Tsistertslased mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Tsistertslased – Loode-Prantusmaale tekkinud uus ordu, mis lähtus benediktlaste reeglites, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlt füüsilist tööd. Kloostrid loodi üksikutesse kohtadesse.

10. klass ajaloo kontrolltöö KESKAEG

Tsistertslased - algul olid kloostrid maal (Kärkna, Padise); nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumalateenimisele ning lisaks sellele tegelesid nad ka põlunduse, ajanduse ja karjakasvatusega, naisharul olid kloostrid ka linnades.

-1

Tsistertslased – Esimene mungaordu kes Eestimaale jõudsid olid tsistertslased (mungarüü värvi järgi „hallid vennad“). Nad rajasid 1228 aastal mungakloostri Kärknas (hiljem ka Padisele) ja naistsistertslaste Püha Miikaeli ehk Mihkli kloostri Tallinnas (hiljem ka Tartu ja Lihulasse). Vana- Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine.

Eesti Kultuurilugu

Tsistertslased – Kärkna, Lihula, Tallinn 6.Mille poolest on sõjaajalukku läinud 1410.aastal toimunud Grünwaldi ehk Tannenbergi lahing? See lahing tähistas Leedu suurvürstiriigi poliitilise ja sõjalise võimsuse tippu.

Kontrolltöö Eesti keskaeg

Tsistertslased - vaimulikud,kes lähtusid küll Benedictuse reeglist kuid nõudsid vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist,luksusest loobumist ja järjekindlat füüsilist tööd.

Spikker

Tsistertslased – Püha Bernard; range kloostrielu ja ülim askees; 13saj – 500, 14saj – 700; kloostrid pühendati Neitsi Maarjale; Eestis Padise; Valge rüü.

Keskaeg - Usud

Tsistertslased – lähtus Benedictuse reeglist, kuid nõudis vahepeal lõdvenenud kommete karmistamist, luksusest loobumist ja järjekindlat füüsislist tööd.

Kõrgkeskaeg

Tsistertslased – kloostrid Kärknas ja Padisel, hiljem rajati ordus naisharu, mille kloostrid rajati Tallinnas, Tartus ja Lihulas.

Eesti keskaeg

Tsistertslased - - liikmete sihiks tegeleda üksinduses põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega (Kärkna ja Padise kloostrid)

EESTI KESKAJA AJALOO RAUDVARA

Tsistertslased - 11.saj, valge kuub, rajasid aedu, kasvatasid lambaid, rajasid põlde ja palvetasid.

Keskaeg - kokkuvõte

Tsistertslased – põlluharimine, aiandus, karjakarvatus (Kärkna, Padise, Lihula, Tallinna)

Keskaeg Eestis

Tsistertslased – Oma nime on saanud kloostri esimese asukoha järgi.

Ajalugu 10. klassile

Tsistertslased - mungad Padise ja Kärkna kloostrites, rahumeelsed.

Eesti ajalugu

Tsistertslased - osalesid aktiivselt liivimaa missjoni tegevuses.

Ajalugu läbi aegade

Tsistertslased - ordu rajas 11saj robert de molesme.

Ajalugu läbi aegade

Tsistertslased - tallinnas tartus ja lihulas.

Ajalugu läbi aegade

-1

Tsistertslased – valge rüü, tuntuim esindaja St. Bernard, range kloostrielu, askees inimvõimete piirini, piiridele, ääremaale suunatus, kloostrid ja alad pühendati Neitsi Maarjale, eraldi koori- ja ilmikmungad, suur kloostrivõrk

Ajalugu (islam)

-1

Tsistertslased - ordu rajati 11. saj. Reeglid olid sarnased benediktlastega, kuid rangemad. Kloostreid rajati kõrvalistesse paikadesse.

Ajalugu peale keskaega

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

kaitsealal on kolm suuremat järve, neist suurim Ähijärv.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti