(. Citrus) -- , ( , ) . -- . , citrus « ». -- - . : , , - +10°C. : - , . - -- , -, . : . - , +25°C, . . - , . : - . .. , 0,2% . : - . 5-10°C, . : . : , , . , . . : · Citrus aurantifolia -- , · Citrus maxima -- (, ), · Citrus medica -- , 2 · Citrus reticulata -- , · Poncirus trifoliata -- , · : o Citrus australasica -- o Citrus australis -- o Citrus glauca -- · , - · : o Citrus halimii, o Citrus indica -- , : · Citrus aurantium -- · Citrus bergamia -- · Citrus bigarradia -- (. ) · Citrus chrysocarpa -- · Citrus combava -- · Citrus deliciosa x C. salicifolia -- · Citrus grandis -- · Citrus hassaku -- · Citrus ichangens...
Hispaania lipp Hispaania vappim Majandus, tööstus 1960. aastatel leidis aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks Hispaania on tööstus-ja põllumajajandusmaa Hispaania tööstustoodang: elektrienergia, kivisüsi, nafta, rauamaak, malm, teras, väävelhape, autod, laevad, plii, tsink, alumiinium, vask, tsement Hispaania põllumajandustoodang: nisu, oder, mais, riis, suhkrupeet, päevalill, kartul, tsitrused, puuvill, tomatid Rahvusvahelised organisatsioonid Rahaühik euro (EUR) Hispaania kuulub NATO-sse, ÜRO-sse, OECD-sse, Euroopa Liitu Ajalugu 16. sajandil kujunes Hispaania oma vallutuste tõttu Ameerikas Euroopa võimsaimaks suurriigiks Järgnevatel sajanditel jäi Hispaania oma arengus mitmestest teistest Euroopa riikidest maha 19. sajandi lõpus kaotas Hispaania kõik endised kolooniad viimseni, kaasaarvatud Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid ja
VITAMIINID Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Andres Pulges Tartu 1996 Mis on vitamiinid? Mis ma pean sööma, et täielikult katta oma vitamiinivajadused ? Kas minul tasuks tarbida Kas vitamiinide vitamiinpreparaate? liigmanustamine on tervisele ohtlik? Vitamiinid heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümkatalüüsis ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. ü Vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid ü Vitamiinide kestev defitsii...
B6 püridoksiin, pähklid, leib, nahapõletikku, põhjustab mälu- ja püridoksamiin avokaado, suunurkade lõhenemist, koordinatsioonihäireid banaanid, pärm, käte ja jalgade krampe kaunvili neerud, süda, inositool kartul, mais, põhjustab nahalöövet ja (müoinositool) tsitrused, oad, juuste väljalangemist pähklid maks, oad, põhjustab kasvupeetust, põhjustab allergilisi foolhape, folatsiin rohelised suurpunalibleaneemiat reaktsioone taimeosad, pärm põhjustab
B2 piim, maks, kala, pärm,kaunviljad,spinat B4 liha,kroovimata jahust leib, munarebu,maks,piim PP nikotiinhape maks,pärm,kanaliha,kalasaadused,nisukroov B6 maks,munakollane,porgand B8 neerud,süda,kartul,mais B10 foolhape maks, oad rohelised taimeosad,neerud,liha B12 verivorst,maks,tailiha,juust, pärm,seened B13 loomsed produktid B15 loomsetest produktides ja seemnetest BT karnitiin lihasaadused,pärm C-vitamiin mustsõstra ja kibuvitsa marjad,jõhvikas,kapsas, Paprika, pähklid, tsitrused H-vitamiin biotiin maks,neerud, piim,oad,tomad,munarebu U-vitamiin kapsas, spargel,petersell,tomat P-vitamiin värsked puu-ja juurviljad 4
Hispaania rahvusköök Janeli Toomel 10b Mitmekülgne Täienenud tänu paljude maade kultuuride mõjutustele. Vanadelt roomlastelt oliivisalud Araablastelt - mandlid, tsitrused ja aromaatsed vürtsid. Ameeriklastelt - tomatid, magus ja mõru kaunpipar (chilli), kabatshok (zuccini), erinevat sorti oad, kartul, shokolaad ja vanilje. Tapas Mereannid mitmesugused kalad, molluskid, teod, vähid Tapas Vahemere köök Väga tervislik Road pakuvad esteetilist naudingut. Vahemere dieet - nisu, oliivid ja vein. Lisanduvad veel muud toiduained - riis, küüslauk,
südamehaiguste, vähi ja rakukahjustuste vastu · on äärmiselt vajalik suitsetajale, kes peab saama päevas kaks korda rohkem seda vitamiini kui mittesuitsetaja · soodustab paranemisprotsesse, hoiab ära skorbuudi, stimuleerib närvisüsteemi tööd · võitleb tuberkuloosi, difteeriat ja düsenteeriat põhjustavate mikroorganismidega. KUST SAAB: · Mustad sõstrad · Kibuvits · Paprika · Lehtkapsas · Mädarõigas · Tsitrused VAEGUS: · Sinised laigud kehal · Kerge aneemia · Kahvatud igemed · Valusad liigesed · Haavade aeglane paranemine Fosfor SÜMBOL: P OMADUSED: · Must, punane või valge · tahke PLUSSID: · DNA molekulides · väetiste koostises MIINUSED: · põleb isegi vee all · kohutavad põletushaavad KUST SAAB: · väetiste koostises · toiduainetes fosforhappena
1) parasniiske valdkond 2) kuiv mandriline valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad jäävad kuiva mandrilisse valdkonda · Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE · Põllumaad palju (300 mln ha) · Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima · Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilisedalad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE
Euroopaga. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav, talv pehme ja vihmane. Keskmine temperatuur põhja-ja keskosas jaanuaris 8-10 kraadi, augustis 18-24. Lõunas vastavalt 10-12 kraadi ja suvel 24-26 kraadi. Sademete hulk on 350-500 mm, lõunas vähem kui 200 mm aastas. Põhja-ja loodeosa on Euroopa üks sademeterohkemaid piirkondi(900-3000 mm aastas). Hispaania peamised põllusaadused on nisu, oder, mais, riis, suhkrupeet, päevalill, kartul, tsitrused, puuvill, tomatid. Mullad: Mullastikus on ülekaalus pruunmullad. Eriti viljakad on metsapruunmullad ja leet-pruunmullad Hispaania põhjaosas. Kõvalehise metsa ja võsa rusk-pruunmullad ja hallid pruunmullad teises territooriumis on samuti väga viljakad. Maaparandustööd: Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel.
Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED................................................................................................................15 5 . RETSEPTID....................................................................................
Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1. PUUVILJAD...........................................................................................................................4 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD............................................................................................. 5 3. TSITRUSED......................................................................................................................... 11 4. LUUVILJALISED................................................................................................................15 5 . RETSEPTID....................................................................................
2) kuiv mandriline valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad jäävad kuiva mandrilisse valdkonda Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE Põllumaad palju (300 mln ha) Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilised alad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE
Tootmine toimub ransodes, uusistandustes, ekstensiivsetes teraviljataludes. Toodang on odav, seega saavad nad seda eksportida (villa, liha, veini). Vahemere äärne piirkond Kliima on väga hea (lähistroopiline), kuid põllumajandusliku maad on vähe (mäed). Kõige vanem kaupa tootev piirkond põllumajanduses. Kõige levinenumad on uusistandused, spetsialiseerunud suurtalud. Omatarbeks toimib ka ekstensiivne loomakasvatus. Vahemere äärses piirkonnas kasvatatakse viinamarju, tsitrused, maitsetaimi. Suurtalud on spetsialiseerunud varajase köögivilja (tomat, kurk, sibulad jne) tootmisele. Ladina-Ameerika Maad on palju, kuid ebaühtlase kvaliteediga. Klimaatiliselt on selles piirkonnas väga head tingimused. Esindatud on kõik põllumajandusliku tootmise vormid; ransod ja istandused põhinevad sageli väliskapitalil. On nii uusi kui traditsioonilisi istandusi. Esineb ka ekstensiivseid teraviljatalusid (toodetakse maisi). Kohaliku toodangu andjad on segatalud ja
Hispaania Koostaja: Hendrik Kuusk AT-09 Pärnu PKHK Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari ...
Nii sidruni- kui apelsiniõli toodetakse peamiselt Itaalias ja Ameerika Ühendriikides. MANDARIIN : Mandariinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu-Aasiast. On kirjeldatud ka teisi mandariiniliike, neid käsitletakse nüüdisajal kui mandariini sorte, sordirühmi või hübriide. Mandariinipuid kasvatatakse eriti Jaapanis, Vahemeremail ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Gruusias. Mandariinipuu talub lühiajalist kuni -9 kraadist külma, mida teised tsitrused välja ei kannata. Täiskandeiga saabub mandariinipuul 8.-12. aastal ja kestab 40.-45. eluaastani. Mandariinipuu viljad - mandariinid - on kollakas- või punakasoranzhid, apelsinitaolised, kui väiksemad ning õhukese ja kergesti eralduva koorega, nende magus õrn lõhnav viljaliha sisaldab sidrunhapet (1,1%), suhkruid (kuni 10,6%) ning C- ja B-vitamiini. Mandariine süüakse toorelt või neist valmistatakse keedis, dzhemmi, jooke ja muud sellist
JÄRJEST: Jää- ja külmakõrbed polaarne Tundrad ja metsatundrad lähispolaarne Parasvöötme metsad parasvööde rohtlad parasvööde ja lähistroopiline Poolkõrbed ja kõrbed parasvööde, lähistroopiline, troopiline Lähistroopilised loodusvööndid lähistroopiline savannid ja lähisekvatoriaalsed metsad lähisekvatoriaalne ekvatoriaalsed vihmametsad ekvatoriaalne Jää ja külmakõrbed 1. Asend: Polaarjoone ümber nii Põhja- kui lõunapoolustel. Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaen...
Kasutatakse eeskätt värskelt. 2.5 KUMKUATS EHK KÄÄBUSAPELSIN Kääbusapelsin ehk kumkvaat pärineb Lõuna-Hiina ja Indohiina aladelt. Tänapäeval on viljelusalaks subtroopilised piirkonnad, kus ka apelsine kasvatatakse, peamiselt Hiina, Jaapan, Lõuna-Aafrika, Iisrael. Kasvavad kobaratena väheste asteldega igihaljastel põõastel. Viljad meenutavad välimuselt ovaalseid apelsine, kuid on vaid väikese mandariini suurused (läbimõõduga 2-3 cm ), Need on üldse kõige väiksemad tsitrused ja kuuluvad ainsana koos koorega söödavate tsitruste hulka. Viljaliha on hapukasmagusa, tugevalt vürtsika apelsinimaitsega. Vili sisaldab rohkesti kaltsiumi ja märkimisväärsel hulgal C-vitamiini. Neid eksporditakse peamiselt sügistalvel. Säilitada +10-15 C temperatuuril ja 90 % relatiivse õhuniiskuse juures kuni 4 Eksootilised viljad nädalat
USA on paljude tehnoloogiliste uuenduste kavandaja ja juurutaja (eriti arvutitehnika, meditsiini, kosmoseuuringute ja sõjanduse vallas). Põhitooted: maagaas, metallid (eriti teras), väävel, elektri- ja tuumaenergia, mootorliikurid, keemia- ja elektroonikatooted, paber, tsement, toiduained, tarbekaubad. Põllumajanduses on kõrge mehhaniseerituse tase ja oskuslik kemikaalide kasutamine. Peamised põllumajandussaadused: nisu, mais, puuvill, tubakas, soja, köögivili, tsitrused, linnu- ja loomaliha, kalatooted. Väljaveokaubad: masinad ja seadmed, elektroonikatooted, keemiakaubad, toiduained. 9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_%C3%9Chendriigid http://vm.ee/et/2-majandus http://www.germalo.ee/reisiinfo/ameerika-uhendriigid/ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ameerika_%C3%BChendriigid1
Lisaks kolmele põhitoidukorrale on hakatud soovitama ka kahte väiksemat toidukorda ehk süüa 3+2 korda päevas. väiksemad toidukorrad on head enne ja pärast lõunat. Hea oleks sel ajal süsivesikuid vältida, kasulikud on piimatooted. Puuviljad Olulised viljad on: õun, viinamarjad, ananassid, kiivid, banaanid, kirsid, maasikad, apelsin, arbuus, aprikoos, avokaado, granaatõun, mango, mustikas, pirn, ploom, rabarber, sõstar, viigimari, vaarikas, virsik, tsitrused, sidrun, kuivatatud puuvili. Apelsin On leitud hea toime mao, soolestiku haiguste ning stressi vastu Aprikoos Aitab stressi vastu, sel on hea toime nahale, limaskestadele, nägemisele, maksale ja infektsioonihaiguste vastu. Avokaado On tõhus looduslik halva tuju ravim, tugevdab südame-vereringet, närvisüsteemi ning keskendumisvõimet. Granaatõun Granaatõuna terad sisaldavad kiudaineid, mis parandavad seedimist ja toimivad kõhupuhituse vastu. Mango
Suurim greibitootja maailmas on USA. 8 MANDARIINIPUU: Mandariinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu Aasiast. On kirjeldatud ka teisi mandariiniliike, neid käsitletakse nüüdisajal kui mandariini sorte, sordirühmi või hübriide. Mandariinipuid kasvatatakse eriti Jaapanis, Vahemeremail ning Põhja ja LõunaAmeerikas, Gruusias. Mandariinipuu talub lühiajalist kuni 9 kraadist külma, mida teised tsitrused välja ei kannata. Täiskandeiga saabub mandariinipuul 8.12. aastal ja kestab 40.45. eluaastani. Mandariinipuu viljad mandariinid on kollakas või punakasoranzhid, apelsinitaolised, kui väiksemad ning õhukese ja kergesti eralduva koorega, nende magus õrn lõhnav viljaliha sisaldab sidrunhapet (1,1%), suhkruid (kuni 10,6%) ning C ja Bvitamiini. Mandariine süüakse toorelt või neist valmistatakse keedis, dzhemmi, jooke ja muud sellist. Viljakestas sisalduvat
B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat 6 pAB p-aminobensoehape maks, piim, munad, pärm P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad VITAMIINIDE DEFITSIIT Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks
Botaanika eriharud: taime- Morfoloogia;- anatoomia; -tsütoloogia; -embrüoloogia. Süstemaatika: florograafia; Taimegeograafia; (Taime-)ökoloogia; Taimefüsioloogia; Paleobotaanika Rakk: cellula raku kest tekitab kambrikesi mungakonge (Hooke) Parenhüümsed ehk isodiameetrilised(ühemõõdulised igas suunas) rakud ja prosenhüümsed ehk erikülgsed(pikkus ületab tunduvalt laiuse). Membraan struktuurid, kahemembraaniga: plastiidid(tekivad algkudedes olevatest läbipaistvatest proplastiididest) , mitokondrid, tuumad(kõigis neis on DNA-d). Kloroplast on ümbr. kaksikmembraaniga sisemine ümbritseb põhiainet- stroomat selle sees membraanimoodustised tülakoidid, mile kogumik on graan. Kromoplast, Amüloplast- säilitustärklise ladestamine. Ühemembraanilised- lüsosoomid, plasmalemm, ER. Vakuool. Hoiukoht- suurim, võib olla ka mitu ühes rakus, toit ja jääk ainete säilit, lagundamine, regulats. Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-prod...
B8 inosiit (müoinosiit) neerud, süda, kartul, mais B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p- maks, piim, munad, pärm aminobensoehape P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad Vitamiinide defitsiit Inimorganismil on võime talletada vitamiinide teatud varu, millest jätkub enamike vitamiinide puhul 4..
sojauba, viinamarjad) Eristatakse: 1) parasniiske valdkond USA nisuvööde ja Ukraina viljakad alad 2) kuiv mandriline valdkond jäävad kuiva mandrilisse valdkonda Kasvatakse lambaid, kitsi LÄHISTROOPILINE VÖÖDE Põllumaad palju (300 mln ha) Pikka vegetatsiooniperioodi lühendab kuiv kliima Eristatakse : 1.Läänerannikute vahemerelisi alasid – pehme, vihmane talv, kuum põuane suvi, mullad viljakad, mullaerosioon . Tegeletakse segapõllundusega (oliivid, tsitrused, viinamarjad, puuviljad, oma tarbeks talinisu, mais). Mitmeaastased istanduskultuurid 2. Mandrilisedalad- Looduslikult seal kõrbed, poolkõrbed. Põllumajandus oaasides, niisutus. Puuvillapõõsas, kitsed, lambad 3. Idarannikute mussoonkliima alad – 2-3 saaki aastas, vegetatsiooniperiood 8-11 kuud, sademeid palju, talv lühike, pehme. Riis, teepõõsas, õlitaim (nisu, mais, tubakas) pähkel, puuvillapõõsas TROOPILINE VÖÖDE Aktiivsete temp. summa
- säilitamises arvestada järgmiste teguritega: temperatuur, niiskus, etüleeni eritumine, valgus, aroom - viljad jagada temperatuuri järgi 3 rühma - viljad jagada etüleeni tootvateks ja etüleenikartlikeks - jälgida, et laoruumis ei oleks tuuletõmmet Temperatuur mida kauem säilitada, seda täpsem temperatuur · +1...+5 kraadi salat, kapsas, porgand, peet, seller, roheline sibul, till, kartul. Õun, ploom, aprikoos, nektariin, virsik, tsitrused, pirn, granaatõun · +10...+15 kraadi melon, kõrvits, kurk, tomat, paprika. Ananass, avokaado, mango, grip · +17 +18 kraadi banaan, annoona Võimalusel hoida eraldi külmikutes, selle puudumisel mitte külmakartlikud viljad panna +5...+7 kraadi, teised jätta välja. Külmakartlikele on liigne külm halvem kui soe. Külmumise tunnuseks on viljade pehmenemine, värvuse ja maitse muutumine. Viljade kiiret riknemist soodustab ka temp. järsk kõikumine
C Vesilahustuv Naha, igemete, Sinised laigud kehal, Pole Mustsõstar, kapillaaride, kerge aneemia, kibuvitsa marjad, hammaste, luude ja kahvatud igemed, jõhvikas, kapsas, sidekoe talitlus; valusad liigesed, paprika, tsitrused immuunsüsteemi haavade aeglane tugevdamine; paranemine. peamine antioksüdant veres B1 Vesilahustuv Süsivesikute Defitsiit häirib Pole Pärm, nisuidud, lõhustamiseks, tugevasti glükoosi ehk seafilee,
seened. 2)Puu ja köögivilja tootjad maailmas(suurimad mille poolest)- kõige suurim puu ja kv. tootja on Hiina, temale järgneb India ja siis USA. Hiina Toodab aastas 184,5 miljonit tonni juurvilju, kuid ekspordib vaid 1 milj. tonni · Peamised ekspordimaad: Jaapan, USA, Korea. Viimastel aastatel on puu- ja köögiviljapindade pinnad suurenenud traditsiooniliste kultuuride (suhkruroog ja riis) arvelt Hiina peamised puuviljakultuurid: · Õunad, · Tsitrused,· Pirnid,· Banaanid,· Viinamarjad· Ananass· Mango· Litsi Peamised köögiviljad: · Hiina on peamine seente, küüslaugu ja herneste eksportija. · Palju kasvatatakse ka lehtköögivilju ja meloneid India: · Puuviljandus· (7 miljonit tonni banaane aastas)· Veel kasvatab India väga suurtes kogustes ananasse ja apelsine. India on suurim mangode tootja maailmas, (10 miljonit tonni mangosid miljonil hektaril) India aastane köögiviljatoodang on 50.9 miljonit tonni kasvupinnaga 4,5 milj
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Tootmine toimub ransodes, uusistandustes, ekstensiivsetes teraviljataludes. Toodang on odav, seega saavad nad seda eksportida (villa, liha, veini). Vahemere äärne piirkond Kliima on väga hea (lähistroopiline), kuid põllumajandusliku maad on vähe (mäed). Kõige vanem kaupa tootev piirkond põllumajanduses. Kõige levinenumad on uusistandused, spetsialiseerunud suurtalud. Omatarbeks toimib ka ekstensiivne loomakasvatus. Vahemere äärses piirkonnas kasvatatakse viinamarju, tsitrused, maitsetaimi. Suurtalud on spetsialiseerunud varajase köögivilja (tomat, kurk, sibulad jne) tootmisele. Ladina-Ameerika Maad on palju, kuid ebaühtlase kvaliteediga. Klimaatiliselt on selles piirkonnas väga head tingimused. Esindatud on kõik põllumajandusliku tootmise vormid; ransod ja istandused põhinevad sageli väliskapitalil. On nii uusi kui traditsioonilisi istandusi. Esineb ka ekstensiivseid teraviljatalusid (toodetakse maisi). Kohaliku toodangu andjad on segatalud ja
konservide valmistamiseks. Suurim greibitootja maailmas on USA. Mandariinipuu Mandariinipuu on igihaljas viljapuu, pärit arvatavasti Kagu-Aasiast. On kirjeldatud ka teisi mandariiniliike, neid käsitletakse nüüdisajal kui mandariini sorte, sordirühmi või hübriide. Mandariinipuid kasvatatakse eriti Jaapanis, Vahemeremail ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Gruusias. Mandariinipuu talub lühiajalist kuni -9 kraadist külma, mida teised tsitrused välja ei kannata. Täiskandeiga saabub mandariinipuul 8.-12. aastal ja kestab 40.-45. eluaastani. Mandariinipuu viljad - mandariinid - on kollakas- või punakasoranzhid, apelsinitaolised, kui väiksemad ning õhukese ja kergesti eralduva koorega, nende magus õrn lõhnav viljaliha sisaldab sidrunhapet (1,1%), suhkruid (kuni 10,6%) ning C- ja B-vitamiini. Mandariine süüakse toorelt või neist valmistatakse keedis, dzhemmi, jooke ja muud sellist. Viljakestas sisalduvat eeterlikku
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool IK KÕ Marja Liisa Eimpalu PUUVILJAD JA PÄHKLID Referaat Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2010 SISUKORD Sissejuhatus Puuviljad ja marjad on ammustest aegadest olnud inimese toiduks. Eriti soojemates maades on neid koriluse ja küttimise ajastul järjekindlalt korjatud looduslikest kasvupaikadest. (Kalju,K. 2007:9) Taimetoodete keemilise koostise ja füsioloogilise toime eripäraga ongi seleteatav nende äärmiselt laiaulatuslik kasutus nii rahva- kui teadusmeditsiinis. Viljade ja marjade roll organismi normaalse elutegevuse tagamisel seisneb selles, et nad varustavad organismi vitamiinide, leeliseliste mineraalainete, orgaaniliste hapete, eeterli...
Kivisöevarud on suured ja kaevandamisolud soodsad, suurem osa sellest eksporditakse Ida- Aasiasse ja Euroopasse. Tähtsad tööstusharud on ka autode montaaz, metallitöötlus, masina-, tekstiili-, keemia- ja toiduainetööstus, metallurgia ja laevaremont. Peaaegu kogu elektrienergia saadakse kivisöe-elektrijaamadest. Haritavat maad on 12% territooriumist ja niisutatakse peaaegu 15 000 km2. Peamised põllumajandussaadused on mais, nisu, suhkruroog, päevalill, tsitrused, virsikud, köögivili, looma-, linnu- ja lambaliha ning vill ja piim. Vahemerelise kliimaga aladel kasvatatakse viinapuud. Veinitoodangult on LAV maailmas 8. ja päevalilleseemnete toodangult 11. kohal. Kiiresti arenev majandusharu on turism. SKT elaniku kohta 12 350 USD, sellest annab teenindus 66,1%, tööstus 30,8% ja põllumajandus 3,1%.
kahvatud igemed; valusad liigesed; haavade aeglane paranemine. Tõsise defitsiidiga kaasneb: skorbuut, mida iseloomustavad lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, hemorraagia, tursed, katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad (armkoe rabestumine), kergesti murduvad luud , kõhulahtisus; osteoporoos; tugev aneemia. varusid pole mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused Parimateks Cvitamiini allikateks on marjad, puu ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. B1-vesilahustuv süsivesikute lõhustamiseks >närvirakkude talitluseks, virgatsainete tekkeks, närviimpulsside edastamiseks, ajutegevuseks ja mälu talitluseks, rasvhapete ja aminohapete lõhustamiseks, soolhappe sünteesiks; organismi ainevahetuses energia tootmiseks, kuna ta aitab organismil vabastada süsivesikutest energiat,
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
valusad liigesed; haavade aeglane paranemine. Tõsise defitsiidiga kaasneb: skorbuut, mida iseloomustavad lihasnõrkus, kapillaaride katkemised, hemorraagia, tursed, katkised põletikulised igemed ja hammaste väljalangemine, raskesti paranevad haavad (armkoe rabestumine), kergesti murduvad luud , kõhulahtisus; osteoporoos; tugev aneemia. Varusid pole. C-vitamiini allikad: Mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas, kapsas, paprika, tsitrused. B1 veeslahustuv, Vajalik: süsivesikute lõhustamiseks >närvirakkude talitluseks, virgatsainete tekkeks, närviimpulsside edastamiseks, ajutegevuseks ja mälu talitluseks, rasvhapete ja aminohapete lõhustamiseks, soolhappe sünteesiks; organismi ainevahetuses energia tootmiseks, kuna ta aitab organismil vabastada süsivesikutest energiat, · närvisüsteemi, lihaste ning südame normaalseks funktsioneerimiseks, · soolestiku peristaltika ergutamiseks ja söögiisu stabiliseerimiseks,
Seejärel erinevad veinid segatakse ning pärast 10 kuud küpsemist villitakse vein pudelisse. Villitud vein küpseb pudelis jahedates veinikeldrites maksimaalselt 9 kuud. Veinil on sädelev õlekõrre-kollane värvus kuldsete helkidega. Aroom on väga kompleksne, rikkalik, intensiivne ja elegantne. Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Eristuvad lillelõhnad, troopilised puuviljad, tsitrused, sarapuupähkel, magusad mandlid koos vürtsikate nüanssidega. Maitselt on täidlane, mahlakas ja tiheda struktuuriga, suurepärase happesusega, järelmaitse kauakestev ja kergelt magus, püsiv lilleline-vürtsikas, tulvil troopilisi puuvilju. Ideaalne kaaslane erinevate kalaroogadega, juurviljarisoto, riisi- ja pastaroogadega, linnuliha ja juustudega. Parim serveerida 14-15 kraadi juures. MARCO FELLUGA 100% Sauvignon Blanc Friuli DOC. Vein on olemuselt kerge, keskmise täidlusega, värske
o Ainevahetuse optimeerimine temperatuur, aktiivsus, söömine peab olema mõõdukas Antioksündandid · Ühendid, mis kõrvaldavad või suruvad alla vabade radikaalide kahjustavat toimet · Eksogeensed ehk toidu kaudu omastatavad o C-vitamiin (vesilahustuv: mustsõstar, kibuvits, paprika, mädarõigas) o E-vitamiin (rasvlahustuv: päevalilleseemned, pähklid, teraviljad, taimsed õlid) o Flavonoidid (mustikad, tsitrused, kakao, roheline tee, punane vein) Antoksüdantide sisaldus ei võrdu nende omastamisega keha poolt o Karotenoidid (rasvlahustuvad, kasutatakse ornamentides; A-vitamiini eelühendid; kasutatakse ka immuun- jm organismi funktsioonides) · Ornamendid sekundaarsed sootunnused o Sugulises valikud olulised tunnused (silmatorkav sulestik, pigmentatsioon, lott, hari) o Väljaarendamine kulukas ja konditsioonid sõltuv
B15 pangaamhape loomsed produktid ja seemned BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape musta sõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas, kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munakollane N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p-aminobensoehape maks, piim, munad, pärm
B10, foolhape, folatsiin maks, oad, rohelised taimeosad, neerud, liha B11 B12 kobalamiinid verivorst, maks, tailiha, juust, pärm, seened B13 oroothape loomsed produktid B15 pangaamhape loomsetes produktides ja seemnetes BT karnitiin lihasaadused, pärm C askorbiinhape mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused H biotiin maks, neerud, piim, oad, tomat, munarebu N lipoehape pärm, piim, liha U S-metüülmetioniin kapsas, spargel, petersell, tomat pAB p-aminobensoehape maks, piim, munad, pärm P bioflavonoidid värsked puu- ja juurviljad VITAMIINIDE DEFITSIIT Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4...40 ööpäevaks ning seetõttu on vajalik nende pidev saamine seedekulgla kaudu
(kaalikas- naeri ja kapsarohu hübriid), apelsiini puu on pomelipuu ja mandariinipuu ristand. Kaladest: beluuga x sterlet- bester; sebra x hobune sebroid. Liigiteke. Liigiteke geograagilise eraldatusega- allopatriline liigiteke. Ökoloogiline liigiteke- sümpatriline liigiteke. üldised liigitekke suundumused. Sümbiontne liigiteke: kahe liigi kooselus tekib uus liik (nt samblikud); Hübriidne liigiteke: uus liik tekib hübridisatsiooni tekkega- erinevad tsitrused (algseid tsitruseliike oli 3- a vaat kui palju tänapäeval on). Divergentne liigiteke- 1.) geograafiline eraldatus. Divergentset liigiteket aktsepteerivad nii botaanikud kui ka zooloogid. Tekkepunktid: 1.) kõigepealt peab kujunema geograafiline isolaat (väljaränne v leivla liigendumine). 2.) geneetilised protsessid- erinevad mutatsioonid ja erinevad rekombinatsioonid, erinev isendite arv. 3.) looduslik valik isolaadis (erinevad tingimused kui algses populatsioonis). 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
