subjektid on võrdsed - subjektid on alluvussuhtes avaliku võimu kandjale allumine Avaliku võimu kandja on riik ja kohalikud omavalitsused. Kuidas neid kahte eristada? Huviteooria Avalik õigus lähtub riigi huvist , eraõigus lähtub üksikisiku kasust
2) Asjaõigus (omandid, omandipiirangud) 3) Perekonnaõigus (reguleerib abielu ja vanemate-laste vahelisi suhteid) 4) Pärimisõigus (reguleerib pärimist - varaüleminekut isiku surmaga). Avalik õiguses jagunemine puudub, on erinevad harud: Karistusõigus, maksuõigus, menetlusõigus jne. Era (Ius gentum) ja avalik (Ius publicum) õigus. Teooriate alusel jaotatakse. 1) Huviteooria. Ulpianus. Huviteooria kohaselt on avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus see, mis puudutab üksikisiku kasu. Kõik mis puudutab üksikisiku kasu on seotud riigiga, kõik mis on seotud riigiga, on avalik õigus. Mis on huviteooria puudus? Näiteks, riik(avalik õigus) ostab (eraõigus) auto. Ministeeriumi töötaja ostab endale auto. Avaliku võimu kandja sooritab eraõigusliku tehingu. 2) Subordinatsiooniteooria. Avalikus õiguses on alluvus, eraõiguses ei ole alluvust.
(kurjategija annab grupeeringu välja, siis see ei ole grupeeringu eetikaga/moraaliga kooskõlas) Religioon – Jumal – Käitumisreeglid mille on kehtestanud Jumal Tava – käitumise harjumus Õiglus – defineerimata Tarkus – oskus rääkida millestki keerulisest lihtsalt ja selgesti mõistetavalt Eraõigus – puu Miks jaguneb õigus kaheks 3 teooriat – sest vähemaga ei saa hakkama, defineerivad eraõiguse ja avaliku õiguse 1) Huviteooria – eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku huve, avalik õigus on see mis puudutab riigi huve a. Probleemid – Ministeerium ostab auto (võlaõiguse valdkond), riik ostab auto – oleks nagu avalik õigus, aga kuulub võlaõiguse alla. 2) Subordinatsiooni teooria – avalikus õiguses on subjektid alluvus suhetes ja eraõiguses on subjektid võrdsed a
Neil on erinevad põhimõtted- eraõiguse põhimõte(vabaduse põhimõte) on see, et lubatud on kõik see, mis pole keelatud. Avaliku õiguse põhimõte(piiratud põhimõte) on see, et keelatud on kõik see, mis pole lubatud. Riik ei tohi hakakta domineerima ja oma positsiooni kuritarvitada: pealtkuulamine jne.Eraõiguses on rohkem vabadusi. Vabadust on vaja selleks, et ühiskond edasi areneks. 19. Kuidas jaguneb eraõigus? Tsiviilõigus-mis omakorda jaguneb: võlaõigus- tegeleb lepingutega; asjaõigus- tegeleb omandiga; perekonnaõigus- tegeleb abieluga ning laste ja vanemate vaheliste suhetega; pärimsõigus- vara üleminek isiku surma puhul. Majandusõigus- tegeleb panganduse ja kindlustusega. Ühinguõigus- tegeleb juriiliste isikute tegevuse alustamise, tegutsemise ja lõpetamisega/reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 20
k - Ius naturale)igale elusolendile kuuluv õigus Religioon – Jumala hukkamõist, mitte inimeste hukkamõist -> JUMAL - Mille poolest erinevad moraal ja religioon? Moraal on seadustega hõlmatud. Religioon on jumala hukkamõist, moraal on teiste inimeste hukkamõist. Tava erineb moraalist- tava ei puutu üldse moraali! Õigus sarnaneb tava ja moraaliga: inimesed toimetavad riigi nimel.Varga moraal- õigusega vastuolus. Õigus,m is on amoraalne-kütuseaktsiis. Avaliku ja eraõigus püüavad määratleda kolm teooriat: Huviteooria - avalik õigus on kõik mis puudutab riigi huve, eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. Subordinatsiooni teooria ehk subjekti teooria – Avalik õiguses on subjektid alluvussuhetes, eraõiguses ollakse võrdsetes suhetes; Subordinatsiooniteooria on avalikus õiguses, kordinatsiooniteooria on eraõiguses.. Täiendatud subordinatsiooni teooria – (puudutab avalikku õigust ainult) avalikus
5. Abstraktsiooni printsiibi kontroll: Kokkuvõttes õpilane peab hüvitama Tallinna linnale akna. Lahendus kas uus aken või raha. Malle ostis Stockmanni kaubamajast toidukaupu, ta asetas need kaubalindile. Müüja registreeris kauba kassas ja tegi kättesaadavaks teisel pool kassat. Malle pani kauba kotti ja soovis kaardiga maksta, kaardimakse ei läinud läbi. Müüja palus kaup tagastada, Malle sellest keeldus, kuna ta on kauba omanik. Kes on kauba omanik? 1. Subjekt: Malle ja Stockmanni kaubamaja 2. Objekt: Raha või kaup 3. Subjektide kontroll: Malle on füüsiline isik ja Stockanni kaubamaja pole subjekt (pole lisainfot kas tegemist on eraõiguslik juridiilise isikuga või mitte, nt osaühing või mitte) 4. Õigussuhte sisu: Õigussuhe puudub kuna õigussuhteks on vaja kahte osapoolt. Ühistu direktor sõlmis lepingu territooriumi koristamiseks. Ühistu keeldub koristajale palka välja maksmast, kuna üldkoosolek pole andnud
reeglina kellegi poolt kehtestatud, vaid ühiskonnas välja kujunenud. Moraali- ja tavanormid ei ole üldjuhul kirjutatud reeglid. Kui õigusnormide järgimine on riigi poolt tagatud, siis moraalinormide või tavanormide puhul see nii ei ole. Sunniks võib lugeda inimeste hukkamõistu. Riik eristab moraali õigusest. 3. Mis teooriate alusel jaguneb õigus eraõiguseks ja avalik õiguseks? ERAÕIGUS/ius privatum- rooma õigussüsteemis eraõigus e see, mis puudutab eraisikute hüvesid. Eraõigust võib määratleda kui õiguskorra seda osa, mis reguleerib üksikisikute omavahelisi suhteid nende võrdõiguslikkuse ja vaba enesemääramise (privaatautonoomia) alusel. Eraõigus on õiguskorra see osa, mille normid on suunatud kõigile isikutele, kusjuures isikud eraõiguses saavad tegutseda privaatautonoomia mõttest lähtuvalt - nad on oma otsustes vabad ja iseseisvad. Eraõiguse valdkondadeks loetakse
Kuna asjad olid omandireservatsiooniga üle läinud, siis on omanikuks endine omanik niikaua kuni täidetakse omandireservatsioonist tulenev nõue (nt maksmine). Kaasus 6 VEM VÕS par 233 Kas V nõue on õigustatud? · AÕS Par 45 valduse äravõtmisest tulenev nõue: (1) Valduse äravõtmisel on valdajal õigus nõuda valduse taastamist isikult, kes on nõudja suhtes omavoliline valdaja. (2) Nõuet ei rahuldata, kui nõudja valdus on äravõtja või tema eelkäija suhtes omavoliline ja on omandatud ühe aasta jooksul enne valduse äravõtmist. · AÕS Par 80 - Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusest: (1) Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. (2) Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. · TsÜS par 57 kas asjad muutusid ehitise osadeks? Kas nad võiks olla olulised
Kaasus nr 8.1 Eraisik A kuulutab lehes, et müüb remonti vajava korteri Tallinnas Kalamajas. Kuulutusele vastavad ning korteriga käivad tutvumas B ja C. Kuna B pakub 5000 eurot kõrgemat hinda, otsustab A müüa korteri B-le. Nad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe pealkirjaga „Korteri müügi leping”, mis sätestab muuhulgas A kohustuse kinnisasi müüa ja B kohustuse nimetatud kinnisasi osta kokkulepitud hinnaga ning poolte kavatsuse vormistada ost-müük notariaalselt. B asub koheselt tegema ettevalmistusi korteri remondiks: nädala jooksul tellib ta 1000 euro eest sisekujundusprojekti ja tasub selle eest osaliselt ettemaksu ning ostab 830 euro eest siseviimistlusmaterjale. Tal on kavas korteris kiiresti remont teha ning siis korter uuesti müüki panna. Nädala lõpuks on aga ka C jõudnud otsusele, et ta on nõus Kalamaja korteri eest pakkuma 7000 euro võrra kõrgemat hinda. Seetõttu teatab A kaks nädalat peal
04. Negatiivsete asjaolude tõendamine ei ole üldjuhul võimalik, st III isik ei saa tõendada asjaolu, et ta ei tutvunud registrikannete andmetega. Saab tõendada, et tutvus varasemalt, kui kanne oli olemas. Kas leping kehtib? Leping kehtib, kuna kanne kustutati 24. aprillil, mis tähendab, et kolmanda isiku, antud juhul B, jaoks oli kanne äriregistris tõene. Äriregister kaitseb kolmandaid isikuid ÄS § 34 lg 2. Sel ajal kui leping sõlmiti, oli A kantud registrisse. Äriregistri kaardil kuupäevad, millal kanne tehti ja kustutati. Sellel alusel ei saa nõudeid esitada ning välissuhe on ammendunud. Kas juhatuse liikmel oli õigus sel kuupäeval leping sõlmida? Jah. Kui poleks õigust olnud lepingut sõlmida, siis leping ikka kehtiks, aga saaks nõuda kahju hüvitamist, kui lepingu sõlmimisega tekitati kahju. Kahju hüvitamine ÄS § 187?? või VÕS § 115 lg 1. Juhul, kui sisesuhe
Võlakirja kohaselt pidi Kalle maksma Marile igakuuliste maksetena 308,40 eurot. Ainult juuni kuus maksis Kalle Marile 308,40 eurot. Mari pöördub teie poole abi saamiseks, millist nõu annaksite teie Marile? III Kaasus TÜ Madara ja AS Lasref sõlmisid 4. oktoobril 2002. a ostu-müügi eellepingu, mille järgi kohustus AS Lasref müüma TÜ Madarale 1 000 000 krooni eest Tallinnas Majaka põik 17a asuva kinnistu osa suurusega vähemalt 5000 m2 ja seal asuvad pooleliolevad kaarhallid pindalaga 720 m 2. Maksmine pidi toimuma 5 aasta jooksul ja müügihinnast tuli maha arvata tasutud rent. Eellepingut muudeti 24. juulil 2003. a sõlmitud kapitalirendilepinguga, mille järgi võttis TÜ Madara 1. augustist 2003. a viilhallid ja asfalteeritud teenindusmaa rendile. Lepinguobjekti müügihinnaks määrati 1 500 000 krooni. Renditud vara ostu- müügileping pidi olema sõlmitud hiljemalt 24. juuliks 2005. a
5.1. Kas notaril oli õigus? Jah, notaril oli õigus. Täpsemalt on Kaie M.-il õigus sooritada tehingut ka tema seadusliku esindaja nõusolekul, sel juhul poleks vaja tema teovõimet kohtu teel laiendada. Kohus võib Kaie teovõimet laiendada arvestades tema huve ja arengutaset. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud kehtivuseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing nt leping on hõljuvalt kehtetu, st tehing on kehtetu, kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. 5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale? Notar peab sõlmima kinnisvara müügi tehingu. 5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse? Kolmas isik saab esitada vastava infopäringu teatud asutusele. Kolmas isik saab vastava avalduse esitada e-kinnisturaamatus. 6. 15-aastane alaealine Ülo K
Üldosa tsiviilseadustiku üldosa seadus Eriosa asjaõigus, võlaõigus, pärimisõigus, perekonnaõigus, äriõigus. Kui üldosa ja eriosa seadussätted on vastuolulised, siis kehtib eriosasäte! Eriosa säte alati täpsustab üldosa sätet. Näideks: Kui tähtpäev langeb puhkepäevale, siis kohustuse täitmise tähtaeg on esimene tööpäev. Alati saab kokku leppida teisiti. Tsüs sätted, mis seal on kirjas laienevad kogu tsiviilõigusele (võlaõigus, perekonnaõigus jne.). Eraõigus on tsiviilõiguses asjaõigus jne. Täpsustavad Tsüsi. Äriõigus eestis on see ühinguõigus. Mujal Euroopas tähendab äriõigus kaupade ja teenuste liikumisest kõnelev seadus. Füüsiline isik Õigusvõime on igal inimesel algab surmaga ja lõppeb surmaga. Iga laps pärib vanemate tagant sundosa, isegi kui pärandab teisele, siis 25% saab ikka kätte. Erandiks on see, kui laps on eostatud ja eostaja sureb ära, näiteks altari ees ja naine on rase ja mees sureb ära, siis see
seoses üleminekuga (vahetus) pandektiline süsteem õigusnormide jaotus valdkonniti, mitte funktsionaalse süsteemina: üldosa, perekonnaõigus, asjaõigus, pärimisõigus, võlaõigus. eraõigus ja avalik õigus eraõiguses on objektiks eraisikute omavahelised õigussuhted. Iseloomulikuks tunnuseks on üksikisiku otsustusvabadus (privaatautonoomia). Tüüpiline tegevusvorm on leping. Õigusnormide liigitus eraõiguses: tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus, intellektuaalse omandi õigus jne. Avaliku õiguse regulatsiooni valdkonnaks on riigi ülimuslik tegutsemine. Ülimusliku tegevuse sidumine seaduse ja õigusega. Tüüpiline tegevusvorm on haldusakt. Avaliku õiguse õigusnormid: riigiõigus e. konstitutsiooniõigus, haldusõigus, karistusõigus, maksuõigus, rahvusvaheline õigus, menetlusõigus e. protsessiõigus. avaliku õiguse ja eraõiguse eristamine
Notar ei võtnud arvesse Kaie M. kinnitusi ja selgitas, et selleks et ta saaks iseseisvalt olla tehingu pooleks, on vaja tema teovõimet laiendada, kuid see õigus on kohtul. 5.1. Kas notaril oli õigus? Notaril on õigus. Teovõime laiendamist on võimalik taotleda kohtu kaudu, arvestades isiku huve ja arengutaset. Enamjaolt piisab tehingu sooritamiseks piiratud teovõimega isiku esindaja nõusolekust. Niikaua kui tehing pole eestkostja poolt heaks kiidetud, on tehing kehtetu 5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale? Sõlmida tuleb kinnisvara ostu-müügi leping, mis tuleb notariaalselt kinnitada. 5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse? Võimalik on teha päring e-kinnistusraamatus. Samuti on võimalik saada teavet kohalikelt omavalitsustelt mõjuval põhjusel. 6. 15-aastane alaealine Ülo K. sõlmis iseseisvalt mootorratta Honda müügilepingu täisealise Kalju S.-iga
- Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), Mandri-Euroopa õigussüsteem, Skandinaavia õigussüsteem 2.3. Õiguse liigid: eraõigus ja avalik õigus Üleskutse teha pakkumus/ofert* kui nt kauplus paneb välja hinna VÕS § 16: (1) Pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Omanikuks saamise ehk omanditekke eeldus ei ole kunagi müügileping. AÕS § 92 kuidas tekib vallasomand? § 92. Vallasomandi tekkimine üleandmisega
Kui tõendab ära, siis saab öelda, et ma toetusin vanale kandele. 15 on vana kande mõju lõplikuks kustumiseks kolmandate isikute suhtes. Enne seda on tõendamiskoormis teisel poolel. OÜ nõude A vastu ei saa olla, kuna A ei teadnud, et pole juhatuse liige. Sõlmis teadmata, siis võiks esialgu öelda, et OÜ-l A vastu nõudeid ei ole. 5.Aktsiaseltsi asutajad andsid asutamisel aktsiaseltsile üle mitterahalise sissemaksena tootmisseadmed. Enne aktsiaseltsi registrisse kandmist ostsid nad selle vara ise aktsiaseltsilt tagasi. Lepingu tingimuste kohaselt läks omand neile üle lepingu sõlmimisest ja müügihinna tasumine toimub kolme aasta möödudes. Kas sellised tehingud on kehtivad? Ei, § 274 lg 1 Kas aktsiaseltsi saab sellistel asjaoludel kanda äriregistrisse, kui registripidaja saab tehingute tegemisest teada enne kandeotsuse tegemist? Tehinguid võivad teha: FI, JI, õigusvõimelised varade kogumid (seltsing), asutamisel JI
kõrgemal. Käskkiri on üksikakt, mille annab (pea)minister välja seaduse alusel põhiseaduse põhjal seesmiste konkreetsete küsimuste lahendamiseks. Seadus jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määrus jõustub 3 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Avaliku ja eraõiguse eristamine 1) Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Teooria puudus: ka eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel, eestkoste) ning avalikus õiguses võrdsusel põhinevaid suhteid (haldusleping). 2) Huviteooria- avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku huve. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest.
Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus Objektiivne õigus jaguneb avalikuks (ius publicum) ja eraõiguseks (ius privatum). Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal- Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1. Anglo-Ameerika ehk common law ehk üldise õigussüsteemiga riigid (Suurbritannia, USA, Kanada, Austraalia). Ei tehta vahet era- ja avaliku õiguse vahel. 2
5.1. Kas notaril oli õigus? Jah, notaril oli õigus. Täpsemalt on Kaie M.-il õigus sooritada tehingut ka tema seadusliku esindaja nõusolekul, sel juhul poleks vaja tema teovõimet kohtu teel laiendada. Kohus võib Kaie teovõimet laiendada arvestades tema huve ja arengutaset. Üldjuhul vajavad piiratud teovõimega isikute poolt tehtavad tehingud kehtivuseks seadusliku esindaja eelnevat nõusolekut. Ilma sellise nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing nt leping on hõljuvalt kehtetu, st tehing on kehtetu, kuni see piiratud teovõimega isiku esindaja poolt heaks kiidetakse. 5.2. Mis tehinguid peab notar sõlmima, et omandiõigus läheks üle ostjale? Notar peab sõlmima kinnisvara müügi tehingu. 5.3. Kuidas kolmas isik saab teavet , kes on korteri uus omanik, juhul kui tehingud teostatakse? Kolmas isik saab esitada vastava infopäringu teatud asutusele. Kolmas isik saab vastava avalduse esitada e-kinnisturaamatus. 6. 15-aastane alaealine Ülo K
tsiviilõiguse süsteem. 3. Skandinaaviamaade süsteem. Sarnaneb Kontinentaal-Euroopa süsteemile tehakse vahet avaliku ja eraõiguse vahel, kuid õigus pole kodifitseeritud. Era- ja avaliku õiguse eristamise 3 peamist kriteeriumi 1. huviteooria tuleneb Rooma õigusest. Avalik õigus on see, mis lähtub (Rooma) riigi huvist, (näit: riik kehtestab maksud, kriminaalkorras karistamine). ja eraõigus on see, mis puudutab üksikisiku kasu. (näit pärimine). 2. subjektiteooria avalikus õiguses ei ole suhtepooled võrdsed, riik on oma olemuselt üle ja iseloomulikud on alluvussuhted (maksuõiguses riik kogub makse ja maksja peab neid maksma). Eraõiguses on tegemist võrdsete pooltega; lähtutakse privaatautonoomia põhimõttest (ise oma asju otsustada , pooled on vabad oma otsuseid ise tegema). 3
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt
kaupu 3 kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2) 4 FIE on ettevõtja mille järgi? - ÄS §1- tegevuse järgi ja äriregistri kanne on vaid deklaratiivse tähendusega (vale!!!). Seega kui tahad et sind registrisse kantakse siis peab kande rahuldama kuna see vaid deklaratiivne aga ega seepärast ettevõtjaks ei muutu vaid alles siis kui nt hakkad teenust osutama. Sellepärast ei pea olema FIE-l ettevõtet. Seega see väide b) ei ole õige. 5 ÄS § 33 lg 6 ÄR on abstraktne menetlus, dokumendimenetlus ei tohi küsida, miks sa selle
kaupu 3 kui käive ületab 25.000 krooni aastas, siis on käibemaksukohuslane (§ 3 lg 2) 4 FIE on ettevõtja mille järgi? - ÄS §1- tegevuse järgi ja äriregistri kanne on vaid deklaratiivse tähendusega (vale!!!). Seega kui tahad et sind registrisse kantakse siis peab kande rahuldama kuna see vaid deklaratiivne aga ega seepärast ettevõtjaks ei muutu vaid alles siis kui nt hakkad teenust osutama. Sellepärast ei pea olema FIE-l ettevõtet. Seega see väide b) ei ole õige. 5 ÄS § 33 lg 6 ÄR on abstraktne menetlus, dokumendimenetlus ei tohi küsida, miks sa selle
Vt RVEÕS § 14-17. Vt RKTKo 3-2-1-104-08, p. 18. Ühingutele kohalduva õiguse kindlaksmääramisel kaks teooriat: a) Asukohateooria ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus asub tema juhatus ehk kust seda juhitakse. Seega puudub õigusvõime välisriigis asutatud ühingutel, mida juhitakse/tegevus toimub Eestis, kuna äriühing vm peab Eestis olema kantud vastavasse registrisse. b) Inkorporatsiooni ehk asutamiskoha teooria ühingule kohaldatakse selle riigi õigust, kus see on asutatud (registreeritud). Eestit peetakse süstemaatilise tõlgenduse kohaselt inkorporatsiooniteooriast lähtuvaks riigiks Äriühingute vastastikune tunnustamine EL-is ja asutamisvabadus. Ühinguõiguse 14. direktiivi eelnõu. Euroopa Kohtu lahendid: Segers (1986), Daily Mail (1988), Centros (1999), Überseering
6. Kuidas tekib juriidilise isiku õigusvõime? Juriidilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. · Nt. ei saa juriidiline isik olla pärandajaks; autoriks · Ei saa olla teise juriidilise isiku juhatuse või nõukoja liikmeks (TsÜS § 31 lg 7), prokuristiks, likvideerijaks, esindajaks kohtus, testamenditäitjaks, pankrotihalduriks. Erandiks TÜ ja UÜ. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 2) ja lõppeb kustutamisega vastavast registrist (TsÜS § 45 lg 2) . · Äriregister või mittetulundusühingute ja sihtasutuste register · Enne registrisse kandmist omab eelühing piiratud õigusvõimet Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast (TSÜS § 26 lg 3) ja lõppeb seadusega ettenähtud korras (TsÜS § 45 lg 2). See isik võib omada ainult selliseid
Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti kuulub siia. III Skandinaadia õigussüsteem- avalik õigus ja eraõigus. Subjektiteooria: Avalikus õiguses ei ole suhte pooled võrdsed, üks on võimupositsioonil. Eraõiguses on pooled võrdsed. Reguleerimise meetod:
Olulised paragrahvid - üleandmine (§ 92) – vallasomandi üleandmine ja käsipandi regulatsioonil põhinevate asjaõiguste teke. St kolmandad isikud võivad näha tänu valduse olemasolule, et isikul on õigus sellele asjale - heausksus (§ 95) – isik, kes heauskselt omandab, näeb seda vallasasja teise isiku valduses olemist - omandieeldus (§ 90 – valdus annab vallasasjade omandi eelduse; eeldatakse, et isik, kes asja valdab, on asja omanik Säilitamisfunktsioon (kontinuiteedi funktsioon) – soodustatakse valdaja kasuks olemasoleva olukorra säilitamise ehk valduse kontinuiteedi; vältida muudaguste tegemist - igamine § 110, § 124 – vallasasjade ja teatud juhul ka kinnisasjade omandamise võimalus - omandieeldus Kaitsefunktsioon – seondub valduse kaitse regulatsiooniga. Tähendab omaabi rakendamise
ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE REGULEERIMISMEETODID JA –ESE Avalik õigus: esemeks subordinatsioonisuhted, millest üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks käsk ja keeld Eraõigus: esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks privaatautnoomia tahtevabadus AÕ harud: riigi-, haldus-, maksu-, karistus-, menetlus-, konkurentsiõigus EÕ harud: tsiviilõigus, kaubandusõigus, intellektuaalne omand, rahvusvaheline eraõigus Miks on vaja teha vahet era- ja avalikulõigusel? See tuleneb põhiseadusest. Võiks olla olematu, millisesse kohtusse peab klient kuuluma. Kõik mis ei ole keelatud on lubatud (eraõigus), kõik mis ei ole lubatud on keelatud (avalik). 2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem. Üldosa tähendus. Tsiviilõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib isikute omavahelisi suhteid (nii varalisi kui mittevaralisi) võrdsuse ja vaba enesemääramisepõhimõttel.
· Õpetatakse teed, kuidas on võimalik jõuda õiglase otsuseni. Selle jaoks lahendatakse kaasusi. Common law puhul kujundab inimese juristiks alles konkreetne töö erialal. Mõnel pole õiguslik kõrgharidus üldse vajalik. 2 Tsiviilõigus Füüsilised isikud Füüsiliste isikute õigusvõime Isik on tsiviilõiguse subjekt e tsiviilõiguste ja -kohustuste kandja. Isikut iseloomustab kaks peamist parameetrit : õigusvõime teovõime Õigusvõime on isikuvõime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Ühetaoline õigusvõime Tuleb eristada konkreetse isiku subjektiivseid õigusi ja kohustusi. Õigusvõimet ei saa piirata. Õigusvõime algab sünniga ja lõppeb surmaga.(§7 (3) Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode
annaabi.ee 
