Ühiskonnaõpetus 1.Millised on parempoolsed/vasakpoolsed/tsentristlikud partied( + näited parteidest) *Parempoolsed- toetuste ja abirahade mittemaksmine, vaid inimeste motiveerimine, et otsida tööd ja arendadakutseoskusi. Nende arvates peab inimene oma toimetuleku ja käekäigu eest ise vastutama. Loovad palju võimalusi eraettevõtete loomiseks. (Reformierakond, IRL) * Vasakpoolsed- sotsiaalne õiglus ja võrdsus.Lõhed inimeste sissetulekutes ja võimalustes pole eriti suured. (Keskerakond, Sotsiaaldemokraadid) * Tsentristlikud- kõikuvad
Erakondi saab jaotada tüüpide alusel: Struktuuri alusel saab eristada väikeparteisid, kollegiaalselt juhitavaid(esimees, peasekretär, parteivolikogu. Kõige tähtsamad otsused võetakse vastu partei üldkogul) , diktaatorlikke parteisid( ainult üks juht) Tegevuse järgi Ideoloogia alusel vasakpoolseteks( tähistab seda poolt, mis hõlmab sotsialismi, kommunismi . Arvatakse, et riik peab ühiskonna tegemistesse võimalikul palju sekkuma. Nt : Eestimaa Rohelised) tsentristlikud( Sotsiaaldemokraatia ja kristlik konservatism, jäävad parem- ja vasakpoolsete vahele, üritavad meeldida mõlemale poolele.) Parempoolsed (seostatakse erinevate ideoloogiatega, konservatism, liberalism, nt Reformierakond) tegevuse järgi: massipartei(tahab pidevalt kasvatada liikmete arvu), populistlik (liikmete arv pole oluline, propaganda valijatele on oluline) Eesti erakonnad: Keskerakond, Reformierakond, Rahvaliit, Eestimaa Rohelised, IRL, Sotsiaaldemokraatlik erakond. Survegrupid
Pr president-Sõjajärgne pr riik kasvas välja vastupanuliikumisest eesotsas kindral Charles de Gaulle, moodustas maa vabastumse järel (1944) Ajutise Valitsuse.sakslastega koostööd einud Vichy valitsuse juht marssal Petain->eluaegne vangistus.1946areferendumil kiideti heaks põhiseadus,pr sai parlamentaarne vab(kuni1958).Gaulle oli IV Vabariigi põhisead. Vastu Pol süst osutuski ebakindlaks. Valtsusi vahetati tihti.Pr Komm.Part keeldusid teised koostööd tegema nig võimule said tsentristlikud erakonnad. Rahvusvaheline valuutafond ehk IMF on organisatsioon, mis reguleerib ja hoiab stabiilsena rahvusvahelist rahasüsteemi jagades riikidele raha, et tagada riikide majanduskasv ja jätkusuutlikkus. Maailmapank on organisatsioon, mille peamiseks eesmärgiks on arengumaade arendamine andes neile pikaajalist laenu. Lisaks aitab korraldada arengumaade majandust. Sk liitvab-Saksamaa jagati NSVL ja USA, ingl,pr vahel okupatsioonideks.NSVL- totalitaarne riigikord,läänetsoonis dem
, Naisõiguslaste l., Rahvarinde l., Noorsooliikumised. Huvi (surve) grupid: a) äri ja ametialastel tegevustel põhinevad (arstide liit, õliliit) b) kodanike initsiatiivil põhinevad (ametiühingud, keskkonnakaitsjad) Erakonnad: a) vasakpoolsed (Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Keskerakond) b) parempoolsed (Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit) c) tsentristlikud (Eestimaa Rohelised, Rahvaliit) Kodanikuosalus: Kodanikuorganisatsioonid, kodanikualgatus; naabrivalve; protestiavaldused Erakonnad ja parteid Erakondade eesmärk on valimiste kaudu saada võimule, viia ellu oma seisukohti ja aidata kaasa rahva elu parandamisele. Riigikogus on praegu 6 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad Reformierakond, IRL ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Opositsioonis on Keskerakond, Rahvaliit ja Eestimaa Rohelised.
a. Ajutise Valitsuse. Valitsesid pahempoolsed meeleolud, kommunistidel oli üsna suur mõju. 1946.a. koostati ja referendumil kiideti heaks IV vabariigi põhiseadus, mille kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Selle järgi juhiti Prantsusmaad kuni 1958. a.-ni. Uus poliitiline süsteem osutus aga ebakindlaks ja ebapüsivaks. Kiiresti vahetusid valitsused. Kommunistidega koostööst teised erakonnad keeldusid. Prantsusmaal sai võimule tsentristlikud erakonnad. * Koloniaalimpeeriumi lagunemine. Selle kooshoidmiseks pidas Prantsusmaa sõdu 1946-1954 Indo-Hiinas, Vietnamis aga sai lüüa. Jagatud Saksamaa • Pärast Teist maailmasõda Saksamaa lõhenes. Saksamaa jagati NSV Liidu, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsioonitsoonideks. • Ida-Saksamaa aladel, mis kuulus NSV Liidu okupatsiooni alla kehtestati totalitaarne riigikord ja moodustati Saksa Demokraatlik Vabariik
*impeeriumi lagunemine kulges suhteliselt valutult * Inglismaa säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilse mõju * säilis kahepartei süsteem- võimul olid kord konservatiivid(esindasid parempoolseid huve), kord leiboristid(esindasid pahempoolseid huve) Prantsusmaa * valitsesid pahempoolsed meeleolud *Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik *ka majanduspoliitika muutus küllaltki vasakpoolseks *uus poliitiline süsteem oli ebakindel- valitsused vahetusid tihti *võimule said tsentristlikud erakonnad *algas Prantsuse koloniaalimpeeriumi lagunemine Saksamaa * Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV liidu, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. * NSVL tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääneriikide tsoonides aga demokraatia * jõustus uus põhiseadus(lääne pool) *majanduslik olukord oli väga raske *kristlik-demokraatlik valitsus alustas majandusreformi(sotsiaalne turumajandus) *majandus hakkas kiiresti arenema
Valimisel saavad osaleda, osaleda selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18a Eesti kohtusüsteem I Maakohtud ja halduskohtud II ringkonnakohus III riigikohus Riigikogus on praegu esindatud 6 erakonda . valitsuskoalitsiooni moodustavad : reformierakond, rec/ isamaaliit ja sotsiaal demokraadid opositsiooni moodustavad Keskerakond, Rahvaliit , Rohelised. VASAKS POOLSED TSENTRISTLIKUD PAREMPOOLSED * keskerakond * Rohelised * reformierakond * Rahvaliit * Rec/isamaliit * Sotsiaal demokraadid Peamised inimõigustealsed dokumendid on: * Euroopa inimõiguste konventsioon. * Euroopa sotsiaal harta. 1) riigieelarve on rahaline plaan ,aastajooksul laekunud tulude ja kulude kohta. 2) Riigieelarvesse pannakse kirja (riigi) tulud ja kulud.
3) erakonnad 4) kodanikuosalus Riigikogus on esindatud 6 erakonda. Valitsuskoalitsiooni moodustavad: Reformierakond, IRL ja Eesti Sotsiaaldemokraatlik erakond. Vasakpoolsed erakonnad sotsiaalne õiglus ja võrdsus, põhivastutus kodanike elujärje eest peab olema riigil. [ Sots.dem. erakond, Keskerakond ] Parempidised erakonnad igaüks peab ise vastutama oma käekäigu eest, inimest peab suunama ja innustama töötama, kaitsevad rikkamate ja jõukamate huve.[ Reformierakond, IRL] Tsentristlikud erakonnad [ Eestimaa Rohelised, Rahvaliit ] ÕIGUSKAITSE & KOHUS Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted on : 1) Kehtib seaduste ülimuslikkus. 2) Kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine. 3) Kohtu erapooletus. Korrakohase protsessi põhimõtted kohtueelses staadiumis on : 1) Kodu ja isiku puutumatus. 2) Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta. 3) Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist (habeas corpus).
D.Eisenhower. 10.Prantsusmaa-kasvas välja vastupanuliikumisest, mille eesotsas oli kindral Charles de Gaulle,kes moodustas 1944.a.Ajutise Valitsuse.Tugevad pahempoolse meeleolud.1946.a sai Prantsusm parlamentaalne vabariik.Selle nn IV seaduse järgi juhiti Prantsusmaad 1958.a.- ni.Vasakpoolseks muutus ka majanduspoliitika.DeGaulle oli IV vabariigi põhiseaduse vastu.12.a. jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust.1947.a. loobuti Kommunistliku Parteiga koostööd tegemast.Võimul tsentristlikud erakonnad.Koloniaalimpeerium lagunes. 11.India-Iseseisvus 15.aug.1947.a.Samal päeval tekkis islamiusuline, kahest erladi osast koosnev Pakistan.7-8mlj. Indiasse jäänu moslemit jättis kodu ja liikus Pakistani, seal rändasid vastu Hindud.Puhkes vägivald.Mahatma Gandhi üritas seda peatada näljastreigiga.1948a. sai ta surma hindu kuuli tõttu.Etteotsa tõusis J.Nehru-riik muutus ilmalikuks parlamentaarseks vabariigiks
Prantsusmaa Sõjajärgne riik kasvas välja vastupanuliikumistest, mille eesotsas kindral Charles de Gaulle, kes moodustas Ajutise Valitsuse. 1946 sai Prantsusmaast põhiseaduse kohaselt parlamentaarne vabariik. Majanduspoliitika muutus suhteliselt vasakpoolseks. Gaulle oli Pranstusmaa põhiseaduse vastu . see osutuski ebakindlaks: 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. Lõpuks said Prantsusmaal võimule tsentristlikud erakonnad, kes olid nii kommunismi kui ka gaullide vastased, suutmata samas riiki tõhusalt juhtda. 1958. kuulutati välja Prantsusmaa V Vabariik. 1960ndad olid erakordselt edukad- majanduskasv kiirenes. Prantsusmaa isepäisus- lahkus 1966 NATO-st. 1968- puhkesis norterahutused Pariisis. Saksamaa LV Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSVL, Ameerika ÜR, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsioonitsoonideks.
isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Dwight D. Eisenhower- vabariiklasest USA president. Suurbritannia- Koloniaalimpeerium lagunes, kuid Suurbritannia säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. Langes nende rahvusvaheline tähtsus. Säilis kaheparteisüsteem. Leiboristid teostasid vasakpoolseid reforme: riigistati osa tööstust, laiendati sotsiaalhooldussüsteemi. Prantsusmaa- Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik. Võimule said tsentristlikud erakonnad. Koloniaalimpeerium hakkas lagunema. Charles de Gaulle- vastupanuliikumise juht Prantsusmaal. Kindral, kes moodustas maa vabastamise järel Ajutise Valitsuse. Saksamaa- NSVL tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord. Lääneriikide tsoonis teostati demokraatlikke reforme. Majanduslik olukord oli raske, raha oli kaotanud väärtuse, õitses must turg. Pandi alus sotsiaalsele turumajandusele. Kehtestati Saksa mark. Saksa majandusime- kiireim majanduslik areng Euroopas.
Rahvusvahelise tähtsuse langus. Säilis kaheparteisüsteem konservatiivid, leiboristid. Prantsusmaa Sõjajärgne Prantsuse riik kasvas välja vastupanuliikumisest (eesotsas kindral Charles de Gaulle, kes moodustas 1944. aastal Ajutise Valitsuse). 1946. aastal Koostatud ja referendumil heaks kiidetud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Majanduspoliitika muutus vasakpoolseks. Uus poliitiline süsteem osutsuski ebakindlaks, võimule said tsentristlikud erakonnad, kes olid nii kommunistide kui ka gaulle'istide vastu, suutmata samas riiki tõhusalt juhtida. Probleeme suurendas koloniaalimpeeriumi langunemine. Saksamaa Purustati sõjas põhalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendiriikide, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel okupatsioonitsoonideks. Saksa majandusime, sotsiaalne turumajandus. Itaalia Itaalia arengut 1950. ja 1960. aastail võib nimetada tormiliseks. Itaaliast sai tööstusriik.
Kehtestati dem. Vabadused, mida võis keeleata sõjaseisukorra väljakuulutamisega. Poliitiliste parteide teke: Parempoolsed: Põllumeestekogud- liidrid: Päts Laidonen, Teemant. Kuulusid sinna suurtalunikud ja põllumajandussaaduste turustus. Kristlik Rahvaerakond, liidrid: Akel ja Lattik, usuliste ringkondade huvide kaitsjad. Põllumeeste Asunike ja Väikemaapidajate Koondis, eraldus Tööerakonnast, maareformiga maad saanud talupojad. Tsentristlikud: Rahvaerakond, liider Tõnisson. Linnade keskkondlus ja Lõuna-Eesti talupojad. Tööerakond, liidrid: Standman ja Piip, haritlased riigiametnikud, linnakodanikud. Vasapoolsed: Sotsiaaldem. Tööliste Partei, liidrid:Martna, Rei, väikekodanlus, osad käsitöölised ja vabrikutöölised. Eesti Iseseisev Sotsialistil Tööliste Partei: Eraldusid sotsiaalde. Liidrid: Kruus. Eestimaa Kommunistlik Partei, liidrid: Kingissepp, Anvelt, eraldus Venemaa Sotsiaaldem. Parteist.
(liberaalid) Ebavõrdsus on paratamatus, varanduslikud ja staatuslikud vahed säilivad alati. (konservatiivid) Riik peab kaitsma rahvuslikku kapitali ka ettevõtja huve. (sotsiaaldemokraadid) Majanduses tuleb toetada vaba ettevõtlust, konkurents, avatud majandusruum ja riikliku regulatsiooni minimaalsust. (liberaalid) Riik ei pea osutama heaoluteenuseid, vaid peab tagama kõrge tööhõive ja kindlustama konkurentsi. (konservatiivid) 13. Mis on tsentristlikud parteid ja mis on nende eesmärk? Need parteid on erinevate maailmavaadete kogumiga ning neid iseloomustab mõõdukus. Tavaliselt pooldavad nad sotsiaaldemokraatiat, leiborismi või kristlikku konservatismi. Nende eesmärk on olla võimalikult paljudele valijatele meelejärgi ning leida võimalusi nii vasakpoolsetest kui ka parempoolsetest erakondadest. 14. Paiguta Eesti erakonnad ideoloogilisele skaalale (vasakpoolsed, tsentristid, parempoolsed). Vasakpoolsed: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega; asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. 1917.a. suvel hakati looma rahvusväeosi. Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917.a. jooksul välja Eesti poliitilised erakonnad (parem-vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak- tsentristlikud parteid. Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse. Oktoobripööre tagajärjed Venemaal ja Eestis, muudatused. 1917.a. novembris haarasid enamlased, eesotsas V. I. Leniniga. Kehtestati bolsevike valitsus kogu Venemaal. Sellest sündmusest sai alguse Nõukogude Venemaa. Ajutise Valitsuse juhid arreteeriti. Ükski välisriik bolsevike võimu esialgu ei tunnistanud. Oma võimu
baskid ja katalaanid, kes siiani kohati väga radikaalsete meetmetega omavalitsust nõudsid. Mainitud sündmused jagasid Hispaania rahva mitmesse leeri, kes ei kartnud arusaamatuste klaarimiseks relva appi võtta. Sõja algus (s4) 1931. aastal toimus riigipööre, mille käigus kõrvaldati võimult kuningas Alfonso XIII. Kuulutati välja Hispaania II vabariik. Valimised võitsid vasakpoolsed vabariiklased, kes viisid läbi hulga demokraatlike reforme. 1933. aasta valimistel said võimule tsentristlikud parteid, kes püüdsid kärpida demokraatlikke õigusi. 1936. aasta valimised võitis vasakpoolne Rahvarinne, kes jätkas demokraatlike muudatuste sisseviimist. Ühiskonnas levisid kuuldused, et kohe kehtestab vaskpoolne valitsus Hispaanias töölisrahva diktatuuri. Selle kuulduse ajandil puhkes Marokos 1936. aasta juulis Hispaania koloniaalvägedes ülestõus, mis levis kiirelt üle Hispaania. Ülestõus kujunes veriseks konfliktiks, mida nimetati Hispaania kodusõjaks. (s5)
suuremad sissetulekud võrduvad suuremad maksud. 4. Sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone vaid pooldavad reforme. 5. Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Koguomand kuulub riigile kes juhib majandust ühest keskusest ühtse plaani järgi. Ära pidi kaduma varanduslik ebavõrdsus. Tänapäeval järgitakse kommunismi ideoloogiat. Poliitilised ideoloogiad jagatakse: parem ja vasakpoolseteks ning nendevahele jäävad tsentristlikud ideoloogiad. Roheline ideoloogia on tsentristlik. Valimised: Valimisi peetakse demokraatia üheks olulisemaks tunnuseks. Valimised täidavad nelja põhilist ülesannet: 1. Määravad parlamendi koosseisu 2. Valimiste kaudu saavad kodanikud esitada võimudele oma nõudmisi, hääletades nende poolt kes annavad rohkem lubadusi rahva nõudmiste täitmiseks. 3. Valimised näitavad kui suur on kehtiva korra toetuspind. 4. Valimised harivad rahvast
1951 konservatiivid üritasid SBR rahvusvahelist positsiooni taastada (8). 2.4 Prantsusmaa Charles de Gaule moodustas 1944 aastal Ajutise Valitsuse. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel valimistel said palju hääli ka kommunistid. 1946 koostatud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. De Gaulle oli selle põhiseaduse vastu: 12 aasta jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. Võimule said tsentristlikud erakonnad, kes olid nii kommunistide kui De Gaulle'i vastu, ent ei suutnud ka ise riiki tõhusalt juhtida.1947 aastal keeldusid teised erakonnad koostööst Prantsusmaa Kommunistliku Parteiga, sest nägid selles Moskva käepikendust. Probleeme suurendas koloniaalimpeeriumi alanud lagunemine.Selle kooshoidmiseks pidas Prantsusmaa 1946-1954 sõda Indo-Hiinas, aga sai Vietnamis luau (8). 2.5 Saksamaa Lääne-Euroopa arenguprotsesse pärast Teist maailmasõda peegeldas eredalt
Tulenevalt proportsionaalsetest valimistest oli Riigikogus esindatud palju parteisid; seetõttu ei suutnud ükski partei saavutada parlamendis absoluutset enamust. Eestile olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused (e. valitsused, mis koosnesid kahest või enamast parteist). Sagedased olid valitsuskriisid ja valitsuste vahetumised (N: juhul, kui mõni valitsusse kuuluvatest parteidest lahkus erimeelsuste tõttu koalitsioonipartneritega valitsusest). Valitsused olid valdavalt tsentristlikud või paremtsentristlikud 3. Võitlus riigivastastega: Kõige tõsisemat ohtu Eesti iseseisvuse püsimisele ja demokraatia säilimisele Eestis kujutas endast Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) ja selle seljataga seisvad NSV Liidu valitsus ja Komitern. EKP eesmärgiks oli kehtiva riigikorra kukutamine ja NSV Liiduga sarnase sotsialistliku ühiskonna loomine Eestis. Oma tegevuses sai EKP laialdast abi NSV Liidult (rahalist abi; relvi; propagandakirjandust; seal leidsid pelgupaiga Eestis
Ajutise Valitsuse. Valitsesid tugevad pahempoolsed meeleolud, esimestel sõjajärgsetel valimistel anti palju hääli ka kommunistidele. 1946 a. koostatud ja referendumil heaks kiidetud põhiseaduse kohaselt sai Prantsusmaast parlamentaarne vabariik. Küllaltki vasakpoolseks sai ka P majanduspoliitika. De Gaulle oli IV põhiseaduse vastu. Uus poliitiline süsteem osutuski ebakindlaks: 12 a jooksul vahetus Pariisis 22 valitsust. P's said võimule tsentristlikud erakonnad, kes ei suutnud riiki tõhusalt juhtida. Saksamaa Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSVL'i, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. NSVL'i tsoonis kehtestati totalitaarne riigikord, lääneriikide tsoonides asuti aga teostama demokraatlikke reforme. 1948 a. algatasid vabadel valimistel valitud liidumaade esindusorganid uue põhiseaduse, mis jõustus 1949 a. järgnenud Saksa
- Vene armees ja laevastikus toimusid vastuhakud jne. Kuigi revolutsioon suruti maha saavutati siiski võimudelt ka teatud järeleandmisi. · Revolutsiooni tulemused: - Tsaarivalitsuse poolt välja antud oktoobrimanifestiga (17.oktoober 1905.a.) lubati tegutsema hakata parteidel (senised parteid olid varem illegaalsed). - Eestis kujunesid välja mõned vasakpoolsed ja liberaalsed (tsentristlikud) erakonnad (N: Jaan Tõnissoni loodud Rahvameelne Eduerakond). - Eestlased said 1905.a. revolutsiooniga esimese tõelise õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks. - Vene impeeriumis kehtestati senisest veidi liberaalsem (ehk vabameelsem) nn. duumademokraatia ajajärk- esmakordselt kutsuti Vene riigis kokku valitud rahvaesindus- Riigiduuma, mille töös osales ka eestlaseid (näiteks J.Tõnisson).
inimesi, maj-likult hästi kindlustatud. 2) Massipartei-tekkis üldise valimisõiguse kehtestamise järel, finantsid baseerusid liikmete liikmemaksudel, peaeesmärk-liikmeskonna pidev kasvatamine. 3) Laia haarde partei-tähtsad valijate hääled, üliaktiivsed valimiste eelsel perioodil, hiljem vaikelu, ideoloogiliselt hägune, oluline saada võimule. 3. Ideoloogiline: Pahempoolsed Tsentristlikud Parempoolsed (sotsialistid) (Keskerakon, Rohelised) (liberaalid, (SDE, RL) konservatiivid) (Reformierakond, IRL) Survegruppide liigitus: 1. Organisatsioonilise struktuuri järgi: 1) Institutsionaalsed-ametlikud institutsioonid (nt. EELK)
moodustas maa vabastamise järel 1944.aastal Ajutise Valitsuse. Pahempoolsed meeleolud-valimistel anti palju hääli kommunistidele.1946a-Prantsusmaa parlamentaarne vabariik. Selle järgi juhtimine kuni 1958.a.Vasakpoolseks muutus ka Prantsusmaa poliitika. 12a jooksul vahetas Pariis 22valitsust. 1947.aastast alates keeldusid teised erakonnad koostööst Prantsusmaa kommunistliku parteiga, sest nägid selles Moskva käepikendust. Võimule said tsentristlikud erakonnad,kes olid kommunistide kui ka gaulleistide vastu, suutmata samas riiki tõhusalt juhtida. Koloniaalimpeeriumi kooshoidmiseks, pidas riik 1946-1954 sõda Indo-Hiinas, sai Vietnamis aga alandavalt lüüa.1960-ndad aastad majanduslikult edukad. 1960dnad ongi ajalukku läinud kui Gaulle´i kümnendina. Riigi isepäisuse ja eripärase Ameerika-vastasuse olulisemaks avalduseks oli lahkumine NATO sõjalisest organisatsioonist 1966.a
ja kaotanud igasuguse võitlusvõime). Hiljem, vabadussõja käigus said need rahvusväeosad Eesti kaitsejõudude tuumikuks. - Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917 jooksul välja Eesti poliitilised erakonnad (parem- vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak-tsentristlikud parteid. - Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse. 1917 suvest alates hakkas Vene Ajutine Valitsus kaotama oma senist positsiooni (vt Revolutsiooniline kriis Venemaal) ning esile hakkas tõusma äärmuslik enamlaste partei. Niigi keerulist ja ebastabiilset
ja kaotanud igasuguse võitlusvõime). Hiljem, vabadussõja käigus said need rahvusväeosad Eesti kaitsejõudude tuumikuks. - Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917 jooksul välja Eesti poliitilised erakonnad (parem- vasakpoolsuse skaalal); esialgu populaarsemateks kujunesid vasak-tsentristlikud parteid. - Mais 1917 valitud Maapäev tuli kokku juuni algul . See oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Maapäev valis täidesaatvaks organiks Maavalitsuse. 1917 suvest alates hakkas Vene Ajutine Valitsus kaotama oma senist positsiooni (vt Revolutsiooniline kriis Venemaal) ning esile hakkas tõusma äärmuslik enamlaste partei. Niigi keerulist ja ebastabiilset
valitsuse juhi. Kui kantsler ei suuda ametisse määrata Riigipäeva poolt heakskiidetud valitsust, siis võib teha seda president. President võib ka Riigipäeva laiali saata presidendi volitused olid suured. Seda vabariiki, mis nüüd tekkis, kutsutakse kõnekeeles Weimari vabariigiks (Asutav Kogu tegutses Weimari linnas). See eksisteeris 1919-1933. Weimari vabariigis olid võimul eelkõige tsentristlikud valitsused. Seda aga kritiseeriti mõlemalt poolt: · Vasakult (kommunistid, kes üritasid mitu korda ka Saksamaal võimu haarata, nt 1919 Berliinis; Baieris, kus väljakuulutatud Nõukogude vabariik likvideeriti 3 nädalat hiljem; Hamburgis 1923). Nad said toetust NSVL-st, kuna sealne ideoloogia taotles maailmarevolutsiooni. · Paremalt (monarhistid, kes oleksid näinud Saksa keisririigi kestmist ning süüdistasid vabariiki kõigis ebaõnnestumistes)
piiratud). Tulenevalt proportsionaalsetest valimistest oli Riigikogus esindatud palju parteisid, seetõttu ei suutnud ükski partei saavutada parlamendis absoluutset enamust ning Eestile olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused (e valitsused, mis koosnesid kahest või enamast parteist) ning sagedased olid valitsuskriisid ja valitsuste vahetumised. Valitsused olid valdavalt tsentristlikud või paremtsentristlikud. Kõige tõsisemat ohtu Eesti iseseisvuse püsimisele ja demokraatia säilimisele Eestis kujutas endast Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) ja selle seljataga seisvad NSV Liidu valitsus ja Komitern (e maailma kommunistlikke parteisid ja töölisliikumisi ühendav katusorganisatsioon, mille peakorter asus Moskvas ja mis oma tegevuses juhindus NSV Liidu poliitikast). EKP
palju parteisid, seetõttu ei suutnud ükski partei saavutada parlamendis absoluutset enamust ning Eestile olid iseloomulikud koalitsioonivalitsused (e valitsused, mis koosnesid kahest või enamast parteist) ning sagedased olid valitsuskriisid ja valitsuste vahetumised. Valitsused olid valdavalt tsentristlikud või paremtsentristlikud. Kõige tõsisemat ohtu Eesti iseseisvuse püsimisele ja demokraatia säilimisele Eestis kujutas endast Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) ja selle seljataga seisvad NSV Liidu valitsus ja Komitern (e maailma kommunistlikke parteisid ja töölisliikumisi ühendav katusorganisatsioon, mille peakorter asus Moskvas ja mis oma
Riigiduuma esimehe ametis olnud Mihhail Rodzjanko (1859-1924) keeldusid teda toetamast ja kesier loobus 2.(15.) märtsil 1917 troonist oma venna Mihhaili kasuks. Viimane, kellel samuti mingit toetust ei olnud, loobus troonist kohe peale seda. Võim läks Riigiduuma poolt moodustatud Ajutisele Valitsusele. Ajutine Valitsus: Loodi Venemaa valitsemiseks keisrivõimu lõpu ja põhiseadusliku assamblee kokkutuleku vahelisel ajal. Sinna kaasati kõik tähtsamad sõja jätkamist pooldavad liberaalsed, tsentristlikud ja vasakparteid (kadetid, oktobristid, progressistid, esseerid). Peaminister vürst Georgi Lvov (1861-1925): mõõdukas liberaal, ametis juulini 1917 Välisminister Pavel Miljukov (1859-1943): liberaal, kadettide juht, ametis maini 1917 1 Sõja- ja laevastikuminister Aleksandr Gutskov (1862-1936): oktobristide juht Kaubandus-tööstusminister Aleksandr Konovalov (1875-1948): progressistide juht
võetakse vastu riikide parlamentide kinnitamisel või referendumi teel. Teiseks, kui mingi poliitika valdkond on võetud ELi tasandile, siis kolmel institutsioonil (nüüd tegelikult neljal, kuna Lissaboni lepinguga lisandus ELi Ülemkogu). Viimaks, kui seadus on läbinud EP ja Ministrite Nõukogu, siis on ta subjektiks a Euroopa Kohtule ja liikmesriikide kohtutele. ELi institutsiooniline disain soodustab tulemusi, mis on maailmavaateliselt tsentristlikud. Negatiivse poole pealt tuuakse välja konsensusele jõudmise ajamahukus. Ajalooliselt valitsevad ELis neli sotsiaal-majanduslikku mudelit: Anglo-Saksi mude(UK, Iirimaa) dereguleeritud tööturg ja vähesed kulud heaolu tagamisele. Põhja Skandinaavia maad ja Holland) võrdlemisi liberaalne turg, kõrge heaolu tase. Kontinentaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia ja Luksemburg) reguleeritud tööturg ja kõrged kulutused heaoluriigi tagamiseks.
J. Laidoner, Jaan teemant Eesti Rahvaerakond (8 J. Tõnisson Intelligents Rõhutati rahvuslust 10) J. Poska linnakodanlus Kristlik Rahvaerakond (4 Johan Kõpp Aktiivsed kristlased Kiriku osa tähtsuse kasv 8) Jaan Lattik TSENTRISTLIKUD (keskel asuvad) Eesti Tööerakond (10 O. Strandman Väikekodanlus linnas & Sotsiaalsed uuendused 22) maal Ants Piip Asunike (4 14) Otto Tief Väikemaapidajad Väiketalude eelisareng koondis VASAKPOOLSED Eesti Sotsiaaldemokraatlik August Rei Väikekodanlus & töölised Sotsiaalne võrdsus
eraisiku kui ettevõtte-, sotsiaalmaks, maamaks ja raskeveokimaks) Kaudsed maksud maksustavad tarbimist Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks, aktsiis ja tollimaks). Riigid erinevad üksteisest otseste ja kaudsete maksude osatähtsuse poolest. Eestis on võetud kurss kaudsete maksude eelistamisele. Reeglina vasakpoolsed parteid eelistavad tulumaksu, tsentristlikud ja parempoolsed toetuvad rohkem käibemaksule ja sotsiaalkindlustusmaksule. Maksude korjamisega tegeleb maksuamet, kes samas kindlustab ka riigipoolse kontrolli maksude laekumise üle. Eestis puudub ettevõtte tulumaks, maksustatakse dividende. o Inflatsioon Inflatsioon RIIGI KESKMISE HINNATASEME JÄTKUV KASV PIISAVALT PIKAL PERIOODIL (KUU, KVARTAL, AASTA). Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne
eraisiku kui ettevõtte-, sotsiaalmaks, maamaks ja raskeveokimaks) Kaudsed maksud maksustavad tarbimist Kaudse maksu puhul tasub maksu lõpptarbija, st maks liidetakse maksustatava kauba või teenuse hinnale (käibemaks, aktsiis ja tollimaks). Riigid erinevad üksteisest otseste ja kaudsete maksude osatähtsuse poolest. Eestis on võetud kurss kaudsete maksude eelistamisele. Reeglina vasakpoolsed parteid eelistavad tulumaksu, tsentristlikud ja parempoolsed toetuvad rohkem käibemaksule ja sotsiaalkindlustusmaksule. Maksude korjamisega tegeleb maksuamet, kes samas kindlustab ka riigipoolse kontrolli maksude laekumise üle. Eestis puudub ettevõtte tulumaks, maksustatakse dividende. Maksukoormus Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKPsse. Eestis on maksukoormus ca 33 % SKPst, mis on EL raames madal, OECD raames keskmine. 7
parteidega, kes ei pooldanud ei kommunistlikku ega fasistlikku revolutsiooni). Enam ei olnud kommunistide peamine vaenlane sots. partei. Tulemus: Kommunistliku partei esimees tegi 1934a juunis sotsialistide parteile ettepaneku sõlmida koostööleping kommunistidega, sots. partei nõustus. Kommunistlik partei tegi ettepaneku (kodanlik-liberaalsele) radikaalide parteile ,,töö, vabaduse ja rahu rahvarinde" moodustamiseks (nov 1934). Tsentristlikud radikaalid kahtlesid koostöö alustamise üle ,,bolsevikega". Esimene samm: radikaalid veetsid koos sots. ja kom'ga rahvuspäeva 14.07.1935 (rongkäigus ½ miljonit demonstranti). Nii tekkis Rahvarinne (Front Populaire) Prantsusmaal 1935. II. Rahvarinde ajastu (1935-1938): (Märksõna solidaarsus) Eelajalugu: Parempoolne valitsus alustas 1935 aasta suvel võimsa deflatsioonipoliitika ajamist (säästupoliitika tulemusena muuhulgas
Päts Jõukas talurahvas Põllumajanduse areng J. Laidoner läbi suurtalude Eesti Rahvaerakond J. Tõnisson Intelligents Rõhutati rahvuslust J. Poska linnakodanlus Kristlik Rahvaerakond Johan Kõpp Aktiivsed kristlased Kiriku osa tähtsuse kasv Jaan Lattik TSENTRISTLIKUD (keskel asuvad) Eesti Tööerakond O. Strandman Väikekodanlus linnas & Sotsiaalsed uuendused Ants Piip maal Asunike Otto Tief Väikemaapidajad Väiketalude eelisareng koondis VASAKPOOLSED Eesti Sotsiaal- August Rei Väikekodanlus & Sotsiaalne võrdsus demokraatlik Partei Karl Ast töölised linnas
parlamentide kinnitamisel või referendumi teel. Teiseks, kui mingi poliitika valdkond on võetud ELi tasandile, siis kolmel institutsioonil (nüüd tegelikult neljal, kuna Lissaboni lepinguga lisandus ELi Ülemkogu). Viimaks, kui seadus on läbinud EP ja Ministrite Nõukogu, siis on ta subjektiks Euroopa Kohtule ja liikmesriikide kohtutele. ELi institutsiooniline disain soodustab tulemusi, mis on maailmavaateliselt tsentristlikud. Negatiivse poole pealt tuuakse välja konsensusele jõudmise ajamahukus. Ajalooliselt valitsevad ELis neli sotsiaal-majanduslikku mudelit: Anglo-Saksi mude(UK, Iirimaa) – dereguleeritud tööturg ja vähesed kulud heaolu tagamisele. Põhja Skandinaavia maad ja Holland) – võrdlemisi liberaalne turg, kõrge heaolu tase. Kontinentaal (Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia ja Luksemburg) – reguleeritud tööturg ja kõrged kulutused heaoluriigi tagamiseks.
annaabi.ee 
