Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915) Jutustuskogu- "Läbi rädi" (1927) August Mälk oli eesti romaani- ja novellikirjanik. Romaanid: "Õitsev meri" 1935, 2. trükk 1936, 3. trükk 1948, 4. trükk 1983, 5. trükk 2008 "Taeva palge all" 1937, 2. trükk 1938, 3. trükk 1950, 4. trükk 1988 "Hea sadam" 1942, 2. trükk 1946, 3. trükk 1971 Juhan Smuul oli eesti kirjanik ja luuletaja.Teostes sees piirsituatsioon. "Poeem Stalinile" (1949) "Muhu monoloogid" (1968) "Karm noorus" (1946)-luulekogu Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta oli ENSV rahvakirjanik (1965).
Tema tütar Katrin Kaugver on tuntud tõlkija ja raamatukogutöötaja Looming Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümne kuuldemängu, millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes. Tema romaane on tõlgitud vene, soome jt keeltesse. Romaanid Ø "Keskpäevavalgus" (1962) Ø "Igapäevane leib" (1964) Ø "Seitsmendas Läänes" (1965) Ø "Nelikümmend küünalt" (1966; 1. trükk: Rooma 1976; 3. trükk 1979; 4. trükk 1995; 5. trükk 2008) Ø "Jumalat ei ole kodus" (1971) Ø "Ja kõik on kuhugi teel" (1974) Ø "Suurte arvude seadus" (1978) Ø "Kolm romaani" (1979, romaanide "Seitsmendas läänes", "Nelikümmend küünalt" ja "Jumalat ei ole kodus" kordustrükk) Ø "Disko" (1982; 2. trükk 1995) Ø "Vana mees tahab koju" (1983; 2. trükk 1985; 3. trükk 2002) Ø "Meie pole süüdi" (1984; 2. trükk 1996)
· Ehitusskulptuur ehitisi kaunistavad skulptuurid (enamasti suuremad) · Monumentaalskulptuur elu-/üleelusuurused skulptuurid. · Graafika vanim liik, mustvalge, tegemiseks kasutatakse kriiti, sütt, pliiatsit · Pastell maali ja graafika vaheline liik, joonistusvahendiks värviline kriit · Trükigraafika trükipressi leiutamisega tekkinud kunst (6.saj Hiinas, 15. saj Euroopasse) · Raamatugraafika · Vabagraafika e estamp · Kõva trükk näit. Puugravüür · Sügav trükk näit. Vaskgravüür · Lame trükk näit. Ofort (happega mängimine)
"Kalevipoeg" "Kalevipoeg allmaailmas" 1892 1918. a 1915. a "Linda kivi kandmas" 1917. a "Kalevipoeg kellukest helistamas" 1914-1915. a Click to edit Master text styles Kristjan Raud Second level Third level ,,Kalevipoja" viies trükk 1935. Fourth level aastal Fifth level "Kalevipoeg kivi heitmas" "Kalevipoeg põrgu väravas" 1935. a "Kalevipoja surm" 1935. a "Kalevipoeg" 1936. a 1961
Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat. Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Luulekogud · "Amores" (Tallinn 1917, 2. ja 3. trükk Tartu 1919) · "Jumalaga, Ene!" (Tartu 1918) · "Talihari" (Tartu 1920) · "Hõbedased kuljused" (Tallinn 1920) · "Käoorvik" (Tartu 1920) · "Ränikivi" (Tartu 1925) · "Maarjamaa laulud" (Tartu 1927) · "Puuslikud" (Tartu 1929) · "Tuulesõel" (Tartu 1931) · "Päike ja jõgi" (Tartu 1932) · "Põhjavalgus" (Tartu 1938) · "Tuule-ema" (lüroeepika kogumik, 11 pikemat luuleteost, Tallinn 1942) · "Esivanemate hauad" (Stockholm 1946, 2. trükk Luunja 1991)
kirjastajad Velhagen ja Klasing. Kasutades kromolitograafiat vaskplaatide graveerimise asemel, aga taastootes kaarte tsink plaatidelt, millele oli söövitatud reljeef, suutsid Velhagen ja Klasing pakkuda üksikasjalikke kaarte palju odavama hinna eest kui seda olid konkureerivad kaardid, näiteks ,,Stielers Handatlase" seitsmes ja kaheksas väljaanne. 1937 aasta ilmunud ,,Andrees Allgemeiner Handatlase" väljaanne oli trükitud kasutades ofsettrükki. Atlase esimene trükk ilmus aastal 1881 Saksamaal ning atlase autor oli Richard Andree. [http://en.wikipedia.org/wiki/Andrees_Allgemeiner_Handatlas] (12.10.2009) Teine trükk ilmus aastal 1887, kolmas trükk ilmus aastal 1893, neljas trükk ilmus 1899, viies trükk aastal 1906, kuues trükk aastal 1914, seitsmes trükk aastal 1921 ja kaheksas aastal 1922. Viienda köite kordustrükk aastal 1930 oli muljetavaldav, olles kõigist kõige laiaulatuslikum sisaldades rohkem kui 300 000 nime. [http://www.wordiq
ajakiri „Beiträge zur genauern Kenntniß der ehstnischen Sprache” (20 numbrit). 1838 luuakse Õpetataud Eesti Selts – estofiile koondav kultuuriselts. Olulisemad keeleõpetused: 1732 Anton Thor Helle „Kurtzgefaßte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache” – grammatika koos sõnastiku ja eestikeelsete tekstinäidetega. August Wilhelm Hupeli grammatika ja sõnaraamat „Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte” (I trükk 1780; II, täiendatud trükk 1818). Tekstinäide F. W. Willmanni raamatust „Juttud ja Teggud”: Nüüd hakkas perremees ülles räkima, kuida hooste- kui ka jallawäggi ollid tulnud, temma rahha ärrawotnud ning piddand temma perrenaest üllesotsima. ’Nüüd hakkas peremees rääkima, kuidas ratsa- ja jalavägi olid tulnud, tema raha ära võtnud ja pidanud ta perenaise üles otsima.’ IV Uue kirjaviisi juurdumine 1840.–1870. aastateni ning kirjakeele areng kuni 20. sajandi alguseni.
Lahus soojendatakse 50 °C-ni, lahustatakse selles 5,7 ml äädikhappe anhüdriidi ja lisatakse kohe ka lahus, mis on valmistatud7,5 g Na-atsetaadist 25 ml vees. Segu jahutatakse, vajadusel üleöö, ja saadud kristallid filtritakse. Kristalle pestakse lehtril külma veega ja kuivatatakse õhu käes. 5 Vajadusel kristallitakse ümber veest. 4 T. Kanger, M. Laasik. 2009. Orgaanilise keemia praktikum : laboratoorsed tööd I. Täeindatud ja parandatud trükk. TTÜ Kirjastus 5 T. Kanger, M. Laasik. 2009. Orgaanilise keemia praktikum : laboratoorsed tööd I. Täeindatud ja parandatud trükk. TTÜ Kirjastus 2. PRAKTILINE OSA 2.1. Reaktsioonivõrrandid 2.1.1.Aniliini süntees NO 2 NH2 HCl 4 + 9 Fe + 4 H2O 4 + 3 Fe 3O 4 2.1.2.Atsetaniliidi süntees
5. Värvipiltide valmistamine diaprojektorites näitamiseks 6. Trükkimine kangastel 8. Laiaformaadiliste trükiste valmistamine 9. Kaubakoodide kandmine kaupadele 10. Raamatute trükkimine 13. Etikettide trükkimine stantsitud alustele 14. Ruumide ja kaupluste dekoreerimine 15. Plaanide valmistamine 16. Ettevõtete siltide valmistamiseks 17. Muutuvate andmetega trükiste valmistamiseks 18. Pakendite valmistamiseks 19. Plakatite valmistamine 20. Trükk keraamilistel plaatidel 21. DVD plaatidele trükk 22. Trükiste võltsimiseks 23. Trükiste võltsimiseks 25. Graafikutele kunstiteoste trükiks arvutist 26. Raamatute trükkimiseks 27. UV värvidega trükkimiseks Jugatrüki masinad http://www.youtube.com/watch?v=EVrCvocyC2o Landa Nanographic PrintingTM http://www.youtube.com/watch?v=eUW0QP5g3bU Canon iPF-8000
1965- Noorsooteatri peanäitejuhina 1970- Draamateatri peanäitejuhina 1957- surmani juhatas Tallinna Konservatooriumi lavakunstikateedrit (mille ta ise 1938. aastal rajas) Mõned teosed: "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis" (dramatiseering; Tallinn 1946) "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab" (reisikiri; Tallinn 1957) "Töö ja talent näitleja loomingus" (Tallinn 1965; 2. trükk Tallinn 1995) "Maailm arlekiini kuues" (reisikirjad; Tallinn 1973) "Portreed minus ja minu ümber" (Tallinn 1975; 2. trükk Tallinn 2007) "Päevaraamatud 1946–1956", II (2007) Panso lavastused olid fantaasiarikkad ja uudsed Juhan Smuuli "Lea„ "Kihnu Jõnn„ Frederic Loewe' "Minu veetlev leedi" silmapaistvaid lavastusi oma dramatiseeringuist "Inimene ja jumal" ning "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja
Tänu estofiilidele oli tekkinud ka ühtne eesti kirjakeel. Eestluse ajaloos ei ole ühtki teist aastasada, mis oleks olnud kultuurilise arengu mõttes nii oluline. 1857. aastal andis Johann Voldemar Jannsen välja Perno Postimehe mis pani aluse Eesti järjepideva ajakirjanduse algusele. Veel oli suureks saavutuseks Eesti rahvusliku teatri algus, 1865 asutati “Vanemuise” Selts ja veidi hiljem samal aastal “Estonia” Selts. 1862. aastal oli ilmunud „Kalevipoja“ rahvale mõeldud trükk. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod. 1881. a troonile tulnud Aleksander III alustas venestamist kõigis vähemusrahvastega asustatud piirkondades (Poolas, Soomes, Baltimaades), alustas vastureformide läbiviimist, toetus oma tegevuses slavofiilidele; ta oli esimene tsaar, kes jättis balti aadli privileegid kinnitamata, Eestis samal ajal rahvusliku liikumise langus. Kõige valusamalt riivasid eestlaste
Tema koostatud ,,Dictionary of Modern English Usage" (,,Nüüdisinglise keele kasutuse sõnaraamat"; 1926) on möödunud sajandi olulisimaid keeleraamatuid. KUIGI Kuigi Fowleri käsitlus on paljuski subjektiivne ja moraliseeriv, SIISKI on see raamat ajaproovile üllatavalt hästi vastu pidanud. JA Uus, ajakohastatud trükk ilmus 1998. aastal. Fowler oli õppinud Oxfordi ülikoolis klassikalisi keeli ning töötas aastaid koolmeistrina. SEETÕTTU Ühelt poolt iseloomustab teda peen keeletaju, NING teiselt poolt koolipapalik soov õpetada. Koos oma vennaga koostas ta ,,The Concise Oxford Dictionary" (,,Lühike Oxfordi sõnaraamat"; 1911) esimese trüki. NIMELT
arvust), ülejäänud neist on venelased ( 78,9 %), valgevenelased (3,6 %), ukrainlased (2,0%), soomlased ( 1,3 %), vepslased (0,5 %) ja mõned muud rahvused ( 6,6 % ). Rahvaarv, 2012 aasta seisuga on 639 700 inimest. Keel Karjala keel kuulub soome-ugri keelkonda ning läänemeresoome keelte hulka kuuluv keel. Seda kõneldakse Soomes kui ka Karjala Vabariigis ja selle keele rääkijaid on umbes 120 000 (TEA entsüklopeedia 10. trükk, 2013). Karjala keelel on kolm murderühma: kõige sarnasem keel on soome keel, lüüdi murretega sarnaseim on vepsa keel ja tverikarjala murre on kõige arhailisem. Vanim karjalakeelne kirjalik tekst on 13. sajandist pärinev kasetohule kraabitud pikseloits, mis on vanim läänemeresoome kirjaliku teksti näidis. Karjalakeelseid raamatuid hakati välja andma 19. sajandi algul. 1937. aastal loodi ladina tähestikul põhinev karjala kirjakeel. 1940
sõnastik: inglise-eesti“ esimese ja viimase väljaande, kuna igapäevase arvuti- ja arvutivõrgu terminite kasutajana tunnen huvi, kuidas elava kõne kõrval on asjatundjad sõnu paberisse raiunud. Sõnastikest otsisin eelkõige laialt levinud arvutitermineid ning ühe termini leidnud, liikusin edasi terminit teistega seostavate tähiste kaudu. Arvutikasutaja sõnastiku esmatrükk tuli välja 1996 ning neljas, täiendatud ja parandatud trükk aastal 2008. 1996. aasta paiku hakkasid personaalarvutid tasapisi ka Eestis laiemalt levima. Mitte eriti ammu – 1993 oli Genfi tuumauuringute laboratooriumis välja töötatud ja kinnitatud esimene html-keele ametlik versioon ning Illinoisi ülikoolis esimene mugava kasutajaliidesega veebilehitseja. Oligi tagumine aeg asuda eestikeelse arvutiterminoloogia kallale. Arvutikasutaja sõnastiku esmaväljaandes on 5081 märksõna, 6437
on vajalikud trükise kontrolliks ja retsenseerimiseks. 5. Väljaannete proovitiraazid · Antud trükisest (raamatust) trükitakse kuni sadakond eksemplari, mis antakse müüki eesmärgiga uurida nõudlust antud trükise vastu. Harilikult trükitakse raamatu tiraaz juba traditsiooniliste trükimeetodite abil. 6. Levitustrükk · Informatsioon trükisest valmistatakse ja levitatakse elektroonsel teel. Trükkimine toimub kohtadel kasutades digitaaltrükiseadmeid 7. Trükk nõudmisel · See on trükiste valmistamise viis, kus trükitakse vajalik arv trükiseid vastavalt tellimustele või vajadusele. 8. Isikustatud materjalid · Need on muutuvate andmetega varustatud trükised: kataloogid, kutsed, pühadekaardid, 9. Instruktsioonid seadmete teenendamiseks · See on unikaalne komplekt dokumente, mis on ette nähtud konkreetse seadme jaoks. Neid valmistatakse ainult teatavale seadmele. Offsetti kasutatakse: · perioodika
Hr Kristjan kaasik AS PKS Trükk Lepiku tee 24 06.02.2008 nr 3-8/9 11412 TALLINN Garantiikiri Austatud tegevdirektor AS Artemon garanteerib tellitud trükiste ja visiitkaartide eest tasumise. Maksame arve alusel ülekandega teie ettevõtte pangakontole. Edu soovides (allkiri) (allkiri) Kaja Lehtla Tegevdirektor Ene Allik pearaamatupidaja
On olemas väga erinevaid mineraale. Osa neist koosneb ainult ühest keemilisest elemendist nt. kuld, osa aga, näiteks soolad, mitmest elemendist. Nad on keemilised ühendid. Mineraalide hulgas on ka metalle, nt hõbe, aga on ka metalli ja mittemetalli ühendeid. Mineraalide omadused ning kasutusalad on erinevad. See oleneb nende koostistest. ( 2007. Teine trükk. Tea laste- ja noorteentsüklopeedia. Tallinn: Tea.) TEKE Mineraalid tekivad Maa süvakihtides. Mineraalide lähteaineks on tulivedel magma. Nad sünnivad ka mullakihis,soos, rabas ning veekogude põhjas, kus settib, mitmesugust mineraalset ja orgaanilist materjali. (Viiding, Herbert 1984. Eesti mineraalid ja kivimid. Tallinn: Valgus.) OMADUSED 1) Üks tähtsamaid on värvus, mis koos väliskujuga loob meile visuaalse mulje. Värvuse
Lugejale pakutakse teadmisi maailmaruumist, loodusest, välismaa elanikest ja loomadest, ajaloolistest sündmustest ja mälestusmärkidest, raudteest, elektrist, trükikunstist ja teistest kaasaegsetest tehnikasaavutustest, aga ka praktilisi õpetusi tervishoiu ja majanduse alalt. Sisukas ja rikkalikult illustreeritud väljaanne on eesti lugeja laual täiesti uudne lugemisvara. Huvi selle vastu on suur, levik ulatuslik. "Maailm ja mõnda" esimesest vihikust ilmub teine trükk juba 1855, teisest ja kolmandast vihikust vastavalt 1867 ja 1869. Väljaanne tõlgitakse ka läti keelde, ilmub 18521860, esimesest vihikust ka teine trükk 1856. 1848-1849. aastal ilmus jätkuväljaandena Fr. R. Kreutzwaldi Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on. See sisaldaski kirjatükke maast ja ilmast, millest mõned olid autori omalooming, teistes aga kasutas ta tõlkeid ja illustratsioone, mille originaalid olid juba mujal avaldatud, tõenäoliselt valdavalt 16 aastat varem
seinamaal Tahvelmaal Mona lisa Leonardo da vinci Miniatuurmaal Rabula Gospels, 6.saj. varaseimaid kujutisi Kristuse ristilöömisest Mosaiik Sant'Apollinare Nuovo in Ravenna Vitraaž Ain Varese vitraaž Reljeef Ema ja Laps Aleksander Eller Ümarplastika Naine vaasiga Anton Starpkof Kõrgtrükk Tuleb Reti Saks Sügav trükk Saatuse silmad Reti Saks Lametrükk Lendavad Naised Silver Vahtre
Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936 · "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik. Sari Põhjamaade romaane, Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, Tartu 1938; 2. trükk Orto, Toronto 1957; 3. trükk kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1994 · "Madame Dorthea" (romaan). Tõlkinud Agnes Antik, Orto, Toronto 1954; 2. trükk (Elvi Lumeti poolt redigeeritud tõlge) kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1999 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III, tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Elvi Lumet, ER, Tallinn 1989 · "Olav Audunipoeg" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Sari Nobeli laureaat, ER 1994 · "Olav Audunipoeg ja tema lapsed". Tõlkinud Elvi Lumet,
1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne) 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles) 1996 "Presidendikõned" (2. trükk 2005) 2001 "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg) 2007 - "Poliitiline testament" (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa. 2008 - "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). 7. Filmid 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled1986 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" 8. Tunnustused
# 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) # 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast) # 1976 "Hõbevalge" # 1977 "Lähenevad rannad" (teose "Tulemägede maale" poole võrra mahukam uusväljaanne) # 1984 "Hõbevalgem" # 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor # 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles) # 1996 "Presidendikõned" (2. trükk 2005) # 2001 "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg) # 2007 - "Poliitiline testament" (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa. # 2008 - "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). Filmid on Lennartil: * 1970 "Veelinnurahvas" * 1977 "Linnutee tuuled" * 1986 "Kaleva hääled" * 1989 "Toorumi pojad" * 1997 "Samaan" Tunnustused, Aumärgid, Liidud, Ühingud Tunnustused:
* Digitaalfotode trükkimine * Muutuvate andmetega trükiste valmistamiseks * Diapositiivide valmistamine trükkimiseks * Pakendite valmistamiseks * Värvipiltide valmistamine * Plakatite valmistamine diaprojektorites näitamiseks * Trükk keraamilistel plaatidel * Trükkimine kangastel * DVD plaatidele trükk * Laiaformaadiliste trükiste valmistamine * Trükiste võltsimiseks * Kaubakoodide kandmine kaupadele * Trükiste võltsimiseks * Raamatute trükkimine * Graafikutele kunstiteoste trükiks arvutist
· Kahekoponentsed- kõige rohkem kasutatavad toonerid. Nad koosnevad kahest osast - toonerist ja laengut kandvatest osakestest. Sellist toonerit kasutatakse mitmevärviliseks trükiks · Kolmekomponentsed · Vedelad- teravama ja ühtlasema pinna. 15.Kas digirükis kasutatakse trükiplaati ? · oleneb digitrüki liigist. · Trükiplaat on: lameofsetil, risograafial · Trükiplaati ei ole : jugatrükil 16.Mis on elektrograafia ? Kuidas toimub trükk elkograafias ? · Elkograafia tööprintsiip on järgmine. Pöörlevale terassindri siledale pinnale kantakse vedela värvi ühtlane kiht, mis koosneb polümeerist ja pigmendist. Elektroodidega luuakse juhitav punktiline pinge. Elektroodid asuvad parakleelselt silindri pinnaga. Elektroodidele antava pinge mõjul vabanevad raua vabad ioonid. Ioonid koaguleerivad polümeeri. Värvi kihi paksus oleneb riba punkti kohal tekitatud pinge impulsist.
LR 1963, nr. 10............................................................................... 10 ,,Uneretk" (valik luuletusi kogudest "Sädemed tuhas" ja "Ääremail"). LR 1968, nr. 13..10 5 ,,Mu süda laulab" (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984....................................................................................................................................11 [Luuletused]. Sari Väike luuleraamat. Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987 ............................................................................................................................................11 ,,Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail". Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998.............
K R E T U R N A E Q F D R E A M I M R I S G S P O U T vihmaveetoru ütlema meloodia deklameerima unes nägema süli ilmuma tiiger mõttetus tagasi tulema rida teip rõhk väänama trükk katk isik ravimtaim kand aevastama
}
sisestatud->p=failist;
goto tsyk;
}
ots: remove(argv[1]);//kirjutab puu faili
mf=fopen(argv[1],"wb");
kirjuta(juur);
fflush(mf);
fclose(mf);
p: printf("nkasvavas reas:n");//prindib välja järjestatult
labiay(juur);
printf("nkahanevas reas:n");
labiya(juur);
lopp: return(1);
}
Praktikum 7 ( 19.10.2009)
Ülesanne 1
· Programmeerida sisse" kahendpuu. Kirjutada (järjekorras) funktsioonid:
· Puu trükk eesjärjekorras (preorder): trüki märgend (või võti).
· Puu trükk eesjärjekorras (preorder): trüki: tipu aadress, nimi, viidad alluvatele.
· Puu kirjutamine kettale (küsitud nimega).
· Puu lugemine kettalt (küsitud nimega) ja trükk.
· Puu läbimine (ja trükk) ees-, kesk- ja lõppjärjekorras.
Puu ise on selline:
A
B c
D e f
Lahendus
#include
ruumiliseid objekte loovaks vahendiks. 3D printimist kasutatakse nii meditsiinis implantaatide loomiseks, tarbekunstis disaintoodeteks nagu näiteks vaasid või muud dekoratsioonid, rõivatööstuses jne.. 3D tehnoloogia areng on veel kindlatsi suures mahus arenev. Enimlevinud printimistehnoloogiateks on hetkel ofset-, flekso- ja siidtrükk, mis võimaldavad mitmekülgseid lahendusi ka nõudlikumale kliendile. Uueks trendiks on kujunenud 3D trükk. (Pildi allikas: http://en.wikipedia.org/wiki/Digital_printing) Arengusuunad trükimaailmas Täna on maailm ilma trükisteta mõeldamatu. Ning kuigi kommunikatsioon on järjest rohkem muutumas digitaalseks, on trükitud sõna ikka säilitanud oma olulise koha meie igapäevaelus. Ameerikas 2013 aastal läbiviidud uuringust selgust näiteks, et 43% kohalikest edasimüüvatest ettevõtetest kasutavad otseposti. Need postikirjad on
Üle 2500 vasakukäelise sureb igal aastal paremakäeliste tarvis valmistatud esemete läbi. Vasakukäelistel on parem kuulmine (suudavad paremini äkki muutuvaid helisid kuulda.) Mis loom see on? Kasutatud kirjandus Kula, P. (2007). Oskus õpetada vasakukäelist last. Haridus, 2007, 11-12: 65-69 Kula, P. (200). Vasakukäeliste laste toimetulek koolis. Haridus, 2004, 6-7: 44-45 Kulderknup, E. (1999). Laps on peagi koolilaps. Tallinn: Aura Trükk Maya (2015). Kas vasakukäelisus on ohtlik? Tallinn Mayer, R. W. (1998). Vasakukäelisus? Kuressaare: OÜ G. Trükk Sattler, J. B. (2003). Die Psyche des linkhändigen Kindes. Donauwörth (Saksamaa): Auer Verlag GmbH Tänan kuulamast!
Vaba Eesti, Stockholm 1958, 523 lk. "Valitud luuletused". Koostanud ja järelsõna: Paul Rummo; illustreerinud Hando Mugasto. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1958, 280 lk. "Kolmteist ballaadi". LR 1963, nr. 10 ,,Uneretk" (valik luuletusi kogudest "Sädemed tuhas" ja "Ääremail"). LR 1968, nr. 13 ,,Mu süda laulab" (luuletusi kolmeteistkümnest kogust). Koostanud Paul Rummo; järelsõna: Erna Siirak. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1981; 2. trükk 1984 8 [Luuletused]. Sari Väike luuleraamat. Koostanud Ellen Niit. Eesti Raamat, Tallinn 1987 ,,Mureliku suuga; Sädemed tuhas; Ääremail". Toimetanud ja järelsõna: Georg Grünberg. Eesti Raamat, Tallinn 1998 ,,Õnnevarjutus" (kogu ballaade). 2. trükk. Toimetanud ja järelsõna: Arne Merilai. Tänapäev, Tallinn 2000; 3. trükk 2003
1946 ilmus tema debüütkogu "Nägu koduaknas" Ta on avaldanud 13 luulekogu: "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) "Mängumees" (Stockholm 1948) "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) "Merepõhi" (Stockholm 1951) "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) "Kivimurd" (Lund 1958) "Kollased nõmmed" (Lund 1965) "Marmorpagulane" (Lund 1968) "Verepõld" (Lund 1973) "Klaasist mehed" (Lund 1978) "Kadunud külad" (Lund 1985) "Öötüdruk" (Tallinn 1992) "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Luulenäide: Relvavennad Taevas tükk tumedat rauda üle küünlakuu öö Täna aegade raamat lauale lahti löö Verega kirjutet ridu muistsetest taplustest loe Siis sinu südames jälle täna on imesoe Püstipäi lauldes kord mindi võitlusse Sinimägede all Täna jälle kõik sõbrad on teie lähedal Manalast laulavad mehed - keegi meid murda ei saa! Ükskord läheme jälle sinu eest, kodumaa! Päev on silmitult hele
"Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 Luuletused koguteostest "Me hoiame nõnda ühte", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Tasakaal", Tallinn 1982 (luulevalimik) "Seitse naist", Scarborough 1988 jne.... Proosad "Tuulearmuke", Tartu 1927 (romaan) "Invaliidid", Tartu 1930 (romaan) "Viletsuse komöödia", Tartu 1935 (proosapoeem; 2. trükk Tallinn 1990) Tunnustused 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik 1981 Eesti NSV rahvakirjanik 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind 2006 avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum. Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakond annab välja Betti Alveri kirjandusauhinda. Mälestusmärk Jõgeval Muuseum Tänan kuulamast ja vaatamast!
edasiandjana on Helle eestvõttel koostatud grammatikal väga oluline keeleajalooline tähtsus. • Anton Thor Helle oli juhtivaid tegelasi põhjasõjajärgsel ajal Tallinnas ja selle ümbruses tegutsenud pietistlike pastorite rühmituses, kes tegid palju eestikeelse kirjasõna arendamiseks. Thor Helle osalusel toimetati põhjalikult rootsiaegset kirikukäsiraamatut ning anti välja selle uus, pietistliku suunitlusega täiendatud ning keeleliselt redigeeritud trükk „Eesti-Ma Kele Koddo- ning Kirko-Ramat“ Käsiraamatu toimkond andis välja ka saksa pietisti J. A. Freylinghauseni teose tõlke „Jummala Nou Innimesse iggawesse önnistussest“ (Tallinn, 1727), mille Kullamaa (Goldenbeck) pastor Heinrich Gutsleff oli juba aastaid varem tõlkinud. H. Gutsleffi ja A. Thor Helle eestvedamisel toimetati põhjalikult Uue Testamendi 1715. aasta tõlget ning anti välja selle kordustrükk (1729). A. Thor Helle
raamatukujunduses 1957. aastal. Muuhulgas oli "Dekameron" aastakümneid üks väheseid Eesti NSV-s avaldatud raamatuid, mille patused stseenid tollases silmakirjalikus elus kahinaid tekitasid. Samuti on see olnud üks neid kooli kohustusliku kirjanduse teoseid, mida on viitsitud läbi lugeda. Renessansskirjanduse meistriteose tähendus ei piirdunud aga eesti lugeja jaoks vaid sellega. 1993. aastal (kaheköitelisena ja märksa tagasihoidlikuma väljanägemisega) ilmus raamatu teine eestikeelne trükk. Ja nüüd siis kolmas - kunstnik Endla Tootsi kaunis kujunduses.
Luulekogud · "Nägu koduaknas" (Stockholm 1946) · "Mängumees" (Stockholm 1948) · "Kerjused treppidel" (Vadstena 1949) · "Merepõhi" (Stockholm 1951) · "Muinasjutt Tiigrimaast" (Lund 1955) · "Kivimurd" (Lund 1958) · "Kollased nõmmed" (Lund 1965) · "Marmorpagulane" (Lund 1968) · "Verepõld" (Lund 1973) · "Klaasist mehed" (Lund 1978) · "Kadunud külad" (Lund 1985) · "Öötüdruk" (Tallinn 1992) · "Pihlakamarja rist" (Tartu 1997, 2. trükk 2000) Kalju Lepiku luulevõistlus · Igal aastal, 7. oktoobril · Esimene kord 2003. aastal · Toimub Aruküla mõisas · Saab esitada trükis avaldamata omaloomingut. · Toetavad Koeru vallavalitsus, Koeru Keskkool, Koeru Raamatukogu, Koeru Kultuurimaja ning Koeru Haridus- ja Kultuuriselts · 2007 a. luulevõistlusest võtsid osa Kalju Lepiku lesk Asta Lepik Stockholmist ja tütar Aino Lepik Wiren perega. Tänan kuulamast ja lootkem, et ei pea
romaan, nr. 14, Tartu 1930 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III (romaan), tõlkinud Ernst Raudsepp (I-II) ja August Hanko (III, raamatus ekslikult tõlkijaks märgitud Ernst Raudsepp), sari Nobeli laureaadid, kirjastus Loodus. I köide: "Pärg", eessõna Per Wieselgren, Tartu 1935; II köide "Emand" ja III köide "Rist" Tartu 1936 · "Ida Elisabeth" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Agnes Antik. Sari Põhjamaade romaane, Eesti Kirjanduse Kooperatiiv, Tartu 1938; 2. Trükk Orto, Toronto 1957; 3. trükk kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1994 · "Madame Dorthea" (romaan). Tõlkinud Agnes Antik, Orto, Toronto 1954; 2. trükk (Elvi Lumeti poolt redigeeritud tõlge) kirjastus Ajaraamat, Tallinn 1999 · "Kristiina Lauritsatütar" I-III, tõlkinud ja järelsõnad kirjutanud Elvi Lumet, ER, Tallinn 1989 · "Olav Audunipoeg" (romaan). Tõlkinud ja eessõna: Elvi Lumet. Sari Nobeli laureaat, ER 1994 · "Olav Audunipoeg ja tema lapsed"
Hiljuti taotles ta toetust, et asutada kohvik, kus töötaksid endised seksitöötajad. Davis teab, et mitte igaüks seksikaubanduses ei ole taha seal olla, ent ta kaitseb ka kindlameelselt neid, kes selle tee ise valisid. "Meie inimõigus on valida vaesuse asemel töö," usub ta, "ja teha turvalist tööd." 9 Kasutatud kirjandus: Üksvärav, R. Organisatsioon ja juhtimine. Teine, parandatud ja täiendatud trükk . TTÜ kirjastus, Tallinn, 2003. Alas, R Juhtimise alused. Neljas, täiendatud ja parandatud trükk. Külim, Tallinn, 2004. Alas, R Personalijuhtimine. Neljas, täiendatud ja parandatud trükk. Külim, Tallinn, 2005. Eesti Personalitöö Arendamise Ühing. Personalijuhtimise käsiraamat. PARE ja kirjastus Pegasus, Tallinn, 2007. http://www.cv.ee/content/index.php?id=468&gr=1 http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=227&text_id=748&career_style= http://www.ej
Saksa propagandabüroo poolt Raamat Oli huvitav, kuna sisaldas rohkesti pilte, raamat oli ka jõukohane, sest teksti oli vähe ja mõtte oli kergesti arusaadav, aga mitte usutav, sest diktaatorid lasevad ennast kirjandusel igati ülistada (tegelikult oli liigagi lihtne). LISA Tundmatu Sõdur kirjutab: "Täna ilmus teine trükk 1941 aastal Tallinnas ilmunud propagandaväljaandest Adolf Hitler ja lapsed. Tegemist on klassikalise propagandaväljaandega kõik suured juhid on tahtnud end näidata ka laste suurte sõpradena. Selline oli trükise järgi ka Adolf Hitler, kes
tema teosetest. "Kogutud luuletused" "Väike luuleraamat" "Mu ahastus ja armastus" "Visnapuu armastusest" Muud teosed "Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921) "Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927) "Parsilai" (poeem, Tartu 1927) "Meie küla poisid" (komöödia, Tallinn 1932) "Poeetika põhijooni" (kirjandusteaduslik käsiraamat, Tartu 1932) "Saatana vari" (värssromaan, Tartu 1937) "Päike ja jõgi. Mälestusi noorusmaalt" (Lund 1951, 2. trükk Tallinn 1995) Lingid: · https://et.wikipedia.org/wiki/Henrik_Visnapuu · http://galerii.kirmus.ee/erni/autor/visn_b.html Tänan kuulamast!
Tekkepõhjused (2) Neurobioloogid: Kõrvalekalded aju frontaalsagarate talitluses Tourette'i sündroomi puhul muutused basaalganglionides (sarnaselt Obsessiiv- kompulsiiv häire korral) Tourette sündroom kandub edasi geneetiliselt. Ravi Raskematel juhtudel: psühhofarmakonid (ravimid) Käitumisteraapia, vanemate nõustamine ja juhendamine Kasutatud kirjandus ,,Üldarsti käsiraamat" Medicina 1998 4. trükk Laste- ja noortepsühhiaatria, MEDICINA 2006 http://en.wikipedia.org/wiki/Tourette_syndrome Teaching Exceptional Children, May/Jun2008, Vol. 40 Issue 5, p44-51, 8p http://psychology.edicypages.com/teraapiast/laps e-suhtlemishaire
· Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 · Tähetund, Tallinn 1966 · Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968 · Eluhelbed, Tallinn 1971 · Tuju, Tallinn 1976 · Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) · Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986 · Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla; Luuletusi ja poeeme 19311988, Tallinn 1989 · Üle sõnade serva, Tallinn 2004 · Koguja: suur luuleraamat, Tartu, 2005 (2. trükk samal aastal) Luuletused koguteostes · Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat, Tartu 1938 · Kümme luuletust. Ammukaar: kirjanduslik koguteos. I, Tallinn 1942 · Leib: luuletus. Ammukaar: kirjanduslik koguteos. II, Tallinn 1943 · Kummituslikud laulud, Stockholm 1965 (luulevalimik) · Me hoiame nõnda ühte, Tallinn 1982 (luulevalimik) · Tasakaal, Tallinn 1982 (luulevalimik)
õpetajana 8-klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna, 1921. ilmunud täiendatud trükk aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste kaasautor. Eesti keeles on ka Aaviku propageeritud i-mitmus, im-superlatiiv, lühikesed pluurali partitiivi ja illatiivi vormid ning -ismid ja ikud.
Arvestus kaalutlus Arvutus - tehete sooritamine Erakordne haruldane, eriline Erakorraline korralisele lisanduv, mitmekorraline Erapooletu mitte ühtki poolt Erapoolik üht poolt eelistav eelistav Muudatus muutmise tulemus Muutus muutumise tulemus (elu-, kliimamuutus) Reaalne tõeline, teostatav Relistlik realismil põhinev Massiline hulgaline, suuri hulki Massiivne seest täis; raske, kogukas hõlmav Sõitja lühikese sõidu tegija Reisija pikema sõidu tegija Tänapäevane asjakohane, nüüdne, Kaasaegne kellegagi või millegagi nüüdisaegne üheaegne Käsitlema arutama midagi Käsitsema käte abil kasutama Kohandama vastavusse viima Kohaldama seadust rakendama Loendama kokku lugema Loetlema ükshaaval ni...
suurkorporatsioonid. Inglise keele puhul otsitakse tuge keelekäsiraamatutest. Oluline osa on kirjastustel. Näiteks Oxford University Pressil on olemas käsiraamatud oma väljaannete keelekasutuse ühtlustamiseks ja normeerimiseks. Aastal 1926 ilmus sajandi tuntuima Briti keelekasutuse normeerija Henry Watson Fowler´i ,,Dictionary of Modern English Usage" (,,Nüüdisinglise keele kasutuse sõnaraamat"). Uus täiustatud trükk nägi ilmavalgust aastal 1998. Koos vennaga andis ta aastal 1911 välja ka ,,The Concise Oxford Dictionary" (,,Lühike Oxfordi sõnaraamat") esimese trüki.
• Lovisa, 1749—1839 • Sara Christina, 1751—1835 • Johannes, 1754—1757 • Sofia, 1757—1830 Tema poeg Carl Linné noorem sai samuti botaanikuks ja kõrgkooli õppejõuks, aga ta suri lastetuna ja sellepärast on Linné sugu meesliinis välja surnud. "Systema Naturae" Aastal 1735 ilmus Hollandis tema teose "Systema Naturae" esimene trükk, mis pani aluse nüüdisaegsele elusorganismide süstemaatikale ja taksonoomiale. Esimeses trükis oli raamatul vaid 11 lehekülge. 1758. aastal ilmunud 10. trükis oli kirjeldatud juba umbes 4400 loomaliiki ja 7700 taimeliiki. Seal olid varasemad paljusõnalised nimetused asendatud kahesõnaliste, binaarsete liiginimetustega. Linné oli esimene, kes kirjeldas inimest kui liiki. Inimese kui Homo sapiensi pani ta oma süsteemi esikloomaliste alla. Inimese
Kersti Merilaas Põhifaktid eluloost · Sündis 7.detsember 1913 Narvas · Sünninimi oli Eugenia Moorberg · Oli luuletaja, laste- ja näiteajakirjanik · 1917.aastani elas Peterburis, seejärel pikemalt Väike-Maarja ümbruses · 1921-1927 õppis Kiltsi algkoolis · 1936. aastal abiellus August Sangaga ja asus Tartusse elama Millest kirjutas · Merilaasi noorusluule ilme kujundavad ennekõike erksalt meeleolulised, iluelamusest ja õnneusust kantud armastus- ja loodusluuletused, oluline on laululine alge, mis on andnud lauldavaks saanud viisistusi · Saksa okupatsiooni ajal kirjutas Merilaas peamiselt lasteluulet Põhiprobleemid luuletustes · Armastus · Hiljem aga kujutas dramaatilistes toonides inimkonda varitsevaid globaalseid ohte ja rikutud vahekorda loodusega Millised kogud on ilmunud · "Maantee tuuled" ( 1938 ) · "Rannapääsuke" ( 1962 ) · "Kevadised koplid" ( 1966 ) · "Kuukressid" ( 1969 ) · "Antud...
2) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: koralllane 3) liitsõnades: plekkkatus 4) nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud Lühendusviisid: *algustähtlühend võtta sõna esimene täht: a aasta, l leht *katkendlühend võtta tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni, viimane välja arvatud; liitsõna lühendamisel võib katkendi võtta ka mõlema osa algusest või ühe osa välja kirjutada: tr trükk, em-prof emeriitprofessor *valiktähtlühend võtta mingi ilmekas osa tähtedest (sõnaühendi puhul võetakse harilikult sõnade algustähed): nr number, stj saatja Keelekorraldajad: Peeter Päll, Maire Raadik, Tiina Leemets
JA KADUMINE 1940. aasta detsembris arreteeriti Tõnisson NKVD poolt Kõige tõenäolisemalt hukati ta koos mitme teise Eesti poliitikuga 3. juuli paiku 1941 Tallinnas. Allikad Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 102-103. http://www.histrodamus.ee/index.php?&even t=Show_main_layers&layer_id=97 Märt Raud, "Kaks suurt: Jaan Tõnisson, Konstantin Päts ja nende ajastu". Eesti Kirjastus Orto, Toronto 1953; 2. trükk Olion, Tallinn 1991 https://tonissoniselts.wordpress.com/2015/11/1 8/konstantin-pats-ja-jaan-tonisson-eesti-riigi -ehitajad / http://www.jti.ee/et/instituudist/jaan-tonisson / AITÄH KUULAMAST!
ära ei varjanud. Vana riigi ajal saavutas egiptuse kunst kõrge taseme. See oli egiptuse kunsti kuldne ajastu. Vana riigi arhitektuur võlub oma lihtsuse ja korrapärasusega, samas oma suursugususe ja keerukusega. Vana riigi arhitektuuriga loodi alus kogu Egiptuse arhitektuurile, mis pidas vastu ka hilisemale Egituse vaheldusrikkale saatusele. KASUTATUD KIRJANDUS: Viirand, Tiiu 1984, Kunstiraamat noortele. Teine trükk. Tallinn: Kunst Kangilaski, Jaak 1998, Üldine kunstiajalugu. Esimene trükk. Tallinn: Kunst Vaga, Voldemar 1937, Üldine kunstiajalugu. Esimene trükk. Tartu: Loodus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/arhitektuur.htm#yla http://web.zone.ee/kunajal/favorite.htm
Aastatel 1631-1710 ilmus eesti keeles 40-45 raamatut. Kolmest raamatust 1727. a- J.A.Freylinghausen: ,,Ordung des Heils" (,,Jummala Nou innimesse iggawessest Önnistustest....") Raamatu sisu (ajalugu): Tegemist on väikse 20-leheküljelise raamatuga. Kuigi seda trükiti korduvalt, isegi veel 19. sajandil, ütleb ,,Eesti kirjanduse ajalugu", et varaseim säilinud eksemplar pärineb 1766. aastast.15 Kuninglikus Raamatukogus on aga säilinud selle 2. trükk 1729. aastast (Kat. 89-186, 8o) ja Ülikooli Raamatukogus 3. trükk 1743. aastast (Th. bis 33947). Viimasele on volditud lisalehel lõpus juurde lisatud ükskord üks. Lembit Andresen konstateerib, et see näitab matemaatika algtõdede jõudmist taluperesse pool sajandit enne O. W. Masingu ,,ABD-raamatu" ilmumist. 1641. a- trükiti esimene eestikeelne aabits. (oletavasti) Raamatu sisu (ajalugu): Vanimad säilinud aabitsad on aastaist 1694 ja 1698. Vanim Eestis säilinud aabits on aastast 1777
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
